Pärnu Linnavolikogu — Jäätmehoolduseeskiri — KO, 68, 820

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punktide 365 ja 366 ja jäätmeseaduse § 66 lõike 4 ja § 71 ning pakendiseaduse § 15 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestab nõuded jäätmehoolduse korraldamiseks, korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid, veopiirkonnad, vedamise sageduse ja aja ning jäätmeveo teenustasu piirmäära Pärnu linnas. § 2. Mõisted (1) Määruses kasutatakse mõisteid jäätmeseaduse tähenduses, juhul kui määrusest ei tulene teisiti. (2) Määruses kasutatakse mõisted alljärgnevas tähenduses: 1) eelsorditud jäätmed on tekkekohas liigiti kogutud jäätmed, mis suunatakse järelsortimisele. Pärnu Linnavalitsus kinnitab eelsorditud jäätmete nimistu; 2) ladestatavad jäätmed on sortimata jäätmed või sortimisel järelejäänud jäätmed, mis kõrvaldatakse prügilas; 3) kompostitavad jäätmed on tekkekohas taaskasutatavad või kõrvaldatavad bioloogiliselt lagundatavad jäätmed; 4) suurjäätmed on rasked või kogukad esemed, mis võivad takistada või ohustada mahutite tühjendamist või jäätmete kokkupressimist kompaktormasinas: 5) teenustasu on jäätmevaldaja poolt vedajale ladestatavate, eelsorditud ning suurjäätmete käitlemise eest makstav tasu. Teenustasu on määratud kindlaks vedaja poolt avalikule konkursile esitatud ja edukaks tunnistatud pakkumises. Ükski teenustasu ei saa olla suurem vastava teenustasu piirmäärast. 2. peatükk Jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus 1. jagu Jäätmekäitluse ja jäätmete hoidmise korraldus § 3. Jäätmehoolduseeskirja eesmärk (1) Jäätmehoolduseeskirja eesmärgid on jäätmetekke vähendamine, jäätmete taaskasutamine, jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine ning jäätmekäitluse optimeerimine. (2) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele, varale ega keskkonnale. (3) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. § 4. Jäätmehoolduse arendaja Jäätmehoolduse arendamist Pärnu linna haldusterritooriumil korraldab Pärnu Linnavalitsus (edaspidi linnavalitsus). § 5. Läheduse põhimõte jäätmekäitluses Jäätmeid tuleb taaskasutada või kõrvaldada nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvas tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. 2. jagu Jäätmete käitlemine § 6. Jäätmete käitlemise eest vastutav isik Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha või ta ei täida jäätmete nõuetekohase käitlemise kohustust, korraldab jäätmete käitlemise jäätmete asukohajärgse territooriumi omanik või kasutaja. § 7. Jäätmete käitlemise eest vastutava isiku kohustused (1) Jäätmete käitlemise eest vastutav isik on kohustatud: 1) tagama tekkivate jäätmete, mida ei saa või ei tohi tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada, liigiti kogumise ja hoiustamise; 2) kasutama piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid ning tagama nende tühjendamise sagedusega, mis väldib nende ületäitumise ja haisu tekke; 3) paigutama tekkinud jäätmed selleks ette nähtud kohta; 4) hoidma jäätmeid selliselt, et need ei levitaks haisu ega põhjustaks ohtu. (2) Tekkekohas tuleb eraldi koguda ning käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule: 1) ohtlikud jäätmed; 2) probleemtoodetest tekkivad jäätmed; 3) vedelad jäätmed; 4) tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed. (3) Tekkekohas on soovituslik eraldi koguda ning käidelda tekkekohas või käitlemiseks üle anda selleks vastavat õigust omavale isikule: 1) pakendijäätmed; 2) ehitus- ja lammutusjäätmed; 3) kompostitavad jäätmed. § 8. Kogumismahutile esitatavad nõuded Kogumismahuti peab tagama: 1) jäätmete kogumise nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmise haisu levikut takistaval viisil; 3) tuleohutuse; 4) lekete vältimise. 3. jagu Korraldatud jäätmevedu 1. jaotis Üldsätted § 9. Korraldatud jäätmevedu (1) Korraldatud jäätmevedu kohaldatakse järgmistele jäätmeliikidele: 1) ladestatavad jäätmed; 2) eelsorditud jäätmed; 3) suurjäätmed. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel, haljasaladel ning eelsorditud jäätmete kogumispunktides paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ning jäätmete vedamine. § 10. Korraldatud jäätmeveo veopiirkonnad (1) Kogu Pärnu linna haldusterritoorium on korraldatud jäätmeteveo kohustusega ala. (2) Pärnu linna haldusterritoorium on jaotatud viieks veopiirkonnaks: 1) veopiirkond 1: Ülejõe ja Vana-Pärnu linnaosad; 2) veopiirkond 2: Rääma ja Tammiste linnaosad; 3) veopiirkond 3: Lodja ja Raeküla linnaosad ning Mai linnaosa Papiniidu tänavast idapoole jääv osa; 4) veopiirkond 4: Mai linnaosa Papiniidu tänavast lääne poole jääv osa ning Eeslinna ja Ranna linnaosast Kanali ja Liiva tänavatest ida poole jääv osa; 5) veopiirkond 5: Kesklinn ja Ranna linnaosa ning Eeslinna osa, mis jääb Kanali ning Liiva tänavast lääne poole. § 11. Korraldatud jäätmeveo teenustasu piirmäärad (1) Pärnu linna haldusterritooriumil korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmetele kehtivad teenustasu piirmäärad järgmiselt: 1) ladestatavate jäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad on: Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuvate ladestatavate jäätmete ühekordse käitlemise eest 1. kuni150 l ja kuni 20 kg jäätmekott 70 krooni 2. 140 l 70 krooni 3. 240 l 85 krooni 4. 360 l 100 krooni 5. 600 l 115 krooni 6. 800 l 145 krooni 7. 1500 l 225 krooni 8. 2500 l 310 krooni 9. 4500 l 535 krooni 2) eelsorditud jäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäärad on: Jäätmemahuti suurus Teenustasu piirmäär vastava suurusega jäätmemahutis asuvate eelsorditud jäätmete ühekordse käitlemise eest 1. Kuni150 l ja kuni 20 kg jäätmekott 35 krooni 2. 140 l 35 krooni 3. 240 l 45 krooni 4. 370 l 55 krooni 5. 600 l 65 krooni 6. 800 l 80 krooni 7. 1500 l 130 krooni 8. 2500 l 170 krooni 9. 4500 l 300 krooni 3) prügi kokkupressiva jäätmeveokiga mittetühjendatavate jäätmemahutite ning suurjäätmete jäätmeveo teenustasu piirmäär on 500 krooni kuupmeetri kohta. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 kuni 3 toodud jäätmeveo teenustasu piirmäärad sisaldavad käibemaksu. (3) Iga konkreetse jäätmeliigi jäätmeveo teenustasu piirmäära saab muuta erineva protsendi võrra, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (4) Teenustasu piirmäärade suurendamine linnavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa jäätmevedajale makstavate teenustasude suurenemist. 2. jaotis Jäätmevedu § 12. Kogumismahutid (1) Kogumismahutina võib kasutada: 1) käsitsi teisaldatavaid, (põhiliselt 140, 240, 360, 600, 800 liitrit) suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 2) muid suletavaid kogumismahuteid, mida on võimalik tõstemehhanismiga varustatud jäätmeveokiga tühjendada; 3) kuni 150-liitriseid kotte, mis on hoiustatud vastavalt käesoleva määruse §-s 8 sätestatud nõuetele Koti kaal ei tohi ületada 20 kg.; (2) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatavad kogumismahutid tuleb arusaadavalt tähistada vastavalt kogutud jäätmeliigile. Juhul kui kogumismahuti on üheselt mõistetavalt tähistamata, käsitletakse seda kui ladestatavaid jäätmeid sisaldavat kogumismahutit. (3) Erinevate jäätmeliikide kogumiseks kasutatavate kogumismahutite tähistamiseks võib kasutada erinevat värvi kogumismahuteid: 1) hall - ladestamisele suunatavad jäätmed; 2) roheline - eelsorditud jäätmed. § 13. Kogumismahutite paigaldamise nõuded (1) Kogumismahutid tuleb tühjendamise ajaks paigutada jäätmeveokile ligipääsetavasse kohta tasasele kõvale alusele. Kogumismahutite asukoha valikul tuleb arvestada esteetilisi ja tervisekaitsealaseid aspekte. (2) Kogumismahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid saaks tühjendada jäätmeveokiga vahetult paiknemiskohast. (3) Käsitsi teisaldatavad kogumismahutid tuleb paigutada selliselt, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt 10 m kaugusele mahutist. (4) Koht, kus kogumismahutid paiknevad, peab olema küllaldaselt valgustatud. (5) Kogumismahuti valdaja vastutab kogumismahuti ligipääsetavuse, korrashoiu ja ümbruse puhtuse eest. § 14. Kogumismahutite tühjendamissagedus (1) Korraldatud jäätmeveo minimaalne sagedus on: 1) eramutele - ladestatavad jäätmed 1 kord kuus, eelsorditud ja suurjäätmed vastavalt vajadusele; 2) korterelamutele - ladestatavad jäätmed 1 kord nädalas, eelsorditud jäätmed 1 kord kuus, suurjäätmed vastavalt vajadusele; 3) ettevõtjatele, juriidilistele isikutele ja asutustele – ladestatavad jäätmed 1 kord nädalas, eelsorditud jäätmed 1 kord kuus, suurjäätmed vastavalt vajadusele. (2) Jäätmevedaja teavitab jäätmevaldajaid jäätmeveo toimumise aegadest. (3) Juhul, kui kogumismahutite tühjendamissagedusele vaatamata on kogumismahuti ületäitunud või levitab tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite tekke või ümbruskonna reostuse oht, tuleb kogumismahutit tühjendada sagedamini. (4) Jäätmevaldajal on õigus taotleda, et tema kogumismahutite tühjendamine toimuks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust harvemini, kuid ladestatavate jäätmete osas mitte vähem kui 1 kord kuus. Jäätmevaldaja esitab vastavasisulise kirjaliku põhjendatud taotluse linnavalitsusele. § 15. Jäätmeveo aeg (1) Kogumismahutite tühjendamine ja jäätmete vedu ei tohi häirida elurajoonides öörahu. (2) Päevasel ajal peab kogumismahutite tühjendamine toimuma kõige vähem liiklust häirival ajal. (3) Käesolevas paragrahvis sätestatud nõudeid võib täpsustada vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumise kutse dokumentides. 3. jaotis Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine § 16. Jäätmevedaja leidmine (1) Pärnu Linnavalitsuse majandusosakond (edaspidi majandusosakond), korraldab korraldatud jäätmeveo veopiirkondadesse jäätmevedaja leidmiseks avaliku konkursi. (2) Majandusosakonna ettepaneku alusel annab linnavalitsus avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmevedu konkreetses veopiirkonnas. § 17. Jäätmeveo lepingud (1) Jäätmevedaja sõlmib veopiirkonnas jäätmeveolepingud kõigi jäätmevaldajatega, kes avaldavad selleks soovi. (2) Jäätmeveolepingu sõlmimine või sõlmimata jätmine jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahel ei avalda jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga liitunuks lugemisele mõju. (3) Jäätmeveolepingu mittesõlmimisel juhinduvad jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. (4) Juhul, kui jäätmeveolepingut ei ole sõlmitud, toimub kogumismahutite tühjendamine vastavalt käesoleva määruse paragrahv 14 lõikes 1 sätestatud sagedusele, arvestades mahuti mahuks eramus 140 liitrit, korterelamus 30 liitrit korteri kohta ning ettevõtjatele, juriidilistele isikutele ja asutustele minimaalseks mahuti mahuks 140 liitrit. (5) Juhul kui korraldatud veoga liitunud isik pole jäätmeveo toimumise ajaks kogumismahutit nõuetekohaselt paigaldanud, esitatakse talle vedaja poolt jäätmeveo arve vastavalt minimaalsele jäätmeveo sagedusele ning minimaalsele mahuti suurusele. 4. jaotis Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine § 18. Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemine (1) Veopiirkonnas asuval jäätmevaldajal on õigus esitada linnavalitsusele taotlus tähtajaliseks ja erandkorras korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. (2) Taotluses märgitakse: 1) põhjused, millele tuginedes jäätmevaldaja taotleb korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemist; 2) taotletav korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise periood; 3) jäätmekäitlusviis, mille abil jäätmevaldaja käitleb tekkivaid jäätmeid nõuetele vastavalt. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse läbivaatamise menetluses: 1) kontrollib linnavalitsus jäätmevaldaja taotluse vastavust nõuetele; 2) kutsub linnavalitsus kokku jäätmekäitluse korraldamise komisjoni; 3) jäätmekäitluse korraldamise komisjon teeb ettepaneku taotluse rahuldamiseks või tagasilükkamiseks; 4) majandusosakond valmistab ette linnavalitsuse korralduse eelnõu jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks või taotluse tagasilükkamiseks. (4) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise või tema taotluse tagasilükkamise otsustab linnavalitsus korraldusega. Taotluse tagasilükkamine peab olema põhjendatud. (5) Jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise korralduses sätestatakse: 1) jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemise põhjused; 2) mitteliitunuks lugemise ajaline kestvus; 3) tähtpäev, millal mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja on kohustatud linnavalitsusele esitama jäätmeseaduse § 69 lg 5 nimetatud kirjaliku selgituse jäätmete käitlemise kohta. (6) Linnavalitsus teavitab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotlejat kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse tagasilükkamisest. (7) Majandusosakond teavitab vastava veopiirkonna jäätmevedajat jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja mitteliitunuks lugemise perioodist . (8) Korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse vormi (määruse lisa 1) ja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud jäätmevaldaja kirjaliku selgituse vormi oma jäätmete käitlemise kohta (määruse lisa 2) kinnitab linnavolikogu. 5. jaotis Jäätmete taaskasutamine ja kõrvaldamine § 19. Taaskasutamine ja kõrvaldamine (1) Eelsorditud jäätmed võib viia OÜ Paikuse Jäätmekäitluskeskuse sorteerimisjaama või kogumispunkti või üle anda jäätmevedajale, kes peab need toimetama taaskasutamise ettevalmistamiseks OÜ Paikuse Jäätmekäitluskeskuse sorteerimisjaama. (2) Ladestatavad jäätmed tuleb üle anda jäätmevedajale, kes toimetab need nõuetekohaseks kõrvaldamiseks OÜ Paikuse Jäätmekäitluskeskus prügilasse. 3. peatükk Korraldatud jäätmeveoga hõlmamata jäätmete käitlemise nõuded § 20. Ohtlike jäätmete kogumine ja üleandmine (1) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni üleandmiseni ohtlike jäätmete käitlejale. (3) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistavad nende sattumise keskkonda või kanalisatsiooni. (4) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav või kogutud jäätmeid vastuvõttev isik peab vastavat tegevust reguleerivad juhised asetama nähtavasse kohta. (5) Kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (värvide jt olmes kasutatavate kemikaalide jäägid ning nendega saastunud taara, kõlbmatuks muutunud patareid, akud, vanaõli, õlifiltrid, ravimid ja päevavalguslambid) saavad jäätmevaldajad tasuta üle anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. (6) Ettevõtjate, juriidiliste isikute ning asutuste tegevuses tekkinud jäätmete kogumine ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõtjale üleandmine: 1) Ettevõtjate, juriidiliste isikute ning asutuste tegevuses tekkinud ohtlike jäätmete kogumiskohale peab kõrvaliste isikute juurdepääs olema takistatud. 2) Segunenud ohtlikud jäätmed lahutatakse, kui see on tehniliselt teostatav ja sellega ei kaasne ülemääraseid kulutusi või kui see on vajalik tervisele või keskkonnale tekkida võiva ohu vältimiseks. 3) Ohtlikud jäätmed tuleb jäätmete kogumisel, vaheladustamisel ja veol pakendada, et vältida neist tulenevat ohtu tervisele ja keskkonnale ning hõlbustada nende taaskasutamist või kõrvaldamist. 4) Jäätmevaldaja, kellel ei ole ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks jäätmeluba, on kohustatud ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale isikule. 5) Jäätmevaldaja on kohustatud märgistama ohtlikud jäätmed või nende pakendid enne jäätmekäitlejale üleandmist vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud korrale. 6) Ohtlike jäätmete valdaja, välja arvatud päästeasutuse poolt tuletõrje- ja päästetöödel kokkukogutud ohtlike jäätmete üleandmisel, esitab jäätmevedajale ja vastuvõtjale vormikohase saatekirja koos ohtlike jäätmete saadetisega. 7) Ohtlike jäätmete valdaja on kohustatud andma järelevalveametnikele informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. (7) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumine: 1) Jäätmevaldaja on kohustatud probleemtoodetest tekkivad jäätmed üle andma vastavasse kogumissüsteemi. 2) Probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumist korraldavad isikud on kohustatud jäätmevaldajaid teavitama probleemtoodetest tekkivate jäätmete kogumise korrast. § 21. Tervishoiu riskijäätmed (1) Tervishoiu riskijäätmed käesoleva määruse mõistes on tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkinud jäätmed, millega vahetu kontakti puhul on bioloogilistest ohuteguritest tingituna nakatumise risk ja mida peab nakkuse vältimiseks koguma ja kõrvaldama erinõuete kohaselt. Tervishoiu riskijäätmete hulka kuuluvad bioloogilised ja nakkusohtlikud jäätmed. (2) Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja peab bioloogilised jäätmed nagu operatsiooni käigus tekkinud amputeeritud kehaosad, organid, koeproovid, platsenta jne kohe pärast tekkimist pakendama kindlalt suletud ja vastavalt tähistatud punasesse jäätmekotti ning toimetama tekkekohast jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi sügavkülmikus temperatuuril alla -20EC. Bioloogilised jäätmed kõrvaldatakse ainult volitatud jäätmekäitleja kaudu. (3) Nakkusohtlikud jäätmed nagu verega või muude potentsiaalselt nakkusohtlike kehavedelikega saastunud meditsiinitarbed, ühekordsed esemed, muud nakkusohtlikud jäätmed tuleb kohe pärast tekkimist paigutada vastavalt tähistatud jäätmekotti. Nakkusohtlike jäätmete kogumiseks tuleb kasutada jäätmekotte, millised on heaks kiitnud nakkusohtlikke jäätmeid kahjutustamisele vastu võttev käitleja. (4) Diagnostika- ja raviprotsessis kasutatud teravad ja torkivad esemed nagu süstlanõelad, skalpelliterad, ampullikillud jne tuleb koguda läbitorkekindlast materjalist vastavalt tähistatud ning kindlalt suletavasse kanistrisse või muusse nõusse, millel on markeering «Teravad ja torkivad jäätmed. Suur vigastuse oht!» (5) Plastikkotte, mis sisaldavad nakkusohtlikke ja bioloogilisi jäätmeid, tuleb hoida jäätmetekitaja juures piisava suurusega sobivas lukustatavas hoiuruumis. Hoiuruum peab olema jahe ja ventileeritud, kergesti puhastatavatest materjalidest seinte ja põrandatega. (6) Kogutud nakkusohtlikud jäätmed kahjutustatakse ja kõrvaldatakse vastavat litsentsi ja jäätmeluba omavas käitlusettevõttes. § 22. Pakendi ja pakendijäätmete kogumisviisid (1) Pakendiettevõtja on kohustatud lõppkasutajalt või tarbijalt tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendi ja -pakendijäätmed. Pakendijäätmete tagastamise kohast teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (2) Pakendijäätmete tagastamise koht peab asuma müügikohas või müügikohast mitte kaugemal kui 500 m. (3) Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. § 23. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine (1) Eraldi kogutud ehitus- ja lammutusjäätmeid on lubatud tekkekohas taaskasutada või kõrvaldada vastavalt keskkonnaministri määrusega kehtestatud tingimustele. (2) Ehitus- ja lammutusjäätmed, mida ei taaskasutata või kõrvaldata tekkekohas, tuleb üle anda vastavat õigust omavale isikule. (3) Kui ehituse käigus on oodata jäätmete tekkimist üle 100 m 3, peab ehitusprojektile olema lisatud jäätmekava. (4) Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada aruanne ehitusjäätmete tekke ja käitlemise kohta, s.h jäätmete käitlejale üleandmist tõendavad dokumendid, kui jäätmete üleandmine on käesoleva määruse ja seaduse alusel nõutav. 4. peatükk Järelevalve § 24. Järelevalve Järelevalvet käesoleva määruse täitmise üle teostatakse keskkonnajärelevalve seaduses ning jäätmeseaduses sätestatud korras 5. peatükk Rakendussätted § 25. Varasema määruse kehtetuks tunnistamine Kehtetuks tunnistatakse Pärnu Linnavolikogu 21. detsembri 2000 määrus nr 46 «Jäätmehoolduseeskirja kinnitamine» § 26. Jõustumine Määrus jõustub 01. aprillil 2006. Volikogu esimees Ahti KÕO