Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-27-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 28. märtsi 2006. a kohtumäärus L. W. taotluses Tallinna Linnavalitsuse trahvimiseks Tallinna Halduskohtu otsuse täitmata jätmise eest — RT III, 11, 109

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Väljavõte Kohtuasja number 3-3-1-27-06 Määruse kuupäev 28. märts 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Harri Salmann Kohtuasi L. W. taotlus Tallinna Linnavalitsuse trahvimiseks Tallinna Halduskohtu otsuse täitmata jätmise eest Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 13. jaanuari 2006. a määrus haldusasjas nr 3-03-52 Menetluse alus Riigikohtus Tallinna Linnavalitsuse määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada määruskaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2006. a määrus haldusasjas nr 3-03-52 ja Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-287/04. 3. Teha asjas uus määrus, millega jätta L. W. taotlus Tallinna Linnavalitsusele rahatrahvi määramiseks rahuldamata. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2000. a otsusega asjas nr 3-64/2000 tühistati Tallinna Linnavalitsuse 16. oktoobri 1995. a korraldus nr 2936-k, millega otsustati kompenseerida Tallinnas, Tatari 21b asunud omandireformi objektiks olevad ehitised. Kohus ei rahuldanud kaebaja L. W. taotlust Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse tegemiseks Tatari 21b tagastamiseks, vaid tegi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse hoone tagastamise või kompenseerimise menetluse jätkamiseks vastavalt ORAS § 3 lg 3 sätetele. Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsusega haldusasjas nr II-3/144/00 jäeti Tallinna Halduskohtu eelnimetatud otsus muutmata. 2. Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2003. a korraldusega nr 1535-k määrati L. W.-le kompensatsioon Tatari 21b asunud hoonete eest. Tallinna Linnavalitsuse 27. juuni 2003. a korraldusega nr 1690-k määrati L. W.-le kompensatsioon Tatari 21b maa eest. 3. L. W. esindaja esitas 15. juulil 2003 Tallinna Halduskohtule taotluse Tallinna Linnavalitsuse trahvimiseks HKMS § 98 lg 3 alusel, leides, et Tallinna Linnavalitsus on tahtlikult ja otseselt eiranud Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsust haldusasjas nr II-3/144/00, millega jäeti Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2000. a otsus haldusasjas nr 3-64/2000 muutmata, kuid kohtuotsuse motiveerivas osas täpsustati Tallinna Halduskohtu osundatud kohtuotsuses sisalduvat ettekirjutust. Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2004. a kohtumäärusega asjas nr 2-287/04 jäeti taotlus rahuldamata. Nimetatud määrusele esitas L. W. erikaebuse, leides, et halduskohus ei ole andnud hinnangut, kas Tallinna Linnavalitsus arvestas Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a kohtuotsuse motiividega. Haldusorgan peab uue haldusakti vastuvõtmisel arvestama kohtuotsuse motiividega. Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3/931/04 taotlus rahuldati. Ringkonnakohus tühistas Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2004. a määruse ning määras Tallinna Linnavalitsusele kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest rahatrahvi 30 000 krooni. Kohus leidis, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmine esineb lisaks olukorrale, kus protsessiosaline ei ole üldse ettekirjutust täitma asunud või kus ta ei ole ettekirjutust mõistliku aja jooksul täielikult täitnud ka siis, kui protsessiosaline annab uue haldusakti, mis on vastuolus samas küsimuses varem tehtud kohtuotsusega. Kohus leidis samuti, et kohtuotsuse täitmise kontrollimisel on küll määrav tähendus kohtuotsuse resolutsioonis tehtud ettekirjutusel, kuid motiive tuleb arvestada resolutiivosa tõlgendamisel. Kuigi ringkonnakohus jättis varasemas haldusasjas halduskohtu otsuse muutmata, tuleb halduskohtu otsuse resolutiivosa tõlgendamisel arvestada ka ringkonnakohtu otsuse motiividega. 4. 21. detsembril 2004 esitas L. W. esindaja Tallinna Halduskohtule taotluse Tallinna Linnavalitsuse korduvaks trahvimiseks. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole linnavalitsus midagi teinud alates Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2004. a määruse jõustumisest L. W.-le vara tagastamise otsustamiseks ja kohtuotsuse ettekirjutuse täitmiseks. Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2005. a kohtumäärusega haldusasjas nr 3-287/04 jäeti trahvitaotlus rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohtu 19. aprilli 2005. a määrusega haldusasjas nr 2-3/656/05 muudeti Tallinna Halduskohtu 10. märtsi 2005. a määruse motiive. L. W. esindaja erikaebus jäeti rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et enne vara tagastamise menetluse jätkamist on põhjendatud ära oodata kohtulahendi jõustumine L. W. hagis Tatari 21b elanikega sõlmitud erastamislepingute tühisuse tuvastamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsus selles tsiviilasjas ei olnud halduskohtu määruse tegemise ajaks jõustunud. 5. Tallinna Linnavalitsuse 19. jaanuari 2005. a korraldusega nr 74-k tühistati Tallinna Linnavalitsuse korraldused 18. juunist 2003 nr 1535-k ning 27. juunist 2003 nr 1690-k ning otsustati asuda läbi viima vara tagastamise menetlust. Tallinna Halduskohtu 28. juuni 2005. a otsusega haldusasjas nr 3-462/04 tunnistati Tallinna Linnavalitsuse 18. juuni 2003. a korraldus nr 1535-k ning 27. juuni 2003. a korraldus nr 1690-k õigusvastasteks ning kohustati Tallinna Linnavalitsust kahe kuu jooksul otsuse jõustumisest lahendama L. W. vara tagastamise taotlus. 6. 31. augustil 2005 esitas L. W. esindaja uue taotluse Tallinna Linnavalitsuse korduvaks trahvimiseks 100 000 krooni ulatuses. Taotluse väidete kohaselt on Tallinna Ringkonnakohtu otsus L. W. hagis erastamislepingute tühisuse nõudes jõustunud, kuivõrd 8. juunil 2005 ei võtnud Riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse. Sellele vaatamata ei ole Tallinna Linnavalitsus otsustanud L. W. vara tagastamist ega ole asunud täitma Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsust haldusasjas nr II-3/144/00. 7. Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2005. a määrusega haldusasjas nr 3-287/04 rahuldati esitatud trahvitaotlus osaliselt ning määrati Tallinna Linnavalitsusele kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest rahatrahv suuruses 50 000 krooni. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-03-52 jäeti halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus põhjendas kohtumäärust järgmiselt: 1) HKMS § 98 lg 3 lubab kohtuotsuse mittetäitmise eest trahvida üksnes seda protsessiosalist, kes on otsuse täitmata jätmises süüdi. Süü vorm võib omada tähtsust trahvi suuruse määramisel. Kohtuotsuse täitmiseks kohustatud haldusorgan peab ise tõendama, et temapoolse kohustuse rikkumine polnud tahtlik. Käesolevas asjas ei osunda ükski tõend ega väide põhjustele, mis välistaks linnavalitsuse tahtluse. Linnavalitsuse süü seisneb asjaajamise ebapiisavas korraldamises, mis tõi kaasa kohtuotsuse mitteõigeaegse täitmise; 2) kuigi täidetavas kohtuotsuses ei sisaldunud tähtaega linnavalitsusele nõutava haldusakti andmiseks, tuli kohtuotsus täita mõistliku aja jooksul; 3) käesoleval juhul ei ole piisavalt kiiresti ette valmistatud haldusakti ja seda taotlejale arvamuse saamiseks esitada. Akti eelnõu esitati L. W.-le 20. oktoobril 2005 ning sellele saadi vastus 2. novembril 2005; 4) tagastatava hoone üürnike vaiete ja kaebuste lahendamine halduskohtus ei ole asjaoluks, mis takistab kohtuotsuse täitmist. 8. Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2006. a määruse peale esitas Tallinna Linnavalitsus määruskaebuse. Määruskaebuses taotletakse Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2005. a kohtumääruse ning Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2006. a kohtumääruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta L. W. taotlus rahuldamata. 9. 23. detsembril 2005 esitas L. W. järjekordse taotluse Tallinna Linnavalitsuse trahvimiseks. Tallinna Halduskohtu 13. märtsi 2006. a määrusega haldusasjas nr 3-03-52 taotlus rahuldati osaliselt, Tallinna Linnavalitsust trahviti kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest 50 000 krooniga. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 10. Tallinna Linnavalitsus põhjendab määruskaebust järgmiste asjaoludega: 1) HKMS § 98 lg 3 kohaldamine eeldab protsessiosalise süüd, mis aga tuvastatud ei ole. Kohtu poolt ei ole tuvastatud linnavalitsuse tahtlik tegevusetus; 2) ekslik on seisukoht, et haldusorgan ise peab tõendama oma süü puudumise, asjaolu, et rikkumine polnud tahtlik; 3) kohtumääruse seisukohad ei ole piisavalt põhjendatud; rikutud on uurimisprintsiipi. 11. L. W. vastuses määruskaebusele leitakse, et määruskaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 12. Tallinna Linnavalitsus on käesolevas kohtuasjas vaidlustanud kohtumääruse, millega tema suhtes kohaldati rahatrahvi HKMS § 98 lg 3 alusel. Nimetatud säte näeb ette kohtuotsuse ettekirjutuse täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi määramise kuni 100 000 krooni. Sellel alusel rahatrahvi määramine eeldab jõustunud kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse süülist mittetäitmist menetlusosalise poolt, kellele see ettekirjutus on suunatud. Selles kohtuasjas on täitmata ettekirjutusena käsitatud Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2000. a otsuse (haldusasi nr 3-64/2000) resolutsioonis sisalduvat ettekirjutust ning Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsuse (haldusasi nr II-3/144/00) põhjendavas osas sisalduvaid kohtu seisukohti. Tallinna Halduskohus tegi Tallinna Linnavalitsusele ettekirjutuse õigusvastaselt võõrandatud ehitise tagastamise või kompenseerimise menetluse jätkamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis halduskohtu otsuse muutmata, kuid leidis oma otsuse põhjendavas osas, et haldusorgan peab ehitise tagastama. Riigikohtu halduskolleegium leiab, et ettekirjutuseks, mille mittetäitmine võib kaasa tuua HKMS § 98 lg-s 3 sätestatud sunnivahendi kohaldamise, võib olla HKMS § 26 lg 1 punktides 1 ja 2 sätestatud kohtuotsuse resolutsioonis sisalduv ettekirjutus. Siinjuures ettekirjutus kui resolutsiooni osa peab olema arusaadav ja täidetav ka ilma muu otsuse tekstita. Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2000. a kohtuotsuse resolutsiooni ettekirjutus kohustas haldusorganit jätkama menetlust. Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsuse resolutiivosa ei muutnud nimetatud ettekirjutust. Eelnevast tulenevalt ei sisalda ringkonnakohtu otsus uut ettekirjutust ega ka muuda ka halduskohtu ettekirjutust. Kolleegium leiab, et neil põhjustel ei saa haldusorgani suhtes kohaldada rahatrahvi Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2000. a otsuse mittetäitmise eest. Viivitamine vara tagastamisotsuse tegemisel ei tähenda Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2000. a ettekirjutuse mittetäitmist. Halduskolleegium möönab, et haldusorgani tegevus ei ole tõepoolest olnud nõuetekohane, kuid samas ei esine piisavaid aluseid haldusorgani suhtes rahatrahvi kohaldamiseks ka Tallinna Halduskohtu 2. veebruari 2000. a ettekirjutuse väidetava mittetäitmise motiivil. Nimetatud ettekirjutusega ei nõutud just vara tagastamisotsuse tegemist. 13. Selles kohtuasjas on Tallinna Linnavalitsusele ühe ja sama ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatud rahatrahvi korduvalt. Tallinna Ringkonnakohtu 23. septembri 2004. a määrusega haldusasjas nr 2-3/931/04 on sama ettekirjutuse täitmata jätmise eest Tallinna Linnavalitsusele määratud rahatrahv. HKMS § 98 lg 3 ei sätesta selles ettenähtud sanktsiooni kohaldamise tingimusi. Halduskolleegium leiab, et kohtuotsuse ettekirjutuse mittetäitmise eest kohaldatav rahatrahv on sunnivahend, mis täidab nii karistuslikku kui ka kohustuse täitmisele stimuleerivat funktsiooni. Sellise olulisel määral repressiivse sunnivahendi kohaldamine peab toimuma ranges vastavuses seaduses sätestatuga. Erinevalt HKMS §-s 100 ettenähtud menetluse tagamisel kohaldatava rahatrahvi, samuti tsiviilkohtumenetluses kohaldatavate rahatrahvide (TsMS § 46) või asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud sunniraha regulatsioonist ei ole seadusandja HKMS § 98 lg 3 alusel kohaldatava rahatrahvi puhul ette näinud selle korduvat kohaldamist ühe ja sama ettekirjutuse mittetäitmise eest. Halduskolleegium on seisukohal, et sunnivahendi kohaldamise tingimused ei kuulu laiendavale tõlgendamisele. Õigusliku aluse puudumise tõttu ei saa määrata kohtuotsuse resolutsioonis sisalduva ettekirjutuse mittetäitmise eest rahatrahvi korduvalt. 14. Eeltoodud asjaoludel on rahatrahvi kohaldamine Tallinna Linnavalitsusele õigusvastane ja toob kaasa trahvimääruse tühistamise. Kohus ei võta seisukohta määruskaebuse muude motiivide osas. Määruskaebus kuulub rahuldamisele. Tallinna Halduskohtu 8. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-287/04 ning Tallinna Ringkonnakohtu 13. jaanuari 2006. a määrus haldusasjas nr 3-03-52 kuuluvad tühistamisele. Halduskolleegium teeb uue määruse, millega jätab L. W. taotluse Tallinna Linnavalitsuse suhtes rahatrahvi määramiseks HKMS § 98 lg 3 alusel rahuldamata. Kautsjon kuulub tagastamisele. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Harri SALMANN