Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord

(1) Koduõppena käsitletakse käesoleva määruse tähenduses õppetöö korraldamist väljaspool kooli ruume tulenevalt õpilase tervislikust seisundist (edaspidi koduõpe tervislikel põhjustel) või vanema taotlusel õppetöö korraldamist vanema poolt (edaspidi koduõpe vanema taotlusel).

(2) Õpilasele, kelle tervislikust seisundist tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös, loob õpilase elukohajärgne valla- või linnavalitsus võimalused põhi- või üldkeskhariduse omandamiseks väljaspool kooli (kodus, päevakeskuses vms) õppides.

(3) Põhiharidust omandav õpilane, kellele vanem soovib iseseisvalt korraldada oma lapse õppetööd, vabastatakse vanema taotluse alusel kooli päevakava ja õppekorralduse kohasest õppe- ja kasvatustegevusest.

(4) Haiglaõppena käsitletakse käesoleva määruse tähenduses haiglas ravil viibivale põhi- või üldkeskharidust omandavale õpilasele läbiviidavat õpet.

(1) Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada ning kelle õppetöö läbiviimiseks erivajadustest tulenevalt puuduvad koolis võimalused ja tingimused. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel.

(2) Õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamiseks esitab vanem kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse, milles tuleb näidata tervislikel põhjustel koduõppele viimise põhjused.

(3) Nõustamiskomisjon võib koduõppe rakendamist soovitada kuni kolmeks aastaks, mille järel vaadatakse üle koduõppe pikendamise vajadus. Minimaalne koduõppe kestus on kaks õppeveerandit.

(4) Otsuse õpilasele tervislikel põhjustel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli direktor käskkirjaga.

(1) Koduõpet tervislikel põhjustel korraldab kool, mille nimekirja õpilane on kantud.

(2) Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele koostab kool koostöös vanemaga tema võimeid ja erivajadusi arvestava individuaalse õppekava, lähtudes raviarsti või eriarsti ja nõustamiskomisjoni soovitustest ning temale kohaldatavas riiklikus õppekavas sätestatud kohustuslikest ainetest.

(3) Gümnaasiumiastmel tervislikel põhjustel koduõppel oleval õpilasel võib vähendada õppekoormust kuni kaheksa kursuse võrra iga arvestusliku koduõppel viibitud õppeaasta kohta.

(4) Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele viiakse kooli poolt juhendatud õpet läbi vähemalt kaheksa õppetunni ulatuses nädalas.

(1) Tervislikel põhjustel koduõppel õppiva õpilase hindamise korraldus määratakse individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud nõudeid.

(2) Kool seab õpilasele sisse päeviku, kuhu õpetajad märgivad õpingu toimumise kuupäeva, tundide arvu, sisu ja koduülesanded, hinded või sõnalised hinnangud.

(3) Õpilase kokkuvõtvad hinded kantakse klassipäevikusse.

(1) Põhiharidust omandavat õpilast võib õpetada vanema taotlusel koduõppes.

(2) Õpilasele koduõppe rakendamiseks esitab vanem kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse hiljemalt 20. augustiks, kui koduõpet soovitakse rakendada alates õppeaasta algusest, ning hiljemalt 20. detsembriks, kui koduõpet soovitakse rakendada alates II poolaasta algusest. Taotluses tuleb näidata vanema soovil koduõppele viimise põhjused ja andmed isiku kohta, kes hakkab last õpetama.

(3) Õpilasele vanema taotlusel koduõppe rakendamise otsus tehakse üldjuhul õppeaasta või poolaasta alguses.

(4) Otsuse vanema taotlusel koduõppe rakendamise kohta teeb kooli õppenõukogu.

(1) Koduõpet vanema taotlusel korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest. Kool võimaldab õpilasel kasutada tasuta vähemalt kooli õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti.

(2) Vanema taotlusel koduõppel õppivale õpilasele koostab koduõpet läbiviiv isik koostöös kooliga kooli õppekavast lähtudes individuaalse õppekava. Individuaalses õppekavas määratakse kindlaks õpetajad, kes kooli poolt kontrollivad õpitulemuste omandamist.

(1) Vanema taotlusel koduõppel õppiva õpilase hindamise korraldus määratakse individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud nõudeid.

(2) Kool kontrollib vähemalt üks kord poolaastas individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemuste omandamist.

(3) Koduõpet läbiviiv isik võib viibida lõikes 2 nimetatud õpilase õpitulemuste hindamise juures.

(4) Õpilase kokkuvõtvad hinded kantakse klassipäevikusse.

Koolil on õigus katkestada õppenõukogu otsusega koduõpe, kui § 7 lõikes 2 nimetatud kontrolli käigus ilmneb, et õpilasel on individuaalse õppekavaga määratletud õpitulemused suures mahus saavutamata.

(1) Kooli nimekirjas olevale Eesti välisesinduses lähetuses või avaliku teenistuse seaduse alusel pikaajalises välislähetuses viibiva teenistujaga kaasasolevale lapsele, kes ajutiselt omandab välisriigi õppeasutuses sama taseme haridust (edaspidi lähetatud teenistuja laps), rakendatakse koduõpet käesolevas paragrahvis sätestatud korras. Käesoleva määruse paragrahve 5–8 sellisel juhul ei kohaldata.

(2) Koduõppe rakendamiseks või selle ennetähtaegseks lõpetamiseks esitab vanem kooli direktorile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse, milles tuleb näidata tähtaeg, mis ajal soovitakse koduõpet rakendada või seda ennetähtaegselt lõpetada.

(3) Vanema taotlusel koostatakse lähetatud teenistuja lapsele koduõppe rakendamise ajaks individuaalne õppekava nende õppeainete ja -teemade osas, mida välisriigi õppeasutuse õppekava ei sisalda. Sellisel juhul määratletakse individuaalses õppekavas taotletavad õpitulemused ja nende saavutatuse kontrollimise kord ning kool võimaldab õpilasel kasutada tasuta vähemalt individuaalse õppekava läbimiseks vajalikke õpikuid, tööraamatuid, töövihikuid ja töölehti. Õpilase välisriigis viibimise ajal kasutatakse kooli, õpilase ja vanema vahelise suhtluse korraldamiseks asjakohaseid infotehnoloogilisi vahendid.

(4) Kui õpilane ei ole koduõppe rakendamise ajal talle koostatud individuaalset õppekava täies mahus läbinud, koostatakse õpilasele koduõppe lõppemisel ja Eesti kooli naasmisel vajadusel individuaalne õppekava.

(1) Haiglaõpet korraldatakse haiglaravil olevatele õpilastele.

(2) Haiglaõpet korraldavad koostöös haiglatega Maarjamaa Hariduskolleegium, Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool ja Haapsalu Viigi Kool.

(3) Haiglas viibivale õpilasele võimaldatakse juhendatud õppetegevust alates esimesest haiglapäevast arvestuslikult kaheksa tunni ulatuses nädalas. Õppekorraldus haiglas on paindlik ja arvestab iga õpilase puhul õpilasele haiglas läbiviidavate protseduuridega ning tema tervisliku seisundiga.

(4) Haiglaõpet läbiviiv õpetaja viibib üldjuhul haiglas kogu õppepäeva vältel ning kooskõlastab õppetöö korralduse raviarstiga. Õpetaja ülesanne on toetada õpilase õpimotivatsiooni ja juhendada tema õppimist. Üle kümne päeva haiglas viibivate õpilaste õpetamisel teeb õpetaja koostööd kooliga, mille nimekirja on õpilane kantud.

(5) Õpetamise kohta peab õpetaja päevikut, kuhu märgitakse õpilaste isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, kool ja klass), haiglas viibimise aeg, konsultatsioonide toimumise kuupäevad, sisu, hinnangud ja hinded.

(6) Õpilase lahkumisel haiglast teavitab haiglaõpet läbiviiv õpetaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooli, mille nimekirja on õpilane kantud, haiglas läbiviidud õpingute sisust, õpilasele antud sõnalistest hinnangutest ja hinnetest ning annab soovitusi õppetöö edasiseks korraldamiseks.

(1) Käesoleva määruse § 9 lõiget 3, mille kohaselt viiakse haiglas viibivatele õpilastele läbi juhendatud õppetegevust arvestuslikult kaheksa tunni ulatuses nädalas, rakendatakse alates 2011. aasta 1. jaanuarist. 2010/2011. õppeaasta I poolaastal viiakse haiglas viibivatele õpilastele läbi juhendatud õppetegevust arvestuslikult viie tunni ulatuses nädalas.

(1¹)

(2) Määrus jõustub 2010. aasta 1. septembril.