Rahvastikuminister — Haldusleping nr 7-4/1805-1 — RT I, 2020, 12
Statutory Text (1 Articles)
Siseministeerium, registrikood 70000562, aadressiga Pikk 61, 15065 Tallinn, keda esindab Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 15 ja peaministri 1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 9 alusel rahvastikuminister Riina Solman (edaspidi ministeerium), ja Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital, registrikood 90009654, aadressiga Toompuiestee 33a, 10149 Tallinn, keda esindab Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital põhikirja alusel Anneli Roosalu (edaspidi KÜSK), eraldi nimetatud ka pool ja koos pooled, sõlmivad riigieelarve seaduse § 531 lg 2 alusel käesoleva halduslepingu (edaspidi leping). Lepingu eesmärk on ministeeriumi valitsemisala vahenditest väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogrammi elluviimine (edaspidi haldusülesanne). 1. KÜSKile antavad haldusülesanded KÜSKile antavad haldusülesanded on järgmised: 1.1. ministeeriumi valitsemisala vahenditest väliseesti ajalehtede toetamise taotlusvooru elluviimine, sealhulgas: 1.1.1. taotlusvooru ja konkursi korraldamine, mis muuhulgas sisaldab järgmist: 1.1.1.1. taotlusvooru ja konkursi väljakuulutamine; 1.1.1.2. taotlejate nõustamine; 1.1.1.3. taotluste vastuvõtmine ja nende täielikkuse ja nõuetele vastavuse kontrollimine; 1.1.1.4. nõuetele vastavate ja hinnatud taotluste rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine; 1.1.2. riigiabi reeglite kohaldamine. Kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina või vähese tähtsusega abina, lähtub KÜSK toetuse andmisel konkurentsiseaduse 6. peatükist; 1.1.3. toetuse saajatega lepingute sõlmimine tingimustel, mis tagavad toetuse sihtotstarbelise ja nõuetekohase kasutamise; 1.1.4. järelevalve tegemine lepingus ning muudes õigusaktides, sealhulgas riigihankeid reguleerivates õigusaktides sätestatud nõuete järgimise üle toetuse kasutamisel, sealhulgas maksete, aruannete ja kulude abikõlblikkuse kontrollimine; 1.1.5. nõuete vastaselt või mittesihipäraselt kasutatud toetuse või selle osa tagasinõudmine, sealhulgas selleks kohtusse pöördumine; 1.1.6. vaiete lahendamine. 1.2. Muude, õigusaktidest tulenevate, punktides 1.1 ja 1.2 nimetatud haldusülesandega seotud kohustuste täitmine. 1.3. KÜSKile antavad haldusülesanded viiakse ellu lähtudes rahvastikuministri 30. mai 2020. a käskkirjast nr 1-3/66 „Väliseesti ajalehtedele suunatud toetusprogramm 2020. aastal“ ning vastavalt KÜSKi esitatud finantsplaanile ja tegevuskavale, mille on ministeerim käesoleva halduslepingu sõlmimisega heaks kiitnud. 2. KÜSKi õigused ja kohustused haldusülesande täitmisel 2.1. KÜSK teeb haldusülesande täitmiseks muu hulgas järgmised toimingud: 2.1.1. töötab välja ja kehtestab haldusülesande täitmiseks vajalikud, sealhulgas taotlusvooru ja konkursi väljakuulutamist, taotluste menetlemist, toetuse maksmist, järelevalve tegemist ja vaiete lahendamist reguleerivad protseduurid; 2.1.2. menetleb taotlusi vastavalt KÜSKi nõukogu kehtestatud taotlusvoorude ja konkursside tingimustele; 2.1.3. haldab taotluste menetlemiseks vajalikke infosüsteeme; 2.1.4. säilitab haldusülesande täitmiseks läbiviidud tegevuste kohta kontrolljälje vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele; 2.1.5. säilitab toetuse andmisega seotud dokumente vastavalt õigusaktidele; 2.1.6. esitab ministeeriumile eraldise kasutamise tegevus- ja tulemusaruande ja finantsaruande ministeeriumi kinnitatud vormidel 2021. aasta 28. veebruariks, esitades aruannete mustandid ministeeriumile ülevaatamiseks ja ettepanekute esitamiseks vähemalt 3 tööpäeva enne nimetatud tähtaega; 2.1.7. teavitab ministeeriumit viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad negatiivselt mõjutada haldusülesande täitmist ja riigieelarvelise eraldise kasutamist; 2.1.8. tagab, et tema poolt toetuse saajatega sõlmitavates lepingutes sätestatakse tingimus, millega kaasneb üldjuhul kohustus kasutada toetuse tegevuste ja tulemuste tutvustamisel Siseministeeriumi ning KÜSKi logo; 2.1.9. teeb muid toiminguid, mis ei ole lepingus otsesõnu nimetatud, kuid mille tegemine on vajalik lepingu eesmärgi saavutamiseks ja täitmiseks ning mis olemuslikult kuulub haldusülesande hulka. 3. Haldusülesande täitmise rahastamise alused ja ulatus 3.1. Haldusülesande täitmiseks eraldab ministeerium hiljemalt 10 tööpäeval pärast halduslepingu jõustumist KÜSKile 50 000 eurot, millest: 3.1.1. KÜSKi halduskulu taotlusvooru läbiviimiseks on 10% kogusummast, ehk 5 000 eurot; 3.1.2. taotlusvooru maht on 45 000 eurot. 3.2. KÜSKil on õigus teha finantsplaanis ja tegevuskavas muudatusi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ministeeriumi heakskiidul. 4. Järelevalve lepingu täitmise üle 4.1. Järelevalvet lepingu täitmise üle teostab ministeerium. 4.2. Ministeerium annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab ministeerium KÜSKilt aruande puuduste kõrvaldamist hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. 4.3. Ministeeriumil on haldusülesande puuduliku täitmise korral õigus juhtida KÜSKi tähelepanu esinevatele puudustele ja teha ettekirjutusi ning nõuda puuduste kõrvaldamist, määrates vajadusel puuduste kõrvaldamise tähtaja. 4.4. Ministeeriumil on õigus nõuda tagasi kogu eraldis või osa eraldisest, kui selgub, et KÜSK ei kasutanud eraldist lepingus ette nähtud eesmärgil, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas eraldise saamiseks valeandmeid. 4.5. Ministeeriumil on õigus järelevalve käigus nõuda KÜSKilt nii kirjalikke kui suulisi selgitusi ning asjassepuutuvaid dokumente ning KÜSK on kohustatud selgitusi ning vastavaid dokumente esitama. 4.6. Lisaks ministeeriumile on Rahandusministeeriumil ja Riigikontrollil õigus kontrollida KÜSKile esitatud aruannete õigsust, eraldise saamise aluseks olevate asjaolude paikapidavust ning eraldise kasutamise sihipärasust ja mõjusust. 5. Lepingu jõustumine ja kehtivusaeg 5.1. Leping jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Riigi Teatajas. 5.2. Leping on sõlmitud tähtajaliselt. Leping kehtib kuni 31.03.2021 või kuni poolte lepingukohustuste nõuetekohase täitmiseni. 6. Lepingu muutmine 6.1. Lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult ja need on lepingu lahutamatud osad. Lepingu muudatused jõustuvad poolte määratud tähtajal. 6.2. Kui lepingu täitmise käigus ilmnevad asjaolud, mida pooled ei saanud lepingu allkirjastamisel ette näha või lahendada, kohustuvad pooled tegema parimad jõupingutused lepingu täiendamiseks või muutmiseks viisil, et võimalikult suures ulatuses saaksid täidetud lepingu eesmärgid. 7. Lepingu lõpetamise alused ja kord 7.1. Kui üks pooltest soovib lepingu lõpetada, peab ta sellest teisele poolele kirjalikult ette teatama vähemalt kolm kuud, tuues välja ülesütlemise põhjendused. 7.2. Ministeeriumil on õigus leping üles öelda või ühepoolselt lõpetada, teatades sellest KÜSKile vähemalt 30 päeva ette, kui: 7.2.1. KÜSK on korduvalt (üle kahe korra) jätnud lepingujärgse ülesande ja ministeeriumi vastavasisulise nõudmisega ettekirjutuse täitmata; 7.2.2. see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist, arvestades haldusmenetluse seaduse § 102 lõikes 3 sätestatud nõudeid; 7.2.3. KÜSK on lepingut või haldusülesande täitmist reguleerivat muud õigusakti rikkunud viisil, mis on põhjustanud olulise kahju kolmandale isikule või tema varale; 7.2.4. lepingu sõlmimise aluseks olevaid õigusnorme muudetakse selliselt, et need ei näe ette käesoleva lepingu sõlmimist. 7.3. Kui leping öeldakse üles, lõpetatakse või kui esineb muu põhjus, mis takistab KÜSKil jätkata haldusülesande edasist täitmist, on täitmise edasine korraldaja ministeerium. 7.4. Lepingu lõpetamisel on KÜSK kohustatud haldusülesande täitmise järjepidevuse tagamiseks andma ministeeriumile viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, üle kogu haldusülesande täitmisega seotud dokumentatsiooni. Dokumentide üleandmise kohta vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise akt. 7.5. Lepingu lõpetamisel tagastab KÜSK ministeeriumile eraldise kasutamata osa, mille juures võetakse arvesse KÜSKi haldusülesande lõpetamisega seotud kulusid, sealhulgas võetud kohustuste (nt töö-, üüri- jms lepingud) täitmiseks vajalikke summasid. 8. Vastutus 8.1. Lepinguga võetud kohustuste eest kannavad pooled vastutust Eesti Vabariigi õigusaktides ja lepingus sätestatud korras. 8.2. Pooled ei vastuta lepinguga võetud kohustuste rikkumise eest, kui rikkumine oli tingitud vääramatust jõust. Vääramatust jõust tingitud lepingu rikkumine ei ole vabandatav, kui pooled ei ole täitnud lepingu punktist 8.3 tulenevat teavitamiskohustust. 8.3. Poolel on kohustus kirjalikult teavitada teist poolt lepingu täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust lepingu täitmisele. Teavitada tuleb viie tööpäeva jooksul arvates takistavast asjaolust teada saamisest. 8.4. Eraldise täieliku või osalise tagasinõudmise korral on KÜSK kohustatud nõutud summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib ministeerium nõuda KÜSKilt maksetähtpäevale järgnevast kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest. 8.5. Kui KÜSK ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on ministeeriumil õigus: 8.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% eraldisest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta ministeeriumi õigust nõuda KÜSKilt ka kahju hüvitamist. KÜSK kohustub leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates ministeeriumi kirjaliku nõude kättesaamisest; 8.5.2. teha KÜSKile hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui KÜSK ei lõpeta ministeeriumi määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on ministeeriumil õigus lepingust taganeda, teatades sellest KÜSKile kirjalikult, ja nõuda KÜSKilt eraldise tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingust taganemine ei välista leppetrahvi kohaldamist. 8.6. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohasel täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool 30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 8.7. Pooled kinnitavad oma teadlikkust asjaolust, et endale lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on nad kohustatud hüvitama teisele poolele oma süülise tegevusega või tegevusetusega tekitatud kahju täies ulatuses. 9. Vaidluste lahendamine 9.1. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused vastavalt Eesti Vabariigi õigusaktidele. 10. Kontaktisikud 10.1. Pooled teatavad vastastikku kontaktisikud, kes korraldavad lepingut puudutavat teabevahetust. 11. Lepingu poolte andmed ja allkirjad Siseministeerium nimi Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital Pikk 61, 15065 Tallinn aadress Toompuiestee 33a, 10149 Tallinn 612 5008 telefon 516 5825 info@siseministeerium.ee e-post kysk@kysk.ee (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Roosalu