Kaitsepolitseiameti poolt teabe varjatud kogumisel kasutatavad meetodid ja vahendid ning teabetoimiku pidamise ja säilitamise kord

(1) Kaitsepolitseiamet teostab isiku õiguse piiramisel sõnumi saladusele täiesti salajaste meetodite ja vahendite kasutamisega

1) postisaadetiste vahetut läbivaatust avamise, läbivalgustamise ja sulgemise teel ning saadud informatsiooni talletamist, kasutades vastavaid tehnilisi vahendeid või vastavalt kohaldatud tehnoloogiaid;

2) telegraafi, telefoni või muu tehnilise sidekanali kaudu edastatava sõnumi või muu teabe pealtkuulamist, -vaatamist või salvestamist, kasutades vastavaid tehnilisi vahendeid või vastavalt kohaldatud tehnoloogiaid;

3) muul viisil edastatava teabe pealtkuulamist, -vaatamist või salvestamist, paigaldades selleks vajalikke tehnilisi vahendeid.

(2) Telegraafi, telefoni või muu tehnilise sidekanali kaudu edastatava sõnumi või muu teabe pealtkuulamine, -vaatamine või salvestamine hõlmab kõiki audio-video, elektroonilise side, infoühiskonna teenuse või kosmoseside edastamise liike ja seadmeid.

(3) Muul viisil edastatava teabe pealtkuulamine, -vaatamine või salvestamine hõlmab isikute poolt ja vahendusel edastatavat teavet, signaale ja andmeid.

Kaitsepolitseiamet teostab õiguse piiramisel kodu, perekonna- või eraelu puutumatusele täiesti salajaste meetodite ja vahendite kasutamisega

1) isikuandmete kogumist riigi, kohalike omavalitsuste, avalik-õiguslike või eraõiguslike isikute või asutusesisestest andmekogudest ning sealhulgas andmekogude ristkasutamist ja arhiivimaterjalide kogumist;

2) varjatud jälgimist visuaalselt või jälgimisseadmete abil. Jälgimisseadena käsitletakse tehnilisi vahendeid, mis võimaldavad jälgida ja jälitada isikuid, nende vara ning muid objekte;

3) isiku samasuse varjatud tuvastamist riigi, kohalike omavalitsuste, avalik-õiguslike või eraõiguslike isikute andmekogude ristkasutamise või arhiivimaterjalide kogumise teel;

4) elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja või vastuvõtja kohta andmete kogumist;

5) varjatud sisenemist ruumi, hoonesse, piirdega alale, sõidukisse või arvutisüsteemi teabe varjatud kogumiseks või salvestamiseks või selleks vajalike abivahendite paigaldamist ja eemaldamist, kasutades selleks vastavaid tehnilisi vahendeid või tehnoloogiaid ja võtteid;

6) asja varjatult läbivaatamist ning vajaduse korral selle muutmist, rikkumist või asendamist.

Kaasamine salajasele koostööle

Julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks avatakse teabetoimik.

(1) Kaitsepolitseiamet teeb oma otsuse teabetoimiku avamiseks iga juhtumi kohta eraldi.

(2) Käesoleva määruse mõistes käsitletakse juhtumitena teabe kogumist tulenevalt julgeolekuasutuste seaduse paragrahvist 25 või 26

1) isiku, isikute grupi, isikute ühenduse või organisatsiooni põhiseadusliku korra ja territoriaalse terviklikkuse vägivaldsele muutmisele suunatud tegevust, ennetatavat või tõkestatavat sündmust;

2) isiku, isikute grupi, isikute ühenduse või organisatsiooni riigivastast luuretegevust, ennetatavat või tõkestatavat riigivastast luuretegevuse sündmust;

3) riigisaladuse kaitset või riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse sätteid eiranud isikute kindlakstegemist;

4) rahvuslikku, rassilist, usulist või poliitilist vihkamist, vägivalda või diskrimineerimist õhutavate isikute kindlakstegemist;

5) terroriaktide ning lõhkeseadeldise või lõhkematerjali kasutamisega tapmise ennetamist ja tõkestamist ning nimetatud kuritegusid toime pannud isikute kindlakstegemist;

6) lõhkeseadeldisi ebaseaduslikult käitlevate isikute väljaselgitamist;

7) inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude ennetamist ja tõkestamist ning nimetatud kuritegusid toime pannud isikute, gruppide või organisatsioonide kindlakstegemist;

8) radioaktiivse materjali, tulirelva, lõhkematerjali või laskemoona salakaubaveo ennetamist või tõkestamist ning nimetatud kuritegusid toime pannud isikute või gruppide kindlakstegemist;

9) kaitsepolitsei uurimisalluvuses olevate ametialaste kuritegude ennetamist ja tõkestamist ning nimetatud kuritegusid toime pannud isikute kindlakstegemist;

10) riigi teabehanke eelistuskavas nimetatud teisi valdkondi.

Teabetoimik avatakse Kaitsepolitseiameti juhi või tema poolt volitatud ametniku kirjaliku otsuse alusel.

Teabetoimiku avamise otsus peab sisaldama

1) otsuse tegija ametinimetust ja nime, otsuse tegemise kuupäeva ja numbrit;

2) teabe kogumise ajendit ning alust viitega julgeolekuasutuse seaduse paragrahvi 6 vastavale punktile;

3) otsustust teabetoimiku avamise ja selle numbri kohta;

4) otsuse tegija allkirja.

Teabetoimiku avamise otsusele antakse selle otsusega alustatud teabetoimiku number.

Teabetoimikus säilitatakse julgeolekuasutuste seaduse paragrahvis 25 või 26 sätestatud viisil kogutud teavet ning Kaitsepolitseiameti ülesannete täitmiseks Kaitsepolitseiameti või selleks volitatud asutuse või kaastööle kaasatud isiku poolt kogutud teavet.

Teabetoimik lõpetatakse Kaitsepolitseiameti juhi või tema poolt volitatud ametniku otsusega, kui on ära langenud vajadus koguda teavet juhtumi kohta.

Lõpetatud teabetoimikud säilitatakse Kaitsepolitseiametis, kus tagatakse nende säilimine seaduses sätestatud korras.

Teabetoimikuid säilitatakse vastavalt «Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduses» sätestatud tähtaegadele.

Teabetoimikud tuleb pärast nende säilitamise tähtaja lõppemist hävitada. Hävitamisele kuuluvad teabetoimikud hävitab selleks moodustatud komisjon. Teabetoimikute hävitamise komisjoni moodustab Kaitsepolitseiameti juht. Teabetoimiku hävitamise kohta koostab komisjon akti, kuhu märgitakse hävitatud teabetoimiku number.