Kohtla-Järve Linnavolikogu — Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri — KO, 77, 951

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 5 lg 21 alusel § 1. Eeskirja reguleerimisala (1) Käesolev eeskiri sätestab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse alusel Kohtla-Järve linna haldus-territooriumil kinnistute veega varustamise ning kinnistute reovee, sademevee, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ja puhastamise korraldamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise nõuded ja korra. (2) Käesoleva eeskirja nõuded kehtivad Kohtla-Järve linna haldusterritooriumil ja on kohustuslikud täitmiseks nii vee-ettevõtjale kui kõigile linna ühisveevärgi ja -kanali-satsiooniga liitunud või liitumist taotlevatele isikutele. (3) Käesoleva eeskirja sätteid kohaldatakse hoonestusõiguse alusel kasutatava maa ja ehitise kui vallasasja juurde kuuluva maa suhtes kinnistuga võrdsetel alustel. (4) Ainult tootmise vajaduseks ettenähtud ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile käesoleva eeskirja sätteid ei kohaldata. (5) Käesolevas eeskirjas kasutatakse kinnistu mõistet kinnistusraamatuseaduse § 51 punktides 1 ja 2 sätestatud tähenduses. § 2. Mõisted (1) arvestusperiood – veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste osutamise periood, mille kohta kliendile esitatakse arve; (2) avalik veevõtukoht – ühisveevärgil asuva veevõtmise seadme (olmevesi, paak-autode täitmise seade jms) koht koos teenindamiseks vajalike ehitistega; (3) fekaalid – kuivkäimlatest väljaveetavad jäätmed; (4) heitvesi – kasutusel olnud ja loodusesse tagasi juhitav vesi, samuti kanalisatsiooni kaudu ärajuhitav sademete- ja drenaaživesi ning muu pinnase- ja pinnavesi; (5) kanaliseerimine – heitvee kogumine ja ärajuhtimine kanalisatsiooni kaudu; (6) klient – kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle veevärk ja (või) kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja (või) kanalisatsiooniga ning kes on sõlminud vee-ettevõttega veevarustuse- ja kanalisatsiooniteenuse lepingu; (7) kinnistu – kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud kinnisasi (maatükk) või hoonestusõigus; (8) kinnistu kanalisatsioon — liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sh ehitiste sisekanalisatsioon) kinnistult heitvee ärajuhtimiseks ühiskanalisatsiooni; (9) kinnistu omanik – kinnisasja omanik või valdaja/haldaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja, ehitise kui vallasasja (ehitise) valdaja/haldaja; (10) kinnistu veevärk — liitumispunktist kinnistupoolsed ehitised ja seadmed (sh ehitiste siseveevärk) kinnistu veega varustamiseks ühisveevärgist; (11) liitumispunkt – on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga, asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri või määratakse valdaja ja kinnistu omaniku kokkuleppel; (12) liitumine — kinnistu veevärgi torustiku ühendamine ühisveevärgi torustikuga või kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooni rajatistega veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste kasutamiseks; (13) liitumistasu — ühekordne tasu, mis tuleb kinnistu omanikul maksta kinnistu veevärgi ühendamiseks ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamiseks ühiskanalisatsiooniga; (14) peakraan — viimane sulgemisseade ühendustorul enne kinnistu veevärki; (15) peatoru — ühisveevärgi või -kanalisatsiooni torustik, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või kinnistutelt heitvee kanaliseerimine; (16) purgimine – tekkekohast äraveetud heitvee ja fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmine; (17) reovesi – olmes või tootmises kahjustuspiiri ületavalt rikutud vesi, on heitvee alaliik; (18) reovee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed ainult reovee kanaliseerimiseks; (19) sademevee kanalisatsioon – rajatised ja seadmed sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ja puhta heitvee kanaliseerimiseks loetakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaks (kui kohalik omavalitsus ei ole teisiti otsustanud); (20) sisendustoru – kinnistu veetorustiku lõik liitumispunktist veearvestini; (21) vaatluskaev – avatava luugi ja põhjas asuva voolurenniga kaev kanalisatsioonitorustikul; (22) vee-ettevõtja – on eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki veega ühisveevärgist, mis peab vastama kehtestatud nõutele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimise teenuseid ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni abil; (23) vee- või heitvee mõõtesõlm – vee või heitvee mõõtmiseks ettenähtud vee- või heitveearvesti ja arvesti juurde kuuluvast armatuurist koosnev tehniline sõlm; (24) vee- või heitvee mõõtekaev – kaev, kus asub vee- või heitveemõõtesõlm; (25) ühenduskraan – veevarustuse ühendustorul peatoru juures asuv sulgur, mis järgneva sulguri puudumisel on ühtlasi peakraaniks; (26) ühendustoru — kinnistu veevärki veega varustav või kinnistu kanalisatsioonist heitvett vastuvõttev toru peatorust liitumispunktini; (27) ühiskanalisatsioon – ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute reovee ärajuhtimine ning mis on veeettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku; (28) ühisveevärk — ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine ning mis on veeettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku; (29) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete ettenägematu purunemine või rikki minek, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja nende heitvee kanaliseerimine, või on ohustatud inimesed, ehitised või keskkond; (30) ühisvoolne kanalisatsioon – rajatised reovee ning sademete- ja drenaažvee ning muu pinnase- ja pinnavee ühiseks kanaliseerimiseks. § 3. Üldnõuded (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon on ehitise ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub kinnistute veega varustamine või reovee ärajuhtimine ning mis on veeettevõtja hallatav või teenindab vähemalt 50 elanikku. Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonina käsitatakse ühisveevärki või ühiskanalisatsiooni eraldi või mõlemat üheskoos. (2) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon võib olla avalik-õigusliku isiku omandis. Ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile kohaldatakse asjaõigusseaduse § 158 sätestatut. (3) Sademete-, drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee ärajuhtimise ehitisi ja seadmeid loetakse ühisveeväegi ja -kanalisatsiooni süsteemi kuuluvaks, kui Kohtla-Järve Linnavalitsus ei ole teisiti otsustanud. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendatus peab tagama ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavaga määratud alal kõigi kinnistute nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise. (5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise eest vastutab selle omanik, nõuetekohase toimimise eest vee-ettevõtja. (6) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamine ja hooldamine peab toimuma selliselt, et oleks tagatud võrdsed tingimused klientidele. (7) Ühisveevärgi vesi on mõeldud kasutamiseks olme, tootmise ja kastmise vajadusteks ning kahjutule kustutamiseks. Vee kvaliteet peab vastama sotsiaalministri 31. juuli 2001.a. määrusega nr. 82 «Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsi-meetodid» kehtestatud nõuetele. (8) Ühiskanalisatsioon on mõeldud heitvee vastuvõtmiseks, ärajuhtimiseks ja puhastamiseks. Selleks ettenähtud kohtades ja eritingimustel võib ühiskanalisatsiooni purgida ka fekaale. (9) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise lepingu (edaspidi liitumisleping) alusel. Liitumisleping sõlmitakse vastavalt asjaõigusseaduse § 72 kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. (10) Ühisveevärgist vee võtmine v.a vee võtmine avalikest veevõtukohtadest ja kahjutule kustutamiseks ning ühiskanalisatsiooni heitvee juhtimine toimub veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuslepingu (edaspidi teenusleping) alusel. Teenusleping sõlmitakse vastavalt asjaõigusseaduse § 72 kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse alusel. (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eest maksab klient Kohtla-Järve Linnavolikogu (edaspidi linnavolikogu) kehtestatud «Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise korra» kohaselt vee-ettevõtjale liitumistasu ning ühisveevärgist võetud vee ja ühiskanalisatsiooni juhitud heitvee eest maksab klient linnavolikogu kehtestatud «Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise korra» kohaselt vee-ettevõtjale teenustasu. § 4. Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piiritlemine (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni vahelise piiri määrab liitumispunkt. (2) Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või vee-ettevõtja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. (3) Liitumispunktiks veevärgil on peakraan, mis asub pärast veemõõtjat ja kuulub ühisveevärgi hulka. Kui torustikul vahetult enne kinnistu piiri puudub sulgemisvahend, asub liitumispunkt üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Krundistamata hoonestuse puhul liitumispunkt võib asuda kuni ühe meetrini hoone välisseinast kui ei ole kokku lepitud teisiti. (4) Elamute veevarustuse puhul juhul, kui kinnistu piirist kuni 1m väljapoole puudub veemõõtesõlmega varustatud ühenduskaev ning kinnistule antava veekoguse mõõtesõlm paikneb: a) kinnistul asuvas elamus, loetakse liitumispunktiks pärast veemõõturit paigaldatud (vee liikumise suunas) sulgarmatuuri või viimast (vee liikumise suunas)ühendusmuhvi. Torustikku kuni sulgarmatuurini ja sulgarmatuuri hooldab vee- ettevõtja. b) kinnistul asuvas veemõõtesõlmega varustatud ühenduskaevus, loetakse liitumispunktiks ühenduskaevu. Torustikku kuni ühenduskaevuni ja ühenduskaevu hooldab vee-ettevõtja. Ülalmainitud juhtudel peab klient kindlustama vee-ettevõtjale takistamatu ning maksuvaba juurdepääsu kinnistul asuvate torustike ja mõõtesõlme teenindamiseks, samuti tagama seal asuvate torustike ja seadmete säilivuse. (5) Liitumispunktiks elamute kanalisatsioonitorustikul on kuni korrastamiseni elamust väljuv esimene vaatluskaev kinnistu piires. (6) Uusehitiste puhul nõuetekohase kaevu puudumisel kuni selle väljaehitamiseni on liitumispunktiks ühenduskoht peatorul. (7) Kui elamu kanalisatsiooni väljalaskude kogumistorustik on kinnistu hoonestamata ala piiratuse tõttu paigaldatud väljaspool kinnistut tänavale, loetakse liitumispunktiks, kuni korrastamiseni, elamust väljuv esimene vaatluskaev. (8) Elamute krundistamata hoonestuse puhul on liitumispunktiks, kuni korrastamiseni, esimene vaatluskaev, millesse juhitakse hoonest heitvett. (9) Kui ühisveevärgi või -kanalisatsiooni peatoru läbib kinnistut ja sellest hargneb torustik ehitisse, on peakraaniks ühenduskraan või peatorule kõige lähemsulgur, kanalisatsiooni liitumispunktiks aga peatorul hargnemiskohas asuv vaatluskaev. (10) Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel viiakse ala krundistamisel veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste piiritlus kooskõlla krundistatud alade piiritlusega. Kinnistu piiride muutmisel või kinnistu tükeldamisel täpsustatakse ka piiritlust. Kui eeltooduga kaasneb veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehitamise vajadus, esitab vee-ettevõtja vastavad nõuded detailplaneeringu või krundijaotusplaani läbivaatamisel. (11) Kui vee-ettevõtja või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või kinnistu omanik või klient taotleb liitumispunkti ümberehitamist, toimub see taotleja kulul. (12) Kruntide suuruse ja piiride muutmine detailplaneeringuta, kui muudetaval alal asuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud rajatised, tuleb nendel olevate kinnistute omanikel see eelnevalt kooskõlastada vee-ettevõtjaga. Kui sellega seoses tekib vajadus veevärgi ja kanalisatsioonirajatiste ümberehituseks, väljastab vee-ettevõtja tehnilised tingimused koos teostustähtajaga. (13) Kuivendusdrenaaž, sademetevee restkaev koos äravoolutoruga ja muud sarnased heitvee ärajuhtimise rajatised ei kuulu ühiskanalisatsiooni hulka. (14) Liitumispunktid fikseeritakse kirjalikult piiritlusaktis koos skeemiga, mis on teenuslepingu ja liitumislepingu osa. § 5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus kinnisasja kasutamist on kitsendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste kaitse ja ohutuse tagamiseks. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitisi kahjustada, sealhulgas on keelatud: a) tõkestada juurdepääsu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele ega istutada puid; b) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku loata ehitada, ladustada materjale ning teha lõhkamis-, puurimis-, kaevamis-, vaia-, kaeve-, täite-, üleujutus- või kuivendustöid ja ehitiste juures ka tõstetöid; c) veekogus asuva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste juures teha süvendustöid, pinnase teisaldamistöid, uputada tahkeid aineid, ankurdada veesõidukit või vedada ankruid, kette, logisid, traale või võrke. (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatuse kehtestab keskkonnaminister määrusega, lähtudes ehitiste otstarbest, asukohast, paigaldamissügavusest ja läbimõõdust. § 6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamine ja arendamine (1) Ühisveevärk ja -kanalisatsioon rajatakse Kohtla-Järve Linnavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava alusel. Ühisveevärgi ja -kanali-satsiooni arendamise kava kinnitamiseni võib ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rajada detailplaneeringu alusel. § 7. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga kaetud alal, mis on piiritletud linnavolikogu kinnitatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava kohaselt, on kõigil kinnistu omanikel õigus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga eeskirjas sätestatud tingimustel. (2) Liitumine toimub kinnistu omaniku või vee-ettevõtte poolt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või vee-ettevõttele esitatava vormikohase taotluse põhjal koostatud liitumislepingu alusel. (3) Taotluse vormi koostab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja ja see peab sisaldama: 1) isikuandmed; 2) andmed kinnisasja omandi ja suuruse kohta; 3) andmed olemasoleva ja kavandatava hoonestuse kohta; 4) andmed olemasoleva ja kavandatava veekasutuse otstarbe ja koguse kohta ühisveevärgist; 5) andmed ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee koguse ja reostusastme kohta; 6) ettepaneku liitumispunkti asukoha kohta; 7) ettepaneku kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanali-satsiooniga ühendamise tähtaja kohta. (4) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik vaatab valdajaga kooskõlastatud liitumise taotluse ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumiseks esitatud tingimused (edaspidi liitumistingimused) ning võtab vastu otsuse 14 päeva jooksul. (5) Liitumistingimustes näidatakse: 1) liitumispunktid; 2) lubatavad veevõtu ja heitvee ärajuhtimise kogused ning heitveega ära juhtida lubatavad reoained ja nendele lubatavad kontsentratsioonid ja kogused; 3) tehnilised erinõuded; 4) liitumistingimuste kehtivusaeg; 5) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühendamise tähtaeg ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. (6) Juhul, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise taotluse rahuldamisega võib kaasneda häireid teiste klientide veega varustamises ja heitvee ärajuhtimises ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni nõuetekohases toimimises, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul õigus taotlust mitte rahuldada või rahuldada piiratud ulatuses. (7) Liitumisleping sõlmitakse pärast kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise projekti (edaspidi liitumisprojekt) koostamist. Liitumisprojekti koostamisel peab arvestama õigusaktide kohaselt esitatud liitumistingimustega. (8) Liitumisprojekti koostamine, ühendustorustiku ning kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni ehitamine ja kasutusele võtmine toimub Kohtla-Järve linna ehitusmääruse kohaselt. (9) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või vee-ettevõttel on õigus liitumislepingut mitte sõlmida kui liitumisprojekt ei vasta kehtivatele nõuetele või ei ole arvestatud liitumistingimuste nõuetega. (10) Liitumisleping lõpetatakse kliendi taotlusel kui ta loobub ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumisest. Selleks ajaks tasutud liitumistasu ei tagastata. (11) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või vee-ettevõttel on õigus liitumisleping lõpetada : 1) juriidilise isiku likvideerumisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 2) kinnistu omaniku surma korral kui tal ei ole pärijat; 3) muudel liitumislepingust tulenevatel põhjustel. (12) Liitumislepingu muutmine võib toimuda ulatuses, millega ei kaasne uue liitumisprojekti koostamine. (13) Kliendile, kes taotleb liitumistingimuste muutmist, sealhulgas olemasolevatele ühendustele ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga täiendavaid ühendusi või olemasoleva ühendustoru ümberehitamist, toimub liitumine olemasoleva liitumislepingu muutmise või uue liitumislepingu alusel. (14) Kinnistu veevärgi ühendamine ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühendamine ühiskanalisatsiooniga toimub liitumislepingu kohaselt. § 8. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitujalt põhjendatud liitumistasu. (2) Liitumistasuga tagatakse: 1) ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 14 lõige 3 punktis 5 nimetatud piirkonnas; 2) kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. (3) Tagastamatu abi korras ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajamiseks tehtud kulutused arvatakse maha liitumise kodukuludest. Liitumistasu võib võtta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni liitumiseks tehtud kulutuste ulatuses. (4) Liitumistasu ei saa teistkordselt võtta, kui kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni liitumispunkti asukoht muutub vee-ettevõtja arendustegevuse tõttu. § 9. Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni (1) Vee-ettevõtja klient on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maa-kasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vastava torustiku-ühenduse kaudu ja kellega vee-ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee või reovee ärajuhtimiseks. (2) Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. (3) Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee-ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. (4) Leping sõlmitakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja alusel. (5) Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §-le 72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. (6) Vee-ettevõtja on kohustatud kliendilt vastu võtma reovett, mille reoainete kontsentratsioonid ei ületa ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestatud piirväärtusi, ning reovett, milles sisalduvate reoainete piirväärtused ei ole nimetatud eeskirjaga kehtestatud, kuid mis ei kahjusta ühisveevärki ja -kanalisatsiooni ning ei põhjusta puhastusprotsessi häireid § 10. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine (1) Kliendi nõuetekohase veega varustamise ja heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni abil tagab linnavolikogu otsusega määratud vee-ettevõtja vastavalt teenuslepingule. (2) Teenusleping võib olla tähtajatu või tähtajaline. Tähtajatu teenusleping sõlmitakse kui on täidetud eeskirja ja liitumislepingu tingimused. Tähtajaline teenusleping sõlmitakse kui toimub ajutine veekasutus ja heitvee ärajuhtimine ning juhtudel, mis on määratud eeskirjas ja liitumislepingus. Otsuse, mille alusel veekasutus ja heitvee ärajuhtimine loetakse ajutiseks teeb vee-ettevõtja. (3) Tähtajalise või tähtajatu teenuslepingu sõlmimiseks tuleb kinnistu omanikul esitada vee-ettevõtjale vormikohane avaldus, kinnistu omandiõigust tõendavad dokumendid ning eeskirjast ja muudest õigusaktidest tulenevad lepingu sõlmimiseks vajalikud dokumendid. (4) Vee-ettevõtja esitab avaldajale teenuslepingu projekti 14-ne päeva jooksul pärast avalduse kättesaamist. (5) Teenusleping lõpetatakse kliendi taotlusel, kui ta edaspidi ei soovi teenuseid kasutada, samuti muudel lepingus ettenähtud juhtudel. Kinnistu omandiõiguse üleminekul teisele isikule on klient kohustatud kirjalikult teatama lepingu lõpetamisest 14 päeva ette. Teenuste kasutamise jätkamisel kinnistu uue omaniku poolt on viimane kohustatud seitsme tööpäeva jooksul pärast kinnistu omandamist esitama avalduse koos kinnistu omandit tõendavate dokumentidega uue teenuslepingu sõlmimiseks. Vastasel juhul võib vee-ettevõtja lugeda veekasutuse ja heitvee ärajuhtimise omavoliliseks. (6) Kliendil on avalduse alusel õigus taotleda kuni üheks aastaks kinnistule vee andmise ja heitvee ärajuhtimise sulgemist lepingulist suhet lõpetada, tasudes eelnevalt vee-ettevõtjale sulgemise ja taasavamise kulud. (7) Vee-ettevõtjal on õigus lõpetada kliendiga sõlmitud teenusleping: 1) juhul, kui klient ei ole vee-ettevõtja poolt määratud tähtajaks kõrvaldanud põhjusi, mille tõttu oli kinnistule vee andmine ja heitvee ärajuhtimine eeskirja alusel suletud; 2) kinnistu piiri muutumine või kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ümberehitamine või muu tegevus, mille tõttu klient muutub vee-ettevõtja suhtes mittekliendiks; 3) ehitise lammutamisel, kui samaväärset veetarbimise ja heitvee ärajuhtimist uusehitusega või renoveerimisega ei taastata; 4) kliendi kui juriidilise isiku likvideerumisel, kui tal ei ole õigusjärglast; 5) kinnistu omaniku surma korral, kui tal ei ole pärijat; 6) muudel, teenuslepingust tulenevatel põhjustel. (8) Teenuslepingu lõpetamisest teatatakse kliendile kirjalikult vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 7. Teenuslepingu lõpetamisel liitumistasu ei tagastata. (9) Kinnistu omanikul (ka uuel omanikul) on ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõpetamist õigus teenuslepingu uuendamiseks endises mahus liitumislepingut sõlmimata, kui lepingu lõpetamise põhjused on nõutud viisil kõrvaldatud ja kasutatakse olemasolevaid ühendustorusid. Lepingu uuendamiseks tuleb avaldajal eelnevalt vee-ettevõtjale tasuda vee andmise ja heitvee ärajuhtimise taastamise kulud. (10) Kui ühe aasta jooksul peale teenuslepingu lõppemist või lõpetamist pole lepingut käesoleva eeskirja paragrahvi lõike 9 kohaselt uuendatud, on vee-ettevõtjal õigus lahutada kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ühisveevärgi ja -kanalisatsioonirajatistest. Kui edaspidi soovitakse veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuseid taas kasutada, tuleb kinnistu omanikul sõlmida liitumisleping. (11) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine vee-ettevõtjate vahel toimub lepingu alusel. (12) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatumisel teise kohaliku omavalitsuse haldus-territooriumile määratakse sellise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise tingimused vastavate omavalitsuste vahelise lepinguga. (13) Teenusleping sõlmitakse vahetult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitunud kinnistu omanikuga. Vahetut ühendust mitteomavate veekasutajatega sealhulgas kinnistu omanikega, kus elamu juurde kuuluv maa on kaasomandis vee-ettevõtja lepinguid ei sõlmi. Neile vahendatakse teenuseid kliendi poolt, vastavalt nende omavahelisele kokkuleppele. Olemasoleva hoonestusega krundistamata aladel sõlmitakse kuni ala krundistamiseni tähtajalised teenuslepingud ehitiste omanike või valdajatega. (14) Kui mitme kinnistu või kinnistute grupi veega varustamine ühisveevärgist ja heitvee kanaliserimine ühiskanalisatsiooni toimub mitmele kinnistule või kinnistute grupile nende kokkuleppel ühe teenuslepingu alusel, on tegemist ühe kliendiga ning kõiki vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning muid rajatisi ja seadmeid pärast liitumispunkti käsitletakse kui kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni. (15) Õigus teostada kontrolli kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni, kliendi veekasutuse ning ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee üle on linnavolikogu volitatud isikul samuti vee-ettevõtjal vastavalt teenuslepingu tingimustele. (16) Ei tohi avalikustada kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni ehitiste ja seadmete ning vee kasutuse ja heitvee kanaliseerimise kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud käesolevas eeskirjas, samuti teistes antud valdkonna kohta käivates õigusaktides toodud nõuete rikkumisega või ohuga ühisveevärgile ja -kanalisatsioonile. Avalikustada võib andmeid kliendi veetarbimise ja kanaliseeritava heitvee koguse ning reoainete kohta. (17) Kliendile vee andmise ja heitvee ärajuhtimise sulgemine võib toimuda pärast kliendi sellekohast kirjalikku teavitamist vee-ettevõtja poolt, omades selleks linna-valitsuse kirjalikku seisukohta. Kui linnavalitsus ei ole kahe nädala jooksul pärast vee-ettevõtja poolt esitatud taotlust vee andmise ja heitvee kanaliseerimise sulgemise kohta esitanud oma seisukohta, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kliendile vee andmine ja heitvee kanaliseerimine. Erandjuhtudel, vastavalt käesolevas eeskirjas sätestatule on vee-ettevõtjal õigus ette teatamata sulgeda kliendile vee andmine ja heitvee kanali-seerimine. (18) Vee andmine ja heitvee ärajuhtimine taastatakse peale sulgemise põhjuste kõrvaldamist ja sellega vee-ettevõtjale tekitatud kulude hüvitamist. Omavolilised ühendused taasavamisele ei kuulu. (19) Vee-ettevõtja ei vastuta kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, kui see on toimunud vääramatu jõu ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avarii tulemusena. (20) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise katkemisel teostab vee-ettevõtja kliendi veega varustamist ja heitvee ärajuhtimist vastavalt antud valdkonna eest vastutava linnavalitsuse ametiisiku korraldustele. (21) Vee-ettevõtjal on õigus piirata või katkestada kliendile vee andmine ja heitvee vastuvõtmine avariiliste ja plaaniliste remonttööde korral, teavitades sellest kirjalikult kliente avariiliste tööde puhul tööde alustamisel linnavalitsuse poolt määratud teabevahendite kaudu ning enne plaanilisi töid vähemalt viis kalendripäeva ette. Teavitamisest kinnipidamisel, ei vastuta vee-ettevõtja remonttööde korral klientidele vee andmise ja heitvee ärajuhtimise piiramisest või katkestamisest põhjustatud võimalike kahjude eest. (22) Veekatkestuse korral remonttööde tõttu üle 10 tunni, tagab vee-ettevõtja elumajade juurde ajutise veevõtu võimaluse elanike esmasteks vajadusteks. (23) Kõik isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitiste või seadmete vigastamises, vastutavad tekitatud kahju, sealhulgas sellega kaasneva veekao ja keskkonnakahjude eest seadusega ettenähtud korras. Veekao suurust arvutatakse vee-ettevõtja poolt veevoolu ristlõike pinna, veevoolu kiiruse ja kestvuse järgi või kontrollmõõtmise teel. (24) Ühisveevärgil asuvatest tuletõrjehüdrantidest tule kustutamiseks vee võtmist ning avalikest veevõtukohtadest vee võtmist reguleeritakse vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahel sõlmitud halduslepinguga. § 11. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hooldamine (1) Vee-ettevõtja peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise ja korrashoiu vastavalt ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kasutamise eeskirjale ning linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud halduslepingule. (2) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega. (3) Vääramatu jõu tagajärjel tekkinud kahjustuste või ühisveevärgi ja -kanali-satsiooni avarii kõrvaldamise ajal on vee-ettevõtjal õigus piirata või peatada klientidele ühisveevärgist vee andmist või reovee juhtimist ühiskanalisatsiooni ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud korras. § 12. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ning selle korrashoid ja kontroll (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon on ehitise ja seadmete süsteem kinnisasja veega varustamiseks ühisveevärgist ja reovee juhtimiseks ühiskanalisatsiooni. Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon ei kuulu ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni hulka. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatud kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni peab klient hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või -kanalisatsiooni ega takistaks teenuste osutamist. (3) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid ning tagama nende toimimise ja säilivuse seaduses ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas sätestatud korras ja tingimustel. (4) Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama Kohtla-Järve linna-valitsuse volikogu otsusega volitatud isikul kontrollida ühisveevärgi ja -kanali-satsiooni seaduse § 5 lõikes 3 ja § 11 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmist. (5) Kinnistu kanalisatsioonil peavad olema allpool ühiskanalisatsiooni paisutusastel paiknevatel reo- ja sademeveeneeludel ning drenaaživee äravoolul kaitseseadmed uputuste vältimiseks. (6) Linnavalitsus võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga kehtestada kinnistu veevärgi või kanalisatsiooni ehitamisele ja kasutamisele esitatavad nõuded, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni toimimise tagamiseks ning inimeste, rajatiste ja keskkonna kaitseks. § 13. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamine üldistes huvides (1) Üldistes huvides õiglase ja kohese hüvituse eest on linnavalitsusel õigus teostada sundvaldust või -võõrandamist, sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) sätestatu alusel, sellise ehitise kasutamiseks või omanda-miseks, mis on vajalik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni häireteta töö tagamiseks ja arenguks. § 14. Veega varustamise nõuded ja tingimused (1) Vee-ettevõtja peab tagama nii ühisveevärki juhitava kui ka seal oleva vee kvaliteedi kontrolli vastavalt tervisekaitse talituse poolt kehtestatud vee kvaliteedi kontrolli nõuetele. Vee-ettevõtja ei vastuta vee kvaliteedi muutuste eest kinnistu veevärgis. (2) Peatorus tagatav veerõhk määratakse vee-ettevõtja poolt piirkonniti linnavolikogu poolt kehtestatud üldplaneeringute alusel, lähtudes valdavast hoonestuskõrgusest ja võrgurajatiste tehnilisest lahendusest. Kui kinnistul vajatakse suuremat rõhku, tuleb rõhu tõstmine kliendil lahendada oma rõhutõstmiseseadmetega ja omal kulul. (3) Ühisveevärgi vee kasutamist kastmiseks võib vee-ettevõtja piirata kui see põhjustab häireid klientide olmeveega varustamisel. Vajadusel määratakse vee kasutamise tingimused kastmiseks teenuslepinguga. (4) Ühisveevärgil oleva avaliku veevõtukoha hooldust korraldab selle omanik, kes peab tagama veevõtukoha heakorra ning sanitaarnõuete täitmise. Nõuetest mittekinnipida-misel võib vee-ettevõtja sulgeda vee andmise veevõtukohale vastavalt käesoleva eeskirja § 10 lõikele 17. (5) Ühisveevärgi tuletõrjehüdrantide korrashoiu eest vastutab vee-ettevõtja. Tuletõrjehüdrante kasutab tuletõrje- ja päästeteenistus (edaspidi päästeteenistus) kahjutule tõrjumisel ja vajaduse korral teistel päästetöödel. Neist võib muuks otstarbeks vett kasutada vaid vee-ettevõtja loal lepingu alusel. Hüdrantide kasutamine õppusel ja neist tarvitatav vee kogus tuleb vee-ettevõtjaga eelnevalt kooskõlastada, vastasel juhul loetakse veevõtt omavoliliseks. (6) Sisendustoru võib paigaldada, remontida või asendada vee-ettevõtja või nendeks töödeks litsentsi omav ettevõtja vee-ettevõtja tehnilise järelevalve all. Sisendustorul ei tohi olla veevõttu võimaldavat ühendust. (7) Klient peab hoidma sisendustoru kohal maa-ala juurdepääsetavana toru kontrollimiseks ja remontimiseks. (8) Sisendustoru nähtava lekke ilmnemisel või vastava kahtluse olemasolul peab klient sellest koheselt teatama vee-ettevõtjale. (9) Käesoleva § 14 lõigetes 6 ja 7 toodud nõuete eiramise, samuti sisendustoru lekke kohta koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja esindaja või linnavalitsuse volitatud isiku poolt sellekohane akt, mille alusel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt, käesoleva eeskirja § 10 lõikele 17 ning käesoleva paragrahvi lõike 8 nõuete eiramisel kliendi poolt, või lekke ilmnemisel sisendustorust, koheselt, ilma eelteateta. § 15. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused (1) Ühiskanalisatsioon on sõltuvalt ehitusviisist ette nähtud: 1) ühisvoolse kanalisatsiooni puhul heitvee ärajuhtimiseks teenuslepingus määratud tingimustel; 2) reovee kanalisatsiooni puhul ainult reovee ärajuhtimiseks; 3) sademevee kanalisatsiooni puhul sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee, samuti muu puhta heitvee ärajuhtimiseks teenuslepingus määratud tingimustel. (2) Torude paigalduskõrgus (sügavus) liitumispunktis ja heitvee paisutuskõrgus on määratud kanalisatsiooni tehnilise lahendusega ja antakse ühiskanalisatsiooniga liitujale teada tehnilistes tingimustes või kliendile teenuslepingus. Kui paisutuskõrgus ei ole määratletud, loetakse selleks kinnistu poolt esimese, ühiskanalisatsiooni juurde kuuluva vaatluskaevu kaanest 10 cm võrra kõrgem tase. Kui see ei taga kinnistult heitvee isevoolset või üleujutusriskita kanaliseerimist, tuleb heitvee ümberpumpamine või paisutuskõrgusest allpool asuvate ruumide ja pindade kaitse üleujutuse eest lahendada kinnistu omanikul oma seadmetega ja omal kulul. (3) Ühiskanalisatsioonist põhjustatud üleujutuste eest vastutab ja tekkinud kahju hüvitab vee-ettevõtja, välja arvatud käesoleva eeskirja § 10 lõigetes 18 ja 19 toodud juhtudel. Vee-ettevõtja ei vastuta kliendi kinnistul allpool heitvee paisutuskõrgust paiknevate ehitiste, ruumide või pindade üleujutuse eest kanalisatsiooni kaudu. (4) Heitvett ja fekaale võivad ühiskanalisatsiooni purgida ainult vastavat luba omavad ettevõtjad ja ainult vee-ettevõtja poolt selleks määratud kohtades. Purgimiskohtade hooldust korraldab vee-ettevõtja. (5) Ühiskanalisatsiooni on lubatud ära juhtida ainult sellist heitvett, mis ei kahjusta selle ehitisi ja on puhastusseadmetes puhastatav. (6) Ühiskanalisatsiooni on keelatud ärajuhtida heitvett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt keskkonnaministri 16. oktoobri 2003. a määrusele nr 75 «Nõuete kehtestamine ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta1» või, mille kohta ei ole teenuslepingus toodud vastuvõtutingimusi, samuti heitvett, mis sisaldab: 1) põlemis- ja plahvatusohtlikke aineid; 2) torustikele kleepuvaid ja ummistusi tekitavaid aineid; 3) inimesele ja keskkonnale ohtlikke mürkaineid ja gaase; 4) radioaktiivseid aineid; 5) inimestele ja keskkonnale ohtlikku bakterioloogilist reostust; 6) biopuhastusele toksiliselt mõjuvaid aineid; 7) bioloogiliselt raskesti lagundatavaid keskkonnaohtlikke aineid. (7) Kanaliseeritava heitvee temperatuur ei tohi olla kõrgem kui 40°C ja pH madalam kui 6,0 ning kõrgem kui 9,0. (8) Ühiskanalisatsiooni on keelatud lasta olmeprügi, ehitusprahti, tootmisjäätmeid, lund, lokaalsete puhastite jäätmeid jms, seda ka eelnevalt purustatud kujul. (9) Heitvee kanaliseerimisel on keelatud tekitada ühiskanalisatsioonis nii hüdraulilisi kui reostuslikke löökkoormusi. (10) Nõuded ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete kohta kehtestatakse keskkonnaministri määrusega ning fikseeritakse kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse ostu-müügi lepinguga. Mainitud lepingus kehtestab vee-ettevõtja kliendile reoainete lubatavad piirkontsentratsioonid vastavalt vee-ettevõtjale väljastatud vee-erikasutusloale ja puhastusseadmete projektnäitajatele ning tehnilisele seisukorrale. (11) Vee-ettevõtjal on õigus nõuda, et kanalisatsiooni ühendustoru oleks ventileeritud läbi kinnistu kanalisatsiooni vähemalt ühe välisõhku avaneva ventilatsioonitoru kaudu. § 16. Omavolilised ühendused (1) Mistahes torustiku ühendust (ka ajutist voolikühendust) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumislepinguta või teenuslepinguta ja tehnilise järelevalveta, loetakse omavoliliseks ühenduseks. (2) Omavolilise ühenduse ilmsiks tulekul: 1) koostatakse vee-ettevõtja või linnavalitsuse volitatud isiku poolt sellekohane akt ning ühendus kuulub vee-ettevõtja poolt kohesele sulgemisele; 2) kliendi või kinnistu omanikul, kelle tarbeks ühendus tehti, tuleb vee-ettevõtjale hüvitada kahju vastavalt eeskirja § 17 lõigetes 3, 4 ja 8 toodud arvestuskorrale ning lisaks tasuda ühenduse sulgemise kulud ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni rajatistele tekitatud kahju eest. (3) Omavolilise ühenduse kestvust arvestatakse ajast, mil ühendus tehti. Kui vee-ettevõtjal pole seda küllaldaste tõendite puudumisel võimalik määratleda, loetakse kestvuseks üks aasta. Veevõtu korral tuletõrjehüdrantidest üks kuu. (4) Kui omavoliline ühendus tehti ajutisena mahutite täitmise või tühjendamise (purgimise) ajaks, siis selle tuvastamisel tuleb ühenduse tegijal vee-ettevõtjale hüvitada kahju, mille arvutamisel lähtutakse täidetud või tühjendatud mahuti 15-kordsest mahust. § 17. Omavoliline veekasutus ja heitvee ärajuhtimine (1) Omavoliliseks veekasutuseks ja heitvee ärajuhtimiseks loetakse juhtumit, mille korral: 1) ei ole vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepingut; 2) on eemaldatud või rikutud torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile, vee- või heitveemõõtesõlmele vee-ettevõtja poolt pandud plommid, välja arvatud eeskirja § 20 lõikes 9 toodud juhud; 3) on eemaldatud või rikutud vee- või heitveearvesti taatlusplomm; 4) vee- või heitveearvesti on rikutud (ka külmumise või kuumenemise tõttu), arvesti näitu on moonutatud või arvesti on omavoliliselt eemaldatud; 5) on eemaldatud vee- või kanalisatsioonitorustiku sulgemiseks vee-ettevõtja poolt paigaldatud sulgur; 6) on avatud vee-ettevõtja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 7) kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; 8) vaatluskaevu kaudu toimub heitvee või fekaalide purgimine ühiskanalisatsiooni. (2) Omavolilise veekasutamise ja heitvee ärajuhtimise ilmnemisel koostatakse ülevaatust teinud vee-ettevõtja või linnavolikogu volitatud isiku poolt sellekohane akt ning kinnistule vee andmise ja heitvee ärajuhtimise võib vee-ettevõtja sulgeda ette teatamata. Eemaldatud plommi asendamise eest tasub klient või kinnistu omanik. (3) Omavolilise veekasutuse ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust toru läbilaskevõime järgi avamis-, plommi eemaldamis-, rikkumis- või ühenduskohas, arvestusega, et toru töötab kogu ristlõikega 24 tundi ööpäevas. Sealjuures võetakse vee kiiruseks torudes siseläbimõõduga 15 kuni 20 mm - 0,5 m/s, torudes 25 kuni 40 mm - 1,0 m/s ning torudes 50 mm ja suuremad - 1,5 m/s. Kui omavoliliselt kasutatud vett oli võimalik ära juhtida ühiskanalisatsiooni, lisatakse hüvitusele tasu selle ärajuhtimise eest. Hüvitus arvestatakse lähtudes vastavale tarbijagrupile kehtestatud teenustasust heitvee ärajuhtimise eest. (4) Omavolilise heitvee ärajuhtimise ilmnemisel tasub klient või kinnistu omanik vee-ettevõtjale hüvitust: 1) ühisveevärgist või muust veeallikast (sõltuvalt vee saamise kohast) suubuva veetoru siseläbimõõdu järgi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud arvestuskorrale; 2) kanalisatsiooni survetorul asuva heitveearvesti, mõõtesõlme või nende plommide rikkumise korral vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud arvestuskorrale heitveearvesti siseläbimõõdu järgi; 3) eeskirja käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohaselt omavolilise heitvee ärajuhtimise korral vastavalt käesoleva eeskirja § 16 lõikele 4. (5) Omavolilise veekasutuse ja heitvee ärajuhtimise kestvust arvestatakse päevani, millal vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud ametiisik võis veenduda oma-volilise veekasutuse ja heitvee ärajuhtimise puudumises, kuid mitte üle ühe aasta tagasi. (6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 toodud hüvituse määrasid võib vee-ettevõtja, lähtudes faktilistest tingimustest ja tehnilistest asjaoludest, vähendada. (7) Kui omavoliline veekasutamine ja heitvee ärajuhtimine on tekkinud teenuslepingu lõppemise, lõpetamise või kinnistu omaniku vahetuse tõttu, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda kinnistule vee andmine ja kinnistu heitvee ärajuhtimine vastavalt käesoleva eeskirja § 10 lõikele 17, kui lepingu osapooled ei ole kokku leppinud teisiti. (8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 märkimata omavolilise veekasutuse ja vee ärajuhtimise juhtudel, määratakse hüvitus linnavolikogu volitatud isiku poolt vee-ettevõtja tehniliste arvestuste alusel. (9) Omavoliliseks veekasutuseks ei loeta eeskirja § 14 lõikes 5 ja § 20 lõikes 9 toodud juhtusid, kui on peetud nendest nõuetest kinni. Plommide tagasipaigalduse kulud kannab klient käesoleva eeskirja § 20 lõikes 9 toodud juhtudel. § 18. Keelatud ühendused (1) Kinnistu veevärk peab olema paigaldatud ja ühendatud ühisveevärgiga nii, et oleks takistatud reostunud või reostusohtliku vee, samuti ohtlike vedelike või gaaside tagasivoolamine või imbumine torustikuga ühendatud seadmetest või süsteemidest ühisveevärki (seda nii võrgu normaal- kui ka alarõhu korral). Kinnistu veetorustik peab olema kaitstud kõrgetemperatuurilise vee või auru sinna sattumise eest. Ühendusi, mis eeltoodut ei võimalda, loetakse keelatud ühendusteks. (2) Keelatud ühendusteks on ka: 1) ühendused, mis võimaldavad ühisveevärgiga vahetus ühenduses olevasse kinnistu veevärki juhtida vett teistest veeallikatest või veevarustussüsteemidest; 2) kinnistu veevärgi vahetu ühendamine kanalisatsioonitorustike, -seadmete ja -kaevudega, vedelike reservuaaridega (v.a. joogivee reservuaarid), kõrgsurveseadmetega, samuti tehnoloogilise seadmestikuga milles kasutatakse tervisele ohtlikke aineid; 3) ühendused, mis võimaldavad reovee juhtimist sademevee kanalisatsiooni; 4) ühendused, mis võimaldavad sademe- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee juhtimist reoveekanalisatsiooni. (3) Keelatud ühenduse ilmsiks tulekul koostatakse sellekohane akt ülevaatust teostanud vee-ettevõtja esindaja või linnavolikogu volitatud isiku poolt. (4) Käesolevas paragrahvis lõike 2; punktides 1 ja 2 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja vee andmise kliendi kinnistu torustikku sulgeda ette teatamata. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 3 ja 4 toodud juhtudel võib vee-ettevõtja heitvee ärajuhtimise sulgeda vastavalt käesoleva eeskirja § 10 lõikele 17. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt keelatud ühenduste ilmsiks tulekul tasub klient vee-ettevõtjale hüvitust: 1) käesolevas paragrahvis lõike 2 punktis 3 toodud juhul vastavalt käesoleva eeskirja § 17 lõike 4 punktis 1 toodud arvestuskorrale; 2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 toodud juhul iga sademete- ja drenaaživee ning muu pinnase- ja pinnavee vastuvõtu- või ühenduspunkti pealt (restkaev, kuivendusdrenaaži ühendus, maapinna kaldega korraldatud äravool vaatluskaevu, katuseäravool jne.) summas, mis vastab 75 m3 heitvee ärajuhtimise teenustasule kuus. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 toodud juhtudel arvestatakse vastava tarbijagrupi heitvee ärajuhtimise teenustasu määra ja ühenduse kestvust määratakse eeskirja § 16 lõike 3 kohaselt. (7) Kui kliendi või kinnistuomaniku poolt keelatud ühenduse tegemise või nende muu süülise tegevuse tõttu on reostunud vesi ühisveevärgis või koormati üle ühiskanalisatsiooni rajatised, hüvitatakse sellest tulenevad kahjud kliendi või kinnistu omaniku poolt. § 19. Ajutised torustikud (1) Vee-ettevõtja võib lubada tähtajalist veekasutust ja heitvee ärajuhtimist ehituseks, tänavakaubanduseks ja kastmiseks tähtajalise teenuslepingu alusel. (2) Ajutisi vee- ja kanalisatsioonitorustikke on lubatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendada vastavuses vee-ettevõtja poolt antud tehnilistele tingimustele. (3) Ajutiste torustike ehitamine, hooldus ja likvideerimine toimub tähtajalise teenus-lepingu alusel taotleja poolt ja tema kulul. Kui ühendusi ühisveevärgi ja -kanalisat-siooniga tähtaegselt ei likvideerita, võib seda teha vee-ettevõtja teise lepingupoole kulul. (4) Liitumispunktiks ajutise torustiku ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga vahel on nende ühinemiskohad. Veetoru ühinemiskohal peab olema sulgur, vee-ettevõtja nõudmisel ka tagasilöögiklapp. (5) Ajutiste torustike kasutamisel kehtivad eeskirjas kinnistu veevärgi ja -kanalisatsiooni kohta käivad nõuded ja kliendi kohustused, ainult suvel kasutatavate torustike puhul ei kehti neile külmumisohuga seonduvad nõuded. (6) Kui vesi saadakse ühisveevärgist, tuleb teenuste tähtajalise lepingu taotlejal vee-kasutuse üle arvestuse pidamiseks paigaldada tema kuludega ajutisele torustikule vee-ettevõtja nõuetele vastav veemõõtesõlm. § 20. Nõuded kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile (1) Kinnistu veevärk ja kanalisatsioon peab olema paigaldatud vastavuses nende kohta käivate õigusaktide ja tehniliste normdokumentidega, samuti vee- ettevõtja poolt õigusaktide alusel kehtestatud nõuetega. (2) Klient on kohustatud: 1) kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel kasutama nendeks töödeks litsentsi omavaid ettevõtjaid; 2) tagama kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni korrasoleku ning vastavuse tehnilistele standarditele ja normidele ning käesolevale eeskirjale, ning teistele selle kohastele nõuetele; 3) kasutama kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni nii, et oleks tagatud teiste klientide veevärgi ja kanalisatsiooni ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ohutus ning ei oleks häiritud teiste klientide teenuslepingujärgsete nõuete täitmine; 4) tagama linnavalitsuse volitatud isikule ning vastavalt teenuslepingus ettenähtud tingimustele vee-ettevõtja esindajale vaba juurdepääsu kinnistu veevärgile ja kanalisatsioonile. (3) Vee-ettevõtja võib vee andmise kinnistule või kinnistult heitvee ärajuhtimise, vastavalt käesoleva eeskirja § 10 lõikele 17, sulgeda: 1) kui rikutakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktide 1, 2 ja 3 nõudeid; 2) kui klient ei ole taganud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 kohast juurdepääsu. (4) Kinnistu omanik peab hoidma kinnistul olevad hüdrandikaevude ja peakraani luugid korras ning hoidma vabana juurdepääsud maapealsetele hüdrantidele vastavuses linna heakorra eeskirjale. (5) Keelatud on ühisveevärgi juurde kuuluvate sulgurite omavoliline avamine või sulgemine. Erandina on kliendil lubatud sulgeda oma kinnistu peakraan, kui on ilmnenud leke kinnistu sisendustorust või on veemõõtesõlme armatuuri purunemise tõttu tekkimas uputus, teatades sulgemisest koheselt vee-ettevõtjale . (6) Vee-ettevõtjal on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni avariide ja remonttööde korral kasutada kinnistu veevärki või kanalisatsiooni teiste kinnistute veega varustamiseks või heitvee ärajuhtimiseks tingimusel, et see ei halvenda selle kliendi kasutustingimusi, kelle veevärki või kanalisatsiooni kasutatakse ning talle hüvitatakse tekitatud kahju. (7) Vee-ettevõtjal on õigus kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil plommida: 1) veearvestita tuletõrjesüsteemi sulgur ja hüdrant; 2) vee- või heitveearvesti liitmik ja arvesti elektritoite ja -ülekande süsteem; 3) omavolilise või keelatud ühenduse sulgur; 4) kanalisatsioonitorustiku sulgur. (8) Klient vastutab kinnistu veevärgil ja kanalisatsioonil asuvate plommide säilimise eest ning on kohustatud koheselt teatama vee-ettevõtjale nende kadumisest või rikkumisest. (9) Klient võib tuletõrjesüsteemi sulguritelt ja hüdrantidelt plomme ära võtta: 1) tuletõrjesüsteemi katsetamiseks pärast eelnevat kooskõlastamist vee-ettevõtjaga; 2) kahjutule tõrjumiseks, millest ta on kohustatud vee-ettevõtjale teatama hiljemalt 24 tunni jooksul peale plommi eemaldamist. (10) Kui vee-ettevõtja on tuvastanud, et sademe-, drenaaživesi või muu pinnase- ja pinnavesi satuvad ülenormatiivse infiltratsiooni ja vee juurdevoolu tõttu või muul teel suures ulatuses kinnistu reoveekanalisatsiooni, on vee-ettevõtjal õigus teostada selle vee kontrollmõõtmist. Kliendil või tema volitatud isikul on õigus jälgida kontrollmõõtmise teostamist. Vee mõõtmisega seotud kulud kannab klient, kui ülenormatiivne infiltratsioon leiab kontrollmõõtmistega kinnitust. Mõõtmisandmed on aluseks kanaliseeritava vee eest tasumisel, lähtudes vastava tarbijagrupi heitvee hinnast. (11) Linnavolikogu volitatud isikul on õigus kontrollida kliendi reoveepuhasti töö tõhusust. Vee-ettevõtjal või tema volitatud isikul on õigus kontrollida vastavalt teenuslepingu tingimustele. § 21. Vee mõõtmine (1) Kinnistu veevärk, mis on otseselt ühendatud ühisveevärgiga, peab olema varustatud veemõõtesõlmega. (2) Kinnistu piires tarbitav vesi peab üldjuhul tulema ühe veemõõtesõlme kaudu. Enam kui ühe veemõõtesõlme rajamine kinnistule ühisveevärgist vee võtmiseks võib toimuda Kohtla-Järve Linnavalitsuse loal ning vee-ettevõtjaga kooskõlastatud tingimustel. (3)Veemõõtesõlm peab asuma veemõõtekaevus selle peatorupoolsel küljel vahetult enne sisendustoru suubumist kinnistule, või hoones, kohe peale sisendustoru suubumist hoonesse. (4) Veemõõtesõlm paigutatakse veemõõtekaevu kui: 1) hoones puudub selleks võimalus; 2) kinnistu on hoonestamata või puudub ruum, kus oleks välditud veearvesti külmumine; 3) sisendustoru krundil osutub pikemaks kui 10 m (5m, 3m); 4) sisendustoru varustab veega mitut kinnistut või kinnistute gruppi või kinnistut läbi teise kinnistu. (5) Veemõõtesõlme asukoht ja ehitamine peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. Sõlme paigaldab oma veearvesti vee-ettevõtja, kui klient ja vee-ettevõtja ei leppinud kokku teisiti. Kliendi poolt paigaldatud veearvesti peab vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tehnilistele tingimustele. (6) Veemõõtesõlme, kui see nõutaval kujul puudub, peab ehitama kinnistu omanik, võttes vee-ettevõtjalt selleks eelnevalt tehnilised tingimused. Keeldumise korral on vee-ettevõtjal õigus teenuslepingut mitte sõlmida või olemasolev teenusleping lõpetada. (7) Tähtajalist teenuslepingut omava kliendi veemõõtesõlme monteerib vee-ettevõtja veearvesti omal kulul viie tööpäeva jooksul peale lepingu sõlmimist, teostades ka edaspidist veearvesti hooldust ja taatlust. Teenuslepingu lõpetamisel demonteerib vee-ettevõtja veearvesti. (8) Peale veearvesti paigaldamist koostatakse arvesti ja sõlme plommide vastuvõtu akt. (9) Klient peab tagama: 1) veearvesti säilimise vigastamatuna ja kaitsmise külmumise või ülekuumenemise eest; 2) veemõõtesõlmeruumi või veemõõtekaevu korrasoleku, puhtuse ja kuivuse ning ruumi valgustuse; 3) veemõõtesõlme lähima ümbruse korrasoleku ja vaba juurdepääsu veearvesti kontrollimiseks ja teenindamiseks. (10) Vee-ettevõtjale kuuluva rikutud (ka külmunud, kuumenenud) või omavoliliselt eemaldatud veearvesti asendab vee-ettevõtja viie tööpäeva jooksul peale tekitatud kahjude kliendipoolset hüvitamist vee-ettevõtjale. Veearvesti tehnilise rikke korral, mis ei sõltunud kliendist, asendatakse arvesti vee-ettevõtja poolt tasuta. (11) Kui ei ole kinni peetud käesoleva paragrahvi lõike 9 punktide 1, 2 ja 3 nõuetest, on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine kinnistule vastavalt käesoleva eeskirja § 10 lõikele 17. (12) Veearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemist või arvesti ja vee-mõõtesõlme plommide vigastusest või kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võib vee-ettevõtja üldjuhtudel mitte rakendada käesoleva eeskirja § 17 lõikes 3 toodud hüvituse nõuet. (13) Klient võib kirjalikult nõuda vee-ettevõtjale kuuluva veearvesti täpsuse kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui taatlemisel selgub, et mõõtetäpsus on lubatud vea piires, kannab kulud klient, vastasel juhul vee-ettevõtja. (14) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid veearvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui vee-mõõtesõlme plomme. § 22. Veearvestus (1) Alates 2002. aasta 1. jaanuarist mõõdetakse kliendi veetarbimist veearvestiga. (2) Lekke avastamisel kinnistu torustikes võib vee-ettevõtja käsitleda seda kui omavolilist veekasutust ning rakendada käesoleva eeskirja § 17 lõigetes 2 ja 3 sätestatut. Leket sisendustorus käsitletakse eeskirja § 14 lõigete 8 ja 9 kohaselt. (3) Veearvesti rikke korral, kui klient ei ole selles süüdi, arvestatakse tarbitud vett rikke avastamisele eelnenud mõõteperioodi kolme kalendrikuu keskmise ööpäevase tarbimise järgi. Nimetatud arvestamiskord kehtib rikke tuvastamise kalendrikuu kohta kuni uue arvesti paigaldamiseni. (4) Kui klient ei ole võimaldanud kahe nädala möödumisel pärast kirjalikku hoiatust juurdepääsu veearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada käesoleva eeskirja § 17 lõikes 3 ja lõikes 5 sätestatut. (5) Kui käesoleva eeskirja § 21 lõike 13 kohasel kontrolltaatlusel arvesti mõõteviga osutus lubatut suuremaks, tehakse vee-ettevõtja poolt tasaarveldus eelneva veetarbimise koguse põhjal, kaasa arvatud kontrolltaatluse kalendrikuu päevad, kuni uue arvesti paigaldamiseni. Tasaarveldus toimub tasaarveldusperioodile eelnenud kolme kalendrikuu keskmise veetarbimise alusel. (6) Avalikust veevõtukohast võetava vee arvestus ja tasumine toimub vastavalt vee-ettevõtja kehtestatud korrale kooskõlas linnavalitsuse ja vee-ettevõtja vahelise lepingu tingimustega. (7) Ühekordsed veetarvitused (läbipesud, katsetused jms) mõõdetakse või arvestatakse vee-ettevõtte poolt igakordselt vastavalt kasutusele. (8) Päästeteenistuse poolt kahjutule tõrjumiseks, teisteks päästetöödeks ja õppusteks kulutatud veekoguse üle peab arvestust päästeteenistus, esitades igakuiselt vee-ettevõtjale sellekohased andmed. (9) Kinnistusiseses tulekustutussüsteemis tarbitud vee eest tasub klient veearvesti näidu järgi üldistel alustel. Kui vesi ei läbinud veearvestit, teeb vee-ettevõtja vastava veekasutuse akti ja kuluarvestuse lähtuvalt käesoleva eeskirja § 20 lõikest 9 sätestatud juhtudel. § 23. Heitvee mõõtmine (1) Heitvee mõõtesõlmega varustatakse kinnistut eeskirja § 24 lõigetes 1 ja 2 toodud juhtudel. (2) Heitvee mõõtesõlme paigutus ja ehitus ning kasutatavad heitveearvestid peavad tehniliselt vastama vee-ettevõtja poolt esitatud tingimustele. (3) Heitvee mõõtesõlme ehitab klient omal kulul. (4) Heitvee mõõtesõlme vaatab üle, annab kasutusloa ja plommib vee-ettevõtja. Mõõtesõlme hooldust ning heitveearvesti taatlust korraldab ja kannab kulud klient. Pärast mõõtesõlme paigaldamist koostatakse akt arvesti ja sõlme juurde kuuluvate plommide vastuvõtu kohta. (5) Heitvee mõõtesõlme puhul tuleb, samaselt veemõõtesõlmega, kinni pidada eeskirja § 21 lõikes 9 toodud nõuetest. Nõuete eiramisel on vee-ettevõtjal õigus sulgeda vee andmine või heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni vastavalt käesoleva eeskirja § 10 lõikele 18. (6) Heitveearvesti riketest, vigastustest, külmumisest, ülekuumenemisest või arvesti ja mõõtesõlme plommide kaotsiminekust tuleb kliendil koheselt teatada vee-ettevõtjale. Eeltoodust kinnipidamisel võidakse neil juhtudel vee-ettevõtja poolt mitte rakendada eeskirja § 17 lõike 4 kohast hüvituse nõuet. (7) Kui vee-ettevõtja kasutab eeskirja § 24 lõike 1 kohast õigust heitvee mõõtesõlme ehitamiseks, langevad selle ehituse ja hooldusega seotud kulud vee-ettevõtjale. (8) Vee-ettevõtjal on õigus kehtestada nõudeid arvestite elektritoite ja -ülekande süsteemide ning nende plommimise kohta. Nimetatud plomme käsitletakse kui mõõtesõlme plomme. § 24. Heitvee arvestus (1) Kliendilt ühiskanalisatsiooni ärajuhitava heitvee kogus võrdsustatakse ühisveevärgist tarvitatud vee kogusega või mõõdetakse eraldi heitveearvestiga. Heitvee mõõtmist kasutatakse siis, kui üks lepingu pooltest seda soovib või see toimub eeskirja kohaselt. (2) Kui klient saab kogu vee või osa sellest muudest veeallikatest kui ühisveevärk, määratakse ühiskanalisatsiooni ärajuhitud vee kogus heitveearvestiga või võrdsus-tatakse kõigist veeallikatest kokku tarbitud veega, kui vee-ettevõtja loeb selle mõõtmist usaldusväärseks ja ei eelda muu vee ülemäärast sattumist kanalisatsiooni. Kõik heitvee mõõtesõlme või muudest veeallikatest tarbitud vee mõõtesõlmede ehitamise ja hooldusega seotud kulud kannab klient, kui teenuslepingus ei ole kokku lepitud teisiti. (3) Heitveearvesti rikke korral arvutatakse ärajuhitud heitvee kogus käesoleva eeskirja § 22 lõikes 3 sätestatud korras. (4) Kui klient ei ole võimaldanud pärast ühekordset kirjalikku hoiatust ilma mõjuva põhjuseta juurdepääsu heitveearvestile, võib vee-ettevõtja rakendada käesoleva eeskirja § 17 lõikes 4 ja lõikes 5 sätestatut. (5) Ühekordne heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni juhul, kui kasutatakse vett, mis ei ole arvestiga mõõdetud (läbipesu, katsetuse jms), arvestatakse vee-ettevõtja poolt igakordselt vastavalt kasutusele. § 25. Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest (1) Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste hind moodustub: 1) abonenttasust; 2) tasust võetud vee eest; 3) tasust reovee ärajuhtimise eest. (2) Teenuse hinna reguleerimise korra kinnitab Kohtla-Järve Linnavolikogu. Hind kehtestatakse linnavalitsuse määrusega ning avalikustatakse vähemalt 90 päeva enne hinna kehtima hakkamist. Pärast hinna muutmise määruse vastuvõtmist avaldab linnavalitsus hinna muutmise teate kaks korda nädalase vahega vähemalt ühes kohalikus, maakonna või üleriigilise levikuga ajalehes. (3) Teenuste hind kujundatakse selliselt, et vee-ettevõtjal oleks tagatud: 1) tootmiskulude katmine; 2) kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmine; 3) keskkonnakaitse tingimuste täitmine; 4) põhjendatud tulukus; 5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamine vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale piirkonnas, kus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga ühendatakse rohkem kui 50 % elamuid, milledele on ehitusluba välja antud enne 1999. aasta 22. märtsi. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teenuse hind ei tohi olla erinevate klientide või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. (5) Arveldamine veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest sh vee (heitvee)- arvesti näidu registreerimine ja näidu teatamine vee-ettevõtjale toimub teenuslepingu alusel kooskõlas käesoleva eeskirjaga. Kasutatud vee ja ärajuhitud heitvee kogust arvestatakse kuupmeetrise täpsusega. (6) Arve saanud klient on kohustatud tasuma vee-ettevõtjale teenuslepingus kokkulepitud aja jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Kui arve tasumise tähtaeg ei ole kokku lepitud, siis on klient kohustatud tasuma arve kümne kalendripäeva jooksul arvates arve väljasaatmise päevast. Arve loetakse tasutuks raha laekumise kuupäevast vee-ettevõtja arvelduskontole. Arveldamisel tasub klient arvestusperioodil kasutatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste eest arvestusperioodile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Nimetatud tähtaegade ületamisel tasub klient vee-ettevõtjale viivist tasumata arve summast iga tasumise tähtaega ületava päeva eest. (7) Viivise suurus määratakse teenuslepingus, kuid see ei või olla rohkem kui 0,5% ja elanikele kuni 0,15% tasumata summalt päevas. Viivist ei tasuta, kui klient ei ole temast olenemata põhjustel saanud arvet või ei ole saanud seda õigeaegselt või esitatud arve on ebaõige. (8) Arvelduskorra muudatused määratakse kindlaks teenuslepinguga. (9) Pretensioone arvete õigsuse kohta võib klient esitada vee-ettevõtjale kümne töö-päeva jooksul arve kättesaamise päevast arvates. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid vaadatakse läbi kümne tööpäeva jooksul arvates pretensiooni kättesaamisest. (10) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuste arve ja muude maksekohustuste tähtajaks täitmata jätmisel on vee-ettevõtjal õigus esitada kliendile viie tööpäeva möödudes kirjalik hoiatus vee andmise ja heitvee ärajuhtimise sulgemiseks. Sulgemine toimub käesoleva eeskirja § 10 lõike 17 kohaselt. § 26. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise nõuete rikkumine (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga omavolilise liitumise, ühisveevärgist omavolilise veevõtu ja ühiskanalisatsiooni reo-, sademe- ja drenaaživee või muu pinnase- ja pinnavee omavolilise ärajuhtimise või ohtlike ainete normatiivi ületavas koguses või viisil ühiskanalisatsiooni juhtimise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 krooni. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga omavoliliseks liitumiseks loetakse juhtumeid, kui: 1) puudub vee-ettevõtjaga vastav leping; 2) torustikule, sulguritele, tuletõrjesüsteemile ning vee- või reoveemõõdusõlmele vee- ettevõtja pandud plommid on eemaldatud või rikutud, välja arvatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni eeskirjaga lubatud eemaldamised; 3) vee- või reoveearvesti taatlusplomm on eemaldatud või rikutud; 4) kinnistu veevärgile enne veearvestit on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus; vee-ettevõtja loata toimub vaatlus- või muu kaevu kaudu reovee purgimine ühiskanalisatsiooni; 5) näitusid on moonutatud; 6) toimub muu tegevus, mis on suunatud teenuse tarbimisele, selle eest määratud hinda maksmata. § 27. Lõppsätted (1) Enne käesoleva eeskirja jõustumist vastuvõetud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumist ja nende kasutamist reguleerivad õigusaktid kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. (2) Enne käesoleva eeskirja jõustumist linnavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus seaduse, käesoleva eeskirja ja muude õigusaktidega. § 28. Rakendussätted (1) Tunnistada kehtetuks Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.detsembri 1999.a määrusega nr 3 kinnitatud «Kohtla-Järve linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskiri». (2) Käesolev määrus jõustub 03.aprillil 2006.a. Volikogu esimees Valeri KORB