Võnnu Vallavolikogu — Võnnu Lasteaia "Värvuke" arengukava aastateks 2006-2008 kinnitamine — KO, 85, 1068

Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» paragrahvi 91 lõike 3 alusel. § 1. Arengukava kinnitamine Kinnitada Võnnu Lasteaia «Värvuke» arengukava aastateks 2006-2008 vastavalt lisale. § 2. Määruse jõustumine Määrus jõustub 14.aprillil 2006.a. Volikogu esimees Tiiu MEERITS LISA Võnnu Vallavolikogu 7.aprilli 2006. a määrusele nr 8 VÕNNU LASTEAIA «VÄRVUKE» ARENGUKAVA AASTATEKS 2006 - 2008 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Võnnu Lasteaia «Värvuke» arengukava koostamise alused Võnnu Vallavalitsuse hallatava asutuse Võnnu Lasteaia «Värvuke» (edaspidi lasteaed) arengukava koostamise aluseks on Võnnu valla arengukava, «Koolieelse lasteasutuse seadus» ja teised Eesti Vabariigi Valitsuse koolieelse lasteasutuse tegevust reguleerivad õigusaktid. 2. Asend ja ajalugu Lasteaed asub Võnnu alevikus, kus asub ka Võnnu Keskkool, kelle kasvandikeks lasteaialapsed enamuses saavad. Lasteaed alustas tööd 03.märtsil 1975.aastal kahe ööpäevaringse rühmaga. 1982.aastal valmisid juurdeehitusena võimla-saal ja neli rühmaruumi. 1991.aastast haldab lasteaeda Võnnu Vallavalitsus. Alates 2003.aasta mai kuust kannab lasteaed nime «Värvuke». 3. Hetkeolukord 2005-2006.õppeaasta alguses oli lasteaia nimekirjas 58 last. 2 last on sõimerühma ootejärjekorras. Lasteaias töötab 2 liitrühma ja 1 keskmine aiarühm. Lasteasutuses käib sel aastal 20 uut last, kes ei ole varem lastekollektiivis viibinud. Kodune keel on vene keel 4 lapsel. Logopeedilist ravi vajab 17 last, kellest 8 ka eripedagoogi abi. Järjest rohkem on rühmades rahutuid lapsi, kes vajavad erilist lähenemist, rakendatust. Lasteaias on 17,2 ametikohta, töötajaid 17. Alates 2005. a. septembrist puudub logopeed. Lasteaed on avatud kella 7.30 – 19.00, vajadusel töötab valverühm 7.00- 7.30. Lasteaia 6 rühmaruumist on kasutusel 3, kaks ruumi on antud rendile. Perspektiivis näeme vähemalt ühe rühmaruumi taastamise, et saaks tööle rakendada kas kooli minevate laste või sõimerühm. Töötajatel on puhkeruum, kus asub ka metoodiline kirjandus. Õueala on suur, igale rühmale on aiaga eraldatud territoorium ja üldine mänguväljak. 2. peatükk SWOT- ANALÜÜS Lasteaia tugevad küljed Õppetöö on tasemel Õpetajad entusiastlikud, uuendusi otsivad, õpihimulised Sõbralikud töötajad Huvitavad üritused, ka kogu perele Soodne õpperaha Laste järelvalve on turvaline Püütakse lasteaia elukeskkonda parandada Hea kooliks ettevalmistus Ühised majasisesed koolitused töötajatele ja lapsevanematele Maitsev toit Lasteaia nõrgad küljed Logopeedi puudumine Vana mööbel Valgustus ei vasta nõuetele Välisfassaad, rõdud ja ka siseruumid luitunud Harrastusringide puudumine Halb teede olukord Mänguväljaku metallkonstruktsioonid mitte lapsesõbralikud Rahataotlusprojektide vähene kirjutamine Mittenägusad toidunõud Võimalused Teatrietendused lasteaias Jalutuskäigud loodusesse, kohalike asutuste külastamine Kooli võimla kasutamine, koostöö õpetajatega Ühisüritused teiste lasteasutustega Majasisesed koolitused Võimaluste piires abistav vallavalitsus Suur õueala ja park lasteaia läheduses Tartu lähedus Piirkonnas odavad korterid, mis kutsuvad elama noori peresid Lasteaeda toetavad vanemad Osa saamine kooli tulevast Rootsi humanitaarabist Ühe rendile antud rühmaruumi taastamine Ohud Piirkonnas paljude elanike keskmisest madalam elatustase, sellest tulenev maksujõuetus Vanematel puudub kodulähedase töökoha võimalus Vanemad, kes ei hooli oma lastest Vallavalitsuse nõrk rahaline seis Vähene sotsiaalabi Riigipoolne toetuse puudumine õpetajate palkade suurendamiseks Ohtlik liiklus lasteaia peavärava juures Hulkuvad koerad, kassid Vargad ja «uudistajad», kes lõhuvad lasteaia territooriumi Aleviku vähene valgustatus pimedal ajal Suurenev kirjalik aruandlus 3.peatükk LASTEAIA ARENDUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 1. Visioon Lasteaed on turvaline ja meeldivaid emotsioone pakkuv arengu- ja mängukeskkond kõigile 1-7.aastastele lastele, sõbralik ja avatud suhtlemispaik lapsevanematele. 2. Missioon Lasteaia põhiülesandeks on: 1. võimaldada lasteaias käivatele lastele alusharidus ja soodustada laste arengut arvestades nende individuaalsust, ealisi ja soolisi vajadusi; 2. toetada ja abistada lapsevanemaid laste kasvatamisel ja hooldamisel; 3. anda teadmisi koduvalla loodusest, ajaloost ja tänapäevast ning kasvatada armastust kodukoha vastu. 3. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkideks on: 1. võimaldada lastele ea- ja võimetekohane kehaline, vaimne ja sotsiaalne areng, et toime tulla koolis ja igapäevaelus; 2. luua lastele head mängu ja harrastustegevuse tingimused; 3. osutada võimetekohast abi erivajadustega lastele ja nende vanematele. 4. Õppetegvuse korraldus Õppetegevuse planeerimise aluseks on riiklik õppekava, mille alusel lasteaed koostab oma õppekava. Õppeaastaks kinnitatakse rühmade tegevuskavad vastavalt nädalakavas ettenähtud tegevustele ja päevakavale. Laste arengut toetavad mäng, organiseeritud- ja vabategevused. Laste arengut analüüsitakse sügisel ja kevadel vaatluste ja lastevanematega läbiviidud vestluste teel. Kokkuvõte lapse arengust tehakse kevadel ning antakse sellest tagasiside ka lapsevanemale arenguvestluste kaudu. Õppetöös on järgnevatel aastatel suurema tähelepanu all laste mäng, laste eripära ja huvide arendamine. 5. Kasvatustegevuse korraldus Kasvatuses on kõige tähtsam täiskasvanu eeskuju. Seega tuleb pöörata suuremat tähelepanu meeskonnatööle rühmas ning maja hea mikrokliima loomisele. Lapsed peavad kasvama esteetiliselt kaunis keskkonnas. Selleks tuleb muuta rühmaruumid nägusateks ja lastesõbralikeks, luues erinevaid õppe- ja mängukeskusi. Lastes kujundada puhtuse-, korra- ja eneseteenindamise harjumusi. Eetiliste tõekspidamiste kasvatamisel tutvustada rahvakultuuri ja -traditsioone plaanis olevate ürituste kaudu. 6. Huvitegevus Huvitegevus aitab kaasa lapse igakülgsele arengule. Preagu lasteaias huviringid puuduvad. Lastevanemate ettepanekutes on huvialaringide tegevust soovitud. Vajalik on välja selgitada laste huvid ja vanemate soovid, milliseid huviringe peaksime tööle rakendama. 7. Erivajadustega lapsed Erivajadused on lapse võimetest, taustast, isikuomadustest, tervislikust seisundist jms. tulenevad erinevused. Erivajadustega laps vajab erispetsialisti abi ning temaga töötavate inimeste poolt vastavat lähenemist lapse arendamisel. Nende laste alla kuuluvad kõik logopeedilist ja eripedagoogilist abi vajavad lapsed. Neile antava abi ulatus ja eripära varieerub sõltuvalt probleemide tõsidusest. Erivajadustega lastega tööd peaks koordineerima lasteaias logopeed-eripedagoog. Alates 2005.a. septembrist puudub vastav töötaja. Logopeedi leidmiseni on töö erivajadustega lastega planeeritud juhataja eestvedamisel aasta tegevuskavas. 8. Arengustrateegia õppe- ja kasvatustegevusele 2006. a. 1. Selgitada välja laste ja nende vanemate soovid huvitegevuse arendamiseks märts 2. Luua võimalused rollimängudeks ja omaette olemise nurgakesi pidev 3. Uute õppematerjalide ja mänguasjade muretsemine, metoodiliste materjalide uuendamine pidev 4. Huvialaringide töölerakendamine september 5. Kehaliste võimete arendamine ujumise kaudu vastavalt võimalustele 6. Muuseumi- ja teatrikülastamine üks kord aastas 7. Metoodilise materjali süstematiseerimine jaanuar, pidev 2007.a. 1. Väliõppeklassi kujundamine mai 2. Metoodilise kabineti avamine august 3. Looduse õpperaja rajamise alustamine september 4. Mänguväljaku uuendamine vastavalt võimalustele 5. Lugemisnurkade uuendamine pidev 6. Muuseumi- ja teatrikülastamine üks kord aastas 2008.a 1. Muusikariistade muretsemine märts 2. Looduse õpperaja valmimine august 3. Mängunurkade täiustamine uute mänguasjadega pidev 4. Muuseumi- ja teatrikülastamine üks kord aastas 9. Prognoositav laste arv lasteaias kuni aastani 2008. Laste sündivus Võnnu vallas on olnud 3 eelmise aasta vältel stabiilne: 2003.a. 10 last, 2004.a. 9 last ja 2005.a. 10 last. 2006.aastal on Võnnu vallas 1 – 6 aastaseid lapsi 73. Lasteaias töötab üks lasteaiarühm 22 lapsega ja kaks liitrühma 36 lapsega. Kokku on lapsi 58 ja nendest kooli läheb 9. 2007.aastal prognoosime lasteaeda ühe sõimerühma ja kaks liitrühma, kooli läheb 12 last. 2008.aastal prognoosime lasteaeda kaks liitrühma ja ühe aiarühma, kooli läheb 15 last. 10. Personali juhtimine 2006.aastal on lasteaias määratud 17,2 ametikohta ja tegelikult täidetud 16,7.Töötajaid on 17. 2006.aasta andmed: personali vanuseline jaotuvus: kuni 29a. 30-39a. 40-49a. 50-59a. üle 60a. 2/ ped. – õp.abi - 1 2/ ped. – õp.abi- 2 4 / ped.-3 õp.abi - 9/ ped.- 5 õp.abi - - pedagoogide tööstaaž (koos juhatajaga): alla15a. 15-20a. 21-30a. 31-40a. üle 40a 1 1 3 3 - pedagoogide haridus: kesk kesk-eri (muu) kesk-eri kõrgem 1 2 4 1 Hetkel omandab kõrgharidust 1 õpetaja. Kesk – ja muud kesk-eriharidust omavad õpetajad on läbinud nõutavad koolitused. Pedagoogide atesteerimine toimub vastavalt töötaja sooviavaldusele ja haridusministri määrusega kehtestatud tingimustele (määrus nr.69, 02.10. 2002). 11. Meeskonna arendustegevus Hea meeskonnatöö lasteaias tagab tulemuslikuma töö lastega. Põhitõed meeskonnana töötamiseks on kõik õpetajad saanud Hea Alguse lapsekeskse metoodika 160-tunniste koolituste läbimisel. Lisaks tuleb osata oma eelnevat tööd analüüsida ja hinnata ning selle alusel uusi, arengut edasi viivaid tegevusi planeerida. Sellealase koolituse on läbinud üks õpetaja. Lasteaial on tarvis välja töötada lasteaia tulemuslikkuse hindamise süsteem, millega alustati 2005. a. Arenguvestlused kõikide töötajatega annavad juhile ülevaate asutuses esinevatest probleemidest, aitavad seada uusi arengusuundi ja planeerida edasist tegevust. Juhi tegevus sisehindamise ja eneseanalüüsi alal planeeritakse aasta tegevuskavas. Meeskonna liidab ühtseks ka lasteaias toimuvate ürituste organiseerimine lastele, nende vanematele ja kogu üldsusele ning koostöö naaberlasteaedadega. 12. Koolitus ja kaadri valik Koolitamine on vajalik töötajate tööoskuste parandamiseks ja võimete arendamiseks. Koolituseelistusteks on: 1. enesearendamise, eneseanalüüsi ja suhtlemisoskuste alaste teadmiste saamine; 2. oskus toime tulla erivajadustega lastega; 3. koostöö peredega ja lastevanemate nõustamine; 4. mäng last arendava tegevusena; 5. õpetajate abide sulandumine meeskonnatöösse. Täiendkoolitusel tuleb pöörata suuremat rõhku majasisestele koolitustele, mis lähtuvad lasteaia tegevusaasta eesmärkidest ning päevakorrale kerkivatest probleemidest. Samas saab koolituse kogu pedagoogiline kaader ja kaasates nendesse ka naaberlasteaedade õpetajad, hoiame kokku koolitusrahasid. 2006.a koolitused majasisesed: Mängud ja aktiivsed tegevused õues E.Laanvee õpetajad Lapse keeleline arendamine enne kooli ja erivajadusega lapse ära tundmine rühmas T.Puik õpetajad Lapse arendamine enne kooli T.Puik lapsevanemad, õpetajad Loengutesari: Kuidas mõjutada last võimu kasutamata V.Kumari lapsevanemad, õpetajad Õnnestunud arenguvestluse eeldused S.Almann õpetajad Suunata pikematele kursustele õpetajad, kellel on viimase 5 aasta jooksul vähem koolitustunde, 3 õpetajat. Lähtudes kvalifikatsiooninõuetest , suunata 160- tunnisele lisa täiendkoolitusele 1 õpetaja. Suunata 40-tunnistele õpetaja abi kursustele 2 õpetaja abi, toiduhügieeni korduvkoolitusele kokk, maakonna metoodikapäevadest osa võtma alati vähemalt üks õpetaja. Vastavalt rahalistele võimalustele suunata õpetajaid nende endi valikul erialasele täiendkoolitusele tingimusel, et saadud materjale tutvustatakse ka teistele kolleegidele. Kõrgharidust omandab Avatud Ülikooli Õpetajate Seminaris 1 õpetaja. 2007.a koolitused: Majasiseselt korraldada 3 õppepäeva (1 õppepäev kogu kollektiivile). Suunata 160- tunnisele täiendkoolitusele 1 õpetaja, toitlustamis- ja hügieenikoolitusele maj. juhataja, maakonna metoodikapäevadest osa võtma õpetajad, õp.abid. Rahaliste võimaluste olemasolul suunata õpetajaid (ka teised töötajad) nende endi valikul erialasele täiendkoolitusele. Rakenduslikku kõrgharidust soovib omandama asuda 1 õpetaja abi ja 1 õpetaja. 2008.a koolitused: 1. Majasiseselt korraldada 3 õppepäeva (1 õppepäev kogu kollektiivile). Suunata 160-tunnisele täiendkoolitusele 2 õpetajat, maakonna metoodikapäevadest osa võtma õpetajad, õp.abid. Rahaliste võimaluste olemasolul suunata õpetajaid (ka teised töötajad) nende endi valikul erialasele täiendkoolitusele. Rakenduslikku kõrgharidust soovib omandama asuda 1 õpetaja abi ja 1 õpetaja. Lasteaed peab vajalikuks perspektiivis tööle rakendada 0,25 kohaga õppealajuhataja, et tagada veelgi parem õppe- ja kasvatustöö. Tähtsaim ülesanne on leida lasteaeda logopeed. Vajalik on tööle võtta ka med. töötaja. 4. peatükk MAJANDUSTEGEVUS Aastatel 2000-2005 on nõuetekohaselt remonditud kahe rühma tualettruumid, töötajate tualettruum ja köök, mis sai tunnustatud ühena esimestest maakonnas. 2004.a vahetati välja lasteaia ruumide kõik aknad. Üks rühmaruum sai uue õppetoa mööbli, lasteaed 2 arvutit. Osteti uus pesumasin, külmkapp, televiisor, videomakk. Lasteaeda on paigaldatud tuletõrje- ja valvesignalisatsioon. Majandustegevuse projektide finantseerimine on seotud rahaliste raskustega ja projektid teostatakse vastavalt võimalustele. 2006. a. 1. Lasteaia kõikides ruumides elektrisüsteemi renoveerimine. 2. Spordivahendite muretsemine saali (matid, tunnel ). 3. Magamistoa mööblikomplekt 1 rühma. 4. Sanitaarremont saalis. 5. Vahetada välja laste sööginõudekomplektid 3 rühmas. 6. Uued lauad ja toolid 1 rühma. 7. Kööginõude uuendamine. 8. Kõnniteede ja spordiplatsi olukorra parandamine. 9. Ühe rühma aia uuendamine. 2007. a. 1. Vee-, kanalisatsiooni- ja küttesüsteemi renoveerimine, pesuruumi remont. 2. Mänguväljaku uuendamine. 3. Magamistoa mööblikomplekt 1 rühma. 4. Uued lauad ja toolid 1 rühma. 2008. a. 1. Lasteaia välisfassaadi ja katuse tuulekastide ja rühmarõdude remont. 2. Siseruumide sanitaarremont. 3. Rühmade riietusruumides mööbli uuendamine. 4. Köögitehnika uuendamine. 5. Uus pesumasin. 6. Mänguväljaku uuendamine. 7. Muusikatundideks pillide muretsemine 8.Uued mänguasjad mängunurkadesse. 5. peatükk KOOSTÖÖ Lasteaed teenindab iga Võnnu vallas elavat peret, kui perel on soov panna oma laps meie lasteasutusse. Vabade kohtade olemasolul võtame vastu ka lapsi, kelle rahvastikuregistri järgne elukoht ei ole Võnnu vallas. Alushariduse andmise eest lapsele vastutab lapsevanem, lasteaed aitab sellele igati kaasa. Lasteaia eduka tegevuse tagab igakülgne koostöö vallavalitsuse, lasteaia hoolekogu, teiste asutuste ning lastevanematega. 6. peatükk ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD Arengukava täitmise analüüsimine ja muudatusteks ettepanekute tegemine toimub koostöös pedagoogilise nõukogu ja hoolekoguga. Arengukava vaadatakse läbi iga õppeaasta 01.novembriks. Muudatused arengukavas teeb juhataja. Juhataja kooskõlastab muudatused pedagoogilises nõukogus ja hoolekogus ning esitab need vallavalitsusele läbivaatamiseks. Arengukava kinnitab Võnnu Vallavolikogu.