Sõmerpalu Vallavolikogu — Osula Põhikooli arengukava kinnitamine — KO, 83, 1031

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 6 lõike 3 punkti 2, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse paragrahvi 31 lõike 3 alusel Sõmerpalu Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Osula Põhikooli arengukava aastateks 2005-2007. Lisa Sõmerpalu Vallavolikogu 31. märtsi 2005. a määrusele nr 6 OSULA PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2005.– 2007. A. Sisukord I Sissejuhatus 4 II Üldandmed 4 2.1 Asend 4 2.2 Ajalugu 4 2.3 Pedagoogilise personali ja õpilaskonna analüüs 5 III Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 6 3.1 Tulemuslikkuse hindamine 6 3.2 Arengukava valdkonnad 6 3.3 Hetkeseis ja arengueeldused 6 3.4 Arengu üldeesmärk ja prioriteedid 7 IV Arengukava valdkonnad ja tegevuskava kolmeks aastaks 8 4.1 Õppe- ja kasvatustegevuse juhtimine 8 4.2 Kooli töö planeerimine 11 4.3 Õpetamine ja õppimine 11 4.4 Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 13 4.5 Kooli töökeskkond, raamatukogu 14 4.6 Klassi ja kooliväline tegevus 15 4.7 Investeeringute vajadused 16 V Arengukava uuendamise kord 17 I Sissejuhatus 1.1. Osula Põhikooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 1.2. Osula Põhikooli arengukava lähtub koolisisesest analüüsist, kooli põhimäärusest, ja haridust puudutavatest õigusaktidest. II Üldandmed 2.1. Asend Osula Põhikool asub Osula külas (kahe kilomeetri kaugusel Tallinn-Luhamaa maanteest) Sõmerpalu vallas Võru maakonnas. 2.2. Ajalugu Juba XVIII sajandi kuuekümnendatel aastatel tehti siin rehetaredes laste õpetamise katseid. Kes vähegi lugemist ja mõnda lauluviisi oskas, see pandi õpetama. Nii alustas Lilli vald oma kooli REINOMÄEL, kus 1995. aastast asub mälestuskivi. Mustja vald alustas Kivi talus ja Osula vana savikõrtsi taga. Kui vallad oma jõud ühendasid, saadi valmis kaks koolimaja. Nii hakkasid 1866. a. Sõmerpalu, Lilli ja Peetrimõisa lapsed õppima PRASSI koolis ning Mustja ja Järvere lapsed 1877. a.valminud VASKSAARE koolimajas. Aastatel 1919-1921 koolid ühendati ja viidi Sõmerpalu härrastemajja. 1925. a. valmis vallarahva eestvõtmisel Kalmetmäel uus, valge ja avar koolimaja. Nüüd on tollane uuski juba vanaks saanud ja 1994. aastast saadik asume uues majas, mis oli esialgu mõeldud Võhandu kolhoosi kontoriks, kuid praeguseks on siin hubane ja mugav koolimaja, mis ootab juurdeehitust. Juba varasest ajast on Osulas au sees olnud muusika. Ka tänapäeval on koolile kuulsust toonud puhkpilliorkester. 1961. aastast alates mängivad õpilased Helmut Kostabi juhatusel. Aastakümneid on tegeldud kodu-uurimisega ja kaante vahele on saanud ümbruskonna tuntumate inimeste elulood. Noorgiidid on viinud huvilisi tutvuma Osula ümbruse ja Urvaste kihelkonna vaatamisväärsustega. On alustatud Osula kooli ajalooraamatu koostamisega. Koolisaali laval on alati oodatud õpetaja Eti-Marje Ranniti lavastatud näidendid. Pidevalt töötavad kehakultuuri-, rahvatantsu-, kunsti- ja käsitööringid ning algklasside laulu-mängu-tantsuringid. 1998. aastal avati koolis arvutiklass, mille teenuseid saavad kasutada ka täiskasvanud. Koolirõõmu on rohkesti, sest selle nimel me elame ja töötamegi. Koolist on võrsunud läbi aegade palju tublisid tööinimesi: * kirjanikke (Rihhard Iher, Asta Kass (Ilves) * õppejõude (Ülo-Olimar Uder, Agu Kongo, Helgi Pukk (Uibo), Rainis Haller) * teadlasi (Ilmar Eisen, Aksel Kirch, Henn Saar, Merike Vaher, Evar Saar) * kunstnikke (Aino Tamberg (Nõgel)) ja näitlejaid (Are Uder, Jaanis Valk) * muusikuid (Helmut Kostabi, Peeter Iher, Aigar Kostabi, Kalle Kostabi, Heiki Kelp, Urmas Kostabi) * põllumehi (Ilmar Mändmets, Atso Jõks, Hans Tamm, Raivo Musting) * sportlasi (maletajad Meelis Kanep, Siim Kanep, judokas Ivar Rosenberg) Kauaaegsemad koolmeistrid ja koolijuhid ja õpetajad on olnud Peeter TOOTSEN (1879-1921), Jakob PAAP (1890-1919), Elfriede KOSTABI (1919-1958), Julie VAHER (1921-1950), Eduard VENDA (1926-1944), Helju Zirk (1950-1975), Helgi KUKLASE (1953-1971), Helmut KOSTABI (1961 - ), Eti-Marje RANNIT (1961 - ), Heljo SAAR (1967 -), Alli KREEVALD (1968 - ), Aimi KOSTABI (1970-1990), Maimu MÜRK (1975-1995), Alfred TAMMET (1978 – 1995), Marianne KANEP (1986 - ), Sirje PUUSEPP (1986 - ). 2.3. Pedagoogilise personali ja õpilaskonna analüüs Osula Põhikoolis töötab 2004/2005 õ.a 21 õpetajat, nendest 5 meessoost ja 16 naissoost. Kõrgharidusega õpetajaid on 18, keskharidusega 3. Osula Põhikooli õpetajatel on järgmised ametijärgud: õpetaja - 19, õpetaja kandidaat 2. Õpetajate pedagoogiline staa�: 1 – 5 a- 1 õpetaja 6 – 15 a – 6 õpetajat 16 – 25 a – 4 õpetajat 26 – 39 a – 7 õpetajat 40 ja enam aastat – 3 õpetajat Õpetajate vanuseline analüüs: 24 – 30 a – 1 õpetaja 31 – 50 a – 13 õpetajat 51 – 60 a –3 õpetajat 60 ja rohkem – 4 õpetajat 2004/2005 õ.a õpib Osula Põhikooli 9 klassikomplektis 146 õpilast. Õpilaste arvu prognoos järgnevaks viieks aastaks Õppeaasta 2004/2005 2005/2006 2006/2007 2007/2008 2008/2009 I klass 17 15 7 12 12 II klass 16 17 15 7 12 III klass 14 16 17 15 7 IV klass 18 14 16 17 15 V klass 15 18 14 16 17 VI klass 11 15 18 14 16 VII klass 19 11 15 18 14 VIII klass 22 19 11 15 18 IX klass 14 22 19 11 15 Kokku 146 147 132 125 126 III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Tulemuslikkuse hindamine Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid on sätestatud haridusministri määrusega nr.14, 22.03.1999. a. (Riikliku järelvalve läbiviimise kord). 3.2. Arengukava valdkonnad Arengukava elluviimine toimub läbi järgnevate valdkondade arendamise: 1. Koolisisene juhtimine a) Koolisisene juhtimine b) Hoolekogu c) Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 2. Kooli töö plaanimine a) Kooli arengukava, plaanid b) Kooli arengukava järgimine, korrigeerimine ja täiendamine 3. Õpetamine ja õppimine a) Ainealase töö planeerimine b) Ainealase töö korraldus c) Õpilaste osalus õppetöös d) Õpilaste hindamine 4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 5. Kooli töökeskkond 6. Klassi- ja kooliväline töö 7. Investeeringud 8. Investeeringute vajadused 3.3. Hetkeseis ja arengueeldused 3.3.1. Hetkeseisu hinnates tuleb positiivseks hinnata kooli arengu seisukohalt järgmist: a) Koolis töötab kvalifitseeritud koostöö- ja arenemisvõimeline kaader, palju südamega töötavaid õpetajaid. b) Koolil on oma arengukava ja sellest lähtuvad tööplaanid. c) Koolis töötavad pikapäevarühmad . d) Koolis töötab aktiivne õpilasomavalitsus. e) Koolil on väljapaistvaid saavutusi õppetöös, huvitegevuses ja kodu-uurimisalases töös. f) Õpilased võtavad aktiivselt osa linna huvialaringide tööst. g) Kool on hästi varustatud infotehnoloogiaga. h) Õpetajad osalevad aktiivselt täiendõppekursustel. i) Koolis on aktiviseerunud süstemaatiline tegevus koolivägivalla ja kiusamise vastu. j) Suurt tähelepanu pööratakse õpilaste füüsilisele arengule k) Tugevnenud on nn oma-kooli-tunne (Osula kooli laul, lipp, päevik, veebilehekülg, võistlussärgid jne) 3.3.2. Kooli arengut takistavad tegurid on järgmised: a) Õppe- ja kasvatustegevuses ei arvestata piisavalt õpilaste individuaalsete iseärasustega. b) Koolil puudub oma võimla, ainekabinetid. Aula, õppevahendite ruumid, vahetunniruumid, WC-d ja pesemistingimused ei vasta nõuetele ja vajadustele. c) Kooli arvutiklass on 11 arvutiga, mis ei võimalda seal kogu klassiga läbi viia ainetundi. d) Poiste tööõpetuse ruumid asuvad teises majas, kus tingimused ei vasta nõuetele. d) Koolil puudub huvijuht. f) Vähene õpetajate, õpilaste ja lastevanemate meeskonnatöö. g) Suutmatus tunnidistsipliini kehtestamisel. Lahenduste leidmine arengut takistavatele teguritele ongi eelduseks kooli edasisele arengule. 3.4. Arengu üldeesmärk, prioriteedid Osula Põhikooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppe- ja kasvatustaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Kooli missioon on õpilaste individuaalsusi arvestava arengu kaudu kujundada vastutusvõimeline isiksus, kes tuleb toime õpi-, töö- ja elukeskkonnas. Eesmärgi realiseerimiseks on prioriteedid järgmised: a) Individuaalne lähenemine ja tingimuste loomine kõikidele õpilastele. b)Õpitulemuste eest vastutuse järk-järguline ülekandmine õpetajalt ja lapsevanemalt õpilasele. c) Koolimaja rekonstrueerimine koos juurdeehitusega (võimla, ainekabinetid). e) Õpilastes terve ja loodussõbraliku eluhoiaku kujundamine. f) Tõhustada sisehindamise, sh. enesehindamise taset. g) Arendada edasi kodukorda , tõstmaks veelgi käitumis-, õpi- ja töökultuuri taset koolis. h) Läbi viia arenguvestlused lastevanematega, tõhustada kooli ja kodu koostööd. i) Välja töötada võimalikult konkreetne tunnustamise ja karistamise kord i) Kooli traditsioonide jätkamise eesmärgiga luua vilistlaskogu IV Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Õppe- ja kasvatustegevuse juhtimine Õppe- ja kasvatustegevust juhib kooli direktsioon, kuhu kuulub direktor, direktori asetäitja õppe- ja kasvatustöö alal ja õppenõukogu esindaja. Üks kord nädalas toimub direktsiooni nõupidamine. Üks kord kvartalis käib koos hoolekogu, kus osaleb ka kooli direktor. Kooli õppenõukogu koosolekud toimuvad regulaarselt, vähemalt kuus korda aastas. 4.1.1. Koolisisene juhtimine Võtmeala A: Koolisisene juhtimine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja 1 Täiustada ja arendada edasi kooli õppekava x x x Direktor Õppealajuhataja 2 Võtta kooli sisehindamises erilise tähelepanu alla valikainete, oskus-ainete, eesti keele ja võõrkeelte õpetamine x x x Õppealajuhataja 3 Viia läbi rahulolu küsitlused erinevate huvigruppide hulgas x x x Õppealajuhataja 4 Käivitada kooli kompleksne enesehindamise süsteem x x x Direktor Õppealajuhataja 5 Kaasata õpetajad otsuste projektide väljatöötamisse, moodustada töörühmad x x x Direktor 6. Tõsta õpetajate arenguvestluste tulemuslikkust direktsiooniga x x x Direktor, Õppealajuhataja 7. Välja töötada uus kooli kodukord x x x Õppealajuhataja 8. Viia läbi iga õppeveerandi lõpus õpilasomavalitsuse päev Huvijuht 9. Arendada koostööd valla lasteaia, kiriku ja sõpruskoolidega x x x Õppealajuhataja, aineõpetajad 10 Teha videofilm kooli igapäevaelust ja traditsioonidest. x x x Huvijuht infojuht 11 Koostada kvaliteedikäsiraamat (eesmärgid, dokumentatsioon, seadusandlus, vastutus jne) x x Direktor, õppealajuhataja, huvijuht 12 Kooli juubeliaastal täiendada kooli atribuutikat (maskot, meened), viia sisse auraamat, külaliste raamat x Direktor, sekretär 13 Jätkuvalt kajastada kooli elu infolehes, ajalehes Koolikaja ja vallalehes x x x Õppealajuhataja, eesti k õpetajad, sek Võtmeala B: Hoolekogu Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja 1. Tõsta hoolekogu huvi kooli käekäigu vastu, kaasata senisest aktiivsemalt koolielu probleemide lahendamisse x x x Direktor 2. Kaasata hoolekogu kooli investeeringute taotlemisse ja sponsorrahade hankimisse x x x Direktor 3. Korraldada 2 korda õppeaastas lastevanemate üldkoosolekud koos koolitusega. 3000.- 3000.- 3000.- 9000.- Kooli eelarve Direktor, õppealajuhataja, hoolekogu esimees Võtmeala C: Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja 1. Kaasata õpilasomavalitsust võitluses kooli vägivallaga, kooli kodukorra täiustamisel, õpilasürituste organiseerimisel x x x Õppealajuhataja, huvijuht 2. Kaasata õpilasomavalitsust kooli sisekontrollis x x x Õppeala-juhataja, huvijuht 3. Parandada kooli ja kodu vahelist koostööd: täiustada õpilaste arenguvestluste süsteemi lastevanematega. x x x Õppealajuhataja, klassijuhatajad 4. Kasutada infotehnoloogilisi vahendeid suhtlemisel lastevanematega (kooli kodulehekülge täiendada lingiga «lapsevanemale») x x x Õppealajuhataja, infojuht 5. Tõsta klasside õpilasaktiivi vastutust kooli kodukorra täitmise eest x x x Huvijuht, klassijuhataja 6. Jätkata infolehe väljaandmist x x x Õppealajuhataja, infojuht 4.2. Kooli töö planeerimine Võtmeala A: Kooli arengukava, plaanid Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja 1. Jätkata kooli arengukava täiustamist. Lähtuda Haridusministri määrusest nr.14, lisa 2 22. märtsist 1999. a. «Riikliku järelvalve läbiviimise kord». x x x Direktor 2. Koostada õppeaasta üldtööplaan iga õppeaasta augustikuu õppenõukoguks, teha kokkuvõte arengukava täitmise käigust ja edukusest x x x Direktor Õppealajuhataja Huvijuht 4.3. Õpetamine ja õppimine Võtmeala A: Ainealase töö planeerimine, töö korraldus Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja 1. Arendada edasi täiendus-koolitussüsteemi. Lugeda täienduskoolituse prioriteetideks kooli enesehindamine, psühholoogiline koolitus, ainemetoodiline koolitus. Suunata edukamad õpetajad mentorite koolitusele. Luua erinevatelt kursustelt saadud teadmiste vahendamise süsteem (ülevaade/aruanne) x x x x x x x x Kooli eelarve Õppealajuhataja, direktor 2. Luua koolis huvijuhi ametikoht x x x Kooli eelarve Direktor 3. Tagada aine töökavade vastavus kooli õppekavale, nende põhjalikkus, korrektne vormistamine ja õigeaegne esitamine x x x Õppealajuhataja, aineõpetajad 4. Konkretiseerida ainekavad läbivate teemade osas x x x Õppealajuhataja 5. Tagada õpetajate tihe koostöö tõstmaks õppetöö kvaliteeti koolis, arendamaks kooli õppekava x x x Õppealajuhataja 6. Uuendada arvutiklassi inventari ja arvutiparki, WIF võrgu arendamine x x x Kooli eelarve, Tiigrihüpe Direktor 7. Suurendada õppekäikude osa kui üht aktiivõppe meetodit x x x Kooli eelarve ja õpilaste omaosalus Õppealajuhataja, aineõpetaja 8. Luua võimalused valikainete mitmekesistamiseks klassidevaheliste õpperühmade loomise teel x x x Direktor, Õppealajuhataja 9. Läbi viia lahtised tunnid, arendamaks õpetajate tunnianalüüsi oskust x x x Õppealajuhataja Võtmeala B: Õpilaste osalus õppetöös Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja 1. Igal õpetajal luua oma aines süsteemne töö andekate õpilastega, kasutades selleks teadmistevõistlusi, kooli õpilaskonverentsi, olümpiaade, mälumänge jne. x x x Aineõpetajad 2. Osaleda aktiivselt kõikidel aineolümpiaadidel ja õpilasvõistlustel. Tulemuse saavutamiseks teha süsteemset ettevalmistustööd olümpiaadidele või võistlustele suunatud õpilastega (aineringid) x x x Aineõpetajad 3. Suunata õppetöös raskusi omavaid õpilasi parandusõppesse, kõneravile, nn. õppimise pikapäevarühma, täiustada konsultatsioonitundide süsteemi x x x Aineõpetajad Võtmeala C: Õpilaste hindamine Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja 1. Lähtuda õpilaste hindamisel Osula Põhikooli hindamisjuhendist ja õppekavast x x x Aineõpetajad 2. Teavitada pidevalt lapsevanemaid õpilaste õpitulemustest, fikseerides kõik saadud hinded Osula Põhikooli õpilaspäevikus. Kord veerandis saata kodudesse hinneteleht, eristades üksteisest protsessi- ja arvestushinded x x x Aineõpetajad, klassijuhatajad 3. Tõstes pidevalt õpetajate professionaalsust ja kasutades maksimaalselt abiõppe süsteemi, saavutada iga aine õpetuses õpilaste võimetele vastav õppeedukus. Luua olukord, kus klassikursuse kordamine koolis oleks õpilase abistamise erandlikuks vahendiks. x x x Aineõpetajad 4.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja 1. Nõuda järjekindlalt õpilaselt puudumistõendit puudumisest järgneval päeval x x x Klassijuhatajad 2. Jätkata täpset õpilaste puudumiste arvestust ja puudumiste päeviku korrektset täitmist x x x Klassijuhatajad 4. Jätkuvalt analüüsida õpilaste puudumiste põhjusi iga veerandi lõikes x x x Õppealajuhataja, klassijuhatajad 4.5. Kooli töökeskkond, raamatukogu Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja 1. Jätkata õpitingimuste parandamist (valgustus) ja ruumikujunduse kaasajastamist (vastavalt eelarvele) x x x Kooli eelarve Majandusjuhataja 2. Ühendada kooli- ja külaraamatukogu x x x Valla eelarve Direktor 3. Täiendada raamatukogu fondi õppemetoodilise kirjandusega (vastavalt eelarvele) x x x Kooli eelarve Raamatukogu- juhataja 4. Täiendada pidevalt õppekirjandusfondi (vastavalt eelarvele) x x x Koolieelarve Raamatukogu- juhataja 5. Täiendada fondi teatmeteoste ja muu õppetööks vajaliku kirjandusega x x x Kooli eelarve Raamatukogu- juhataja 6. Alustada koolimaja juurdeehitust: Parandada kehalise kasvatuse ja poiste tööõpetuse õppekava täitmise tingimusi x x x Projekt, valla eelarve Direktor, majandusjuhataja 7. Rajada kooli juurde nn vabaõhuklass x x Projekt Direktor 4.6. Klassi- ja kooliväline tegevus Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja 1. Tõhustada muusikaringide tööd. x x x Kooli eelarve Direktor 2. Leida võimalused tehnikaringi avamiseks x x x Kooli eelarve Huvijuht 3. Leida õpilastele paremad võimalused spordiga tegelemiseks tunnivälisel ajal. x x x Kooli eelarve Direktor Huvijuht 4. Jätkuvalt kaasata koolis tegutsevaid huvialaringe kooli- ja valla suurürituste korraldamisel x x x Kooli eelarve Huvijuht 5. Kaasata aktiivsemalt õpilasomavalitsuse liikmeid koolis toimuvate ürituste ettevalmistamisele ja läbiviimisele x x x Kooli eelarve Direktor 6. Propageerida senisest enam tervislikku eluviisi, sh toitumine, sport, sõltuvusainetest keeldumine x x x projekt Huvijuht 7. Korraldada huvilaagreid (spordi-, loodussõprade- jne) x x x projekt 4.7. Investeeringute vajadused Jrk nr Ülesanded ja projektid 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu 2007 plan. kulu Kokku kulu Finant- seerimise allikas Vastutaja 1. Kooli juurdeehitus 0,4 milj 3 milj. 3 milj. 6,4 milj Sõmerpalu vald, Fondid Riigieelarve Direktor 2. Klasside valgustus 5000.- 5000.- 5000.- 15000.- Kooli eelarve fondid Direktor 3. Õpikufondi ruumi ehitus 30000.- 30000.- Sõmerpalu vald Direktor 4. Vabaõhuklassi ehitus 5000.- 30000.- 35000.- Kooli eelarve fondid Direktor 5. Koolisanitaarolukorra parendamine 50000.- 50000.- 50000.- 150000.- Kooli eelarve Direktor 6. Murutraktori soetamine 35000.- Kooli eelarve Direktor 7. Mootorsaani soetamine 50000.- Kooli eelarve Direktor 8. Kätepesuruumi remont 15000.- Kooli eelarve Direktor 9. Staadioni rajakatte, hüppepaikade uuendamine 0,3 milj. 0,3 milj. Fondid Direktor 10. Sööklaploki ümberehitus 0,75 milj 0,75 milj. Kooli eelarve (baasraha) Direktor V. Arengukava uuendamise kord • Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal augustikuu õppenõukogus. Arengukava uuendamiseks võivad teha ettepanekuid õppenõukogu, õpilasomavalitsus, hoolekogu ja direktsioon. Vajadusel korrigeeritakse kooli arengusuundi ja täpsustatakse valdkondade arendamise eesmärke. Arengukava uuendamist tingib ka mitmesuguste kooliarendust soosivate võimaluste ja tingimuste tekkimine. • Muudatuste ettepanekud esitatakse arutamiseks ja seisukoha võtmiseks hoolekogule. • Arengukava uuendamise korraldamise eest vastutab kooli direktor. • Uuendatud arengukava pannakse välja avalikuks tutvumiseks kooli veebilehel ning sellest teavitatakse lapsevanemaid, õpilasi, õpetajaid, üldsust. • Arengukava kinnitab Sõmerpalu valla volikogu. Volikogu esimees Gustav HALLER