Vabariigi Valitsus — Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määruse nr 150 „Kutselise kalapüügi võimalused 2011. aastaks” muutmine — RT I, 2011+02:00, 5

Määrus kehtestatakse „Kalapüügiseaduse” § 134 lõigete 3, 32 ja 33 alusel.

Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2010. a määrust nr 150 „Kutselise kalapüügi võimalused 2011. aastaks” (RT I, 25.10.2010, 2) muudetakse järgmiselt: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Kalapüügi võimalused ning „Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe” alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud ning kalapüügiks Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel eraldatud aastane lubatud saak 2011. aastaks”; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse „Kalapüügiseaduse” § 134 lõigete 3, 32 ja 33 alusel.”; 3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega kehtestatakse 2011. aastaks: 1) kutselise kalapüügi võimalused kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel; 2) kutselise kalapüügi võimalused kalalaeva kalapüügiloa alusel püügiks, mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel püüdjad, ja püügivõimalused väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, mida Euroopa Liit ei reguleeri. (2) Määrusega kinnitatakse „Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe” alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile 2011. aastaks eraldatud aastane lubatud saak. (3) Määrusega kehtestatakse 2011. aastaks Liivi lahel kalapüügiks kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimesaak maakondade kaupa.”; 4) määrust täiendatakse §-dega 11–15 järgmises sõnastuses: „§ 11. Kutselise kalapüügi võimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel on järgmised: 1) räim Läänemere keskosas ja Soome lahes ehk Rahvusvahelise Mereuurimise Nõukogu (edaspidi ICES) alarajoonides 25 kuni 27, 28-2, 29 ja 32 – 10 942 tonni; 2) räim Liivi lahes ehk ICES-i alarajoonis 28-1 – 8465 tonni; 3) tursk Läänemere avaosas, Soome lahes ja Botnia lahes ehk ICES-i alarajoonides 25 kuni 32 – 1310 tonni; 4) kilu Läänemeres ehk ICES-i alarajoonides 22 kuni 32 – 33 076 tonni. § 12. Kutselise kalapüügi võimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Lubatud püügivõimalused Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni (edaspidi NAFO) reguleeritaval veealal on järgmised: 1) Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused; 2) reguleerimata liigid. (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NAFO ja Euroopa Liit ei piira. § 13. Kutselise kalapüügi võimalused Teravmägede püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud püüda krevetti 377 püügipäeva. (2) Teravmägede püügipiirkonnas on lubatud krevetipüügil ühel ajal viibida kolmel Eesti lipudokumendiga kalalaeval. § 14. Kutselise kalapüügi võimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni reguleeritaval veealal kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Lubatud püügivõimalused Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni (edaspidi NEAFC) reguleeritaval veealal on järgmised: 1) Euroopa Liidu poolt kehtestatud Eesti püügivõimalused; 2) reguleerimata liigid. (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu NEAFC ja Euroopa Liit ei piira. § 15. Kutselise kalapüügi võimalused Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas kalapüügiks kalalaeva kalapüügiloa alusel (1) Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas, mis asub lõikes 3 toodud koordinaatide piirides ja jääb väljapoole rannikuriikide majandusvööndit, on lubatud püüda reguleerimata liike. (2) Reguleerimata liigid on sellised kalaliigid, mille püügimahtu Edela-Atlandi avamere püügipiirkonnas ei piirata. (3) Edela-Atlandi püügipiirkond määratakse järgmiste koordinaatidega: Lõuna-Ameerika rannikut mööda 10° lõunalaiust kuni 20° läänepikkuseni ja sealt piki 20° meridiaani lõunasse 50° lõunalaiuseni, seejärel mööda 50° paralleeli läände kuni 50° läänepikkuseni, seejärel piki 50° meridiaani lõunasse 60° lõunalaiuseni, siis mööda 60° paralleeli läände 67°16' läänepikkuseni, seejärel põhja poole punktini, mille koordinaadid on 56°22' lõunalaiust ja 67°16' läänepikkust, edasi itta mööda 56°22' lõunalaiust punktini 65°43' läänepikkust, seejärel mööda joont, mis ühendab punkte 55°22' lõunalaiust ja 65°43' läänepikkust, 55°11' lõunalaiust ja 66°04' läänepikkust, 55°07' lõunalaiust ja 66°25' läänepikkust, siis piki Lõuna-Ameerika rannikut põhja suunas alguspunktini.”; 5) paragrahvi 5 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Soodla veehoidlas on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks nakkevõrk.”; 6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: „(41) Kaunissaare veehoidlas on lubatud kutselise kalapüügi vahendiks üks nakkevõrk.”; 7) paragrahvi 5 lõike 5 sissejuhatavas lauseosas asendatakse number „4” numbriga „41”; 8) määrust täiendatakse §-dega 131 ja 132 järgmises sõnastuses: „§ 131. Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel (1) „Eesti Vabariigi Valitsuse ja Vene Föderatsiooni Valitsuse vahelise Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppe” alusel Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel Eesti Vabariigile eraldatud aastane lubatud saak on kalaliikide kaupa järgmine: 1) siig – 5 tonni; 2) tint – 5 tonni; 3) rääbis – 10 tonni; 4) latikas – 600 tonni; 5) koha – 600 tonni; 6) haug – 110 tonni; 7) luts – 50 tonni; 8) ahven – 1750 tonni; 9) särg – 305 tonni; 10) kiisk – 300 tonni; 11) vimb, säinas, linask, nurg, angerjas kokku – 50 tonni. (2) „Kalapüügiseaduse” § 134 lõike 32 kohaselt ei loeta lõikes 1 nimetatud saake püügivõimalusteks „Kalapüügiseaduse” § 16 lõike 3 tähenduses. § 132. Kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel ja Liivi lahel aastane lubatud räimesaak (1) Liivi lahel (ICES-i alarajoon 28-1) kaluri kalapüügiloa alusel aastane lubatud räimesaak maakondade kaupa on järgmine: 1) Pärnu maakonnas – 6939 tonni; 2) Saare maakonnas – 522 tonni. (2) Läänemerel (ICES-i alarajoonid 28-2, 29 ja 32) kaluri kalapüügiloa alusel on aastane lubatud räimesaak 1126 tonni. (3) „Kalapüügiseaduse” § 134 lõike 33 kohaselt ei loeta lõigetes 1 ja 2 nimetatud saake püügivõimalusteks „Kalapüügiseaduse” § 16 lõike 3 tähenduses.”