Jõhvi Vallavolikogu — Jõhvi vallavolikogu töökord — KO, 89, 1120

Määrus kehtestatakse Jõhvi valla põhimääruse § 14 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Jõhvi vallavolikogu (edaspidi volikogu) juhindub oma tegevuses kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, Jõhvi valla põhimäärusest ja teistest õigusaktidest ning käesolevast töökorrast. (2) Volikogu töötab täiskoguna. Volikogu tööorganid on eestseisus (juhatus), alatised ja ajutised komisjonid ja fraktsioonid. (3) Volikogu, tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise ja teenindamise tagab volikogu sekretär ja vallavalitsuse kantselei. (4) Töökorra rakendamisel tekkivad küsimused lahendab volikogu esimees. (5) Töökorda muudatuste sisseviimisel trükitakse kogu töökord uue terviktekstina ning antakse igale volikogu liikmele ja saadetakse Jõhvi Vallavalitsusele (edaspidi valitsus). Töökorra kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. § 2. Volikogu esimees ja aseesimees (aseesimehed) (1) Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub Jõhvi valla põhimääruses sätestatud korras. (2) Volikogu esimees: 1) juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude (edaspidi eelnõu) menetlemist; 2) esindab või volitab volikogu aseesimehi või volikogu liikmeid esindama Jõhvi valda ja volikogu seadusega, Jõhvi valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud volitustele ja pädevusele; 3) omab õigust nõuda kõigilt Jõhvi valla asutustelt vajalike dokumentide ärakirju ja informatsiooni volikogu pädevusse kuuluvates küsimustes; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 5) korraldab volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimist; 6) annab välja käskkirju volikogu sisemise töö korraldamiseks; 7) määrab eelnõule volikogu komisjonide hulgast juhtivkomisjoni ning vajadusel jaotab eelnõu komisjonide vahel ümber; 8) pikendab vajadusel eelnõude menetlemise tähtaega volikogus; 9) esitab volikogu istungile istungi päevakorra projekti; 10) omab õigust välja kuulutada volikogu istungil täiendav vaheaeg; 11) täidab muid seaduse alusel ja Jõhvi valla põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimees määrab enda äraolekul ühe aseesimeestest käskkirjaga enda asendajaks. Juhul, kui esimees ei saa oma ülesandeid istungil täita enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt, mis kantakse istungi protokolli. Muudel juhtudel juhib volikogu kohal olevatest vanim volikogu aseesimees. § 3. Volikogu eestseisus (1) Eestseisus on nõuandev organ volikogu esimehe juures volikogu istungi päevakorra projekti ja töökorralduse muudatusettepanekute läbivaatamiseks. (2) Volikogu eestseisusesse kuuluvad hääleõigusega volikogu esimees või tema äraolekul asendaja, volikogu aseesimehed, alatiste komisjonide ja fraktsioonide esimehed. (3) Eestseisuse koosolekust võtavad sõnaõigusega osa vallavanem või teda asendav valitsuse liige ja vallasekretär. Volikogu esimees või tema asendaja võib kutsuda eestseisuse koosolekule volikogu liikmeid ja teisi isikuid. (4) Eestseisuse koosolekud kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja. Eestseisuse koosolekud toimuvad üldjuhul kord kuus vähemalt üks nädal enne volikogu istungit, algusega kell 16.00 valitsuse ruumides. Volikogu esimees või tema äraolekul asendaja võib kokku kutsuda täiendava eestseisuse koosoleku vastavalt vajadusele. (5) Eestseisuse koosoleku päevakorra projekt koos eelnõude ja juurde kuuluvate dokumentidega ning volikogu menetluses olevate eelnõude ja arupärimiste loetelud peavad olema kättesaadavad eestseisuse liikmetele eestseisuse koosoleku alguseks. Eestseisuse koosoleku käigus täiendavalt esitatud eelnõud ja nende juurde kuuluvad dokumendid jagatakse koheselt laiali eestseisuse liikmetele. (6) Eestseisuse koosolekul arutatakse eelnõude võtmist volikogu istungi päevakorra projekti. Eestseisuse koosolekul kuulatakse ära juhtivkomisjonide seisukohad eelnõude kohta ning otsustatakse, millised neist lülitada volikogu istungi päevakorra projekti. Küsimuste otsustamine eestseisuses toimub avaliku hääletamise teel. Otsus võetakse vastu kohalolevate eestseisuse liikmete häälte-enamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks volikogu esimehe või tema asendaja hääl. (7) Eestseisuse koosolek protokollitakse ning protokollile kirjutavad alla volikogu esimees või tema asendaja ja protokollija. Eestseisuse koosolekuid protokollib volikogu sekretär. (8) Eestseisuse koosoleku protokollid peavad olema kättesaadavad volikogu liikmetele. Koosoleku ärakiri saadetakse vallavalitsusele eestseisuse koosolekule järgneva kahe tööpäeva jooksul. Koosoleku protokollid säilitatakse valitsuse kantseleis. (9) Eestseisuse koosolekul volikogu esimehe poolt antud ülesanded edastab volikogu sekretär kirjalikult vähemalt kahe tööpäeva jooksul täitjatele. § 4. Volikogu liige (1) Volikogu liikmel on õigus: 1) algatada volikogu õigusakte ja teha ettepanekuid volikogu istungil arutatavate küsimuste kohta; 2) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 3) esitada volikogu menetluses olevate eelnõude muudatusettepanekuid; 4) kuuluda fraktsiooni, komisjonide ja töörühmade koosseisu; 5) saada volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide ärakirju ja väljavõtteid, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud; 6) esineda volikogu istungil avaldusega, protestiga, sõnavõtuga, repliigiga ja esitada küsimusi; 7) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele; 8)tasuta informeerida vallaelanikke valitsuse kantselei kaudu volikogu liikme vastuvõtuajast ja kohast. (2) Volikogu liikmel on õigus taotleda volikogu istungil nimelist hääletamist, kui teda toetab vähemalt kaks volikogu liiget. (3) Vähemalt 1/4 volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale, valitsuse liikmele, volikogu komisjoni esimehele või volikogu komisjoni aseesimehele. § 5. Volikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Volikogu fraktsiooni moodustamise otsus, milles on ära näidatud fraktsiooni nimetus, esimehe ja aseesimehe nimi, ning mis on allkirjastatud kõigi fraktsiooni liikmete poolt, edastatakse volikogu istungi juhatajale. Fraktsioon loetakse moodustatuks istungi juhataja poolt samal istungil vastava otsuse teatavaks tegemisest. Fraktsiooni moodustamine vormistatakse volikogu otsusega. (3) Fraktsiooni nimel tegutseb fraktsiooni esimees või tema poolt volitatud isik. Fraktsiooni esimehe äraolekul asendab teda fraktsiooni aseesimees. (4) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse fraktsiooni otsusega, mis edastatakse volikogu esimehele kirjalikult, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. (5) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsiooni koosseisust, informeerides sellest kirjalikult fraktsiooni ja volikogu esimeest, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. (6) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete enamuse otsusel, mis on nende kõigi poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse volikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel volikogu istungil. (7) Muudatused fraktsiooni koosseisus vormistatakse volikogu otsusega. (8) Fraktsioonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusaktide eelnõusid; 2) anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta; 3) seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale; 4) oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta; 5) võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist; 6) esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmetele; 7) teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. § 6. Komisjonid (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone ning töörühmi. (2) Komisjonide moodustamise kord on sätestatud Jõhvi valla põhimääruses. (3) Ühekordsete ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone või töörühmi. Volikogu õigusaktis, millega moodustatakse ajutine komisjon või töörühm, sätestatakse selle koosseis, volituste ulatus ja kestus. (4) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad vallaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad; 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) annab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Jõhvi valla õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta; 7) teeb ettepanekuid vallaeelarve koostamise ja eelarve projekti kohta. (5) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu ja volikogu esimees. (6) Komisjoni esimees: 1) juhib komisjoni tööd; 2) koostab komisjoni töökava ja koosolekute päevakorra projekti; 3) jaotab komisjoni liikmete vahel tööülesanded; 4) kutsub kokku komisjoni koosoleku; 5) otsustab, keda kutsuda osalema päevakorra punktide arutelul; 6) juhatab komisjoni koosolekut. (7) Komisjoni esimehe äraolekul asendab teda komisjoni aseesimees. (8) Komisjoni töö vormiks on koosolek, mis toimub vähemalt kord kuus. Komisjoni erakorralise koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees omal algatusel või 1/4 komisjoni liikmete kirjalikul nõudel. Komisjoni koosolek protokollitakse. (9) Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse, kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. (10) Komisjon kuulab vajadusel ära vastava ala ametniku (spetsialisti) seisukoha arutatava küsimuse kohta. (11) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha valitsusele taotlusi ekspertiisi tellimiseks ning saada valitsuse liikmetelt ja valla ametiasutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. Ekspertiisi taotlemisel tuleb ära näidata ekspertiisi eeldatav maksumus ja rahastamise allikad. Vastavat tööd korraldab komisjoni esimees koostöös vallavalitsuse kantseleiga. (12) Volikogu komisjoni protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Volikogu komisjoni koosoleku protokoll peab olema igaühele kättesaadav vallavalitsuse kantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollis sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (13) Komisjoni otsustused on Jõhvi valla õigusaktide vastuvõtmisel soovitusliku iseloomuga. (14) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse teatavakstegemisest. § 7. Juhtivkomisjon (1) Juhtivkomisjon on üks volikogu alatistest komisjonidest või volikogu poolt moodustatud töörühm, kes korraldab eelnõu menetlemist volikogus. (2) Volikogu esimees määrab eelnõule üldjuhul juhtivkomisjoni. (3) Pärast juhtivkomisjoni määramist eelnõule peab komisjon kolme nädala jooksul esitama kas: 1) eelnõu eestseisusele volikogu istungi päevakorda võtmiseks; 2) volikogu esimehele taotluse pikema menetlusaja saamiseks; 3) volikogule põhjendatud ettepaneku eelnõu menetlusest väljaarvamiseks. (4) Volikogu komisjonid esitavad kirjalikult oma seisukoha eelnõu kohta, samuti vajadusel ettepanekud eelnõu sisuliseks või redaktsiooniliseks muutmiseks juhtiv-komisjonile. (5) Juhtivkomisjon teeb esitatud eelnõusse muudatused ja täiendused või annab ülesande täienduste eelnõusse sisseviimiseks eelnõu esitajale ning esitab eelnõu uues (parandatud) redaktsioonis volikogu istungile, põhjendades eelnõus tehtud parandusi ja täiendusi. (6) Ettekande volikogu istungil teeb eelnõu esitaja ja kaasettekande juhtivkomisjon. (7) Eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel võib volikogu esimees lülitada istungi päevakorra projekti ka teisi kaasettekandeid volikogu komisjonidelt või spetsialistidelt. § 8. Volikogu õigusaktide algatamine (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) valitsusel; 5) vallaelanikel seaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Volikogu võib teha valitsusele ülesandeks välja töötada õigusakti eelnõu. (3) Volikogu õigusakti eelnõule peavad olema lisatud seletuskiri või eelnõu põhistavad dokumendid ning eelnõu esitaja äranägemisel küsimust käsitlevate õigusaktide ärakirjad või väljavõtted nendest. Eelnõu peab olema viseeritud ja seletuskiri allkirjastatud esitaja poolt. Seletuskirja ei lisata, kui õigusakti eelnõu sisu ja vastuvõtmise vajadus tuleneb õigusakti eelnõust endast või seadusest. (4) Eelnõu ja sellele lisatud dokumendid peavad olema vormistatud vastavalt õigusaktidega kehtestatud vorminõuetele. Eelnõude teksti juriidilise, keelelise ja vormistamise õigsuse tagab esitaja. (5) Nõuetekohaselt vormistatud eelnõud koos juurdekuuluvate dokumentidega esitatakse volikogu istungi juhatajale istungi algul või eelnevalt volikogu sekretärile. Eelnõud registreeritakse koheselt. (6) Volikogu esimees määrab oma resolutsiooniga juhtivkomisjoni ja suunab eelnõu volikogu liikmetele, vajadusel volikogu teis(t)ele komisjoni(de)le, fraktsioonidele või otse eestseisuse koosoleku päevakorda. (7) Kõik eelnõud (välja arvatud organisatsioonilised küsimused), mis pole esitatud valitsuse poolt, tuleb saata valitsusele seisukoha saamiseks. (8) Eelnõu läbivaatamiseks ja selle kohta kirjalike täiendus- või muudatusettepanekute esitamiseks on aega kuni kaks nädalat, kui ei ole antud teist tähtaega. Kirjalikud ettepanekud esitatakse juhtivkomisjonile. (9) Istungieelse menetluse läbinud ja nõutavas korras ettevalmistatud eelnõudest koostab volikogu esimees volikogu istungi päevakorra projekti, määrates iga päevakorraküsimuse arutamiseks kavandatud aja, ettekandjad ja kaasettekandjad. (10) Vallavalitsuse kantselei väljastab eelnõu koos juurdekuuluvate dokumentidega volikogu liikme-tele vähemalt neli päeva enne istungi toimumist § 9 lõikes 6 sätestatud viisil ja korras. § 9. Volikogu istungi kokkukutsumine (1) Volikogu täiskogu töö vorm on istung. Volikogu istungi töö keel on eesti keel. (2) Volikogu istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. (3) Volikogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kuus algusega kell 16.00, vaheaegadega 15 minutit iga ühe tunni töötamise järel, kusjuures vaheaja algust võib muuta, kui seda tingib küsimuse arutelu. (4) Volikogu esimees või tema äraolekul asendaja kutsub volikogu kokku ka valitsuse või vähemalt 1/4 volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema äraolekul asendaja, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu arvates vastava ettepaneku saamisest. (5) Päevakorra projekt koos eelnõudega peab olema volikogu liikmetele elektrooniliselt (e-post) kättesaadav vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (6) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimu-mise aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud kas faxi, e-posti, telefoni või volikogu kantseleist kätteandmise teel. Iga volikogu liige otsustab kutse kätteandmise viisi, teatades sellest kirjalikult volikogu sekretärile (valitsuse kantseleile). § 10. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungit juhatab volikogu esimees või tema äraolekul asendaja. Volikogu esimehe äraolekul juhatab volikogu istungit esimehe poolt käskkirjaga määratud üks aseesimeestest. Kui volikogu esimees ei saa istungit juhatada enesetaanduse või mõne muu põhjuse tõttu, määrab ta asendaja suuliselt, mis kantakse istungi protokolli. (2) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. Viimasel juhul kuulutab istungi kinniseks volikogu esimees või tema asendaja. (3) Volikogu istungist võtavad sõnaõigusega osa vallavanem, valitsuse liikmed, vallasekretär ja teised istungile kutsutud isikud. Istungi käigu protokollib volikogu sekretär. Kinnisest istungist võtavad osa volikogu liikmed, vallavanem või tema asendaja, vallasekretär ja volikogu sekretär. Valitsuse liikmete ja vallaametnike osavõtu kinnisest istungist otsustab istungi juhataja. (4) Raadio- ja teleülekandeid ning foto-, video- ja fonosalvestusi avalikust istungist võib teha nii, et see ei segaks volikogu istungi läbiviimist või volikogu liikmete tööd, saades selleks eelnevalt nõusoleku istungi juhatajalt. § 11. Istungi avamine, päevakorra kinnitamine ja avalduse ning ettepanekute ärakuulamine (1) Volikogu istungi avab istungi juhataja. Seejärel teatab juhataja puuduvad saadikud ning tutvustab istungile kutsutud külalisi. Vajadusel toimub seejärel sünnipäevaliste õnnitlemine. (2) Istungi alguses tehakse teatavaks istungi päevakorra projekt. Seejärel vaadatakse läbi ettepanekud päevakorra kohta. (3) Ettepanekud päevakorra muutmise kohta esitatakse kirjalikult istungi juhatajale. Juhataja loeb need ette ja lahendab ükshaaval. (4) Pärast ettepanekute läbivaatamist kinnitatakse päevakord poolthäälte-enamusega. Kui päevakorda ei kinnitata, paneb istungi juhataja kõik punktid ükshaaval hääletamisele. Küsimuse väljaarvamine otsustatakse poolthäälteenamusega. (5) Pärast päevakorra kinnitamist kuulatakse ära volikogu liikmete või valitsuse liikmete avaldused, mille kestus ei tohi ületada kolme minutit. Avaldusele ei järgne kommentaare ega läbirääkimisi. Avalduse tekst tuleb esitada kirjalikult, mis lisatakse istungi protokollile. § 12. Küsimuse arutamine istungil (1) Eelnõu pannakse volikogu istungil ühele või mitmele lugemisele. (2) Mitmele lugemisele tuleb panna eelnõu, mis käsitleb: 1) vallaeelarvet; 2) Jõhvi valla põhimääruse muutmist, kui muudatus ei tulene seadusest; 3) valla arengukava; 4) kohalike maksude kehtestamist; 5) üldplaneering. (3) Esimesel lugemisel ei saa õigusakti vastu võtta alternatiiveelnõu(de) olemasolul. Sel juhul pannakse pärast läbirääkimisi eelnõud hääletamisele ja enim hääli saanud eelnõu võetakse teisel lugemisel aluseks. Juhul, kui pärast eelnõu teist või kolmandat lugemist ei esitata selle kohta täiendus- ja parandusettepanekuid, võib volikogu eelnõu samal istungil vastu võtta. (4) Eelnõu lugemise katkestamise või saatmise järgmisele lugemisele otsustab volikogu poolthäälte-enamusega. (5) Eelnõu järgmisel lugemisel peab eelnõu esitaja või juhtivkomisjon või redaktsioonitoimkond esitama vajadusel parandatud või täiendatud teksti. (6) Eelnõu esitaja võib eelnõu tagasi võtta arutelu igas staadiumis. Eelnõud ei saa tagasi võtta, kui ta on pandud lõplikule hääletamisele. (7) Küsimuse arutamisel volikogu istungil juhindutakse üldjuhul järgmisest maksimaalsest ajalimiidist: 1) ettekanne 15 minutit; 2) kaasettekanne 10 minutit; 3) sõnavõtt 5 minutit; 4) repliik 2 minutit; 5) lõppsõna 3 minutit. (8) Ettekandeks ja kaasettekandeks võib pikemat aega lubada ainult enne sõna andmist vastava taotluse esitamise korral. Kui kõneleja räägib üle aja või kaldub ilmselt antud teemast kõrvale, hoiatab istungi juhataja teda või lõpetab sõnavõtu. (9) Pärast ettekannet või kaasettekannet võib ettekandjale või kaasettekandjale esitada küsimusi, kusjuures ühele volikogu liikmele üle kolme korra küsimuste esitamiseks ja repliigiks sõna ei anta. Ettekandja võib vajaduse korral vastamise delegeerida mõnele teisele volikogu liikmele, komisjoni liikmele või valitsuse liikmele. (10) Sõnavõtusoovidest annavad volikogu liikmed märku käega. Eelisjärjekorras antakse sõna faktimärkuseks ja protseduuriliseks ettepanekuks. Küsimuse arutamisel võib volikogu liige sõna võtta üks kord. (11) Pärast läbirääkimiste lõppu on ettekandjal õigus lõppsõnaks. (12) Pärast lõppsõna paneb istungi juhataja hääletamisele ainult kirjalikult esitatud ettepanekud. § 13. Redaktsioonitoimkond (1) Vajadusel moodustab volikogu redaktsioonitoimkonna, kinnitab selle koosseisu ja esimehe. Redaktsioonitoimkonda peavad kuuluma juhtivkomisjoni esindaja ja eelnõu esitaja. Igal fraktsioonil on õigus täiendavalt esitada redaktsioonitoimkonda üks liige. (2) Kõik eelnõu muudatusettepanekud esitatakse kirjalikult redaktsioonitoimkonna esimehele. (3) Redaktsioonitoimkond on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest, sealhulgas esi-mees. Redaktsioonitoimkond arutab läbi kõik kirjalikud ettepanekud, vaidlused lahendatakse poolthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel otsustab esimehe hääl. Redaktsioonitoimkonna liige võib jääda eriarvamusele. Kirjalikult esitatud eriarvamused pannakse volikogus eraldi hääletamisele. (4) Redaktsioonitoimkonna esimees esitab redigeeritud eelnõu volikogu samal istungil või volikogu esimehele volikogu järgmise istungi päevakorra projekti lülitamiseks ja vastutab lõpliku redaktsiooni õigsuse eest. (5) Volikogu istungil teeb ettekande redaktsioonitoimkonna esimees. Seejärel hääletatakse läbi redaktsioonitoimkonna liikmete eriarvamused. Läbirääkimisi ei avata. § 14. Hääletamine volikogu istungil (1) Pärast läbirääkimiste lõpetamist paneb istungi juhataja eelnõu hääletamisele. Enne hääletamist võib fraktsiooni esimees või tema asendaja nõuda kuni 10-minutilist vaheaega nõupidamiseks. (2) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (3) Hääletamine on volikogus avalik, välja arvatud isikuvalimised. (4) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt 1/4 kohalolevatest volikogu liikmetest. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälteenamusega. Seadusega sätestatud küsimustes on otsustuste vastuvõtmiseks vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja haamrilöögiga. (7) Õigus hääletamise tulemusi vaidlustada on volikogu liikmel koheselt samal istungil. Kordushääletamise läbiviimise otsustab volikogu. Hilisemaid pretensioone ei arvestata. § 15. Istungi lõpetamine (1) Volikogu istungi lõpetab istungi juhataja sõnadega «Istung on lõppenud» ja kinnitab seda haamrilöögiga. Samas annab istungi juhataja võimaluse korral eelinformatsiooni volikogu järgmise istungi toimumise ajast ja kohast. (2) Kui päevakorras märgitud istungi lõppemise kellaajaks ei ole istungi päevakord ammendatud, paneb istungi juhataja hääletamisele istungi pikendamise arutusel oleva päevakorrapunkti ammendumiseni või istungi pikendamise päevakorra ammendumiseni või istungi kohese lõpetamise. (3) Kui volikogu otsustab istungi lõpetada enne päevakorra ammendumist, lülitatakse arutamata jäänud päevakorrapunktid järgmise istungi päevakorda. § 16. Arupärimine (1) Volikogu liikmel ja fraktsioonil on õigus esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja valitsuse liikmele. (2) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu esimehele, kes edastab selle esimesel võimalusel adressaadile. Arupärimises nähakse ette sellele vastamise viis. (3) Kirjalik vastus arupärimisele tuleb saata 10 tööpäeva jooksul, arvates arupärimise esitamisest volikogu istungil, vallavalitsuse kantseleile, kes selle edastab arupärimise esitajale. (4) Kui arupärimises oli ette nähtud suuline vastamine või kui kirjalik vastus ei rahulda arupärimise esitajat või arupärimisele vastaja seda soovib, esitatakse volikogu esimehele taotlus võtta arupärimisele vastamine volikogu istungi päevakorra projekti. § 17. Umbusalduse avaldamine (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Kirjalik avaldus umbusalduse algatamiseks, millele on alla kirjutanud kõik algatajad ja otsuse eelnõu, esitatakse istungi juhatajale volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorra-punktide arutelude juurde asumist. (3) Küsimus umbusalduse avaldamiseks lülitatakse järgmise istungi päevakorda. (4) Ettekande küsimuse arutamisel istungil kuni viie minuti ulatuses teeb üks umbusalduse algatajatest, kes vastab ka volikogu liikmete küsimustele. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kaks küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. (5) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus nimetatud küsimuses volikogu istungil kuni viie minuti ulatuses sõna võtta. (6) Umbusaldushääletus on avalik. (7) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (8) Umbusalduse avaldamine vormistatakse volikogu otsusega. (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (10) Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu poolt samal istungil määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (11) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustusest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (12) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. Valitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise. (13) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. § 18. Volikogu liikme enesetaandamine (1) Volikogu liige ei tohi osa võtta küsimuse arutamises ega otsustamises, kui arutatav küsimus puudutab tema enda, tema lähisugulaste või -hõimlaste huve või juriidiliste isikute majanduslikke huve, milles ta ise või tema lähisugulased või -hõimlased on omanikud või osanikud või juhtkonnaliikmed. (2) Ettepaneku enesetaandamiseks võib volikogu liikmele teha ka volikogu või volikogu liige. (3) Enesetaandamisest teatab volikogu liige enne nimetatud päevakorrapunkti arutamist. Selles punktis ta sõna ei võta ja hääletamises ei osale. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. § 19. Volikogu õigusaktid, nende avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogul on oma pädevuse piires õigus anda üldaktidena määrusi ja vastu võtta üksikaktidena otsuseid. (2) Volikogu õigusaktid kehtivad Jõhvi valla haldusterritooriumil, samuti Jõhvi vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Jõhvi valla haldusterritooriumi. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikusta-mist vallavalitsuse kantseleis või Jõhvi Keskraamatukogus, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Üldist tähtsust mitteomavad volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval peale nende avalikustamist või neis sätestatud tähtajal. (4) Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele. (5) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (6) Volikogu määrused ja otsused vormistatakse volikogu sekretäri poolt kolme tööpäeva jooksul pärast istungit eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni või redaktsioonitoimkonna esimehe poolt viseeritud eelnõu alusel ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. (7) Volikogu määruste eelnõud ning vastuvõetud määrused ja otsused loetakse avalikustatuks nende väljapanemisega vallavalitsuse kantseleis või Jõhvi Keskraamatukogus. Üldist tähtsust omavad volikogu määrused avaldatakse elektroonilises Riigi Teatajas nädala jooksul peale aktile alla kirjutamist. (8) Volikogu õigusaktide vormistamist, süstematiseerimist, avalikustamist ning nende saatmist täitjatele ja teistele asjaosalistele korraldab vallavalitsuse kantselei vallasekretäri juhtimisel. Volikogu õigusaktide avaldamist korraldab vallasekretär koostöös vallavalitsuse kantseleiga. § 20. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. Protokollid vormistatakse istungile järgneva viie tööpäeva jooksul volikogu sekretäri poolt. (2) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja valitsuse liikmete ning osalejate ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, hääletustulemused, samuti otsustajate ja küsimuse algatajate eriarvamused ning muud käesolevas korras sätestatud asjaolud. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (3) Volikogu istungi protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. (4) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid, salajase hääletamise komisjoni protokollid ja nimelise hääletamise tulemused. (5) Volikogu istungi protokollid peavad olema kättesaadavad tutvumiseks igaühele. § 21. Määruse jõustumine Määrus jõustub 23. aprillil 2006.a. Volikogu esimees Vallo REIMAA