Riigikohtu Tsiviilkolleegium — 3-2-1-42-06 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17. aprilli 2006. a määrus O.M. ja U.M. hagis J.K. vastu 9387 krooni 98 sendi saamiseks — RT III, 15, 140

RIIGIKOHTU TSIVIILKOLLEEGIUMI MÄÄRUS Väljavõte Kohtuasja number 3-2-1-42-06 Määruse kuupäev Tartu, 17. aprill 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Ants Kull, liikmed Lea Laarmaa ja Jaak Luik Kohtuasi O. M. ja U. M. hagi J. K. vastu 9387 krooni 98 sendi saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2005. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/1171/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik J. K. määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Kostja J. K. (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mare Lust Hageja O. M. (isikukood xxxxxxxxxxx) Asja läbivaatamise kuupäev 3. aprill 2006. a, kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. novembri 2005. a määrus. 2. Edastada J. K. kassatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2005. a otsuse peale Riigikohtu menetlusse võtmise lahendamiseks. 3. Määruskaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 5. aprillil 2004. a esitasid O. M. ja U. M. Tallinna Linnakohtule hagi J. K. vastu 9387 krooni 98 sendi saamiseks. 2. Tallinna Linnakohus rahuldas 6. mai 2005. a otsusega O. M. hagi. U. M. hagi jättis kohus rahuldamata, kuna U. M. ei olnud vaidlusaluse lepingu pool. 3. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23. septembri 2005. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata. 4. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused 5. Tallinna Ringkonnakohus tagastas 30. novembri 2005. a määrusega kassatsioonkaebuse läbivaatamatult. Ringkonnakohtu määruse kohaselt oli kassatsioonkaebusele kassaatori nimel lepingulise esindajana alla kirjutanud A. K. Väidetava esindaja volikirja ei ole ringkonnakohtule esitatud ning A. K ei ole käesolevas menetluses üheski kohtuastmes kostjat esindanud. Vastavalt TsMS § 85 lg-le 2 võib esindaja Riigikohtus olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada üksnes vandeadvokaat. TsMS 342 lg-st 4 tulenevalt peab kassaatori esindaja oma volitust tõendama. TsMS § 344 lg 1 kohaselt, kui kaebus ei vasta mh TsMS § 342 lg 4 nõuetele, jätab ringkonnakohus kaebuse käiguta ja määrab kassaatorile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. TsMS § 344 lg 2 alusel tagastatakse kaebus määrusega, kui kassaator jätab kohtu nõudmise tähtpäevaks täitmata ja kaebust ei ole seetõttu võimalik kassatsiooni korras läbi vaadata. Asjaolu, et kassaatori esindajana kaebusele alla kirjutanud A. Kajand ei ole Eesti Advokatuuri liige, ei ole kõrvaldatav puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja jooksul, mistõttu J. K. kaebus tuleb kohe esitajale tagastada. Asjaosaliste põhjendused 6. Määruskaebuses palub J. K. tühistada ringkonnakohtu määruse ja edastada kassatsioonkaebus Riigikohtule. 7. Määruskaebuse kohaselt ei ole ringkonnakohus TsMS § 344 lg-t 1 rikkudes andnud kassaatorile tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. 8. Vastustaja ei ole vastust määruskaebusele esitanud. Tsiviilkolleegiumi seisukoht 9. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning ringkonnakohtu 23. septembri 2005. a otsuse peale esitatud kassatsioonkaebus tuleb edastada menetlusse võtmise lahendamiseks. 10. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 342 lg 4 kohaselt kirjutas kassatsioonkaebusele alla kassaator või tema esindaja. Kui kaebuse esitas esindaja, tuli lisada volikiri või esindaja volitust tõendav muu dokument. TsMS § 85 lg 2 kohaselt võis esindaja Riigikohtus olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada üksnes vandeadvokaat. 11. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud TsMS § 344 lg 1 kohaselt, kui kaebus ei vastanud muu hulgas TsMS § 342 lõike 4 nõuetele, pidi ringkonnakohus jätma kaebuse käiguta ja määrama kassaatorile puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Käesolevas asjas on ringkonnakohus lubamatult eiranud TsMS § 344 lg-s 1 sätestatut ja rikkunud sellega oluliselt menetlusõiguse normi. Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium, et tegemist on puudusega, mida oleks olnud võimalik kõrvaldada. Kassaatoril oleks olnud võimalik valida endale esindaja, kes vastanuks TsMS § 85 lg 2 nõuetele, või allkirjastada kassatsioonkaebus ise. 12. Alates 1. jaanuarist 2006. a kehtiva TsMS § 671 lg 1 kohaselt esitatakse kassatsioonkaebus Riigikohtule ning sellest tulenevalt kontrollib kassatsioonkaebuse vormi- ning sisunõudeid Riigikohus. Seetõttu ei saada Riigikohus asja tagasi ringkonnakohtule kassatsioonkaebuse menetlusse võtmise eelduste kontrollimiseks, vaid saab seda tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätete kohaselt ise teha. Nii on Riigikohus toiminud ka nt tsiviilasjas nr 3-2-1-167-05 (RT III 2006, 6, 52). A. KULL L. LAARMAA J. LUIK