Sillamäe Linnavolikogu — Sillamäe linna jäätmehoolduseeskiri — KO, 84, 1054

Sillamäe Linnavolikogu 28. veebruari 2006. a määrus nr 13-m Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 365 ja «Jäätmeseaduse» § 71 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Jäätmehoolduseeskirja reguleerimisala ja eesmärk (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmehoolduse üldise korra Sillamäe linna haldusterritooriumil. (2) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Sillamäe linnas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. (3) Juriidilistele ja füüsilistele isikutele on Sillamäe linna haldusterritooriumil jäätmehoolduseeskirja täitmine kohustuslik. (4) Jäätmehooldust Sillamäe linnas korraldab Sillamäe Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). § 2. Terminid (1) Eeskirjas kasutatakse termineid, mis on esitatud «Jäätmeseaduses» ja «Pakendiseaduses» ja nende alusel kehtestatud õigusaktides. (2) Eeskirjas kasutatakse lisaks termineid ka järgmises tähenduses: 1) jäätmed – mis tahes «Jäätmeseaduse» § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 3) püsijäätmed – tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 4) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 5) biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp); 6) aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm); 7) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe «Jäätmeseaduse» § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 8) vanametall – kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, v.a metallpakend; 9) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 10) jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 11) territooriumi haldaja – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistut kasutav isik või ehitise kui vallasasja omanik; 12) jäätmehoole – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 13) jäätmehoolde arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 14) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 15) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 16) prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 17) jäätmenõustamine – jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 18) jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 19) jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ette valmistav tegevus; 20) jäätmete kõrvaldamine – nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 21) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 22) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 23) pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted; 24) pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa või veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 25) taaskasutusorganisatsioon – «Mittetulundusühingute seaduse» alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing; 26) segaolmejäätmed – olmejäätmed, millest on liigiti kogumise läbi eraldatud suurem osa taaskasutatavaid jäätmeid ja ohtlikud jäätmed. 2. peatükk Jäätmehoolduse üldnõuded § 3. Isikutele esitatavad üldnõuded Sillamäe linna haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. § 4. Jäätmete taaskasutamine (1) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. (2) Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb jäätmeid koguda liigiti. § 5. Jäätmete ladestamine (1) Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. (2) Prügilasse suunatavad jäätmed tuleb viia läheduse põhimõtet järgides selleks määratud prügilasse. (3) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse. (4) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine eeskirja § 47 lõikele 1 järgi ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga oma kinnistul eeskirja § 48 järgi) on keelatud. § 6. Jäätmekäitluse korraldamine maatükil (1) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. (2) Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. (3) Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. § 7. Jäätmevaldaja kohustused (1) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab ja selle eest vastutab jäätmevaldaja. (2) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid käesoleva eeskirja kohaselt või andma need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule. (3) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mõne mistahes ainega. (4) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. (5) Jäätmevaldaja peab jäätmete hoidmisel tagama jäätmete ja mahutite säilivuse ning hoiukoha korrasoleku, võimaluse jäätmete hilisemaks töötlemiseks ja taaskasutamiseks. (6) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. § 8. Juriidilisest isikust jäätmevaldaja kohustused (1) Juriidilisest isikust jäätmevaldaja on kohustatud: 1) rakendama oma tegevuses kõiki tehnoloogilisi ja muid sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. § 9. Füüsilisest isikust jäätmevaldaja kohustused Füüsilisest isikust jäätmevaldaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises jäätmete tekkimist või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (liigiti koguma, ära vedama, taaskasutama) või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga kindlaks määratud korras. § 10. Jäätmekäitlusega tegelev ettevõtja (1) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega «Jäätmeseaduse» § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. (2) Ohtlike jäätmete käitlemiseks on nõutav lisaks ohtlike jäätmete käitluslitsents, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses. (3) Jäätmeloa annab Ida-Virumaa Keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab keskkonnaminister. (4) Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele ja kahjutustamisele. § 11. Piirangud (1) Jäätmete käitlemine, s.h põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud, välja arvatud käesolevas eekirjas ettenähtud juhtudel ning erandjuhtudel linnavalitsuse ja Päästeameti loal ja määratud kohas. (2) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu piires eeskirja 5. peatüki 1. jaos sätestatud juhtudel. 3. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE 1. jagu Tavajäätmete kogumine § 12. Olmejäätmete kogumine (1) Kodumajapidamises tekkinud olmejäätmeid kogutakse ilma konteineriteta, kasutades spetsiaalseid prügiautosid. (2) Olmejäätmed antakse üle jäätmevedajale vastavalt veoki liikumise ajakavale, mille on kinnitanud linnavalitsus. (3) Olmejäätmete kogumisel prügiautodega kehtib käesolev kord, mida täpsustatakse jäätmekäitluslepingus. (4) Kodumajapidamises tekkivad olmejäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada ega vahetult üle anda jäätmevedajale, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse või kohtadesse. § 13. Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on kohustatud: 1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed vastavalt eeskirjale ja jäätmekäitluslepingu olemasolul ka vastavalt sellele ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest; 2) järgima linnavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud kogumisvahenditesse või linnavalitsuse määratud kogumispunktidesse; 3) taaskasutatavad jäätmed – papi-, paberi-, metalli-, tekstiili-, ehitus-, pakendijäätmed, biolagunevad jäätmed ja suurjäätmed – koguma olmejäätmetest eraldi; 4) kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed koguda tavajäätmetest eraldi; 5) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid; 6) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele; 7) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. (2) Kui jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga § 14. Jäätmete kogumisvahendid ja kogumiskohad (1) Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. (2) Jäätmete kogumisvahendid (prügikastid) peavad igal juhul asuma avalikes kohtades (parkides, ühissõidukite peatumiskohtades, ühiskondlike hoonete, sealhulgas linnavalitsuse, kultuuri- ja haridusasutuste, kaupluste, toitlustusettevõtete ja muude taoliste välisuste juures) ning avalikel üritustel. § 15. Nõuded kogumisvahenditele (1) Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: 1) jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 3) tuleohu vältimist; 4) võimaliku lekke vältimist. (2) Jäätmemahutid peavad olema korras, terved, korralikult suletavad, kuuma veega pestavad (v.a jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. (3) Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb kogumisvahendi omanik. (4) Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumisvahendid tuleb varustada vastuvõetavate jäätmeliikide nimetust, kogumisvahendi tühjendaja nime ja kehtivat telefoninumbrit sisaldava informatsiooniga. § 16. Nõuded olmejäätmete kogumisvahenditele (1) Olmejäätmete kogumisvahenditena on lubatud kasutada: 1) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; 2) jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletavad; 3) kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse. § 17. Nõuded kogumiskohtadele (1) Jäätmekotid peavad olema aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. (2) Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. (3) Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. (4) Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. (5) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. (6) Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. (7) Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. (8) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. (9) Mahutite tüübi ja arvu territooriumil kooskõlastab haldaja linnavalitsuse pädeva ametnikuga. § 18. Suurjäätmete kogumine (1) Jäätmevaldaja korraldab suurjäätmete, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, äraveo ning paigutab kogutavad jäätmed mahuti juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. (2) Suurjäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. (3) Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, s.h autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, s.h. külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid jmt. § 19. Piirangud olme- ja tavajäätmete kogumisel (1) Olmejäätmete mahutisse ei või panna ja vahetult jäätmevedajale üleantavate tavajäätmete hulgas ei tohi olla: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid. § 20. Liiva, tuha ja pühkmete kogumine Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. § 21. Segaolmejäätmete kogumine Segaolmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks spetsiaalseid prügiautosid ja mahuteid. § 22. Biolagunevate jäätmete kogumine (1) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. (2) Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. (3) Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga. (4) Biolagunevast materjalist kottidega varustab jäätmevaldajaid neid teenindav jäätmekäitlusettevõte. § 23. Taaskasutatavate jäätmete kogumine (1) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse: 1) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel vähemalt 5 korteriga elamutes vanapaberit ja pappi hiljemalt alates 01. jaanuarist 2008. a; 2) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas; 3) pakendijäätmeid. (2) Vanapaberiks käesoleva paragrahvi lõike 1 tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele. (3) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb käeoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema jäätmetekkega kinnistutel, seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja § 47 lõikele 1. (4) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. § 24. Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmete kogumine (1) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed (elektroonikaromu), s.h külmikud, elektripliidid, pesumasinad, telerid jne, tuleb üle anda tootjavastutusnõudest lähtuvalt vastavatesse selleks loodud kogumispunktidesse. (2) Kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadme turustaja on jäätmevaldajalt kohustatud tagasi võtma arvulise vastavuse alusel turule lastava seadmega sama liiki ja otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu. (3) Kui turustajast 10 km raadiuses ei ole elektroonikaromude kogumiskohta, peab turustaja füüsiliselt isikult tasuta tagasi võtma turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu, sõltumata sellest, kas see füüsiline isik on soetanud või soetab turustajalt samalaadse seadme. § 25. Vanametalli kogumine Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele, kellel on tegevusjärgse keskkonnateenistuse poolt väljaantud jäätmeluba metallijäätmete kogumiseks ja veoks (metallijäätmeluba), või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. § 26. Ehitus- ja lammutusjäätmete kogumine Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja käidelda vastavalt eeskirja 5. peatüki 2. jaos sätestatule. 2. jagu Ohtlike jäätmete kogumine § 27. Ohtlike jäätmete kogumise korraldamine Kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele korraldab linnavalitsus. § 28. Üldnõuded ohtlike jäätmete kogumisel (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. (3) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. (4) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist. § 29. Nõuded ohtlike jäätmete kogumismahutile (1) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas kogumismahutis. (2) Ohtlike jäätmete kogumismahuti peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates kogumismahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. § 30. Ohtlike jäätmete kogumist korraldava isiku kohustused (1) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. (2) Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. § 31. Jäätmevaldaja kohustused ohtlike jäätmete kogumisel (1) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, või nende pakendid peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. (2) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse või üle anda ohtlike jäätmete kogumiseks korraldatud kogumisringide käigus. (3) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (5) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. § 32. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti asukoht Sillamäe ohtlike jäätmete vastuvõtupunkti asukoha määrab linnavalitsuse pädev ametnik. § 33. Kõlbmatute ravimite kogumine Lisaks «Jäätmeseaduse» alusel jäätmeluba omavatele isikutele peavad kõlbmatuid ravimeid tarbijatelt vastu võtma ja hävitamisele suunama üldapteek, veterinaarravimite osas ka veterinaarapteek vastavalt sotsiaalministri määrusega kehtestatud korrale. 3. jagu Pakendite ja pakendijäätmete kogumine § 34. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise korraldamine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. (2) Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. (3) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. § 35. Pakendiettevõtja kohustused (1) Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. (2) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (3) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses linnavalitsuse loal ja tingimustel, teavitades oma müügikohas sellest võimalusest. (4) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. § 36. Pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtupunktide asukohad (1) Taaskasutusorganisatsioon korraldab pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid tihedusega keskmiselt üks punkt 1000-1500 elaniku kohta, s.h üks punkt keskmiselt 500 korteri kohta korrus- ja ridaelamutega linnaosades ja üks punkt keskmisel kandekaugusel 200 m väikeelamutega linnaosades. (2) Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon linnavalitsuse pädeva ametnikuga. § 37. Pakendite ja pakendijäätmete vedu (1) Pakendite ja pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb linna korraldatud jäätmeveoga. (2) Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta oma jõududega või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust. 4. peatükk Jäätmete vedu § 38. Jäätmeveo üldnõuded (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, v.a olmejäätmete korraldatud vedu. (2) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. (3) Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need läheduse põhimõtet järgides vedada kuni 30. juunini 2009. a Sillamäe prügilasse või Uikala prügilasse. (4) Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus kella 2200–600. (5) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. § 39. Segaolmejäätmete mahutite tühjendamine (1) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. (2) Juhul, kui väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja § 47 lõikele 1 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on mahuteid lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus. (3) Olmejäätmete valdajal on õigus taotleda, et tema jäätmemahutite tühjendamine toimuks eeskirjas sätestatust harvemini. (4) Olmejäätmete valdaja esitab vastavasisulise kirjaliku ja põhjendatud taotluse linnavalitsusele. § 40. Biolagunevate jäätmete mahutite tühjendamine Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas. § 41. Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete mahutite tühjendamine (1) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, v.a kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. (2) Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi. § 42. Nõuded jäätmeveovahendile Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. § 43. Jäätmete veoettevõtja (1) Jäätmete veoettevõtja on kohustatud: 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 2) eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. 3) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 5) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 7) korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. (2) Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. § 44. Korraldatud jäätmevedu (1) Sillamäe linnas toimub korraldatud jäätmevedu. (2) Sillamäe linna haldusterritoorium kuulub tervikuna jäätmeveopiirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. (3) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, suurjäätmeid ja teisi majapidamisjäätmeid, õuealade koristamise jäätmeid ja hiljemalt alates 01. jaanuarist 2008. a vanapaberit ja -pappi ning muudes kohtades tekkivaid samalaadseid jäätmeid. (4) Olulise avaliku huvikorral võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. (5) Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. § 45. Jäätmeveo korraldamine (1) Korraldatud jäätmeveo korraldab linnavalitsus. (2) Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi linnavolikogu määrusega. (3) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Sillamäe linna haldusterritooriumi piires. (4) Linnavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. (5) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas linnavalitsusele kirjaliku ülevaate tekkivate jäätmete koostisest ja kogusest ning selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. (6) Kui jäätmevaldaja on jätnud korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimata, loetakse ta «Jäätmeseaduse» § 69 lõike 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. § 46. Olmejäätmete valdaja (1) Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. (2) Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 5. peatükk Jäätmete käitlemine 1. jagu Jäätmete käitlemine kinnistul § 47. Biolagunevate jäätmete käitlemine (1) Biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud ainult eramu ja aiandusühistu kinnistu (krundi) piires järgmistel tingimustel: 1) kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket; 2) toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes; 3) keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks; 4) aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades; 5) kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust; 6) kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis; (2) Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult linnavalitsuse pädeva ametniku kirjalikul nõusolekul ja tema poolt kehtestatud tingimustel. (3) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks, kaevata maasse ega laotada territooriumile. § 48. Inertsete ehitusjäätmete ja ülejääkpinnase käitlemine Kinnistu (krundi) piires on lubatud inertsete ehitusjäätmete ja ülejääkpinnase käitlemine, mida võib kasutada teede ja pinnase täiteks, kooskõlastades selle eelnevalt linnavalitsuse linnamajandusosakonna pädeva ametnikuga. § 49. Hagu ja okste käitlemine Kinnistu (krundi) piires on lubatud hagu ja okste põletamine, mida võib teha vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ning naabreid mitte häirides. § 50. Liimi, lakki, värvi ja immutusaineid mittesisaldavad puidujäätmete ning kiletamata paberi ja papi käitlemine Kinnistu (krundi) piires on lubatud liimi, lakki, värvi ja immutusaineid mittesisaldavate puidujäätmete ning kiletamata paberi ja papi põletamine küttesüsteemides. § 51. Sõnniku käitlemine (1) Kinnistu (krundi) piires on lubatud sõnniku laotamine sulanud maale. (2) Säilitamisel peab sõnnik olema kompostitud ning kaetud mulla või kilega. § 52. Linna haljasaladel tekkivate jäätmete käitlemine (1) Linna haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. (2) Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida vastavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. 2. jagu Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine § 53. Ehitusjäätmed (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Kui ehitamise käigus tekib lõikes 1 nimetatud jäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine kooskõlastada linnavalitsuse pädeva ametnikuga ning ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekäitluskava. (3) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada linnavalitsuse pädeva ametniku õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. § 54. Mahukad ehitusjäätmed (1) Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, palgid, raudbetoonpaneelid, puit- ja raudbetoontalad jne). (2) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. § 55. Jäätmekäitluskava (1) Jäätmekäitluskava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja koostis; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad; 4) jäätmete edasine suunamine. § 56. Ehitusjäätmete taaskasutamine või kõrvaldamine (1) Ehitamise käigus tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse õigus- või haldusaktidega ette nähtud ja Ida-Virumaa Keskkonnateenistuse poolt kooskõlastatud maa-alal vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. (2) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. § 57. Ehitusjäätmete valdaja (1) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (2) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. § 58. Ehitusjäätmete valdaja kohustused (1) Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale (ohtlike jäätmete puhul ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale) või jäätmevedajana registreeritud isikule; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 7) jäätmevaldaja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendajana teavitama oma töötajaid linnas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. § 59. Ehitusjäätmete sortimine (1) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. (2) Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. (3) Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled. (4) Liikidesse sorditud ehitusjäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (5) Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. § 60. Saastumata pinnase taaskasutamine Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa alusel või juhtudel kui ehitusluba ei väljastata, kooskõlastatult linnavalitsuse linnamajandusosakonna pädeva ametnikuga. § 61. Erinõuded ehitusjäätmete käitlemisel (1) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. (2) Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (3) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 62. Ohtlikud ehitusjäätmed (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. (2) Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel ja nende hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas. § 63. Saastunud pinnas (1) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (2) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda linnavalitsuse pädeva ametniku kooskõlastuse alusel. (3) Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsents. § 64. Ohtlike ehitusjäätmete kogumine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. (2) Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (3) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all. (4) Asbesti sisaldavate jäätmete kogumisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Ida-Virumaa Tööinspektsiooni luba. (5) Vedelad ohtlikud jäätmed nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (6) Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (7) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. § 65. Informatsiooni andmise kohustus Isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. 3. jagu Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemine § 66. Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse jäätmete kogumise üldnõuded (1) Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti eraldi mahutitesse, mis vastavad antud jäätmeliigi kogumise nõuetele. (2) Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmete liigid on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 6. aprilli 2004. a määruses nr 102 «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» – jaotisekoodiga 18. (3) Jäätmed viiakse tekkekohast pakituna jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis, ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Ohtlike jäätmete mahutid tuleb tähistada jäätmete ja jäätmetekitaja nimetusega ning pakkimiskuupäevaga. (5) Tekkinud jäätmete koguste üle peab pidama arvestust. § 67. Liigiti kogutavad tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse jäätmed (1) Liigiti tuleb koguda: 1) segaolmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada; 2) klaasijäätmed – värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad; 3) vanapaber ja -papp – ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia- ja masinakirjapaberid, muu kontoripaber ning majapidamispaber; puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass); 4) diskreetne vanapaber – paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. 5) bioloogilised jäätmed – operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused; 6) teravad ja torkivad jäätmed – nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms.; 7) nakkusohtlikud jäätmed – nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga; 8) mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed – mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt); 9) radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt); 10) ravimijäätmed – ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud; 11) elavhõbeda jäätmed – tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat (ka amalgaami) sisaldavatest reagentidest; 12) kasutatud elavhõbedalambid – kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest; 13) kemikaalide jäätmed – ohtlike kemikaalide jäägid; 14) vananenud (kasutatud) akud ja patareid; 15) kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid; 16) naftasaadusi sisaldavad jäätmed – seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed. § 68. Erinõuded diskreetse vanapaberi käitlemisel (1) Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. (2) Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. (3) Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. § 69. Nõuded tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse jäätmehoidlale (1) Tervishoiu- ja veterinaarasutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks, mis vastab järgmistele tehnilistele nõuetele: 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning seal ei tohi olla närilisi ega putukaid; 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, ruumi siseviimistlus peab võimaldama niisket puhastamist, desinfitseerivate ja kahjuritõrjevahendite kasutamist; 4) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 5) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav ja lukustatav ning jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti. 6) veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla all mõistetakse muust ruumist eraldatud ruumiosa, milles on loodud tekkivate jäätmete hoidmiseks ja säilitamiseks vajalikud tingimused. 7) veterinaarteenust osutava asutuse jäätmehoidla peab vastama Veterinaar- ja Toiduameti Ida-Virumaa Veterinaarkeskuse esitatud nõuetele. 4. jagu Loomsete jäätmete ja romusõidukite käitlemine § 70. Loomsete jäätmete käitlemine Loomsed jäätmed tuleb üle anda Loomsete Jäätmete Käitlemise Tehasele Väike-Maarjas Lääne-Virumaal. § 71. Romusõidukite käitlemine (1) Romusõidukite demonteerimine peab toimuma lammutuskojas, millele on selleks tegevuseks väljastatud vastav ohtlike jäätmete käitluslitsents ja jäätmeluba või kompleksluba lähtudes seadusandluse nõuetest. (2) Romusõiduki, kasutatud osad või vanarehvid annab kogumiskohta või lammutuskotta selle omanik või tema volitatud isik, viimase puudumisel korraldab romusõiduki, kasutatud osade või vanarehvide käitlemise linnavalitsuse pädev ametnik. 5. jagu Jäätmekäitluse arvestus § 72. Arvestuse korraldamine (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. (2) Jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omavad isikud või «Jäätmeseaduse» § 74 kohaselt registreeritud isik on kohustatud: 1) pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta; 2) jäätmete üleandmisel teisele jäätmekäitlejale pidada arvestust ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta; 3) säilitama jäätmealase arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid vähemalt viis aastat ning esitama need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. 6. peatükk LÕPPSÄTTED § 73. Vastutus ja järelevalve (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmete kõrvaldamine ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimine toimub vastavalt «Jäätmeseaduse» § 128. (2) Füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud enda tegevuse kohta andma teavet eeskirja nõuete täitmise kohta jäätmekäitluse üle järelvalvet teostavatele ametnikele. (3) Eeskirjaga sätestatud nõuete rikkumisel kohaldatakse «Jäätmeseaduse» § 120. (4) Järelvalvet eeskirja nõuete täitmise üle korraldab linnavalitsus « Keskkonnajärelvalve seaduses» sätestatud korras. § 74. Määruse jõustumine (1) Sillamäe Linnavolikogu 28. novembri 2000. a määrus nr 19/40-m «Sillamäe linna jäätmehoolduseeskirja kehtestamine» (KO 2002, 34, 798) tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 03. märtsil 2006. aastal. Volikogu esimees Jelena KORŠUNOVA