Rannu Vallavolikogu — Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskiri — KO, 72, 897

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 ja ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni seaduse § 8 lg 4 alusel. SISUKORD 1) Üldsätted 2) Mõisted 3) Liitumispunkt 4) Ühisveevärgi vee kvaliteet ja rõhk 5) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamine 6) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine 7) Kliendile müüdava vee arvestus 8) Veemõõtesõlm 9) Vee arvestus veearvesti puudumisel 10) Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus 11) Omavoliline veekasutus ja ühendus 12) Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 13) Ärajuhitava heitvee arvestus 14) Sademe-, drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee arvestus 15) Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus 16) Heitvee reostumuse määramine 17) Heitvee ärajuhtimise teenuse hind 18) Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumine 19) Vee andmise ja heitvee vastuvõtmise piiramine või peatamine 20) Vee-ettevõtja õigused ja kohustused 21) Kliendi õigused ja kohustused 22) Vastutus 1. Üldsätted 1.1. Rannu valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas (edaspidi eeskiri) määratakse kindlaks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise põhimõtted Rannu vallas. 1.2. Eeskirja kohaldatakse koos ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse ja teiste õigustloovate aktidega. 1.3. Klientide nõuetekohase ühisveevärgiveega varustamise ning heitvee ärajuhtimise ühiskanalisatsiooni kaudu tagab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja või siis vee-ettevõtteteenust pakkuv ettevõte, kes rendib ühisveevärgi ja –kanalisatsioonirajatisi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikult või valdajalt. 2. Mõisted abonenttasu - tasu, mida kliendid tasuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eest; allklient - isik, kes kasutab ühisveevärgi teenuseid kinnistu veetorustiku ja/või kliendi veevõrgu kaudu ja/või ühiskanalisatsiooni teenuseid kinnistu kanalisatsioonitorustiku ja/või kanalisatsioonivõrgu kaudu; drenaaživesi - drenaaži kaudu ärajuhitav vesi; heitvesi - kasutusel olnud ning loodusesse tagasi juhitav vesi või kanalisatsiooni abil ärajuhitav sademevesi; klient - kinnistu omanik, hoonestusõiguse omanik või ehitise kui vallasasja omanik, kelle omandis või kelle valduses on ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooniga ühendatud veevarustus- ja kanalisatsioonirajatised ning kes on sõlminud vee-ettevõtjaga kliendilepingu; kinnistu kanalisatsioonitorustik - kanalisatsioonitorustik liitumispunktist kinnistul asuva kontrollkaevuni (hoone vundamendini) või kinnistu kanalisatsioonivõrguni; kinnistu kanalisatsioonivõrk - kinnistul paiknevast kontrollkaevust (hoone vundamendist) või kinnistu kanalisatsioonitorustikust algav ja liitumispunktis lõppev kinnistusisene kanalisatsioonitorustik; kliendileping - kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud leping ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuste kasutamise kohta; kinnistu veetorustik - liitumispunkti ja veemõõtesõlme vaheline veetorustik; kinnistu veevõrk - veemõõtesõlmest algav kinnistusisene veevõrk (hoonete sisevõrk kaasa arvatud); kohtpuhasti - puhasti heitvee kontsentratsiooni vähendamiseks enne ühiskanalisatsiooni laskmist; olmereovesi - inimese elutegevuse tulemusena üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi; paisutustase - kõrgusmärk, milleni veetase võib ühiskanalisatsioonis tõusta; peatorustik - vee-ettevõtja omandis olev või tema valdusse antud ühisveevärgi- ja/või kanalisatsioonitorustik, millest klienti varustatakse veega või millesse juhitakse kliendi heitvesi; purgimiskoht - tekkekohast äraveetud heitvee ja/või fekaalide ühiskanalisatsiooni laskmise koht; reostumus - vett rikkuvate võõriste (reoainete, organismide, soojuse vms) sisaldus vees; restkaev - restkaanega kaev, mille kaudu sademevesi pääseb kanalisatsiooni; reovesi - üle kahjustuspiiri rikutud ja puhastamist vajav vesi, heitvesi või saastunud vesi; reoveepuhasti - kogum rajatisi, milles ühiskanalisatsioonivõrgu kaudu kogutud reovesi puhastatakse nõnda, et seda võib keskkonda ohustamata loodusesse heita; sademetevesi - peamiselt sillutatud aladelt (tänavatelt, katustelt jm) kanalisatsiooni voolav vesi; sulgur - kinnistu piiri lähedal paiknev siiber, kraan või ventiil kinnistu veetorustiku lahutamiseks peatorustikust; veemõõtesõlm - kinnistu veetorustiku otsas asuv veearvesti koos juurdekuuluva sulgearmatuuriga; ühendustorustik - torustik, mis ühendab peatorustikku liitumispunktiga; ühtlustusmahuti - mahuti heitvee vooluhulga, kontsentratsiooni, temperatuuri vm ühtlustamiseks; ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni avarii - ühisveevärgi- ja/või -kanalisatsioonirajatiste või seadmete ettenägematu purunemine või riknemine, mille tagajärjel oluliselt halveneb või katkeb klientide veega varustamine ja/või heitvee vastuvõtt või on ohustatud inimesed, ehitised ja keskkond; ühisveevärk ja -kanalisatsioon - ehitiste ja seadmete süsteem, mille kaudu toimub erinevate kinnistute veega varustamine veekogust või põhjaveekihist ning heitvee juhtimine suublasse; ühisveevärk ja –kanalisatsiooni omanik – isik, kellel on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Käesoleva eeskirja mõistes võib olla samaaegselt ka operaator, kes pakub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust; ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni valdaja - isik, kes valdab ühisveevärki ja -kanalisatsiooni rendi-, üüri-, hoiu-, pandi- või muu selletaolise suhte alusel, käesoleva eeskirja mõistes veevärgi operaator, kes pakub ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenust. 3. Liitumispunkt 3.1. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. 3.2. Liitumispunktist alates vastutab kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni hoolduse ja seisukorra eest klient. 3.3. Kui kliendi kinnistu ei piirne avalikult kasutatava maa-alaga, on liitumispunktiks avalikult kasutatava maa-ala ja esimese sellega piirneva kinnistu liitumispunkt, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja klient ei ole teisiti kokku leppinud. 4. Ühisveevärgist võetava vee kvaliteet ja rõhk 4.1. Ühisveevärgi kaudu joogiks ja teisteks olmevajadusteks kasutatav vesi peab vastama sotsiaalministri poolt kehtestatud kvaliteedinõuetele. 4.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei vastuta vee kvaliteedi eest kinnistu veetorustikus ega veevõrgus. 4.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja tagab vee miinimumrõhu liitumispunktis 1,5 baari. 5. Ühisveevärgist võetava vee ja ühiskanalisatsiooni kasutamine 5.1. Ühisveevärgist võetavat vett kasutatakse olme- ja tootmisvajaduste rahuldamiseks. 5.2. Tuletõrje veega varustamine lahendatakse vastavalt seadustele. Kui piirkonnas olemasolevad ja rajatavad torustikud ja veehaarded ei suuda tagada vajaliku vooluhulka siis lahendatakse see lahtiste tuletõrjeveemahutite või veekogude baasil 5.3. Ühiskanalisatsiooni kasutatakse heitvee vastuvõtmiseks. Ohtlike ainete sisaldus ühiskanalisatsiooni juhitavas vees peab vastama keskkonnaministri kehtestatud nõuetele. Olmereoveest oluliselt kangemat reovett võetakse vastu ainult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku nõusolekul. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik võib reovee kohta kehtestada piirreostumuse või muud vastuvõtutingimused. 5.4. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida vihma ega drenaaživett. Välja arvatud juhul, kui asula torustike ja reoveepuhasti dimensioneerimisel on sellega arvestatud. 5.5. Ühiskanalisatsiooni võivad heitvett ja/või fekaale purgida ainult vastavat luba omavad isikud ning ainult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud kohtades. 6. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine 6.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse osutamine toimub kliendi ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja vahel sõlmitud lepingu (edaspidi kliendileping) alusel. 6.2. Isikutele, kellel puudub vahetu ühenduskoht ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, vahendab vastavalt nendevahelisele kokkuleppele veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja klient. 6.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama kontrollida kinnistu veevärki ja kanalisatsiooni ning kinnistu veevärgile paigaldatud veearvesteid vallavolikogu volitatud isikul ning . 6.4. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hind moodustub (abonenttasust), tasust võetud vee eest ja tasust heitvee ärajuhtimise eest. Hinna kehtestab vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 7. Ühisveevärgist müüdava vee arvestus 7.1. Müüdava vee arvestuse eest vastutab valla valitud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja, kes lähtub oma otsustes Eesti Vabariigi seadusandlusest. 7.2. Kliendile müüdava vee kogus mõõdetakse veearvesti abil kuupmeetrites. Veearvesti näitude registreerimise kord ja sagedus määratakse kliendilepingus. 7.3. Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omanik peab lubama paigaldada kinnistu veevärgile veearvesteid. Veearvesti paigaldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja klient ei ole kokku leppinud teisiti. 7.4. Kinnistu veevärgile võib paigaldada ainult kuiva kambriga nn majaarvesteid. Arvesti tüübi ja suuruse määrab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja. 7.5. Paigaldada võib ainult neid arvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus. 7.6. Veearvestit kontrollida, hooldada või vahetada on õigus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajal. 7.7. Veearvestil peab nähtaval kohal olema Eesti Vabariigi taatlusplomm. 7.8. Veearvestite taatlemist korraldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja. Külma vee arvesteid taadeldakse vähemalt iga 5 aasta tagant. 7.9. Klient võib kirjaliku avaldusega nõuda veearvesti kontrollimist enne taatlustähtaega. Kui arvesti täpsus vastab nõuetele, kannab kulud klient, vastasel korral ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja. 7.10. Klient peab tagama vallavolikogu volitatud isikule ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajale juurdepääsu veearvestile. 8. Veemõõtesõlm 8.1. Üldjuhul peab veemõõtesõlm paiknema hoone sees kohe välisseina taga ja võimalikult ühendussulguri lähedal kuivas ja valgustatud ruumis, kus temperatuur ei tohi langeda alla + 4°C. 8.2. Kui hoones ei ole veearvesti jaoks sobivat ruumi, paigaldab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja arvesti kliendi kulul selleks rajatud kaevu. 8.3. Veemõõtesõlme sisustamise (torude, sulgurite, arvestikanduri jm paigaldamise) toimub kliendi kulul. 8.4. Veemõõtesõlmes ei tohi olla veearvestist mööda viivat toru. Rööptoru on lubatud ainult siis, kui hoones on eraldi tuletõrjeveevõrk. Siis peab rööptorul olema sulgur, mis on normaalolukorras kinni ja millel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja plomm. 8.5. Kui arvesti nimivooluhulk qn = 2,5-10 m³/h, peab arvestikandur olema korrosioonikindlast materjalist. Kandur peab olema tugevasti kinnitatav ja plommitav, et seda ei saaks maha monteerida. Veearvestid DN 50 ja suuremad kinnitatakse reguleeritavale toele. 8.6. Veearvesti ees ja taga peab olema sulgur, arvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvestisse sisse ehitatud). 8.7. Arvesti ette filtrit (mudakogurit) panna ei ole soovitatav. Kui ta aga on juba olemas, peab ta olema ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja poolt plommitud. 8.8. Veemõõtesõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida. 8.9. Arvestile peab eelnema vähemalt viie toruläbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toruläbimõõdu pikkune sirge torulõik. 8.10. Ühe arvesti asemel võib kasutada ka mitut rööparvestit, mis peavad kõik olema korralikult kinnitatud, sulguritega varustatud ja plommitud. Arvestid peavad olema ülestikku ning vahekaugusega vähemalt 300 mm. Tagasilöögiklapp võib neil olla ühine. 8.11. Veemõõtesõlme hooldamise, sisustamise ja turvalisuse tagab klient. Kui veearvesti ei asu liitumispunktis, kooskõlastab klient tegevuse(hooldus, remont jms) liitumispunktist kuni veearvestini ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajaga. 8.12. Veemõõtesõlme pandud plommide eest vastutab klient, kes kannab ka kõik nende rikkumisega kaasnevad kulud. 8.13. Veemõõtesõlme sisustuse rikkumisest või rikkiminekust peab klient teatama ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajale kirjalikult kolme päeva jooksul. 9. Vee arvestus veearvesti puudumisel 9.1. Veearvesti puudumise korral arvestatakse kliendi tarbitud veekogus järgmiste kulunormide järgi: Veekulu liik Veekulu (m3 kuus inimese kohta * Veevarustusega eluruumis, kus puudub kanalisatsioon 1,0 * Veevarustuse ja kanalisatsiooniga eluruumis, kus puudub duss või vann 2,6 Veevarustuse ja kanalisatsiooniga koht-küttega eluruumis, milles on vann 4,0 * Tsentraalküttega korteris, milles on duss 5,8 * Tsentraalküttega korteris, milles on vann ja duss 7,6 * Ärihooned ja muud hooned 0,3 * Avalik veevõtu koht 100 m3/koht 9.2. Vee tarbimise arvestamiseks eeskirja punktis 9.1 kulunormide järgi teatab klient ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajale isikute (elanikud, rentnikud) arvu. Klient on kohustatud koheselt kirjalikult teatama muutustest eespool toodud isikute arvus. 9.3. Kui klient ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajale kohe teatanud veemõõtesõlme sisustuse või plommide rikkumisest või riknemisest, või on esitanud valeandmeid, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajal õigus veekulu eeskirja punkti 9.1. järgi ümber arvutada, kusjuures arvestust alustatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja poolt veearvesti viimasest kontrollimise päevast või arvestuse aluseks on valeandmetega hõlmatud aeg. 10. Tulekahju kustutamiseks kasutatud vee arvestus 10.1. juhul, kui tulekustutusvett võetakse ühisveevärgi tuletõrjehüdrantidest reguleeritakse seda täiendavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku ja vallavalitsuse vahel sõlmitud lepinguga. 10.2. Kliendi tulekustutusseadmete katsetamisel kasutatud vee eest tasub klient üldistel alustel 11. Omavoliline veekasutus ja ühendus 11.1. Omavoliliseks veekasutuseks on juhtumid, millal: 11.1.1. ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajaga ei ole sõlmitud kliendilepingut; 11.1.2. on eemaldatud või rikutud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja poolt paigaldatud plommid; 11.1.3. on eemaldatud või rikutud veearvesti taatlusplomm; 11.1.4. veearvesti näitu on rikutud (ka külmumise/kuumenemise tõttu), moonutatud; 11.1.5. omavoliliselt on eemaldatud veearvesti või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja poolt paigaldatud sulgur torustiku sulgemiseks; 11.1.6. on avatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja poolt suletud peakraan või ühenduskraan; 11.1.7. kinnistu veevärgi sisendustorule on monteeritud veevõttu võimaldav ühendus või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajaga kooskõlastamata on tehtud ümberehitustöid liitumispunkti ja veearvesti vahelisel torustikul; 11.1.8. vett võetakse omavoliliselt tuletõrje hüdrantidest. 11.2. Omavoliline ühendus on mistahes ühendus (ka ajutine voolikuühendus) ühisveevärgiga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepingute ning tehnilise järelevalveta. 11.3. Omavolilise veekasutuse kohta koostab volikogu poolt volitatud isik või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja esindaja akti, kus märgitakse ära omavolilise veekasutuse ja ühenduse asjaolud. 11.4. Omavolilise veekasutuse ilmnemisel arvutab vee- ettevõtja tarbitud vee koguse ühendustorustike läbilaskevõime järgi arvestusega, et vee kiirus torustikus on 1 meeter sekundis ning vee tarbimisajaks on 24 tundi ööpäevas. Omavolilise veekasutuse algusajaks loetakse omavolilise ühenduse rajamise päeva ning lõppemiseks omavolilise ühenduse sulgemise päeva. Kui omavolilise veekasutuse algus- ja lõppaega ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse omavolilise veekasutuse ajaks tagasiulatuvalt üks aasta (12 kuud) arvates käesoleva eeskirja punktis 11.3. nimetatud akti koostamise kuupäevast. 11.5. Vee omavolilisel võtmisel tuletõrjehüdrantidest arvutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja tarbitud vee koguse hüdrandi läbilaskevõime järgi. Kui veekasutuse algust ei ole võimalik kindlaks teha, loetakse kasutusajaks 1 kuu. 11.6. Lekke ilmnemisel kinnistu veetorustikus või arvestita kinnistu võrgus arvutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja tarbitud vee koguse eeskirja punktis 11.4 sätestatud viisil. 12. Heitvee ärajuhtimise nõuded ja tingimused 12.1. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida ainult sellist heitvett, mis ei häiri ühiskanalisatsioonitorustike ega -rajatiste toimimist, ei kahjusta torustikke ega rajatisi ning mida on võimalik reoveepuhastis puhastada. 12.2. Ühiskanalisatsiooni ei tohi lasta heitvett, mis sisaldab: 12.2.1. tule- ja plahvatusohtlikke aineid; 12.2.2. kanalisatsioonirajatisi kahjustavaid aineid; 12.2.3. biopuhastust pärssivaid aineid (kangeid aluseid või happeid, lahusteid, naftasaaduseid vms); 12.2.4. keskkonnaohtlikke mikroobe; 12.2.5. inimestele ja keskkonnale ohtlikke mürke. 12.3. Ühiskanalisatsiooni ei tohi heita olmeprügi, ehitusprahti, tööstusjäätmeid, kohtpuhastijäätmeid jms. 12.4. Kanalisatsiooniga ühendatud jahvatusvõresid (komminuutoreid) võib kasutada ainult ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja eelneval kirjalikul loal. 12.5. Ühiskanalisatsiooni ei tohi juhtida reoaineid, mille kohta ei ole kinnitatud piirväärtusi või mille kohta klient ei ole ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajalt saanud vastuvõtutingimusi. 12.6. Ühiskanalisatsioonirajatiste kaitsmiseks ja suublasse lastava heitvee nõuetele vastavuse tagamiseks kehtestab vallavalitsus, arvestades ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ettepanekut, heitvee reostumuse piirkontsentratsiooni reoainete kaupa. Seejuures arvestatakse olemasolevaid puhastusseadmeid, reoainete mõju puhastusprotsessile ja ühiskanalisatsioonirajatistele, ühiskanalisatsiooni teenindava personali tööohutust, keskkonna- ja tervisekaitse nõudeid. 12.6.1. Ühiskanalisatsiooni võib juhtida reostumuse piirkontsentratsiooni ületavat heitvett ainult eelneval kokkuleppel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajaga. 12.7. Kui kliendi heitvesi ei vasta eeskirja punkti 12.2 nõuetele, peab ta selle enne ühiskanalisatsiooni juhtimist kohtpuhastis nõutava tasemeni puhastama. 12.8. Kui reostuskoormus tugevasti kõigub, on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal õigus nõuda heitvee ühtlustusmahuti ehitamist. 12.9. Vallavolikogu poolt volitatud isikul ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja esindajal on õigus kontrollida kliendile kuuluvate kohtpuhastite tööd. 13. Ärajuhitava heitvee arvestus 13.1. Kliendilt kanalisatsiooni juhitava heitvee hulk kas mõõdetakse heitvee arvesti abil või loetakse võrdseks veevõrgust tarbitud vee kogusega. 13.2. Kui ärajuhitava heitvee hulk on tarbimise iseloomu tõttu tarbitud vee kogusest oluliselt väiksem ja seda ei mõõdeta, võib klient vee-ettevõtjalt taotleda heitvee arvestushulga vähendamist tingimusel, et ühiskanalisatsiooni mittejuhitava vee koguse määramiseks paigaldatakse eraldi heitvee arvesti. 13.3. Kui klient, kelle heitvett ei mõõdeta, saab osa või kogu vee muust veeallikast, peab ta kokkuleppel vee-ettevõtjaga selle vee mõõtmiseks paigaldama arvesti või esitama muud vee-ettevõtjale vastuvõetavad andmed heitvee hulga määramiseks. Vastasel juhul on vee-ettevõtjal õigus arvutada heitvee hulk ühendustorustiku suurima läbilaskevõime järgi ja esitada selle järgi arve heitvee ärajuhtimise teenuse hinna alusel. 14. Sademete-, drenaaži- ja muu pinnase- või pinnavee arvestus 14.1. Juhul, kui ühiskanalisatsiooni on siiski ühendatud sademe- ja drenaaživee torud, siis: 14.1.1. Kliendi krundil paiknevate hoonete katustelt ja sillutatud aladelt kanalisatsiooni voolava vee hulgaks võetakse keskmine äravoolunorm, s.o. 160 l /m2 aastas. 14.1.2. Drenaaživee hulga mõõdab või arvutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja kooskõlastatult kliendiga. 15. Omavoliline ühiskanalisatsiooni ühendus 15.1. Omavoliline ühendus on mistahes ühendus ühiskanalisatsiooniga, mis on tehtud ilma liitumis- ja kliendilepinguta ning tehnilise järelevalveta. Omavolilise ühenduse kohta koostab vallavolikogu volitatud isik või ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja vastavasisulise akti. 15.2. Omavoliliste ühenduste kaudu ärajuhitud heitvee hulga arvutab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja ühiskanalisatsiooniühenduse läbilaskevõime järgi eeskirja punktis 11.4 sätestatud viisil. 16. Heitvee reostumuse määramine Kliendi poolt ühiskanalisatsiooni juhitava heitvee reostumuse määrab vajadusel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja regulaarselt või pisteliselt võetud heitveeproovide alusel. 17. Heitvee ärajuhtimise teenuse hind Heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestab vallavalitsus vallavolikogu poolt kehtestatud korras. 18. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumine 18.1. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tasumise arveldussagedus määratakse kliendi ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja vahel sõlmitud kliendilepingus. 18.2. Klient on kohustatud teenuste eest tasuma arvel näidatud kuupäevaks. Maksmisega viivitamisel tasub klient viivist 0,05% tasumata summalt päevas. 18.3. Kui maksetähtaeg langeb puhkepäevale või riiklikule pühale, loetakse tasumise tähtajaks puhkepäevale või riiklikule pühale järgnev tööpäev. 18.4. Pretensioon arve õiguse kohta tuleb esitada kirjalikult. Pretensiooni esitamine ei pikenda arve tasumise tähtaega. Pretensioonid arvete õigsuse kohta vaatab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja läbi 10 päeva jooksul nende kättesaamisest. Pretensiooni läbivaatamise tulemustest teavitatakse klienti kirjalikult. Enammakstud summa tagastatakse kliendile või arvestatakse kliendi soovil järgmisel arvestusperioodil tasumisele kuuluvate maksete katteks. 18.5. Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse eest tähtaegselt mittetasumisel on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajal õigus lõpetada vee andmine ja heitvee vastuvõtmine käesolevas eeskirjas sätestatud korras. 18.6. Omavolilise ja /või keelatud ühenduse ilmnemisel esitab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja käesoleva eeskirja punkt 11.4 kohaselt maksenõude vee tarbimise või heitvee ärajuhtimise ja puhastamise eest. 19. Vee andmise ja heitvee vastuvõtmise piiramine või peatamine 19.1. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist võib peatada või piirata käesolevas eeskirjas, kliendilepingus ja õigustloovates aktides sätestatud juhtudel ja korras. 19.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajal on õigus ette teatamata piirata või peatada vee andmine ja/või heitvee vastuvõtmine: 19.2.1. loodusõnnetuse korral; 19.2.2. energiavarustuse katkestamise korral; 19.2.3. ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatise avarii korral; 19.2.4. vajadusel suurendada tuletõrjevee andmist; 19.2.5. kui kliendi tegevus või seadmete puudulikkus ohustab ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni ning teisi kliente; 19.2.6. kui tulevad ilmsiks keelatud (omavolilised) ühendused; 19.2.7. kui avastatakse leke klienditorustikus või veearvestita kliendivõrgus; 19.2.8. kui ühiskanalisatsiooni lastud heitvee reostumus ületas piirkontsentratsiooni ja selle kohta puudus eelnev kokkulepe vee- ettevõtjaga. 19.3. Kliendi taotlusel ja kulul võib ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja peatada kliendile vee andmise ja heitvee vastuvõtmise. 19.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus ajutiselt peatada või piirata vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui see on vajalik ühisveevärgi- või kanalisatsioonirajatiste ja -seadmete remondiks ning ühendustöödeks. 19.5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja on kohustatud informeerima kliente eeskirja punktis 19.4. sätestatud juhtumist kohaliku raadio kaudu või mõnel muu viisil 1 tööpäeva ette. Juhul, kui vee andmine ja heitvee vastuvõtmine peatatakse kauemaks kui 36 tundi, peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja tagama veevarustuse ja heitvete ärajuhtimise muul viisil. 19.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajal on õigus pärast eelnevat kirjalikku teadet kas täielikult või osaliselt peatada vee andmine või heitvee vastuvõtmine, kui klient: 19.6.1. on jätnud arve maksetähtajaks tasumata; 19.6.2. ei luba selleks volitatud isikul üle vaadata veemõõtesõlme, kontrollida veearvestit või teha muid vajalikke töid; 19.6.3. ei täida vallavolikogu volitatud isiku tehtud ettekirjutusi; 19.6.4. ei täida ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja käesolevast eeskirjast tulenevaid ettekirjutusi; 19.6.5. ületab vee tarbimise piirkoguseid või ei pea kinni ühiskanalisatsiooni heitvee laskmise tingimustest; 19.6.6. rikub kliendilepingu tingimusi. 19.7. Vee andmist ja heitvee vastuvõtmist jätkatakse pärast peatamispõhjuste kõrvaldamist ja peatamisega tehtud kulutuste hüvitamist ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale või siis vee-ettevõtteteenust pakkuv ettevõttele. 20. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja õigused ja kohustused 20.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik koostöös valdajaga peab tagama oma tegevuspiirkonnas ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni väljaehitamise vastavalt ühisveevärgi ja kanalisatsiooni arendamise kavale ja toimimise ning korrashoiu vastavalt käesolevale eeskirjale ning vallavalitsuse ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja vahel sõlmitud lepingutele. 20.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja peab tagama klientide varustamise kvaliteetse veega ning heitvee ärajuhtimise vastavalt kliendilepingule ja käesolevale eeskirjale. 20.3. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajal on õigus kontrollida kliendi vee- ja kanalisatsioonirajatiste, -võrkude ja -seadmete seisukorda ja hooldamist ning kliendi veekasutust ja heitvee ärajuhtimist kliendilepingus ja käesolevas eeskirjas sätestatud korras. 20.4. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikul või valdajal on õigus teha märkusi ja anda juhiseid puuduste kõrvaldamiseks ning hoolduse korraldamiseks. 20.5. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja ei tohi avalikustada kliendi vee- ega kanalisatsioonirajatiste kontrollimisel saadud teavet, mis ei ole seotud veevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise rikkumisega või ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni ohustamisega. 20.6. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdaja vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega kliendile tekitatud kahju eest. 21. Kliendi õigused ja kohustused 21.1. Kliendil on õigus nõuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikult või valdajalt seadusest, käesolevast eeskirjast ja kliendilepingust tulenevate kohustuste täitmist ja kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega tekitatud kahju hüvitamist seaduses ja/või kliendilepingus ettenähtud juhul. 21.2. Klient on kohustatud tagama kinnistu veevarustuse ja -kanalisatsioonirajatiste ning -seadmete nõuetekohase korrashoiu ja komplektsuse, sealhulgas ühiskanalisatsiooni paisutustasemest allapoole ehitatud kliendi ruumide uputuskaitse ja selle korrashoiu. 21.3. Klient peab lubama vallavolikogu volitatud isikule juurdepääsu kõigile oma kinnistul paiknevatele veevärgi- ja kanalisatsiooniseadmetele ja -rajatistele eeskirjas sätestatud juhtudel ja korras. 21.4. Klient on kohustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajale viivitamatult teatama kõigist tema kinnistul toimunud veevärgi- ja kanalisatsiooniavariidest ning teistest avariidest ja sündmustest, mis võivad ohustada ühisveevärki ja/või -kanalisatsiooni. 21.5. Klient ei või kinnistu veevärgi- ja kanalisatsioonirajatiste peale püstitada ehitisi ega ladustada materjale. 21.6. Klient peab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajale koheselt teatama lekkest oma veetorustikus või arvestita kinnistuvõrgus, samuti plommide, tähiste ja seadmete kadumisest või rikkumisest. 21.7. Klient peab hoidma tema omandis või valduses oleval territooriumil asuvate (tuletõrjehüdrantide juurdepääsud ja) sulguri kaped vabad lumest ja jääst. 21.8. Klient on kohustatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni valdajale teavitama, kas kinnistul kasutatakse või hoitakse niisuguseid aineid, mida ei tohi kanalisatsiooni lasta või mille kanalisatsiooni laskmise kohta on kehtestatud piirväärtused või mis on kantud inimestele ja keskkonnale ohtlike ainete nimistusse. 21.9. Klient vastutab käesoleva eeskirja ja seaduse rikkumisega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale tekitatud kahju eest. 22. Vastutus 22.1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei vastuta eeskirja punktides 19.2, 19.4, ja 19.6 käsitletud vee andmise ja heitvee vastuvõtmise peatamise või piiramisega kliendile tekitatud kahju eest. 22.2. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ei vastuta kliendile vee andmise ja/või heitvee vastuvõtu vähenemise või katkemise ning üleujutuste ja nendest põhjustatud võimalike kahjude eest, mille on tinginud vääramatu jõud. 22.3. Isikud, kes on süüdi ühisveevärgi ja/või -kanalisatsiooni rajatiste, seadmete või tähiste vigastamises, kannavad kahju ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanikule või valdajale tekitatud kahju eest. Vigastamisest tuleb viivitamatult teatada valdajale või siis vee-ettevõtteteenust pakkuv ettevõttele. 22.4. Klient peab sündmustest, mis põhjustasid ärajuhitava heitvee reostumuse tõusu või kanalisatsioonirajatistele, inimestele ja looduskeskkonnale ohtlike ainete sattumist kanalisatsiooni, tuleb viivitamatult teatada vee-ettevõtjale. 22.5. Kui ühiskanalisatsiooni juhiti kontsentreeritud reoaineid või ülemäärase reostumusega heitvett, mille tagajärjel kahjustati ühiskanalisatsioonirajatisi, inimesi või looduskeskkonda, vastutavad selles süüdi olevad isikud õigustloovate aktidega sätestatud korras. 23. Rakendussätted 23.1. Määrus jõustub 1. aprillist 2006. a. Volikogu esimees Heino GOTTLOB