Pajusi Vallavolikogu — Pajusi valla põhimääruse muutmine — KO, 86, 1088

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahv 22 lõige 1 punkt 9 ja Pajusi valla põhimääruse § 62 lõike 1 alusel. § 1. Pajusi valla põhimääruses tehakse alljärgnevad muudatused: 1) Paragrahvi 1 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Pajusi valla põhimääruses sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema või linnapea valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. (2) Pajusi valla põhimäärus võib sisaldada lisaks käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatule ka muid valla tegevust reguleerivaid sätteid.» 2) Paragrahvi 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «§ 9. Valla sümbolid ja nende kasutamise kord». (1) Valla sümbolid on tema lipp ja vapp, mille näidised asuvad vallakantseleis. Vapp ja lipp on Pajusi valla omand, mida käsutab vallavolikogu või vallavalitsus ja mida kasutatakse alljärgneva korra kohaselt. 1) Pajusi valla lipp on ristkülikukujuline vapilipp mõõtmetega on 105 × 105 cm. 2) Pajusi valla vapi kaldjaotusega paremalt poolitatud sini-rohelisel kilbil on laineline tala; saatena lainelised, vaheldumisi asetsevate lehtede ja urbadega pajuoksad 1+1, kõik hõbedased. 3) Pajusi valla vapi laiuse ja kõrguse suhe on 9:12. (2) Valla lipp heisatakse: 1) alaliselt vallamaja hoonel või lipumastis ja Jõgeva Maavalitsuse esisel lipuväljakul; 2) ajutiselt riiklikel pühadel ning tähtpäevadel, rahvuspühadel (riigilipu heiskamise päevadel), perekondlikel pidupäevadel ja muude sündmuste puhul, valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel valla avalikel üritustel. 3) Pajusi valla lipp heisatakse suveajal kell 8.00, talveajal kell 9.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00. (3) Pajusi valla lippu võib kasutada: 1) kõik vallaelanikud eramajadel, ettevõtted ja organisatsioonid oma hoonetel lipuhoidjasse või maapinnalt tõusvasse lipumasti; 2) Pajusi valla ametlik delegatsioon või valda esindavad kollektiivid ja üksikisikud rahvusvahelistel, vabariiklikel ja regionaalsetel üritustel; 3) miitingutel, demonstratsioonidel ja pidustustel; 4) laualipuna. (4) Pajusi valla lipu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Pajusi valla lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid. (5) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on niisugused korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (6) Nõuded heisatavale lipule 1) heisatav lipp peab vastama käesoleva paragrahvi lõikes 2 kirjeldusele, olema puhas ja terve. 2) lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. 3) heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv maapinnast vähemalt kolme meetri kõrgusele. 4) Pajusi valla lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 50-100 millimeetri laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad kuni lipukanga alumise servani, või heisatakse lipp poolde masti. 5) alaliselt heisatud Pajusi valla lippu valgustatakse pimedal ajal. 6) kasutamiskõlbmatuks muutunud Pajusi valla lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele. (7) Pajusi Vallavalitsus võib anda loa lipuvärvide kasutamiseks valla asutuste, ettevõtete ja organisatsioonide kirjablankettidel, reklaamil jm. lepingu alusel. (8) Pajusi valla vapi kasutamine 1) Valla vappi võib kasutada vallavolikogu, vallavalitsuse ja tema struktuuriüksuste pitsatitel, dokumentidel, siltidel, trükistel ning suveniiridel, samuti panna üles nende ruumides. 2) Vapi kujutisega pitsat on sõõr, mille keskel on vapp ja äärel kasutaja nimi. Pitsati läbimõõt on 3,5 cm. 3) Peale käesoleva lõike punktis 1 sätestatud juhtude võib valla vappi kasutada ainult vallavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus. 4) Vallavalitsus võib anda loa Pajusi valla vapi kujutise kasutamiseks muudel eesmärkidel lepingu alusel. (9) Vimplid, kleebised ja nende kasutamine 1) valla lipu värve võib kasutada vimplitel. Vimpel võib mastis lehvida ööpäev läbi. 2) vimpli soovitatav pikkus on pool masti kõrgusest. 6-meetrisele mastile sobib 3-meetrine vimpel, mille ülemise otsa laius oleks ca 30 cm ja alumise otsa laius 10 cm lai. 3) loa vimplite valmistamiseks Pajusi valla vapi värvides annab vallavalitsus. 4) Pajusi valla vappi võivad vimplina kasutada valla asutused, ettevõtted ja organisatsioonid. 5) Pajusi Vallavalitsus võib anda loa kleebiste valmistamiseks valla vapi alusel.„ 3) Paragrahvi 17 lõike 7 punkt 8 muudetakse ja sõnastada see järgmiselt: «8) saada tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras.» 4) Paragrahvi 26 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe ja aseesimehe(d). (2) Volikogu esimehe ning aseesimehe valimisel on igal volikogu liikmel üks hääl. Kui volikogul on rohkem kui üks aseesimees, on igal volikogu liikmel iga aseesimehe valimiseks üks hääl. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) kandidaadi võib üles seada volikogu liige. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. (4) Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab vallavolikogu avalikul hääletamisel. (5) Esitatud kandidaatidel on õigus tutvustada enda seisukohti kuni 15 minutilises sõnavõtus. (6) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon. Valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (7) Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimised korraldab häältelugemiskomisjon. Komisjon valmistab ette hääletamissedelid ja viib läbi salajase hääletamise. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. Valimistulemused tehakse kindlaks volikogu otsusega. (8) Valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enim hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine hiljemalt kahe nädala jooksul toimuval volikogu istungil.» 5) Paragrahvi 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(2) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast, teised komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildise alusel.» 6) Paragrahvi 27 lõikest 3 jäetakse välja sõnad «esimehe asetäitja». 7) Paragrahvi 28 lõike 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(4) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse valla- või linnavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu.» 8) Paragrahvi 30 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «7) esitab valla- või linnavalitsusele ametisse nimetamiseks valla või linna ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.» 9) Paragrahvi 33 lõikest 4 jäetakse välja sõnad «oma volituste ajaks». 10) Paragrahvi 37 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja.» 11) Paragrahvi 38 lõike 2 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtaega ja need tuleb saata täitjatele ja teistele asjaosalistele.» 12) Paragrahvi 54 lõike 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «(1) Vallal peab olema arengukava. Arengukava on omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta.» 13) Paragrahvi 54 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat aastat.» 14) Paragrahvi 54 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: «3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. § 2. Rakendussätted (1) Põhimääruse muudatused viia sisse tervikteksti. (2) Tunnistada kehtetuks Pajusi Vallavolikogu 24. aprilli 1997. a määrus nr 10 «Pajusi valla lipu ja vapi kasutamise kord» (3) Määrus jõustub 3. aprillil 2006. a. Volikogu esimees Toomas TEPPO