Rõuge Vallavolikogu — Rõuge valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 81, 1010

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 8 ja § 22 lõike 1 punkti 9 alusel. I peatükk Üldsätted § 1. Rõuge valla (edaspidi valla) põhimääruse reguleerimisala (1) Valla põhimäärus on õigusakt, milles sätestatakse: 1) volikogu esimehe ja aseesimehe valimise kord, volikogu komisjonide moodustamise kord, õigused ja kohustused ning volikogu komisjonide esimeeste ja aseesimeeste valimise kord; 2) valitsuse moodustamise kord, vallavanema valimise kord, valitsuse pädevus; 3) valla sümbolid ja nende kasutamise kord; 4) valla ametiasutuste moodustamise kord; 5) valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamise kord; 6) valla õigusaktide vastuvõtmise, avalikustamise ja jõustumise täpsem kord. (2) Valla põhimäärus kehtestatakse volikogu määrusega ning see võib sisaldada lisaks käesoleva lõikes 1 sätestatule ka muid valla tegevust reguleerivaid sätteid. § 2. Kohaliku omavalitsuse mõiste (1) Kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse - valla demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. (2) Kohalik omavalitsus: 1) rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel; 2) teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted (1) Kohalik omavalitsus rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine vallas; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. § 4. Valla omavalitsusorganid (1) Valla omavalitsusorganid on: 1) Rõuge Vallavolikogu (edaspidi volikogu) – kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Rõuge Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) – volikogu poolt moodustatav täitevorgan. § 5. Valla eelarve ning õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi (1) Vallal on kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ja eelarve- ning maksuseadustest lähtuv iseseisev eelarve. (2) Volikogul on seaduse alusel õigus kehtestada makse ja panna peale koormisi. § 6. Valla ülesanded ja pädevus (1) Valla ülesandeks on korraldada antud vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Valla ülesandeks on korraldada antud vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on valla omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks § 1 ja § 2 sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab vald neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Vald täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja antud volikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva punkti 4. alapunkti alusel vallale pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 7. Volikogu ja valitsuse õigusaktid (1) Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad Rõuge valla territooriumil. (4) Volikogu ja valitsuse määruse eelnõule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse poolt Vabariigi Valitsuse ja ministri määruse eelnõu kohta kehtestatud normitehnilisi nõudeid erisustega, mis tulenevad kohaliku omavalitsusüksuse õiguslikust seisundist. Volikogu võib kehtestada täpsema korra normitehniliste nõuete rakendamiseks. § 8. Vald avalik-õigusliku isikuna (1) Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ning vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. (2) Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. § 9. Valla sümboolika Valla sümbolid on vapp ja lipp. (1) Rõuge valla vapil on kujutatud rohelisel kilbil kuldne lind (ööbik) ja hõbedane kaarlõikeline vapitüvi. Lainelõikega põikjaostatud vapitüve allosa on sinine. Valla vapi kujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 1. (2) Valla vappi kasutatakse: 1) volikogu, vallavalitsuse, kantselei, osakondade, vallaasutuste, samuti äriühingute, mille aktsiate või osatähtede ainuomanikuks on Rõuge vald, pitsatitel ja dokumendiplankidel; 2) valla meenetel, samuti käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametiasutuste ümbrikutel ja muudel ametlikel trükistel; 3) volikogu ja vallavalitsuse hoonel ja valla piiritähistel. (3) Juhtudel, mis ei ole toodud käesoleva paragrahvi teises lõikes, võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (4) Rõuge valla lipp (edaspidi vallalipp) koosneb rohelisest, valgest ja sinisest horisontaalsest värvilaiust, mille laiused on vastavalt 1,5; 4 ja 1,5 ühikut. Valge laiu keskel seisab kollane lind (ööbik). Lipu normaalsuurus on 105 x 165 cm; laiuse ja pikkuse suhe on 7 : 11 ühikut. Vallalipu etalonkujutis on toodud käesoleva põhimääruse lisas 2. (5) Vallalipp heisatakse: 1) alaliselt valla haldushoonel; 2) ajutiselt valla pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel valla avalikel üritustel. (6) Vallalipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maa-aladel. Teistele omanikele on need korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (7) Vallalipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (8) Kui vallalipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, valla või muu lipuga, asub vallalipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (9) Vallalipu valmistamine toimub üksnes vallavalitsuse loal. § 10. Valla tunnustusavaldused Vald avaldab tunnustust volikogu poolt kehtestatud korra alusel. § 11. Valla õigus moodustada liite ja ühisasutusi (1) Vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd. (2) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda tema volikogu või viimase poolt määratud esindus. § 12. Valla õigus osaleda rahvusvahelistes organisatsioonides (1) Volikogul, valitsusel ja ametiasutustel on õigus oma pädevuse piires teha koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Ametiasutused informeerivad sellisest koostööst volikogu. (2) Vallal on õigus astuda rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. (3) Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab valda volikogu või viimase poolt määratud esindaja. (4) Sõlmitavad lepingud kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused valla eelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi. § 13. Valla õiguste kaitse (1) Valda likvideerida või selle piire või nime muuta ei tohi ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. (2) Volikogul on õigus valla haldusterritooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. (3) Vallal on oma seaduslike õiguste kaitseks või vaidluste lahendamiseks õigus pöörduda kohtusse. II peatükk VOLIKOGU § 14. Volikogu moodustamine (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel neljaks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. (2) Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. Liikmete arv määratakse vallaelanike arvust lähtudes valimiste aasta 1. jaanuari seisuga järgmiselt: 1) üle 2000 elaniku, vähemalt 13-liikmeline volikogu; 2) üle 5000 elaniku, vähemalt 17-liikmeline volikogu. (3) Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. § 15. Volikogu liige (1) Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Volikogu liige juhindub seadusest, valla õigusaktidest ning vallaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Volikogul on õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. (4) Volikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (5) Volikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse § 25 lõikele 1. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (7) Volikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (8) Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ning tervikuna volikogu tegevusest. (9) Volikogu liikmel on õigus teha arupärimisi volikogu poolt määratud, valitud või kinnitatud ametiisikutele, saada volikogu ja vallavalitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega piiratud. § 16. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Rõuge vallas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega vallavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistusse, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati valla valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks tema kohaliku omavalitsuse valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastavuse tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonikaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 10) surmaga. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul esitab volikogu liige vastava avalduse vallasekretärile. (3) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 1, 3, 4, 5, 6, 7 ja 10 sätestatud asjaolude teatavaks saamisest vastava teate; 2) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktides 8 ja 9 sätestatud juhul vastava kohtuotsuse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud juhul vastava avalduse pärast selle kättesaamist. § 17. Volikogu liikme volituste peatumine (1) Volikogu liikme volituste peatumine tähendab volikogu liikme ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Volikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on Rõuge vallas valitud vallavanemaks, kinnitatud vallavalitsuse liikmeks või nimetatud ametisse palgaliseks valitsuse liikmeks; 2) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni; 3) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 4) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 5) kui ta on puudunud volikogu istungilt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud. (3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud vallavanema ja kinnitatud või ametisse nimetatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. (4) Vallasekretär saadab valla valimiskomisjonile kolme tööpäeva jooksul: 1) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 1 ja lõikes 3 sätestatud juhtudel volikogu vastava õigusakti pärast selle vastuvõtmist; 2) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 3 sätestatud juhul vastava kohtumääruse pärast selle kättesaamist; 3) käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 4 sätestatud juhul avalduse; (4) vastava teate pärast käesoleva paragrahvi 2. lõike punktis 5 sätestatud asjaolu teatavaks saamist. § 18. Volikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse §-des 16 ja 17 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega käesoleva põhimääruse § 16 1. lõikes sätestatud juhtudel. Asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. (3) Volikogu liikme volitused peatuvad ning asendusliikme volitused volikogu liikmena algavad valla valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Volikogu liikme volituste peatumine ja asendusliikme määramine vormistatakse ühe otsusega. (4) Valla valimiskomisjon teeb §-des 16, 17 ja 19 ettenähtud otsused viie tööpäeva jooksul pärast vastava otsuse aluseks oleva dokumendi kättesaamist ja saadab need viivitamata vallasekretärile. Kui valla valimiskomisjon on valitud volikogu liikme registreerimisel teadlik sellest, et käesoleva seaduse § 16 1. lõikes ja § 17 2. lõikes sätestatud asjaolude tõttu volikogu liige ei saa volikogu töös osaleda või on esitanud loobumisavalduse, määrab valimiskomisjon tema asemele kohe asendusliikme. (5) Volikogu liikme volituste ennetähtaegsel lõppemisel või peatumisel saab volikogu liikmeks esimene sama erakonna või valimisliidu valimata jäänud kandidaat, kes kandideeris samas valimisringkonnas, milles kandideeris asendatav volikogu liige. Kui esimene asendusliige loobub või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 16 1. lõikes ja § 17 2. lõikes märgitud põhjustel, saab volikogu liikmeks järgmine sama erakonna või valimisliidu samas valimisringkonnas valimata jäänud kandidaat. (6) Kui asendusliige teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 16 1. lõikes märgitud põhjustel, kaotab asendusliige oma koha asendusliikmete nimekirjas. (7) Kui esimene asendusliige ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 17 2. lõikes märgituid põhjustel, jääb esimene asendusliige asendusliikmete nimekirja. (8) Kui asendatav volikogu liige kandideeris üksikkandidaadina või kui selles valimisringkonnas samal erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks asendusliige, kes on määratud erakondade ja valimisliitude vahel jaotatud lisamandaadi alusel, mille on registreerinud valla valimiskomisjon. Kui selles valimisringkonnas ühelgi erakonnal või valimisliidul rohkem asendusliikmeid ei ole, saab volikogu liikmeks selles valimisringkonnas valimata jäänud kandidaatidest kõige rohkem hääli saanud kandidaat. (9) Kui valimisringkonna kandideerijate nimekirjas on ainult üksikkandidaadid, on volikogu liikmeks samas valimisringkonnas valimata jäänud üksikkandidaat. Kui esimene valimata jäänud üksikkandidaat loobub või tema volitused lõpevad või peatuvad, on volikogu liikmeks järgmine valimata jäänud üksikkandidaat. (10) Kui üksikkandidaat teatab kirjalikult oma loobumisest või ei saa volikogu töös osaleda käesoleva põhimääruse § 16 1. lõikes märgitud põhjustel, ei saa teda hiljem enam volikogu liikmeks määrata. § 19. Volikogu liikme volituste taastumine (1) Volikogu liikme volituste taastumiseks esitab ta vastava avalduse vallasekretärile, kes saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul valla valimiskomisjonile. Avaldust ei pea esitama, kui volikogu liikme volitused on peatatud tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama lisamandaadi alusel või samas erakonnas või valimisliidus kandideerinud volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (3) Kui valimisringkonna kandidaatide koondnimekirjas on ainult üksikkandidaadid, lõpevad volikogu liikme volituste taastumisel selle volikogu liikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sellest valimisringkonnast. (4) Volikogu liikme volitused taastuvad ja teda asendanud volikogu liikme volitused lõpevad valla valimiskomisjoniotsuse jõustumise hetkest. § 20. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või valla nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine; 16) valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) valitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele valitsusliikmetele töötasu määramine ning teistele valitsusliikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu algatamine, kehtestamine ja kehtetuks tunnistamine; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 38) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 39) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 40) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 41) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 42) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 43) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab vallavolikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise vallavalitsusele. (3) Vallavolikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuste struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 21. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded ja õigusaktide jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallamaja teadete tahvlil «Vallavolikogu ja vallavalitsuse ametlikud teated». Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Vallavalitsuse õigusaktid on kättesaadavad internetis valla kodulehel. (2) Määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (3) Volikogu otsused jõustuvad teatavakstegemisest ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (4) Volikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (5) Volikogu määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallakantseleis ja internetis valla kodulehel. (6) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (7) Volikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse eesti keeles. § 22. Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja valla põhimääruses sätestatud korras volikogu ja valitsus. § 23. Tööandja kohustus volikogu liikme ees Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest ning täita volikogu antud ülesandeid. § 24. Volikogu liikme õigus saada teavet (1) Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. (2) Volikogu liikmel on õigus saada oma kirjalikule küsimusele vastus vallavalitsuselt või valla ametiasutuselt 10 tööpäeva jooksul küsimuse esitamisest arvates. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lõige 9 käesolevas sättes ettenähtule ei laiene. III peatükk VALITSUS § 25. Vallavanema valimine (1) Vallavanema valib volikogu seaduses ja käesolevas põhimääruses sätestatud tingimustel ja korras kuni neljaks aastaks (2) Vallavanema valimine (3) Volikogu valib salajasel hääletamisel vallavanema. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl. (4) Vallavanema kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. (5) Eelnevalt tuleb otsustada, kas volikogu liikmed saavad enda poolt hääletada või mitte. (6) Kui volikogu liikmed esitavad ühe kandidaadi, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu vaheaja 15 minutit. Peale vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (7) Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. (8) Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. (9) Vallavanema kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 5 minutilises sõnavõtus eelnevalt kokkulepitud järjekorras. (10) Vallavanema kandidaadid vastavad volinike küsimustele. Küsimuste esitamisel jäävad kehtima volikogu töökorras ette nähtud piirangud. (11) Vallavanema kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. (12) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (13) Pärast nimekirja sulgemist asub tööle volikogu esimehe ja aseesimehe valimisteks valitud häältelugemiskomisjon. (14) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid (15) Kandidaatide nimed kantakse hääletussedelitele eelnevalt kokkulepitud järjekorras. (16) Häältelugemiskomisjon selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda. Lepitakse kokku, kuidas salajasel hääletamisel tähistatakse hääletussedelil kandidaat, kelle poolt soovitakse hääletada. (17) Häältelugemiskomisjon annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud hääletussedeli. (18) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. (19) Enne hääletussedelite tagastamist sulgeb häältelugemiskomisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (20) Pärast vaheaega viib häältelugemiskomisjon läbi salajase hääletamise. (21) Volikogu liikmed, kes võtavad hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtnuks ka siis, kui nad hääletamissedelit ei võta. (22) Hääletussedel loetakse rikutuks, kui on kokkulepitult tähistatud mitu kandidaati. Kui tähistatud ei ole ühtegi kandidaati, loetakse sedel erapooletuks. (23) Häältelugemiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (24) Vallavanemaks osutub valituks volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (25) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam häälisaanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (26) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele enesetaanduse võimalus. (27) Valimistulemused vormistatakse volikogu otsusega. § 26. Vallavanema õigus moodustada valitsus (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada valitsus. (2) Vallavalitsuse arvulise suuruse ja liikmed kinnitab volikogu oma volituste ajaks vallavanema esildisel. (3) Valitsuse koosseis on vähemalt 3-liikmeline, kuhu kuuluvad vallavanem, abivallavanem ja valitsuse liige(liikmed). (4) Seaduses ja valla põhimääruses ettenähtud volitused saab vallavanem valitsuse ametisse kinnitamise päevast. § 27. Valitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. § 28. Valitsuse pädevus (1) Valitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega ja valla põhimäärusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse § 20 lõike 2 lõike alusel delegeeritud vallavalitsusele; 5) kinnitab ametisse valla ametiasutuse juhi vallavanema ettepanekul; 6) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras; 7) esindab avalik-õigusliku isikuna valda kohtus; 8) moodustab ametiasutuste koosseisus ettenähtud struktuuriüksused ning juhib nende ja ametiasutuse hallatava asutuste tegevust; (2) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. (3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. § 29. Vallavalitsuse määrustele ning korraldustele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Vallavalitsuse määrused ja korraldused avalikustatakse vallamaja teadete tahvlil « Vallavolikogu ja vallavalitsuse ametlikud teated». Vallavalitsuse määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. Vallavalitsuse õigusaktid on kättesaadavad internetis valla kodulehel. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (3) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (4) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui selles ei ole sätestatud hilisemat tähtaega ning see tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär. (6) Määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. IV peatükk VALLA ELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES § 30. Valla elaniku mõiste (1) Valla elanik on isik, kellel on Eesti rahvastikuregistri järgi püsiv elukoht Rõuge vallas. (2) Valla territooriumil viibivatel teistel isikutel on valla elanikega võrdsed õigused ja kohustused, välja arvatud seaduse ja valla õigusaktidega kehtestatud piirangud. (3) Volikogul on õigus reguleerida valla elanike, vallas kinnisvara omavate või haldavate, samuti vallas õppivate, töötavate või ajutiselt viibivate isikute käitumist ja vallas tegutsevate juriidiliste isikute tegevust seaduses sätestatud ulatuses. § 31. Õigusaktide algatamise õigus (1) Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel vallaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või -valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi, mis võetakse vallavalitsuse istungi päevakorda hiljemalt ühe kuu jooksul. (2) Käesolevas paragrahvi 1. lõikes ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava projektina, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab vallavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Volikogu langetab otsuse ühe kuu jooksul. (3) Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus volikogus või vallavalitsuses. § 32. Muudatuste taotlemine volikogu ja vallavalitsuse õigusaktides (1) Igaühel on õigus taotleda volikogult või vallavalitsuselt nende poolt vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusvastaselt kitsendatud tema õigusi. (2) Kui volikogu või vallavalitsus jätab antud õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda küsimuse lahendamiseks kohtusse. V peatükk MAJANDUS JA EELARVE § 33. Munitsipaalomand (1) Munitsipaalomand on vallale kuuluv vara. (2) Valla vara valitsemise korra sätestab vallavolikogu. (3) Vald võib talle riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks kohaliku omavalitsusüksuse ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. (4) Vallal on ostueesõigus tema haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist vähemalt ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. § 34. Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse, struktuuri ja koosseisu kinnitamine ning muutmine toimub volikogu poolt kehtestatud korras. Valla ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on vald, asutamise, ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimise õigus on vallavanemal või tema poolt volitatud isikul. § 35. Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne vallaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve või eelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (3) Koormise võib kehtestada füüsilistele ja juriidilistele isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. (4) Koormise määramisel kehtestatakse koormise olemus, ulatus, täitmise tingimused ja kord ning koormise täitmise üle kontrolli teostamise kord. (5) Isik, kellel koormise täitmine lasub, võib oma arvel lasta selle täita teisel isikul. Isiku põhjendatud taotlusel on volikogul õigus lubada isikul koormise täitmise eest maksta raha, mida peab kasutama selle koormise täitmiseks. Volikogu poolt vastava loa andmisel määratakse volikogu poolt kehtestatud korras koormise täitmiseks vajalike tööde maksumus. (6) Koormise täitmist kontrollib vallavalitsus. (7) Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. (8) Koormisena ei või kehtestada makse, trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi kohustusi. (9) Koormis ei või olla lepingu objektiks. § 36. Valla hallatav asutus (1) Valla hallatavad asutused on haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja muud asutused, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse valla eelarvest (2) Valla hallatava asutuse asutamise ning selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. (3) Valla hallatava asutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. (4) Valla hallatava asutuse juhi nimetab ametisse vallavanem. (5) Vallahallatava asutuse ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes, mille kinnitab volikogu. (6) Valla hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. § 37. Arengukava (1) Arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. (3) Mis tahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumi osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (5) Vald korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse maakonnalehes ja internetis valla kodulehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast volikogu poolt vastuvõtmist avalikustatakse arengukava internetis valla kodulehel. (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (8) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. (9) Valla arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. (10) Valla hallatavatel asutustel peab olema oma arengukava. (11) Valla hallatavate asutuste arengukava ja selle muutmise projekt koostatakse vastavalt õigusaktides sätestatud nõuetele, arvestades Rõuge valla arengukava. (12) Valla hallatavad asutused esitavad oma arengukava ja selle muutmise projektid vallavalitsuse poolt määratud tähtajaks vallavalitsusele. (13) Valla hallatavate asutuste arengukava kinnitab vallavalitsus. § 38. Valla üldplaneering (1) Valla üldplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi kohta. (2) Valla üldplaneeringuga määratakse piirkonnad, kus detailplaneeringute koostamine hajaasustuses on kohustuslik. (3) Üldplaneering on aluseks detailplaneeringutele ning maakorraldusele hajaasustuses. (4) Üldplaneeringuga määratakse detailplaneeringu koostamise vajadus. § 39. Detailplaneering (1) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. § 40. Valla eelarve koostamine (1) Valla eelarve koostamise aluseks on valla arengukava ning volikogu ja vallavalitsuse haldusaktid. (2) Vallaeelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude määramine. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse ette finantseerimistehingud. (3) Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpaberid ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel: 1) kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 2) tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude ning käesoleva lõike punktis 1 käsitatavate muude võlakohustuste kogusumma ei või ületada ühelgi eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud sihtotstarbelised eraldised; 3) laen võetakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks; 4) valla poolt võetava laenu tagatiseks ei tohi olla valla kinnisasi; 5) jooksvate kulude katteks võib võtta lühiajalist laenu tingimusel, et laen tagastatakse eelarveaasta lõpuks. (4) Vallavolikogu võtab vastu eelarve, mis on liigendatud majandusliku sisu artikligruppide, tegevusalade ja asutuste lõikes üldsummadena. (5) Kulude eelarves moodustatakse reservfond ettenägematuteks kuludeks (vähemalt 1% eelarve kuludest). Reservfondi kasutab vallavalitsus oma korralduse alusel ettenägemata kulude katteks ning esitab selle kohta aruande vallavolikogu korralisel istungil. (6) Valla eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (7) Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. Kassatagavara suuruse määrab vallavolikogu eelarve vastuvõtmisel. Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada vallavolikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. (8) Vallavolikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katteks (9) Vallaeelarve projekti koostamist korraldab vallavalitsus. (10) Eelarve koostatakse täiskroonides. (11) Vallavalitsus teatab kirjalikult valla hallatavatele asutustele ja struktuuriüksustele eelarve projekti koostamise tingimused hiljemalt 01. novembriks. (12) Valla hallatavad asutused esitavad eelarve projekti koos seletuskirja ja tegevuskavaga vallavalitsusele hiljemalt jooksva aasta 1.detsembriks. Hallatavate asutuste eelarvete projektid on aluseks vallaeelarve koostamisel. Nõuetekohase eelarve projekti esitamise eest vastutab hallatava asutuse juht või struktuuriüksuse juht. (13) Eelarveaasta lõpul laekunud, kuid kasutamata jäänud ning tuleva aasta eest ettelaekunud omavahendid ning sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid on lubatud kasutada järgmisel aastal selleks otstarbeks, milleks need olid määratud ja suurendada antud asutuse eelarvet selle summa võrra. (14) Valla eelarvest toetuse saamiseks esitavad juriidilised ja füüsilised isikud ning seltsid taotlused vallavalitsusele või volikogu vastavale komisjonile 01. novembriks. (15) Alaeelarvete projektide ja toetuse taotluste läbivaatamisel kontrollib vallavalitsus koos vallavolikogu majanduskomisjoniga, kellel on juhtiv kohustus eelarve koostamisel, eelseisvaks eelarveaastaks kulutuste arvestamise õigsust ning nende vastavust kehtivale seadusandlusele ja normidele, samuti hindab alaeelarve projekti lülitatud kulude vajalikkust ning vajadusel korrigeerib neid lähtudes eelarve tulude prognoosist. (16) Vallavalitsuse poolt heakskiidetud vallaeelarve projekti koos lisadega esitab vallavalitsus haldusakti eelnõuna vormistatult vallavolikogule vähemalt 7 päeva enne eelarve esimest lugemist. (17) Haldusakti eelnõule lisatakse vallavalitsuse poolt: 1) seletuskiri kavandatud tulude põhjenduse ja kulude otstarbekuse kohta; 2) võrreldavad andmed eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks aastaks määratud ja eelseisvaks aastaks kavandatud tulude ja kulude kohta; 3) andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste (objektiliselt) ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi s.h omavalitsuse omaosaluse summad eelarves objektide lõikes; 4) andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes. § 41. Valla eelarve vastuvõtmine (1) Volikogu majanduskomisjon ja vallavolikogu liikmed vaatavad eelarve projekti läbi ja esitavad oma ettepanekud vähemalt 10 päeva enne eelarve II lugemist vallavalitsusele ja majanduskomisjonile kirjalikult. Pärast teise lugemise lõppu ei saa täiendus- ja muudatusettepanekuid teha. (2) Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib selles ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb ettepaneku algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (3) Eelarve projekti muutmise ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (4) Majanduskomisjon vaatab esitatud ettepanekud läbi, annab arvamuse ja teeb vastavalt otsusele ettepaneku vallavalitsusele teisele lugemisele esitatava eelnõu muutmiseks. (5) Majanduskomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel vallavolikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. (6) Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve jõustub eelarveaasta algusest. (7) Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni iga kuu teha 1/12 ulatuses eelarvest neid kulutusi, mis on ette nähtud eelmise aasta eelarves kui ka alanud aasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (8) Kui vallavolikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on vallavolikogu tegutsemisvõimetu. § 42. Eelarve muutmine ja lisaeelarve (1) Eelarve muutmine ja lisaeelarve vastuvõtmine toimub käesolevas määruses eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras. (2) Eelarves määratud kulude põhjendatud muudatusi võib vallavalitsus teha kaks korda aastas, esitades volikogule sellekohase projekti. (3) Valla hallatavate asutuste eelarvete muutmine toimub asutuse juhi taotluse alusel. (4) Lisaeelarve koostamise aluseks on tulude enamlaekumine või täiendavate tulude ilmnemine, mis võimaldab lülitada eelarvesse uusi täiendavaid kulutusi või tulude planeeritust oluliselt vähemas mahus laekumine, mis tingib planeeritud kulutuste vähendamise või ärajätmise. (5) Lisaeelarve projekti esitab vallavalitsus vallavolikogule haldusakti eelnõuna ja sellele lisatakse: 1) põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 2) andmed lisatulude kohta, millega lisakulud kaetakse või andmed võimalike kulude kokkuhoidmise kohta alalaekumise korral. (6) Eelarveaastal laekunud tulud, mille sihtotstarve on määratletud, võib vallavalitsus lülitada eelarvesse ilma vallavolikogu eelneva kinnituseta. Vallavalitsus kajastab saadud laekumisi ja tehtud kulutusi jooksvalt kuuaruandes. § 43. Eelarve täitmise arvestus ja majandusaasta aruanne (1) Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seadustes ja õigusaktides sätestatud korras. (2) Kui vallavalitsuse hallatava asutuse eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel on ilmnenud kulude mahu ületamist, on vallavalitsusel õigus vähendada finantseerimist informeerides sellest vallavolikogu. Ülekulu eest vastutab vastava asutuse juht. (3) Vallavalitsus koostab majandusaasta konsolideeritud aruande ning esitab selle koos audiitori järeldusotsusega vallavolikogule hiljemalt 31. maiks. (4) Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 1) raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 2) ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla valitseva mõju all olevate sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest; 3) eelarve täitmise aruanne koos seletuskirjaga vallavolikogu poolt kinnitatud eelarve liigenduses; 4) reservfondi kasutamise aruanne koos seletuskirjaga. (5) Majandusaasta aruande kinnitab vallavolikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni ja majanduskomisjoni vastava arvamuse. (6) Majandusaasta aruanne on kättesaadav raamatupidamise osakonnas. § 44. Eelarve avalikustamine (1) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanne on kättesaadav raamatupidamise osakonnas ja avaldatakse üldiseks teadmiseks internetis valla kodulehel. § 45. Lepingud (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingutele alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või nende poolt selleks volitatud isik. VI peatükk TÖÖKORRALDUS § 46. Töövormid (1) Volikogu ja vallavalitsuse töö vorm on istung. (2) Volikogu komisjoni, volikogu eestseisuse ja vallavalitsuse komisjoni töö vorm on koosolek. § 47. Asjaajamiskeel Valla asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda valla ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. § 48. Volikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ja volikogu eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab või volitab esindama valda ja vallavolikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja teistele volikogu dokumentidele; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) korraldab volikogu komisjonide tööjaotust; 6) võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 7) osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jt ametlikel üritustel; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavolikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. § 49. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimise korraldab valla valimiskomisjon. (2) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe ja aseesimehe. Igal volikogu liikmel on valimistel üks hääl. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi võib üles seada iga volikogu liige. (4) Eelnevalt tuleb otsustada, kas volikogu liikmed saavad enda poolt hääletada või mitte. (5) Kui volikogu liikmed esitavad ühe kandidaadi, kes on nõus kandideerima, teeb volikogu vaheaja 15 minutit. Peale vaheaega jätkatakse kandidaatide ülesseadmist. Kui ka siis teisi kandidaate ei esitata, kes on nõus kandideerima, viiakse valimine läbi ühe kandidaadiga. (6) Kandidaatide esitamine lõpetatakse, kui volikogu liikmed ei esita enam ühtegi kandidaati, kes on nõus kandideerima. (7) Kandidatuuride läbiarutamise korra otsustab volikogu enne kandidaatide enesetutvustuse algust. (8) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid tutvustavad ennast ja oma seisukohti kuni 5 minutilises sõnavõtus eelnevalt kokkulepitud järjekorras. (9) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid vastavad volinike küsimustele. Küsimuste esitamisel jäävad kehtima volikogu töökorras ette nähtud piirangud. (10) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemise komisjoni moodustamiseni. (11) Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (12) Pärast nimekirja sulgemist valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. (13) Häältelugemiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid (14) Kandidaatide nimed kantakse hääletussedelitele eelnevalt kokkulepitud järjekorras. (15) Valimiskomisjon selgitab volikogu liikmetele hääletamise korda. Lepitakse kokku, kuidas salajasel hääletamisel tähistatakse hääletussedelil kandidaat, kelle poolt soovitakse hääletada. (16) Häältelugemiskomisjon annab igale istungil viibivale volikogu liikmele täidetud hääletussedeli. (17) Enne hääletamist teeb volikogu vaheaja, mille pikkuse otsustab volikogu. (18) Enne hääletussedelite tagastamist sulgeb komisjon kõigi kohalolevate volikogu liikmete nähes hääletuskasti. (19) Pärast vaheaega viib häältelugemiskomisjon läbi salajase hääletamise. (20) Volikogu liikmed, kes võtavad hääletussedeli, kuid ei lase seda kasti, loetakse hääletamisest osavõtnuks. Volikogu liikmed, kes hääletamise algul viibisid saalis, loetakse istungist osavõtnuks ka siis, kui nad hääletamissedelit ei võta. (21) Hääletussedel loetakse rikutuks, kui on kokkulepitult tähistatud mitu kandidaati. Kui tähistatud ei ole ühtegi kandidaati, loetakse sedel erapooletuks. (22) Häältelugemiskomisjon koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (23) Volikogu esimeheks ja aseesimeheks osutub valituks volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. (24) Kui ükski kandidaatidest ei saanud volikogu koosseisu häälteenamust, korraldatakse teine hääletusvoor kahe enam häälisaanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (25) Kui kõik esitatud kandidaadid saavad võrdselt hääli, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist, läbiarutamist ning antakse kandidaatidele enesetaanduse võimalus. (26) Valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusena. § 50. Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, kelleks on aseesimees või aseesimehe puudumisel volikogu vanim liige volikogu poolt kehtestatud korras. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning käesoleva põhimääruse § 60 alusel kokkukutsutava istungi kutse saatmisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi 3. lõikes ettenähtud nõudeid. Sama kord kehtib ka volikogu järgmiste istungite kokkukutsumisel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (2) Käesoleva põhimääruse § 60 alusel kokkukutsutava volikogu istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendusliikmete määramist. (3) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab valla kantseleis olema volikogu liikmetele kätte andmiseks volikogu istungi kutse, istungi päevakorra projekt ja õigusaktide projektid. Volikogu istungi kutse loetakse volikogu liikmetele teatavaks tehtuks avalikustamisega teadete tahvlil « Vallavalitsuse ja vallavolikogu ametlikud teated» ja internetis valla kodulehel. (4) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades valla põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu. § 51. Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu töökord sätestatakse volikogu määrusega. (2) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. Esimehe või tema asendaja puudumisel juhatab istungit kohalolevatest volikogu liikmetest vanim liige. Volikogu töökorra kehtestab volikogu. (3) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (4) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla või linna valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe või aseesimeeste valimine ning valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka käesoleva määruse § 60 alusel kokkukutsutud uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla või linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (5) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (6) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (7) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. § 52. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu on otsustusvõimeline, kui hääletamisest võtab osa vähemalt pool volikogu koosseisust. (7) Käesoleva põhimääruse § 20 lõike 1 punktides 2, 4, 6–10, 14, 15, 18 ja 24 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. § 53. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale, või valitsuse liikmele. (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle (3) Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (4) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. Volikogu esimehe umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. (5) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe valitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (6) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab vallavalitsus oma ülesandeid edasi ja vallavalitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele volituste andmiseni käesolevas põhimääruses sätestatud korras. Vallavalitsuse volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametist vabastamise. (7) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele vallavalitsuse liikmele ning käesoleva põhimääruse § 55 3. lõikes sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse käesoleva põhimääruse punktis 26 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri. (8) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud käesoleva põhimääruse § 55 3. lõikes sätestatud kvooruminõue, ei ole valitsus otsustusvõimeline kuni vajaliku arvu uute valitsuse liikmete kinnitamiseni ja palgaliste valitsuse liikmete ametisse nimetamiseni (9) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (10) Umbusalduse avaldamine on vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduse §-des 114, 119, 123 ja 128 sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. (11) Volikogu esimehe, volikogu aseesimehe, volikogu komisjoni esimehe, volikogu komisjoni aseesimehe, revisjonikomisjoni liikme, vallavanema või valitsuse liikme tagasiastumise korral esitab ta avalduse vallasekretärile. Avalduse esitanu loetakse tagasi astunuks avalduses märgitud kuupäevast, mis ei või olla varasem kui järgmine tööpäev avalduse esitamisest. Vallasekretär teavitab kohe volikogu esimeest või tema asendajat. § 54. Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Volikogu alatised komisjonid on: 1) revisjonikomisjon 2) majanduskomisjon 3) arengukomisjon 4) sotsiaal- ja tervishoiukomisjon 5) haridus- ja kultuurikomisjon 6) keskkonnakomisjon 7) külaelukomisjon. (3) Komisjonide põhiülesandeks on volikogu istungitel arutusele tulevate lahendust vajavate probleemide väljaselgitamine ja lahendusteede leidmine. (4) Komisjoni liikmetele makstakse volikogu komisjoni töös osalemise eest hüvitist vastavalt volikogu poolt kehtestatud korrale. (5) Komisjonide tegevuse organisatsioonilise ja tehnilise teenindamise kord määratakse kindlaks komisjoni põhikirjaga. Komisjoni põhikiri kinnitatakse volikogu otsusega. (6) Komisjoni kutsub kokku ja juhatab koosolekut komisjoni esimees või aseesimees, nende äraolekul asendaja. (7) Komisjoni esimees ja aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. (8) Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe esildisel volikogu poolhäälte enamusega avalikul hääletamisel. (9) Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni. (10) Sõnaõigusega võivad komisjoni koosolekust osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, volikogu liikmed ja kutsutud isikud. Sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (11) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjoni koosoleku võib kuulutada kinniseks. Koosolek on õiguspädev, kui sellest võtavad osa vähemalt pooled komisjoni liikmed. Otsused komisjoni koosolekul võetakse vastu poolthäälteenamusega. Võrdse häälte arvu puhul saab otsustavaks koosoleku juhataja hääl. (12) Komisjoni koosolekud protokollitakse ja protokolle säilitatakse vallakantseleis. Protokolli märgitakse koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusele tulevad küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (13) Komisjoni poolt pakutavad küsimuste lahendused, mis peavad olema vormistatud volikogu otsusena või määrusena, esitatakse komisjoni poolt volikogule otsuse või määruse projektina seitse (7) päeva enne volikogu istungit. (14) Komisjoni protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad 7 (seitse) päeva pärast koosoleku toimumist valla kantseleis. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud. § 55. Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) valla hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 3) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja tema ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ning otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva paragrahvi 3. lõike punktis 2 nimetatud asutusi valla põhimääruses sätestatud korras ja oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (7) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil § 56. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures. Volikogu eestseisus moodustatakse volikogu otsusega. (2) Eestseisuse otsustused on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (3) Eestseisus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad kõik eestseisuse liikmed. (4) Volikogu eestseisusesse (edaspidi: eestseisus) kuuluvad volikogu esimees ja volikogu alatiste komisjonide esimehed. (5) Eestseisus: 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti ja otsustab päevakorda võetavad küsimused, vaatab läbi otsuste projektid ja nende täiendusettepanekud; 2) võtab seisukoha kiireloomuliste küsimuste volikogu päevakorda võtmise kohta; 3) vaatab läbi ettepanekud volikogu liikmete välislähetuste kohta; 4) vaatab läbi volikogu töökorralduse muudatusettepanekud; 5) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. (6) Eestseisuse töövormiks on koosolek Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (7) Eestseisuse koosolekul arutusele tulevad küsimused peavad olema eestseisuse liikmetele teatavaks tehtud päev enne eestseisuse koosoleku algust. (8) Eestseisuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele volikogu istungile eelneva nädala jooksul. (9) Eestseisuse otsused tehakse avalikul hääletusel poolthäälte enamusega. (10) Volikogu esimees või tema asendaja võib konkreetse küsimuse arutamiseks kutsuda eestseisuse koosolekule teisi isikuid. Eestseisuse koosoleku võib kuulutada kinniseks. (11) Volikogu esimees või tema asendaja võib kokku kutsuda eestseisuse erakorralise koosoleku. (12) Eestseisuse koosolek protokollitakse. Koosoleku protokolli märgitakse koosoleku toimumise koht ja aeg, osalejate nimed, ettepanekud vallavolikogu päevakorda küsimuste võtmiseks, hääletustulemused ning eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (13) Protokoll peab olema kättesaadav vallavolikogu liikmetele hiljemalt viiendal tööpäeval pärast eestseisuse koosolekut. Eestseisuse protokollid asuvad vallakantseleis. § 57. Valitsuse töö korraldamine (1) Valitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. (2) Valitsuse juht ei või olla volikogu esimees. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (4) Valitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (5) Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. (6) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (6) Vallavalitsuse täpsema töökorra, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu. § 58. Valitsus kui valla täitev ja korraldav organ (1) Valitsus on valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu seadustega vallale pandud ning vallavolikogu määrustes ja otsustes pandud ülesandeid. (2) Vallavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud ülesandeid õigustloovate ja teiste õigusaktide andmise, täitmise ning valla majandustegevuse, elanike kaasamise ja kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest (4) Vallavalitsus moodustab vallavolikogu kinnitatud valla ametiasutuste struktuuris ettenähtud valla haldusaparaadi, juhib selle ning samuti valla asutuste ja äriühingute, milles vald on osanikuks või aktsionäriks, tegevust ja määrab kindlaks vallavalitsuse sisese teenistuse korra. (5) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Vallasekretär teatab kõigile vallavalitsuse liikmetele istungi toimumise aja. (6) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem või tema asendaja. (7) Vallavalitsus ei või vastu võtta määrust või korraldust küsimuses, mis on volikogu ainupädevuses või mille on volikogu võtnud oma pädevusse ning mille kohta ei ole volikogu andnud volitust. (8) Vallavalitsus võib taotleda volikogu poolt vastuvõetud ebaseadusliku määruse või otsuse uuesti läbivaatamist volikogus ja keelduda selle täitmisest, kui seda ei viida seadustega kooskõlla järgmisel volikogu istungil. (9) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. Protokollile allakirjutanud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (10) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid on kättesaadavad vallakantseleis ja internetis valla kodulehel (11) Avalikustamisele ei kuulu andmed, mis on mõeldud ametiasutuse siseseks kasutamiseks või mille väljastamine on seadusega piiratud. § 59. Vallavanem (1) Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab omavalitsusüksust ja vallavalitsust vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kinnitab käskkirjaga ametnike ja töötajate ametijuhendid; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 7) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks ja valitsuse liikme vabastamiseks valitsuse liikme kohustustest ning palgalise valitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 8) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta, teostab tööandja teisi õigusi ja kohustusi, kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 10) esindab valda pangas, majandus- ja töölepingute sõlmimisel ning kohtus erivolituseta; 11) täidab muid talle seaduse alusel ja valla põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. Tema tööleping lõpetatakse töölepingu seaduse § 85 alusel või ta vabastatakse ametist avaliku teenistuse seaduse § 127 alusel. (3) Vallavanema äraolekul asendab teda abivallavanem. Vallavanema ja abivallavanema äraolekul asendab vallavanemat valitsuse korralduse alusel valitsuse liige. (4) Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uue vallavalitsuse volituste saamise päevani. § 60. Vallakantselei (1) Vallakantselei on vallavalitsuse haldusaparaadi struktuuriüksus, mille põhiülesandeks on vallavolikogu ja -valitsuse töö tehniline tagamine. Vallasekretäri ettepanekul määratakse kantselei koosseis. Vahetult kantselei tööd korraldab kantselei juhataja. (2) Vallakantselei ülesanneteks on: 1) koguda vallavolikogu ja vallavalitsuse istungite päevakorra ja õigusaktide projektid ning suunata need vallasekretärile, kes annab nende kohta oma arvamuse; 2) tagada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokolliline teenindamine; 3) vormistada volikogu ja vallavalitsuse istungite protokollid, õigusaktid ja muud dokumendid vastavuses käesolevas põhimäärusega ja haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega; 4) esitada dokumendid allakirjutamiseks volikogu esimehele, vallavanemale ja vallasekretärile või nende asendajale; 5) tagada õigusaktide ja protokollide õigeaegne avalikustamine; 6) saata üldist tähtsust omavad volikogu ja vallavalitsuse määrused Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist; 7) tagada protokollidest väljavõtete ja õigusaktide koopiate edastamine soovijatele, pidada vallavolikogu ja -valitsuse poolt vastuvõetud õigusaktide registrit; § 61. Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu komisjoni, eestseisuse või valitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutlusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (6) Vallavalitsuse ja volikogu istungite, volikogu eestseisuse ning komisjonide koosolekute protokollid on igaühele kättesaadavad vallakantseleis. (7) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. (8) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. § 62. Volikogu tegutsemisvõimetus (1) Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud valla või linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest ja vallavanemat või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe, vallavanema ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest, vallavanemat või pole nelja kuu jooksul vallavanema vabastamisest arvates kinnitanud valitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul vallavanemale või valitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut vallavanemat ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud valitsuse liikmeid. (2) Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed käesoleva põhimääruse §-s 18 sätestatud korras. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. (3) Kui volikogu liikmete arv langeb alla volikogu koosseisu häälteenamuse saavutamiseks vajaliku arvu vähem kui kuus kuud enne kohaliku omavalitsuse volikogude korralisi valimisi, otsustab käesoleva määruse § 20 1. lõike punktides 12 ja 13 ning 2. lõikes nimetatud küsimusi valitsus. VII peatükk KORRAKAITSEÜKSUS JA KORRAKAITSEAMETNIK § 63. Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik (1) Kohalik omavalitsus võib moodustada vallavalitsuse korrakaitseüksuse (edaspidi korrakaitseüksus) või nimetada ametisse korrakaitsega tegeleva ametniku (edaspidi korrakaitseametnik), kelle põhiülesanne on osaleda avaliku korra tagamisel ja teostada vallavolikogu poolt vastuvõetud eeskirjade täitmise üle järelevalvet kohaliku omavalitsuse määratud tööpiirkonnas. (2) Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku tegevust finantseeritakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. § 64. Korrakaitseüksuse moodustamine ja korrakaitseametniku ametikoha loomine ning nende ülesanded (1) Korrakaitseüksuse moodustamise ja lõpetamise või korrakaitseametniku ametikoha loomise ja koondamise otsustab vallavolikogu. (2) Korrakaitseüksuse alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded sätestatakse vallavolikogu poolt kinnitatavas põhimääruses. Korrakaitseametniku ametikoha moodustamisel vallavalitsuses sätestatakse korrakaitseametniku alluvus, tööpiirkond ja täpsemad ülesanded korrakaitseametniku ametijuhendis. (3) Korrakaitseametnikule laieneb avaliku teenistuse seadus. § 65. Korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku koostöö (1) Korrakaitseüksus ja korrakaitseametnik teevad oma ülesannete täitmisel koostööd teiste kohalike omavalitsuste asutuste, riigiorganite, politseiseaduse §-s 8 nimetatud riigi politseiasutuste, eraõiguslike juriidiliste isikute ja kodanikega ning nende ühendustega. (2) Politseiseaduse §-s 8 nimetatud riigi politseiasutused osutavad vallavalitsusega sõlmitava lepingu alusel abi korrakaitseüksuse ja korrakaitseametniku väljaõppel ja täienduskoolitusel.»; § 66. Korrakaitseametniku vormiriietus ja ametitunnused (1) Korrakaitseametnikud kannavad kohaliku omavalitsuse sümboolikaga vormiriietust või muid neid eristavaid ametitunnuseid, mis erinevad selgelt politsei omadest. (2) Korrakaitseametniku vormiriietuse ja muud ametitunnused kehtestab siseminister määrusega. VIII peatükk OMAVALITSUSTEENISTUSE PÕHIALUSED § 67. Omavalitsusteenistus (1) Omavalitsusteenistust valla ametiasutustes reguleerib avaliku teenistuse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ning käesolev põhimäärus. (2) Vallavanem ning vallavalitsuse liikmed, samuti vallasekretär peavad valdama eesti keelt kõnes ja kirjas. § 68. Volikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud isikute sotsiaalsed garantiid (1) Palgalisel ametikohal töötavale volikogu esimehele või tema asetäitjale, vallavanemale ja volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele võib volikogu otsusega maksta ametist vabastamisel hüvitist vastavalt teenistusstaažile kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni kaheksa aastat ja kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. (2) Käesolevas paragrahvi 1. lõikes sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 1) vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a käesoleva põhimääruse paragrahvi 1. lõike punktis 4 toodud juhul; 2) valitakse või nimetatakse volikogu poolt ametisse uueks tähtajaks. (3) Palgalisel ametikohal töötavale vallavanemale makstakse ametist vabastamisel hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ametist vabastamine toimub volikogude algatusel toimuva valdade haldusterritoriaalse korralduse muutmise tõttu. (4) Käesoleva paragrahvi 3. lõikes sätestatud hüvitist ei maksta, kui volikogu valib vallavanema ametisse uueks tähtajaks. § 69. Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras vallavanem. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) korraldab volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 5) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 6) esindab valda kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 7) hoiab valla vapipitsatit; 8) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) annab vallakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 10) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2. lõikega. 12) täidab teisi seaduses, valla põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Vallasekretäri asendab kantselei juhataja. § 70. Aleviku- ja külavanem (1) Aleviku või küla koosolekul võidakse valida aleviku- või külavanem. (2) Vallavalitsuse ülesannete täitmine aleviku- või külavanema poolt sätestatakse lepinguga. (3) Volikogu võib võtta vastu vallasisese aleviku ja külavanema statuudi, milles määratakse vallasisese aleviku ja külavanema valimise kord, kandidaadile esitatavad nõuded, õigused ja kohustused ning volituste kestuse periood. Vallasise aleviku või külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. IX peatükk OMAVALITSUSÜKSUSTE KOOSTÖÖ § 71. Koostöövormid (1) Vallad ja linnad võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks: 1) tegutseda ühiselt; 2) anda sellekohased volitused mõnele vallale või linnale; 3) moodustada kohaliku omavalitsuse üksuste liite ja muid ühendusi. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes tähendatud koostöö korral võib vald näha lepinguga ette ühisasutuse moodustamise. § 72. Kohaliku omavalitsuse üksuste liidud Maakondliku ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse üksuste liitude asutamine ja nende tegevus toimub kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduses ettenähtud korras. X peatükk SUHTED RIIGIORGANITEGA JA JÄRELEVALVE § 73. Valla suhted riigiorganitega (1) Valla ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (2) Vald ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (3) Vallavolikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Kohalike võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. § 74. Valla tegevuse järelevalve ja kontroll (1) Maavanem teostab järelevalvet kohaliku omavalitsuse üksuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Riigikontroll kontrollib kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust vastavalt Riigikontrolli seadusele. (3) Järelevalvet valla õigustloovate aktide vastavuse üle Eesti Vabariigi põhiseadusele ja seadustele teostab õiguskantsler. § 75. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on valitsuse poolt valla hallatavate asutuste ja nende juhtide ning ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle teostatav kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamisel on valitsusel õigus: 1) teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks; 2) peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus; 3) tunnistada akt kehtetuks. (3) Teenistusliku järelevalve korras tehtud otsused peavad olema motiveeritud. (4) Valla hallatava asutuse ja hallatava asutuse juhi akti täitmise ja toimingu võib peatada kuni kümneks tööpäevaks akti või toimingu seaduslikkuse ja otstarbekuse täiendavaks kontrollimiseks või vajalike täiendavate andmete kogumiseks, sealhulgas akti andja või toimingu sooritaja selgituste saamiseks. (5) Akti täitmise või toimingu sooritamise peatamisel teenistusliku järelevalve korras peatub seaduse ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktidega vastava toimingu sooritamiseks kehtestatud tähtaja kulgemine. (6) Valitsus tunnistab kehtetuks valla hallatavate asutuste ja hallatavate asutuste juhtide akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses Eesti Vabariigi põhiseaduse, seaduste ning nende alusel ja täitmiseks antud õigusaktide ning valla õigusaktidega. XI peatükk Vastutus § 76. Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumine ning koormise täitmata jätmine (1) Heakorra- ja kaevetööde eeskirjade rikkumise või koormise täitmata jätmise eest - karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut . (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahatrahviga kuni 20 000 krooni. § 77. Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumine (1) Koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumise eest – karistatakse kuni 100 trahviühiku suuruse rahatrahviga. (2) Sama teo eest, kui selle põhjustas varalise kahju või inimesele tervisekahjustuse, - karistatakse kuni 200 trahviühiku suuruse rahatrahviga. § 78. Menetlus (1) Käesoleva põhimääruse §-des 74 ja 75 sätestatud väärtegudele sätestatakse karistusseadustiku üldosa ja väärteomenetluse seadustiku sätteid. (2) Käesoleva põhimääruse §-des 74 ja 75 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on 1) vallavalitsus; 2) politseiprefektuur. (3) Käesoleva põhimääruse §-s 74 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on Keskkonnainspektsioon. § 79. Trahvide laekumine (1) Kui hoiatustrahvi või rahatrahvi määranud kohtuväline menetleja on vallavalitsus, kantakse käesoleva põhimääruse §-des 74 ja 75 sätestatud väärtegude eest määratud hoiatustrahv ja rahatrahv otsuse teinud kohaliku omavalitsuse eelarvesse. XII peatükk Põhimääruse rakendamine § 80. Valla põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla põhimääruse vastuvõtmine või muutmine kuulub vallavolikogu ainupädevusse. (2) Valla põhimäärus tuleb kinnitada või viia kooskõlla kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega kolme kuu jooksul järgmiste kohalike omavalitsuste volikogude valimiste tulemusena moodustatud volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast arvates. 72.3 Kui valla põhimäärus on vastuolus seadustega, juhinduda seadustest. 72.4 Valla põhimäärus või temas tehtud muudatused jõustuvad volikogu poolt sätestatud tingimustel. § 81. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks 1) Rõuge Vallavolikogu 26. veebruari 2003. a määrus nr 5 «Rõuge valla põhimääruse kinnitamine»; 2) Rõuge Vallavolikogu 28. jaanuari 2004. a määrus nr 3 «Rõuge valla põhimääruse muutmine»; 3) Rõuge Vallavolikogu 26. jaanuari 2005. a määrus nr 2 «Rõuge valla põhimääruse muutmine». (2) Määrus jõustub 27. märtsil 2006.