EE
Maaeluminister — Põllumajandusministri 3. augusti 2004. a määruse nr 131 „Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu” muutmine — RT I, 2019, 4
Statutory Text (1 Articles)
Määrus kehtestatakse veterinaarkorralduse seaduse § 251 lõike 3 alusel. Põllumajandusministri 3. augusti 2004. a määrust nr 131 „Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu” muudetakse järgmiselt
1) paragrahvi 2 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Liikmesriigis või Šveitsis tõendab veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) V lisa punktis 5.4.2 nimetatud dokument.”; 2) paragrahvi 2 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.4.2 nimetatud võrdluskuupäeva liikmesriigis või Šveitsis välja antud veterinaararsti diplom on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos asjaomase riigi pädeva asutuse välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina.”; 3) määruse normitehniline märkus sõnastatakse järgmiselt: „1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142); muudetud direktiividega 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), 2013/25/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–375), 2013/55/EL (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170) ja määrustega (EÜ) nr 1430/2007 (ELT L 320, 06.12.2007, lk 3–11), (EÜ) nr 755/2008 (ELT L 205, 01.08.2008, lk 10–12), (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54), (EÜ) nr 279/2009 (ELT L 93, 07.04.2009, lk 11–12), (EÜ) nr 213/2011 (ELT L 59, 04.03.2011, lk 4–7), (EÜ) nr 623/2012 (ELT L 180, 12.07.2012, lk 9–11) ning otsustega (EL) 2016/790 (ELT L 134, 24.05.2016, lk 135–228), (EL) 2017/2113 (ELT L 317, 01.12.2017, lk 119–220).”.