Jõuga maastikukaitseala kaitse-eeskiri

(1) Jõuga maastikukaitseala2 (edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta

1) metsa- ja veeökosüsteeme, maastikuilmet, elustiku mitmekesisust ja kaitsealuseid liike ning Jõuga ja Kõnnu oosistikke;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*) ning okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060);

3) kaitsealuseid linnuliike must-toonekurge (Ciconia nigra) ja karvasjalg-kakku (Aegolius funereus) ning nende liikide elupaiku;

4) kaitsealuseid taimeliike lehitut pisikäppa (Epipogium aphyllum), väikest käopõlle (Listera cordata), soohiilakat (Liparis loeselii), harilikku sookäppa (Hammarbya paludosa) ja lääne-mõõkrohtu (Cladium mariscus) ning nende liikide elupaiku.

(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks.

(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud erisustega.

(1) Kaitseala asub Ida-Viru maakonnas Iisaku vallas Jõuga külas ja Illuka vallas Ongassaare külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas4.

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

Määruse seletuskirjas5 on esitatud põhjendused

1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;

2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;

3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;

4) kaitstava loodusobjekti välispiiri ja vööndite piiride kulgemise kohta;

5) kaitsekorra kohta.

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning püüda kala kogu kaitsealal, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud ajal Kõnnu sihtkaitsevööndis.

(2) Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

(3) Kaitsealal on lubatud sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgratastega ka radadel. Sõiduki ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid ning jalgratastega sõitmine väljaspool teid ja radasid on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas liinirajatiste hooldamisel ning piiranguvööndis metsa- ja põllumajandustöödel.

(4) Kaitsealal on lubatud mootorita ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud Ongassaare sihtkaitsevööndis, kus ujuvvahendiga sõitmine on keelatud. Ujuvvahendiga sõitmine kogu kaitsealal on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(5) Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud § 11 punktis 3 sätestatud ajal Kõnnu sihtkaitsevööndis, kusjuures koprajaht Kõnnu sihtkaitsevööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul.

(6) Geoloogilised uuringud kaitsealal toimuvad maapõueseaduses sätestatud tingimustel ja korras.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit või paadisilda;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist;

8) jahiulukeid lisasööta.

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuse juures ei ole arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.

(2) Kaitsealal on kaks sihtkaitsevööndit

1) Kõnnu sihtkaitsevöönd;

2) Ongassaare sihtkaitsevöönd.

(1) Kõnnu sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on kooslusetüüpide säilitamine või taastamine, neile omase liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

(2) Ongassaare sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on koosluste arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina, elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse.

(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata, ning kuni 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud

1) rohkem kui kümne osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata;

2) rohkem kui 20 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud;

3) Kõnnu sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile;

4) Kõnnu sihtkaitsevööndis loodusliku veerežiimi taastamine;

5) Kõnnu sihtkaitsevööndis kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

6) rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks;

7) olemasolevate rajatiste hooldustööd.

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) Kõnnu sihtkaitsevööndis inimeste viibimine väljaspool teid 15. märtsist 31. augustini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.

(2) Kaitsealal on kaks piiranguvööndit

1) Jõuga piiranguvöönd;

2) Kõnnu piiranguvöönd.

Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilimine ning kaitsealuste liikide kaitse.

(1) Piiranguvööndis on lubatud

1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;

2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud

1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis on selleks ette valmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata;

2) tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks;

3) tehisveekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;

4) turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit, välja arvatud Jõuga Linajärve, Jõuga Pesujärve ja Jõuga Liivjärve kalda piiranguvööndis;

5) lageraie kuusikutes langi pindalaga kuni 0,5 hektarit, välja arvatud Jõuga Linajärve, Jõuga Pesujärve ja Jõuga Liivjärve kalda piiranguvööndis.

(3) Metsade majandamisel tuleb säilitada koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus.

(1) Piiranguvööndis on keelatud

1) uue maaparandussüsteemi rajamine;

2) looduslike veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;

3) maavara kaevandamine;

4) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;

5) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud Jõuga piiranguvööndis haritaval maal.

(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.

Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 1996. a määrus nr 312 „Kivinõmme maastikukaitseala kaitse-eeskirja ja välispiiri kirjelduse kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks.

Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 30. septembri 2015. a käskkirjaga nr 857 algatatud haldusmenetluses, mille ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse seletuskirjas.

Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad kinnisasja kasutamist või käsutamist.