Rahandusminister — Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine — RTL, 28, 514

Määrus kehtestatakse «Kindlustustegevuse seaduse» § 85 lõike 2 alusel. § 1. Määruse muutmine Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruses nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» (RTL 2005, 44, 621) tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgnevalt: « 1) «Elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud, kindlustusmaksed, nõuded, kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused» koodiga 810 (lisa 1)»; 2) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks; 3) paragrahvi 1 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõna «kindlustuslepingute» sõnadega «kindlustus- ja investeerimislepingute»; 4) paragrahvi 1 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse punktidega 5–7 järgmises sõnastuses: « 5) «Üksikisikute põhikindlustuslepingud» koodiga 840 (lisa 25); 6) «Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud» koodiga 841 (lisa 26); 7) «Grupikindlustuse põhikindlustuslepingud» koodiga 842 (lisa 27).»; 6) paragrahvi 1 lõike 4 punkt 3 sõnastatakse järgnevalt: « 3) «Kindlustusandja investeeringute liikumine» koodiga 820, kui aruande koostajaks on elukindlustusandja, ja koodiga 720, kui aruande koostajaks on kahjukindlustusandja (lisa 16)»; 7) paragrahvi 1 lõike 4 punktis 9 asendatakse sõna «Tuletistehing» sõnaga «Tuletisväärtpaberid»; 8) paragrahvi 1 lõikes 6 asendatakse sõnad «lisas 25» sõnadega «lisas 28»; 9) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse sõnad «lisade 5–9, 12 ja 14» sõnadega «lisade 6–9, 12, 14 ja 25–27»; 10) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse sõnad «2, 3, 4, 10, 11, 13 ning 17–24» sõnadega «1–4, 11, 13 ja 16–24»; 11) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgnevalt: « (3) Käesoleva määruse lisade 16–18 ning 24 aruannete näitajad esitatakse kumulatiivselt majandusaasta algusest.»; 12) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: « (6) Käesoleva määruse lisade 25–27 kohaste aruannete aruandekuupäevaks on majandusaasta viimane kuupäev»; 13) paragrahvi 3 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõnad «lisa 12 ja 14» sõnadega «lisade 12, 14 ja 25–27»; 14) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses: « (41) Elukindlustusandja on kohustatud esitama käesoleva määruse § 1 lõike 1 punktides 5–7 nimetatud aruanded kõigi kindlustuslepingute kohta, mis: 1) on jõus aruandeperioodi lõpu seisuga; 2) olid jõus aruandeperioodi alguses, kuid ei ole enam jõus aruandeperioodi lõpu seisuga; 3) on sõlmitud või jõustunud aruandeperioodil, sõltumata sellest, kas need kindlustuslepingud on jõus aruandeperioodi lõpu seisuga; 4) on katkenud või lõppenud eelmistel aruandeperioodidel, kuid mille alusel on toimunud väljamaksed sellel aruandeperioodil; 5) on katkenud või lõppenud eelmistel aruandeperioodidel, kuid mille alusel pole veel nõue rahuldatud.»; 15) paragrahvi 3 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: « (6) Kui Finantsinspektsioonile esitatud aruandes on tuvastatud viga või aruannete koostamisel on selgunud muutused eelmiste perioodide aruannete andmetes, siis tuleb esitada vastava(te) perioodi(de) kohta parandatud aruanded. Kui vead või andmete muutused on selgunud raamatupidamise aastaaruande koostamisel, siis tuleb parandatud aruanded esitada hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 1. maiks.»; 16) paragrahvi 3 lõiked 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks; 17) paragrahv 4 sõnastatakse järgmiselt: « § 4. Kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaali aruandlus (1) Kolmanda riigi kindlustusandja Eesti filiaal (edaspidi filiaal) lähtub Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete koostamisel käesolevas määruses kindlustusandja suhtes sätestatust. (2) Filiaal ei ole kohustatud Finantsinspektsioonile esitama käesoleva määruse lisa 18 kohast aruannet.» § 2. Määruse lisade muutmine (1) Määruse lisa 1 asendatakse käesoleva määruse lisaga 1. (2) Määruse lisa 2 punkti 7 alapunkti 13 selgituse tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 130 «Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad» puhul kindlustusandja aruandeperioodi jooksul laekunud regressisummad ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad. Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta». (3) Määruse lisas 4 tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 7 alapunkti 7 selgituse tekstist jäetakse välja sõnad «(näiteks ehitise taastamine)»; 2) punkti 7 alapunkti 10 selgituse tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 10 «Regressid ja jääkvara realiseerimisest saadud summad» puhul aruandeperioodi jooksul laekunud regressisummad ja jääkvara realiseerimisest laekunud summad. Regressisummad ja jääkvara realiseerimisest saadud summad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta.» (4) Määruse lisaga 5 kehtestatud aruanne «Elukindlustusandja tegevus välisriigis» tunnistatakse kehtetuks. (5) Määruse lisas 6 tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 1 tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Aruande valdkonda kuuluvad kahjukindlustusandja tegevusest välisriigis «Kindlustustegevuse seaduse» § 29 tähenduses kindlustuslepingutega seotud preemiad, komisjonitasud ja kahjunõuded. Aruandes ei näidata kahjukindlustusandja poolt «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses vahendatud kindlustuslepingutega seotud preemiaid, komisjonitasusid ja kahjunõudeid.»; 2) punkti 5 alapunkti 5 selgituse tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Siin näidatakse kindlustusliikide maismaasõidukite kindlustus, maismaal transporditavate kaupade kindlustus ja mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, k.a liikluskindlustus, summeeritud aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta.»; 3) punkti 5 alapunkti 6 selgituse tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Siin näidatakse kindlustusliikide maismaasõidukite kindlustus, maismaal transporditavate kaupade kindlustus ja mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, k.a liikluskindlustus, summeeritud aruandeperioodi kahjunõuete kogusumma. Kahjunõuete kogusumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta.»; 4) punkti 5 alapunkti 7 selgituse tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Siin näidatakse kindlustusliikide maismaasõidukite kindlustus, maismaal transporditavate kaupade kindlustus ja mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, k.a liikluskindlustus, summeeritud aruandeperioodi bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta.»; 5) punkti 5 alapunkti 16 selgituse tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Siin näidatakse kindlustusliikide raudtee veerevkoosseisu kindlustus, õhusõidukite kindlustus, laevade kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, v.a maismaal transporditavate kaupade kindlustus, õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus summeeritud aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta.»; 6) punkti 5 alapunkti 17 selgituse tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Siin näidatakse kindlustusliikide raudtee veerevkoosseisu kindlustus, õhusõidukite kindlustus, laevade kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, v.a maismaal transporditavate kaupade kindlustus, õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus summeeritud aruandeperioodi kahjunõuete kogusumma. Kahjunõuete kogusumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta.»; 7) punkti 5 alapunkti 18 selgituse tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Siin näidatakse kindlustusliikide raudtee veerevkoosseisu kindlustus, õhusõidukite kindlustus, laevade kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, v.a maismaal transporditavate kaupade kindlustus, õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus ja veesõiduki valdaja vastutuskindlustus summeeritud aruandeperioodi bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest. Bruto komisjonitasud otsesest kindlustustegevusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta.» (6) Määruse lisas 7 tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 1 tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Aruande valdkonda kuuluvad kindlustusandja poolt «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses vahendatud kindlustus- ja investeerimislepingutega seotud kindlustusmaksed ja vahendustasud nii Eestis kui ka välisriigis.»; 2) punktis 6 asendatakse sõna «brutopreemiad» sõnaga «kindlustusmaksed»; 3) punktis 6 asendatakse sõna «kindlustuslepingute» sõnadega «kindlustus- ja investeerimislepingute»; 4) punktis 7 asendatakse kõigis alapunktides sõna «brutopreemiad» sõnaga «Kindlustusmaksed»; 5) punktis 7 asendatakse kõigis alapunktides sõna «kindlustuslepingute» sõnadega «kindlustus- ja investeerimislepingute». (7) Määruse lisa 8 asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. (8) Määruse lisas 9 tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 1 tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Aruande valdkonda kuuluvad kahjukindlustusandja kindlustuslepingutega seotud preemiad ja vahendustasud müügikanalite lõikes nii Eestis kui ka välisriigis. Aruandes ei näidata kahjukindlustusandja poolt «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses vahendatud kindlustuslepingutega seotud preemiaid ja vahendustasusid.»; 2) punkti 7 alapunktist 3 jäetakse välja sõnad ««Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses». (9) Määruse lisaga 10 kehtestatud aruanne «Elukindlustusandja tehnilised eraldised» tunnistatakse kehtetuks. (10) Määruse lisa 11 punkti 9 alapunkti 16 selgituse tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning eraldiste liigi ja perioodi liigi 2 «Eraldiste muutus aruandeperioodil» puhul tegevusliigi ja eraldiste liigi kombinatsioonile vastava eraldiste muutuse suurus aruandeperioodi jooksul. Eraldiste kogusumma muutus aruandeperioodi jooksul on eraldise kogusumma aruandeperioodi alguse seisu ja lõpu seisu vahe. Eraldiste edasikindlustuse osa muutus aruandeperioodi jooksul on eraldise edasikindlustuse osa aruandeperioodi lõpu seisu ja alguse seisu vahe. Eraldiste muutus esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Eraldiste muutused näidatakse samade märkidega kui kasumiaruandes.» (11) Määruse lisa 16 asendatakse käesoleva määruse lisaga 3. (12) Määruse lisas 17 tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 1 tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Aruande valdkonda kuuluvad kinnisvarainvesteeringud, aruandeperioodil soetatud, müüdud ning bilansis ümberklassifitseeritud kinnisvarainvesteeringud. Aruandes näidatakse ka kinnisvarainvesteeringute tulud ja kulud. Aruande näitajad esitatakse kumulatiivselt majandusaasta algusest.»; 2) punkti 3 täiendatakse järgmiste alapunktidega: « 13) Renditulu 14) Kulu 15) Vara liigi identifikaator»; 3) punkti 4 alapunkti 1 täiendatakse järgmiste identifikaatoritega: «Kinnisvara ümberklassifitseerimine müügiootel põhivaraks 4 Müügiootel põhivara ümberklassifitseerimine kinnisvaraks 5 Kinnisvara ümberklassifitseerimine põhivaraks 6 Põhivara ümberklassifitseerimine kinnisvaraks 7»; 4) punkti 4 alapunkti 3 täiendatakse järgmise identifikaatoriga: «Kinnistu 5»; 5) punkti 4 alapunkti 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kinnisvara liikumise identifikaatorite 4–7 puhul näidatakse siin XX.»; 6) punkti 4 alapunkti 6 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kinnisvara liikumise identifikaatorite 4–7 puhul näidatakse siin 0 (null).»; 7) punkti 4 alapunkti 10 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kui kinnisvara ei ole koormatud hüpoteegiga, siis näidatakse siin 0 (null).»; 8) punkti 4 alapunkti 11 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kui kinnisvaral ei ole muid koormiseid, siis näidatakse siin 0 (null).»; 9) punkti 4 täiendatakse alapunktide ja selgituse tekstidega järgmises sõnastuses: « 13) Renditulu Siin näidatakse kinnisvarainvesteeringu aruandeperioodi renditulu. Kui renditulu puudub, siis näidatakse siin 0 (null). 14) Kulu Siin näidatakse kinnisvarainvesteeringu aruandeperioodi kulud, sh kinnisvara hooldus, kindlustusmaksed jm kulud. Kui kinnisvarainvesteeringuga seotud kulud puuduvad, siis näidatakse siin 0 (null). 15) Vara liigi identifikaator Kinnisvarainvesteering on seotud vara 2 Muu 0 Vara liigi identifikaator 2 näidatakse siis, kui vara vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 77 lõike 6 nõuetele.» (13) Määruse lisas 18 tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 1 selgituse tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Aruande valdkonda kuuluvad kindlustusandja osalused tütar- ja sidusettevõtjates, osaluste soetamine, müük ning tulud ja kulud. Siin näidatakse ka bilansis ümberklassifitseeritud osalused. Aruande näitajad esitatakse kumulatiivselt majandusaasta algusest.»; 2) punkti 4 alapunkti 1 täiendatakse järgmiste identifikaatoritega: «Osaluse ümberklassifitseerimine müügiootel põhivaraks 4 Osaluse müügist loobumine 5»; 3) punkti 4 alapunkti 1 viimane lause asendatakse uue lausega järgmises sõnastuses: «Aruandeperioodi jooksul osaliselt müüdud ja/või ümberklassifitseeritud osalused esitatakse erinevatel aruanderidadel, kus ühel real esitatakse andmed aruandeperioodi jooksul müüdud osaluse ja teisel aruandereal pärast müüki allesjäänud osaluse kohta.»; 4) punkti 4 alapunkti 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kui osaluse müügist on otsustatud loobuda, siis näidatakse identifikaator 5 «Osaluse müügist loobumine».»; 5) punkti 4 alapunkti 8 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Osaluse liikumise identifikaatorite 4 ja 5 puhul näidatakse siin XX.»; 6) punkti 4 alapunkti 9 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Osaluse liikumise identifikaatorite 4 ja 5 puhul näidatakse siin 0 (null).»; 7) punkti 4 alapunkti 13 teine lause asendatakse uue lausega järgmises sõnastuses: «Finantstulud ja -kulud on tütar- või sidusettevõtja võlakirja- ja laenuintressid, aktsiate, osade, võlakirjade ja laenude allahindlused ning õiglase väärtuse muutused.»; 8) punkti 4 alapunkti 14 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kui tütar- või sidusettevõtja ei ole aruandeperioodil dividende välja kuulutanud, siis näidatakse siin 0 (null).» (14) Määruse lisa 19 asendatakse käesoleva määruse lisaga 4. (15) Määruse lisas 20 tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 3 täiendatakse alapunktiga 13: « 13) Vara liigi identifikaator»; 2) punkti 4 alapunkti 1 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kui laenulepingul ei ole numbrit, siis näidatakse siin XX.»; 3) punkti 4 alapunkti 5 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Kui laenulepingu lõppkuupäev ei ole fikseeritud, siis näidatakse siin XX.»; 4) punkti 4 alapunkti 7 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Intressita laenu puhul näidatakse siin 0 (null).»; 5) punkti 4 alapunkti 11 täiendatakse lausega järgmises sõnastuses: «Tagatiseta laenu puhul näidatakse siin 0 (null).»; 6) punkti 4 täiendatakse alapunktiga 13 järgmises sõnastuses: « 13) Vara liigi identifikaator Antud laen on seotud vara 2 Muu 0. Vara liigi identifikaator 2 näidatakse siis, kui vara vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 77 lõike 6 nõuetele.» (16) Määruse lisa 21 asendatakse käesoleva määruse lisaga 5. (17) Määruse lisa 22 asendatakse käesoleva määruse lisaga 6. (18) Määruse lisas 23 tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 1 tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Aruande valdkonda kuuluvad kuni 90-päevased kindlustus- ja edasikindlustustegevusest tulenevad nõuded kindlustusvõtjatele või -vahendajatele ning edasikindlustusandjatele ja -võtjatele aruandeperioodi lõpu seisuga.»; 2) punkti 3 alapunkti 1 sõnastatakse järgmiselt: «Nõude osapoole identifikaator»; 3) punkti 3 alapunkt 5 sõnastatakse järgmiselt: «Vara liigi identifikaator»; 4) punkti 4 alapunkti 1 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: «Nõude osapoole identifikaator»; 5) punkti 4 alapunkti 1 selgituse tekst asendatakse uue tekstiga järgmises sõnastuses: «Kindlustusvõtjad 1 Kindlustusvahendajad 2 Edasikindlustusandjad ja -võtjad 3»; 6) punkti 4 alapunkti 2 täiendatakse uue lausega järgmises sõnastuses: «Nõuded kindlustusvõtjatele näidatakse summeeritult ja nõuded kindlustusvahendajatele näidatakse summeeritult.»; 7) punkti 4 alapunkti 3 täiendatakse uue lausega järgmises sõnastuses: «Nõude osapoole identifikaatori 1 «Kindlustusvõtjad» puhul näidatakse siin XX.»; 8) punkti 4 alapunkt 5 sõnastatakse järgmiselt: « 5) Vara liigi identifikaator Nõue on seotud vara 2 Muu 0 Vara liigi identifikaator 2 näidatakse siis, kui vara vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 77 lõike 6 nõuetele.» (19) Määruse lisas 24 tehakse järgmised muudatused: 1) punkti 7 alapunktis 6 asendatakse kõikjal sõna «1060» sõnaga «1070 »; 2) punkti 7 alapunktis 7 asendatakse kõikjal sõna «1070» sõnaga «1080». (20) Määruse lisa 25 asendatakse käesoleva määruse lisaga 7. § 4. Määruse täiendamine lisadega Määrust täiendatakse järgmiste lisadega: 1) lisa 26 «Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud» (käesoleva määruse lisa 8 sõnastuses); 2) lisa 27 «Grupikindlustuse lepingud» (käesoleva määruse lisa 9 sõnastuses); 3) lisa 28 «Lisades kasutatud mõisted» (käesoleva määruse lisa 10 sõnastuses). § 5. Määruse rakendamine (1) Tunnistada kehtetuks rahandusministri 18. detsembri 2001. a määrus nr 116 «Elukindlustusandjate aktuaariaruannete esitamise kord ja tähtajad» (RTL 2002, 1, 3; 2004, 39, 659). (2) Käesoleva määruse kohased aruanded koostatakse aruandeperioodide kohta, mis algavad 2006. aasta 1. jaanuaril ja hiljem. 2005. aasta kohta koostatakse ja esitatakse aktuaariaruanded käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määruse kohaselt. Minister Aivar SÕERD Kantsler Tea VARRAK Rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisa 1 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 1 (rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 sõnastuses) ELUKINDLUSTUSANDJA KINDLUSTUS- JA INVESTEERIMISLEPINGUD, KINDLUSTUSMAKSED, NÕUDED, KINDLUSTUSTEHNILISED ERALDISED JA FINANTSKOHUSTUSED 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud, nendega seotud preemiad, maksed, nõuded ja kindlustussummad ning kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused tegevuse liikide lõikes nii Eestis kui välisriigis. Aruandes ei näidata elukindlustusandja vahendatud «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses kindlustus- ja investeerimislepinguid ning nendega seotud kindlustussummasid, preemiaid, makseid, nõudeid kindlustustehnilisi eraldisi ja finantskohustusi. 2. Aruande kood Elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud, kindlustusmaksed, nõuded, kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused aruande koodiks on 810. 3. Aruanderea struktuur 1) Tegevuse liigid 2) Lepingu tüübid 3) Lepingu ja makseliigid 4) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik tegevuse liikide, lepingu tüüpide ning lepingu ja makseliikide kombinatsioone sisaldavad aruanderead, v.a järgnevate tegevuse liikidega seotud kombinatsioonid: Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusvõtja vastutusel (105110) Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusandja vastutusel (105120) Tulumaksusoodustuseta investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusvõtja vastutusel (105210) Tulumaksusoodustuseta investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusandja vastutusel (105220) Eespool nimetatud tegevusliikide puhul esitatakse ainult need aruanderead, kus lepingu ja makseliikideks on 60 «Aasta jooksul maksimaalselt väljamakstavate kindlustussummade summa», 120 «Brutopreemiad kokku», 230 «Maksed kokku», 1 «Elukindlustuse eraldise kogusumma», 2 «Elukindlustuse eraldise edasikindlustuse summa», 3 «Boonuste eraldise kogusumma», 4 «Boonuste eraldise edasikindlustuse summa», 5 «Rahuldamata nõuete eraldise kogusumma», 6 «Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustuse summa», 7 «Muud tehnilised eraldised kogusumma», 8 «Muud tehnilised eraldised edasikindlustuse summa», 9 «Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest», 11 «Finantskohustused investeerimislepingutest» ja 12 «Finantskohustused kindlustuslepingutest». Kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustusandja bilansi koostamise juhendist. Kindlustustehniliste eraldiste ja finantskohustuste summad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui tegevuse liigi ning lepingu ja makseliigi kombinatsiooni sisaldava aruanderea summal väärtus puudub, siis märgitakse summa väljale 0 (null). 5. Tegevuse liikide identifikaatorid Kindlustus surmajuhtumiks kokku 101000 Tähtajaline kindlustus surmajuhtumiks 101100 Eluaegne kindlustus surmajuhtumiks 101200 Kapitalikogumiskindlustus kokku 102000 Puhas üleelamiskindlustus kokku 102100 Sh lastekindlustus 102110 Surma- ja üleelamiskindlustus kokku 102200 Sh tulumaksusoodustusega kapitalikogumiskindlustus 102300 Sünni- ja abiellumiskindlustus kokku 103000 Sünnikindlustus 103100 Abiellumiskindlustus 103200 Annuiteet kokku 104000 Sh tulumaksusoodustusega annuiteet 104100 Investeerimisriskiga elukindlustus kokku 105000 Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kokku 105100 Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusvõtja vastutusel 105110 Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusandja vastutusel 105120 Tulumaksusoodustuseta investeerimisriskiga elukindlustus kokku 105200 Tulumaksusoodustuseta investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusvõtja vastutusel 105210 Tulumaksusoodustuseta investeerimisriskiga elukindlustus kindlustusandja vastutusel 105220 Lisakindlustused kokku 106000 Õnnetusjuhtumite kindlustus 106100 Haiguskindlustus 106200 Muud lisakindlustused 106300 Muud kindlustused 107000 Otsene kindlustus 100000 6. Lepingu tüübi identifikaatorid Kindlustuslepingud hoiuse komponendi lahtisidumiseta 1 Kindlustuslepingud hoiuse komponendi lahtisidumisega 2 Investeerimislepingud 3 7. Lepingu ja makseliikide identifikaatorid Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku 10 Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille väljamakse periood on saabunud 20 Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul 30 Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul 40 Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille kindlustusmaksed on peatunud minimaalselt 12 kuud 50 Aasta jooksul maksimaalselt väljamakstavate kindlustussummade summa 60 Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood on saabunud 70 Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood ei ole saabunud 80 Katkenud lepingud kokku 90 Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 12 kuud enne katkestamist 100 Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 3 kuud enne katkestamist 110 Brutopreemiad kokku 120 Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu 130 Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu 140 Edasikindlustuse preemiad 150 Rahuldatud nõuded annuiteetmaksetena 160 Rahuldatud nõuded mitteannuiteetmaksetena 170 Rahuldatud nõuded tagasiostudena (sh nullväärtuses) 180 Hüvitised makstud annuiteetmaksetena 190 Hüvitised makstud mitteannuiteetmaksetena 200 Tagasiostusummad 210 Edasikindlustuse osa makstud nõuetes 220 Maksed kokku 230 Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu 240 Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu 250 Finantskohustuste väljamaksed annuiteetmaksetena 260 Finantskohustuste väljamaksed mitteannuiteetmaksetena 270 Finantskohustuste väljamaksed seoses lepingu katkemisega 280 Elukindlustuse eraldise kogusumma 1 Elukindlustuse eraldise edasikindlustuse summa 2 Boonuste eraldise kogusumma 3 Boonuste eraldise edasikindlustuse summa 4 Rahuldamata nõuete eraldise kogusumma 5 Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustuse summa 6 Muud tehnilised eraldised kogusumma 7 Muud tehnilised eraldised edasikindlustuse summa 8 Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest 9 Finantskohustused investeerimislepingutest 11 Finantskohustused kindlustuslepingutest 12 8. Summa 1) Lepingu ja makseliik 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku» puhul jõusolevate lepingute (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingute) arv kokku. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 2) Lepingu ja makseliik 20 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille väljamakse periood on saabunud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 20 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille väljamakse periood on saabunud» puhul jõusolevatest lepingutest nende lepingute arv, mille väljamakse periood on saabunud, s.o lepingud, mis on jõus, kuid mille väljamaksed on alanud. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 3) Lepingu ja makseliik 30 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 30 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul» puhul jõusolevatest lepingutest (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingutest) nende lepingute arv, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 4) Lepingu ja makseliik 40 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 40 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul» puhul jõusolevatest lepingutest (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingutest) nende lepingute arv, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi lõpu seisuga. 5) Lepingu ja makseliik 50 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille kindlustusmaksed on peatunud minimaalselt 12 kuud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 50 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille kindlustusmaksed on peatunud minimaalselt 12 kuud» puhul jõusolevatest lepingutest (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingutest) nende fikseeritud maksegraafikuga lepingute arv, mille kindlustusmaksed on tähtajaks tasumata 12 kuud või kauem, vaba maksegraafikuga lepingute puhul nende lepingute arv, mille kindlustusmaksed ei ole laekunud kauem kui 12 kuud, ja katkenud/peatunud lepingute puhul nende lepingute arv, mida saab taastada. Kui kindlustusmaksete võlgnevusega leping vormistatakse ümber (näit maksevabaks lepinguks), siis võetakse kindlustusmaksete laekumise peatumisperioodi arvutamisel perioodi algushetkeks enne ümbervormistamist jõusolnud lepingu kindlustusmaksete võlgnevuse algushetk. Kõik eespool nimetatud lepingute arvud summeeritakse aruandeperioodi lõpu seisuga ja esitatakse tükkides. Siin ei näidata neid fikseeritud maksegraafikuga lepinguid, millele on tehtud (aruandeperioodi lõpu seisuga) ettemakse. 6) Lepingu ja makseliik 60 «Aasta jooksul maksimaalselt väljamakstavate kindlustussummade summa» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 60 «Aasta jooksul maksimaalselt väljamakstavate kindlustussummade summa» puhul aruandeperioodi lõpu seisuga jõusolevate lepingute (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingute) see maksimaalne kindlustussummade summa, mis kindlustusjuhtumi(te) korral makstakse lepingu alusel välja aruandeperioodile järgneva (libiseva) aasta jooksul. Maksimaalne kindlustussumma on summa, mis on lepingujärgselt väljamaksete piirmääraks. Maksimaalne kindlustussumma näidatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Siin ei näidata nende jõusolevate lepingute maksimaalset kindlustussummat, kus lepingujärgselt väljamakse teostatakse annuiteetmaksetena. 7) Lepingu ja makseliik 70 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood on saabunud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 70 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood on saabunud» puhul aruandeperioodi lõpu seisuga jõusolevate lepingute, kus lepingujärgselt teostatakse väljamakse annuiteetmaksena ja mille väljamaksmine on alanud, aruandeperioodile järgneva (libiseva) aasta jooksul annuiteetidena makstavate väljamaksete aastasumma. Aastasumma esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. 8) Lepingu ja makseliik 80 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood ei ole saabunud» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 80 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood ei ole saabunud» puhul nende aruandeperioodi lõpu seisuga jõusolevate lepingute (k.a peatunud kindlustusmaksetega lepingute) aastane väljamaksete piirmäärade summa aruandeperioodile järgneva (libiseva) aasta jooksul, kus lepingujärgselt teostatakse väljamakse annuiteetmaksetena ja väljamakse periood ei ole saabunud. Aastane väljamaksete piirmäärade summa esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. 9) Lepingu ja makseliik 90 «Katkenud lepingud kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 90 «Katkenud lepingud kokku» puhul jõusolnud lepingute arv, mille lepinguline suhe katkes aruandeperioodi jooksul, sõltumata jõusoleku kestusest. Katkenud lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata katkenud lepinguid, mida saab taastada. 10) Lepingu ja makseliik 100 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 12 kuud enne katkestamist» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 100 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 12 kuud enne katkestamist» puhul lepingute arv, mille lepinguline suhe katkes aruandeperioodi jooksul ja mis olid enne katkemist jõus kuni 12 kuud. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata katkenud lepinguid, mida saab taastada. 11) Lepingu ja makseliik 110 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 3 kuud enne katkestamist» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 110 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 3 kuud enne katkestamist» puhul lepingute arv, mille lepinguline suhe katkes aruandeperioodi jooksul ja mis olid enne katkemist jõus kuni 3 kuud. Lepingute arv näidatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata katkenud lepinguid, mida saab taastada. 12) Lepingu ja makseliik 120 «Brutopreemiad kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 120 «Brutopreemiad kokku» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Brutopreemiad» näidatud aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 13) Lepingu ja makseliik 130 «Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 130 «Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Brutopreemiad» näidatud nende kindlustuslepingute, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu, aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 14) Lepingu ja makseliik 140 «Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 140 «Brutopreemiad lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Brutopreemiad» näidatud nende kindlustuslepingute, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu, aruandeperioodi brutopreemiad. Brutopreemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Brutopreemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 15) Lepingu ja makseliik 150 «Edasikindlustuse preemiad» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 150 «Edasikindlustuse preemiad» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Edasikindlustuse preemiad» näidatud aruandeperioodi preemiad (kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingute preemiad). Kindlustusandja edasikindlustusvõtjana sõlmitud edasikindlustuslepingute preemiate käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Edasikindlustuse preemiad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 16) Lepingu ja makseliik 160 «Rahuldatud nõuded annuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 160 «Rahuldatud nõuded annuiteetmaksetena» puhul aruandeperioodi jooksul annuiteetmaksetena välja makstud nõuete koguarv (nõue võis olla esitatud varasemal perioodil). Nõue loetakse rahuldatuks igal hetkel, millal toimus väljamakse. Nõuete arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Tagasiostudena (sh nullväärtusena) rahuldatud nõudeid ei näidata. 17) Lepingu ja makseliik 170 «Rahuldatud nõuded mitteannuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 170 «Rahuldatud nõuded mitteannuiteetmaksetena» puhul aruandeperioodi jooksul mitteannuiteetmaksetena (k.a osamaksetena) välja makstud nõuete koguarv (nõue võis olla esitatud varasemal perioodil). Kui nõue maksti aruandeperioodi jooksul välja osamaksetena, loetakse nõue rahuldatuks igal hetkel, millal toimus väljamakse. Nõuete arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. Tagasiostudena (sh nullväärtusena) rahuldatud nõudeid ei näidata. 18) Lepingu ja makseliik 180 «Rahuldatud nõuded tagasiostudena (sh nullväärtuses)» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 180 «Rahuldatud nõuded tagasiostudena (sh nullväärtuses)» puhul aruandeperioodi jooksul toimunud tagasiostude arv (k.a nullilise väärtusega rahuldatud tagasiostud). Tagasiostude arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 19) Lepingu ja makseliik 190 «Hüvitised makstud annuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 190 «Hüvitised makstud annuiteetmaksetena» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Hüvitised» näidatud need aruandeperioodi hüvitised, mis on makstavad annuiteetmaksetena. Hüvitiste käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Hüvitised esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata tagasiostusummasid. 20) Lepingu ja makseliik 200 «Hüvitised makstud mitteannuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 200 «Hüvitised makstud mitteannuiteetmaksetena» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Hüvitised» näidatud need aruandeperioodi hüvitised, mis on makstavad mitteannuiteetmaksetena (k.a osamaksetena). Hüvitiste käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Hüvitised esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. Siin ei näidata tagasiostusummasid. 21) Lepingu ja makseliik 210 «Tagasiostusummad» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 210 «Tagasiostusummad» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Tagasiostusummad» näidatud aruandeperioodi tagasiostusummad. Tagasiostusummade käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Tagasiostusummad esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 22) Lepingu ja makseliik 220 «Edasikindlustuse osa makstud nõuetes» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 220 «Edasikindlustuse osa makstud nõuetes» puhul kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande kirjel «Edasikindlustuse osa makstud nõuetes» näidud edasikindlustuse osa aruandeperioodi makstud nõuetes. Edasikindlustuse osa makstud nõuetes käsitlemisel lähtutakse Finantsinspektsioonile esitatava elukindlustuse kasumiaruande koostamise juhendist. Edasikindlustuse osa makstud nõuetes esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 23) Lepingu ja makseliik 230 «Maksed kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 230 «Maksed kokku» puhul see osa kindlustus- ja investeerimislepingute eest saadud maksetest, mida kajastatakse Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjetel «Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud», «Investeerimislepingud» ja «Kindlustuslepingud». Maksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 24) Lepingu ja makseliik 240 «Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 240 «Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» puhul nende kindlustus- ja investeerimislepingute, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu, eest saadud maksed, mida kajastatakse Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjetel «Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud», «Investeerimislepingud» ja «Kindlustuslepingud». Maksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 25) Lepingu ja makseliik 250 «Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 250 «Maksed lepingutelt, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu» puhul nende kindlustus- ja investeerimislepingute, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul enne aruandeperioodi lõppu, eest saadud maksed, mida kajastatakse Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjetel «Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud», «Investeerimislepingud» ja «Kindlustuslepingud». Maksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 26) Lepingu ja makseliik 260 «Finantskohustuste väljamaksed annuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 260 «Finantskohustuste väljamaksed annuiteet maksetena» kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjete «Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud», «Investeerimislepingud» ja «Kindlustuslepingud» aruandeperioodi vähenemine tulenevalt annuiteetmaksetest. Finantskohustuste väljamaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 27) Lepingu ja makseliik 270 «Finantskohustuste väljamaksed mitteannuiteetmaksetena» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 270 «Finantskohustuste väljamaksed mitteannuiteetmaksetena» kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjete «Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud», «Investeerimislepingud» ja «Kindlustuslepingud» aruandeperioodi vähenemine tulenevalt mitteannuiteetmaksetest. Finantskohustuste väljamaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 28) Lepingu ja makseliik 280 «Finantskohustuste väljamaksed seoses lepingu katkemisega» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi ning lepingu ja makseliigi 280 «Finantskohustuste väljamaksed seoses lepingu katkemisega» kindlustusandja poolt Finantsinspektsioonile esitatavas bilansis finantskohustuste kirjete «Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud», «Investeerimislepingud» ja «Kindlustuslepingud» aruandeperioodi vähenemine tulenevalt väljamaksetest lepingute katkestamise ja/või katkemise eest. Finantskohustuste väljamaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 28) Lepingu ja makseliik 1 «Elukindlustuse eraldise kogusumma» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 1 «Elukindlustuse eraldise kogusumma» elukindlustuse eraldise kogusumma aruandeperioodi lõpu seisuga. Elukindlustuse eraldise hulgas näidatakse ka ettemakstud preemiate eraldis. 29) Lepingu ja makseliik 2 «Elukindlustuse eraldise edasikindlustuse summa» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 2 «Elukindlustuse eraldise edasikindlustuse summa» edasikindlustuse osa elukindlustuse eraldise summast aruandeperioodi lõpu seisuga. Elukindlustuse eraldise edasikindlustuse osas näidatakse ka edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises. 30) Lepingu ja makseliik 3 «Boonuste eraldise kogusumma» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 3 «Boonuste eraldise kogusumma» boonuste eraldise suurus aruandeperioodi lõpu seisuga. 31) Lepingu ja makseliik 4 «Boonuste eraldise edasikindlustuse summa» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 4 «Boonuste eraldise edasikindlustuse summa osa» edasikindlustuse osa boonuste eraldiste summast aruandeperioodi lõpu seisuga. 32) Lepingu ja makseliik 5 «Rahuldamata nõuete eraldise kogusumma» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 5 «Rahuldamata nõuete eraldise kogusumma» rahuldamata nõuete eraldise suurus aruandeperioodi lõpu seisuga. 33) Lepingu ja makseliik 6 «Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustuse summa» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 6 «Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustuse summa» edasikindlustuse osa rahuldamata nõuete eraldiste summast aruandeperioodi lõpu seisuga. 34) Lepingu ja makseliik 7 «Muud tehnilised eraldised kogusumma» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 7 «Muud tehnilised eraldised kogusumma» muude tehniliste eraldiste suurus aruandeperioodi lõpu seisuga. 35) Lepingu ja makseliik 8 «Muud tehnilised eraldised edasikindlustuse summa» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 8 «Muud tehnilised eraldised edasikindlustuse summa» edasikindlustuse osa muude tehniliste eraldiste kogusummast aruandeperioodi lõpu seisuga. 36) Lepingu ja makseliik 9 «Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 9 «Finantskohustused investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest» investeerimisriskiga elukindlustuslepingutest tulenevate finantskohustuste kogusumma aruandeperioodi lõpu seisuga. 37) Lepingu ja makseliik 11 «Finantskohustused investeerimislepingutest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 11 «Finantskohustused investeerimislepingutest» investeerimislepingutest tulenevate finantskohustuste summa aruandeperioodi lõpu seisuga. 38) Lepingu ja makseliik 12 «Finantskohustused kindlustuslepingutest» Siin näidatakse aruandereal esitatud tegevusliigi, lepingu tüübi ning lepingu ja makseliigi 12 «Finantskohustused kindlustuslepingutest» kindlustuslepingutest tulenevate finantskohustuste summa aruandeperioodi lõpu seisuga. Rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisa 2 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 8 (rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 sõnastuses) ELUKINDLUSTUSANDJA KINDLUSTUS- JA INVESTEERIMISLEPINGUTE MÜÜGIKANALID 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud ning nendega seotud kindlustusmaksed ja vahendustasud müügikanalite lõikes nii Eestis kui välisriigis. Aruandes ei näidata elukindlustusandja poolt «Kindlustustegevuse seaduse» § 2 lõigete 2 ja 3 tähenduses vahendatud kindlustus- ja investeerimislepinguid ning nendega seotud kindlustusmakseid ja vahendustasusid. 2. Aruande kood Elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud müügikanalite aruande koodiks on 835. 3. Aruanderea struktuur 1) Müügikanalite liigid 2) Lepingu ja makseliigid 3) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes esitatakse kõik müügikanalite liikide ning lepingu ja makseliikide kombinatsioone sisaldavad aruanderead. Makseliik 300 «Vahendustasud» puhul ei esitata seda aruanderida, kus müügikanalite liikide identifikaatoriks on 4 «Kindlustusandja töötajad, v.a kaugmüük». Negatiivsed väärtused näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi kombinatsiooni sisaldava aruanderea summal väärtus puudub, siis märgitakse summa väljale 0 (null). 5. Müügikanalite liikide identifikaatorid Eesti kindlustusmaaklerid 1 Teised kindlustusmaaklerid 2 Kindlustusagendid, v.a krediidiasutused ja kindlustusandjad 3 Kindlustusandja töötajad, v.a kaugmüük 4 Kaugmüük 5 Teised kindlustusandjad 6 Krediidiasutused 7 Muud müügikanalid 8 6. Lepingu ja makseliikide identifikaatorid Kindlustusmaksed uutelt lepingutelt kokku 100 Kindlustusmaksed uutelt kindlustus surmajuhtumiks lepingutelt 110 Kindlustusmaksed uutelt investeerimisriskiga elukindlustuse lepingutelt 120 Maksed uutelt investeerimislepingutelt 130 Jõustunud lepingute arv kokku 200 Jõustunud kindlustus surmajuhtumiks lepingute arv 210 Jõustunud investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute arv 220 Jõustunud investeerimislepingute arv 230 Vahendustasud kindlustuslepingutelt 310 Vahendustasud investeerimislepingutelt 320 7. Summa 1) Lepingu ja makseliik 100 «Kindlustusmaksed uutelt lepingutelt kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 100 «Kindlustusmaksed uutelt lepingutelt kokku» puhul nende kindlustus- ja investeerimislepingute, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul, aruandeperioodi kindlustusmaksed. Siin näidatakse kõikide elukindlustuse liikide uute kindlustus- ja investeerimislepingute summaarsed aruandeperioodi kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 2) Lepingu ja makseliik 110 «Kindlustusmaksed uutelt kindlustus surmajuhtumiks lepingutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 110 «Kindlustusmaksed uutelt kindlustus surmajuhtumiks lepingutelt» puhul nende kindlustus surmajuhtumiks lepingute, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul, aruandeperioodi kindlustusmaksed. Siin näidatakse ainult kindlustusliigi kindlustus surmajuhtumiks kindlustuslepingute kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 3) Lepingu ja makseliik 120 «Kindlustusmaksed uutelt investeerimisriskiga elukindlustuse lepingutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 120 «Kindlustusmaksed uutelt investeerimisriskiga elukindlustuse lepingutelt» puhul aruandeperioodil jõustunud investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute kindlustusmaksed. Siin näidatakse ainult kindlustusliigi investeerimisriskiga elukindlustuse kindlustus- ja investeerimislepingute kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 4) Lepingu ja makseliik 130 «Maksed uutelt investeerimislepingutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 130 «Maksed uutelt investeerimislepingutelt» puhul aruandeperioodil jõustunud investeerimislepingute kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 5) Lepingu ja makseliik 200 «Jõustunud lepingute arv kokku» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 200 «Jõustunud lepingute arv kokku» puhul kindlustusandja kõikide kindlustusliikide nende kindlustus- ja investeerimislepingute arv, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul. Jõustunud lepingute arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 6) Lepingu ja makseliik 210 «Jõustunud kindlustus surmajuhtumiks lepingute arv» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 210 «Jõustunud kindlustus surmajuhtumiks lepingute arv» puhul kindlustusandja nende kindlustus surmajuhtumiks lepingute arv, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul. Jõustunud lepingute arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 7) Lepingu ja makseliik 220 «Jõustunud investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute arv» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 220 «Jõustunud investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute arv» puhul kindlustusandja nende investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute arv, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul. Jõustunud lepingute arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 8) Lepingu ja makseliik 230 «Jõustunud investeerimislepingute arv» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 230 «Jõustunud investeerimislepingute arv» puhul kindlustusandja nende investeerimislepingute arv, mis jõustusid aruandeperioodi jooksul. Jõustunud lepingute arv esitatakse tükkides aruandeperioodi kohta. 9) Lepingu ja makseliik 310 «Vahendustasud kindlustuslepingutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 310 «Vahendustasud kindlustuslepingutelt» puhul kõik kindlustusandja vahendustasud (teenustasud), mida kindlustusandja on kohustatud lepingujärgselt teisele äriühingule või füüsilisele isikule aruandeperioodi jooksul maksma kindlustuslepingute vahendustegevuse eest. Vahendustasud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 10) Lepingu ja makseliik 320 «Vahendustasud investeerimislepingutelt» Siin näidatakse aruandereal esitatud müügikanalite liigi ning lepingu ja makseliigi 310 «Vahendustasud investeerimislepingutelt» puhul kõik kindlustusandja vahendustasud (teenustasud), mida kindlustusandja on kohustatud lepingujärgselt teisele äriühingule või füüsilisele isikule aruandeperioodi jooksul maksma investeerimislepingute vahendustegevuse eest. Vahendustasud esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. Rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisa 3 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 16 (rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 sõnastuses) KINDLUSTUSANDJA INVESTEERINGUTE LIIKUMINE 1. Aruande valdkond Aruandevaldkonda kuuluvad kindlustusandja investeeringute soetamine, müük, realiseeritud ja realiseerimata kasumid ja kahjumid ning tulud. Aruande näitajad esitatakse kumulatiivselt majandusaasta algusest. 2. Aruande kood Kindlustusandja investeeringute liikumine aruande koodiks on 720, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Kindlustusandja investeeringute liikumine aruande koodiks on 820, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) Investeeringute liigid 2) Investeeringute liikumise liik 3) Summa 4. Üldnõuded aruande esitamisel Aruandes esitatakse kõik investeeringute liikide ja investeeringute liikumiste liikide kombinatsioone sisaldavad aruanderead. Investeeringute realiseeritud kasumid ja kahjumid, realiseerimata kasumid ja kahjumid, lunastustähtajani hoitavate võlakirjade tulud ja kulud näidatakse saldeeritult. Kahjumid ja kulud näidatakse miinusmärgiga. Juhul kui investeeringute liigi ja investeeringute liikumiste liigi kombinatsiooni summal väärtus puudub, siis märgitakse summa väljale 0 (null). 5. Investeeringute liikide identifikaatorid Kinnisvarainvesteeringud 8010 Tütarettevõtjate aktsiad ja osad 8020 Sidusettevõtjate aktsiad ja osad 8030 Tütarettevõtjate võlakirjad ja laenud 8040 Sidusettevõtjate võlakirjad ja laenud 8050 Aktsiad ja muud osalused 8060 Võlakirjad ja muud fikseeritud tulumääraga väärtpaberid 8080 Hüpoteeklaenud 8100 Muud laenud 8110 Tähtajalised hoiused krediidiasutustes 8120 Deposiidid edasikindlustusvõtjate juures 8130 Muud 8150 Investeeringute liigi määratlemisel lähtutakse üldjuhul Finantsinspektsioonile esitatava kindlustusandja bilansi koostamise juhendist. Investeeringute liigi identifikaatori 8150 «Muud» all näidatakse ka bilansi aktiva kirjel «Osalus ühisinvesteeringutes» kajastatud osaluste liikumised ja tuletisväärtpaberitega seotud realiseeritud ja realiseerimata kasumid ja kahjumid ning tulud. 6. Investeeringute liikumise liikide identifikaatorid Investeeringute soetamine 1 Investeeringute vähenemine (sh müük) 2 Kasum (kahjum) investeeringu realiseerimisest 3 Kasum (kahjum) investeeringu väärtuse muutusest 5 Lunastustähtajani hoitavate võlakirjade tulu (kulu) 7 Investeeringu tulu 9 7. Summa 1) Investeeringute liikumise liik 1 «Investeeringute soetamine» Siin näidatakse aruandeperioodil aruandereal esitatud investeeringute liigi ja investeeringute liikumise liigi soetamine soetusmaksumuses. Investeeringute soetusmaksumus esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 2) Investeeringute liikumise liik 2 «Investeeringute vähenemine (sh müük)» Siin näidatakse aruandeperioodil aruandereal esitatud investeeringute liigi ja investeeringute liikumiste liigi vähenemine (näiteks maa ja ehitiste võõrandamine, väärtpaberite ja tähtajaliste hoiuste vähenemine, tagasi saadud laenusummad jms) aruandeperioodil bilansilises väärtuses. Siin ei näidata investeeringute väärtuse muutusest ega investeeringukuludest tulenevat investeeringute vähenemist. Investeeringute vähenemine näidatakse absoluutväärtusena Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 3) Investeeringute liikumise liik 3 «Kasum (kahjum) investeeringu realiseerimisest» Siin näidatakse aruandereal esitatud investeeringute liigi müügist saadud kasum ja kahjum aruandeperioodil, sh realiseeritud kasum ja kahjum välisvaluuta investeeringute hindamisest tehingupäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel ning realiseeritud finantstulud ja -kulud tuletisväärtpaberitelt. Kahjum ja kulud näidatakse miinusmärgiga. Kasum (kahjum) investeeringu realiseerimisest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 4) Investeeringute liikumise liik 5 «Kasum (kahjum) investeeringu väärtuse muutusest» Siin näidatakse aruandereal esitatud investeeringute liigi väärtuse muutusest tulenev realiseerimata kasum ja kahjum aruandeperioodil sh realiseerimata kasum ja kahjum investeeringute õiglase väärtuse muutusest ning välisvaluuta investeeringute hindamisest bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi alusel, laenude allahindlused, realiseerimata finantstulud ja -kulud tuletisväärtpaberitelt. Kahjum ja kulud näidatakse miinusmärgiga. Kasum (kahjum) investeeringu väärtuse muutusest esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. 5) Investeeringute liikumise liik 7 «Lunastustähtajani hoitavate võlakirjade tulu (kulu)». Investeeringute liigi identifikaatori 8080 puhul näidatakse siin üle või alla nominaalväärtuse soetatud võlakirjade efektiivse intressimäära alusel periodiseeritud aruandeperioodi intressitulu ja -kulu. Lunastustähtajani hoitavate võlakirjade tulu (kulu) esitatakse Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi kohta. Kulu esitatakse miinusmärgiga. Investeeringu liikide identifikaatorite 8010–8060 ja 8100–8150 puhul näidatakse siin 0 (null). 6) Investeeringute liikumise liik 9 «Investeeringu tulu» Siin näidatakse aruandereal esitatud investeeringute liigi ja investeeringute liikumise liigi 9 «Investeeringu tulu» investeeringust aruandeperioodil tuludena arvestatud intressi- ja dividenditulu. Investeeringute liigi identifikaatori 8010 puhul näidatakse siin 0 (null). Rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisa 4 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 19 (rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 sõnastuses) VÄÄRTPABERID 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad väärtpaberite jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga. Aruandes ei näidata kindlustusandja osalusi tütar- ja sidusettevõtjates. 2. Aruande kood Väärtpaberid aruande koodiks on 723, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Väärtpaberid aruande koodiks on 823, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) ISIN kood 2) Emitent 3) Väärtpaberi liik 4) Riigi kood 5) Soetuskuupäev 6) Valuuta 7) Väärtpaberite arv 8) Soetusmaksumus 9) Õiglane väärtus 10) Bilansiline väärtus 11) Nimiväärtus 12) Kupongi sagedus 13) Tulumäära fikseeritud osa 14) Tulumäära ujuv osa 15) Vahetuskuupäev 16) Lunastuskuupäev 17) Osalus 18) Noteeringu andja 19) Krediidireiting 20) Reitingu andja 21) Vara liigi identifikaator 22) Hoidmise eesmärgi identifikaator 4. Üldnõuded aruande esitamisele Aruandes «Väärtpaberid» esitatakse iga väärtpaber eraldi aruandereana. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberid näidatakse emitendi alusel, kui ühe emitendi poolt emiteeritud väärtpaberite näitajad on erinevad, esitatakse väärtpaberid erinevatel aruanderidadel. 5. Aruanderea struktuuri selgitused 1) ISIN kood Siin näidatakse väärtpaberi ISIN kood. ISIN kood on ISO (International Standards Organization) poolt loodud väärtpaberi registrikood (International Security Identification Number), mille all ühetüübilised väärtpaberid kantakse nende emiteerimisel vastava väärtpaberitehinguid haldava ja korraldava institutsiooni poolt vastavasse registrisse. Kui ISIN kood puudub või seda ei ole võimalik määrata, näidatakse siin XX. 2) Emitent Siin näidatakse väärtpaberi emiteerija nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Kui emitent ei ole teada, siis näidatakse siin XX. 3) Väärtpaberi liigi identifikaator Võlakiri 1 Muutuva intressimääraga lühiajaline võlakiri (Floating Rate Note) 2 Kommertspaber (Commercial Paper) 3 Vahetusvõlakiri (Convertible bond) 4 Tagasiostetav obligatsioon/võlakiri (Callable bond) 5 Aktsia 6 Osa 7 Kaubeldav õigus 8 Investeerimisfondi osak 9 Investeerimisfondi aktsia 10 Rahaturuinstrument 11 Erastamisväärtpaber 12 Muu fikseeritud tulumääraga väärtpaber 14 Muu muutuva tulumääraga väärtpaber 15 Tütarettevõtja võlakiri 16 Sidusettevõtja võlakiri 17 Muu 13 4) Riigi kood Siin näidatakse väärtpaberi riigi kood emitendi residentsuse alusel. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin XX. 5) Soetuskuupäev Siin näidatakse väärtpaberi soetamise kuupäev. Rahaturuinstrumendi (rahaturufondi osakute) ja investeerimisriskiga elukindlustuse lepingutega seotud investeerimisinstrumentide puhul näidatakse kuupäev, millal vastav investeerimisinstrument soetati esmakordselt kindlustusandja investeeringute portfelli. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). 6) Valuuta Siin näidatakse valuuta kood, milles väärtpaber on nomineeritud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 7) Väärtpaberite arv Siin näidatakse kindlustusandjale kuuluvate väärtpaberite arv tükkides ümardatuna kahe kohani pärast koma. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Soetusmaksumus Siin näidatakse väärtpaberite soetusmaksumus summaarselt kokku Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 9) Õiglane väärtus Siin näidatakse väärtpaberite õiglane väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga summaarselt kokku Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui väärtpaberid on bilansis kajastatud amortiseeritud soetusmaksumuses, siis näidatakse siin 0 (null). 10) Bilansiline väärtus Siin näidatakse väärtpaberite bilansiline väärtus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. Kui väärtpaberid on bilansis kajastatud õiglases väärtuses, siis näidatakse siin 0 (null). Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 11) Nimiväärtus Siin näidatakse ühe väärtpaberi kohta nimiväärtus valuutas, milles on nimiväärtus fikseeritud. Nimiväärtus näidatakse ümardatuna täisühikuteni. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 12) Kupongi sagedus Siin näidatakse väärtpaberile määratud kupongimaksete arv aastas. Kui väärtpaberile ei ole määratud kupongimakseid, siis näidatakse siin 0 (null). Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 13) Tulumäära fikseeritud osa Siin näidatakse väärtpaberile fikseeritud aastane efektiivne intressimäär. Intressimäär esitatakse formaadis protsent jagatud 100-ga (i/100). Väärtpaberi puhul, mille intressimäär koosneb nii fikseeritud kui ka ujuvast osast, näidatakse siin fikseeritud osa tulumäärast. Kui väärtpaberil ei ole fikseeritud intressimäära, siis näidatakse siin 0 (null). Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 14) Tulumäära ujuv osa Siin näidatakse väärtpaberi ujuv aastane efektiivne intressimäär, mis kehtib aruandeperioodi lõpu seisuga. Intressimäär esitatakse formaadis protsent jagatud 100-ga (i/100). Kui väärtpaberil ei ole ujuvat intressimäära, siis näidatakse siin 0 (null). Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin 0 (null). 15) Vahetuskuupäev Siin näidatakse väärtpaberile kehtestatud vahetuskuupäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui väärtpaberil ei ole kehtestatud vahetuskuupäeva, siis näidatakse siin XX. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin XX. 16) Lunastuskuupäev Siin näidatakse kuupäev, millal väärtpaberi emiteerija on kohustatud antud väärtpaberi tagasi ostma. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui väärtpaberil ei ole lunastuskuupäeva, siis näidatakse siin XX. 17) Osalus Siin näidatakse väärtpaberite omamisest tulenev osalus ettevõtjas juhul, kui osalus ettevõtjas on kõrgem kui 5%. Osalus esitatakse formaadis protsent jagatud 100-ga (i/100). Kui osalus ettevõtjas on madalam kui 5%, siis näidatakse siin 0 (null). 18) Noteeringu andja Siin näidatakse börsi nimetus, kus väärtpaber on noteeritud. Börsi nimetus esitatakse nii, et see ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Kui väärtpaber ei ole noteeritud, siis näidatakse siin XX. 19) Krediidireiting Siin näidatakse väärtpaberile antud krediidireiting, selle puudumisel väärtpaberi emitendi krediidireiting. Kui krediidireiting puudub, siis näidatakse siin XX. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin XX. 20) Krediidireitingu andja Siin näidatakse krediidireitingu andnud agentuuri nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Kui krediidireiting puudub, siis näidatakse siin XX. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega seotud väärtpaberite puhul näidatakse siin XX. 21) Vara liigi identifikaator Väärtpaber on investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara 1 Väärtpaber on seotud vara 2 Väärtpaber on muu seotud vara 3 Muu 0 Vara liigi identifikaator 1 näidatakse, kui väärtpaber on soetatud investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvaraks. Vara liigi identifikaator 2 näidatakse, kui väärtpaber vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 77 lõike 6 nõuetele. Vara liigi identifikaator 3 näidatakse, kui väärtpaber vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 78 lõike 5 nõuetele, arvestamata samas lõikes esitatud piiranguid. 22) Hoidmise eesmärgi identifikaator Kauplemise eesmärgil hoitav 1 Lunastustähtajani hoitav 2 Rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisa 5 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 21 (rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 sõnastuses) KINDLUSTUSANDJA HOIUSED 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad hoiuste jäägid aruandeperioodi lõpu seisuga. 2. Aruande esitamine Kindlustusandja hoiused aruande koodiks on 725, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Kindlustusandja hoiused aruande koodiks on 825, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) Kontopidaja 2) Riigi kood 3) Lepingu algus 4) Lepingu lõpp 5) Valuuta 6) Intressimäär 7) Lepingujärgne summa 8) Bilansiline väärtus 9) Koormised 10) Vara liigi identifikaator. 4. Üldnõuded aruande esitamisele Iga hoius, v.a nõudmiseni hoiused, esitatakse eraldi aruandereana. Nõudmiseni hoiused näidatakse eraldi aruanderidadena valuuta ja kontopidaja (krediidiasutuste) alusel. Nõudmiseni hoiused sama kontopidaja juures summeeritakse erinevate valuutade alusel. Nõudmiseni hoiuse osa, mis on investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusvara, näidatakse eraldi aruandereana. 5. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Kontopidaja Siin näidatakse kontopidaja nimi, kelle juures on hoius avatud, nii et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. 2) Riigi kood Siin näidatakse riigi kood, kus kontopidaja on registreeritud. Riigi kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile ning näidatakse suurtähtedega. 3) Lepingu algus Siin näidatakse hoiuse lepingu jõustumise kuupäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Nõudmiseni hoiuse puhul näidatakse XX. 4) Lepingu lõpp Siin näidatakse hoiuse lepingu tähtpäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Nõudmiseni hoiuse puhul näidatakse XX. 5) Valuuta Siin näidatakse valuuta kood, milles hoius on avatud. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 6) Intressimäär Siin näidatakse lepingujärgne aastane intressimäär. Intressimäär esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). Nõudmiseni hoiuse puhul näidatakse 0 (null). 7) Lepingujärgne summa Siin näidatakse hoiuse lepingujärgne summa (ei konverteerita kroonidesse) ümardatuna täisühikuteks aruandeperioodi lõpu seisuga. Nõudmiseni hoiuse puhul näidatakse siin 0 (null). 8) Bilansiline väärtus Siin näidatakse hoiuse bilansiline väärtus Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni aruandeperioodi lõpu seisuga. 9) Koormised Siin näidatakse tähtajaliste hoiustega seotud koormiste summa Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Kui hoius ei ole seotud koormisega, siis näidatakse siin 0 (null). 10) Vara liigi identifikaator Hoius on investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute alusvara 1 Hoius on seotud vara 2 Muu 0 Vara liigi identifikaator 1 näidatakse, kui hoius on investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara. Vara liigi identifikaator 2 näidatakse, kui vara vastab «Kindlustustegevuse seaduse» § 77 lõike 6 nõuetele. Rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisa 6 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 22 (rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 sõnastuses) TULETISVÄÄRTPABERID 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad kõik kindlustusandja poolt sõlmitud ja lõpetamata tuletistehingud aruandeperioodi lõpu seisuga. 2. Aruande esitamine Tuletisväärtpaberid aruande koodiks on 726, kui esitajaks on kahjukindlustusandja. Tuletisväärtpaberid aruande koodiks on 826, kui esitajaks on elukindlustusandja. 3. Aruanderea struktuur 1) Lepingu partner 2) Tuletisväärtpaberi liik 3) Tehingu liik 4) Õiglane väärtus 5) Alusvara tüübi identifikaator 6) Alusvara nimetus 7) Alusvara väärtus 8) Lepingu lõpp 9) Tagatise nimetus 10) Tagatise väärtus 11) Vara liigi identifikaator. 4. Üldnõuded aruande esitamisele Kui tehingute näitajate identifikaatorid langevad kokku, siis näidatakse tehingud ühel aruandereal, vastasel juhul erinevatel aruanderidadel, vastavalt aruanderea struktuurile. 5. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Lepingupartner Siin näidatakse tuletistehingu lepingupartneri nimi nii, et nimi ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. Kui lepingupartner ei ole teada, siis näidatakse siin XX. 2) Tuletisväärtpaberi liigi identifikaator: Forward 1 Futuur 2 Swap (vahetustehing) 3 Muu tuletisväärtpaberi liik 4 Ostetud Euroopa optsioon 5 Kirjutatud Euroopa optsioon 6 Ostetud Ameerika optsioon 7 Kirjutatud Ameerika optsioon 8 3) Tehingu liigi identifikaator: Müük tulevikus 1 Ost tulevikus 2 Tehingu liigi identifikaator määratakse vastavalt tuleviku kohustusele või nõudele. Kui kindlustusandjal on lepingujärgselt tulevikus õigus nõuda (saada) intressimakset, näidatakse see müügi all ja vastupidi. Vahetustehingute puhul, kus kindlustusandja on kahe poole puhul vahendajaks, kuid kindlustusandjal tekivad nii kohustused kui ka nõuded ja kindlustusandja poolt makstav ja saadav intressimäär on erinev (nt kahe erineva valuuta ja intressimääraga seotud tuletistehingute puhul) lahutatakse vahetustehing kaheks erinevaks tehinguks ja kajastatakse eraldi ridadel. 4) Õiglane väärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi õiglane väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. Negatiivne õiglane väärtus näidatakse miinusmärgiga. 5) Alusvara tüübi identifikaator Välisvaluuta 1 Intressimäär 2 Aktsia 3 Kaup ja muu alusvara 4 6) Alusvara nimetus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi aluseks oleva vara nimetus. Alusvara nimetus ei tohi sisalda jutumärke ega semikoolonit. 7) Alusvara väärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberi aluseks oleva vara bilansiline väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 8) Lepingu lõpp Siin näidatakse tuletistehingu lepingu lõppemise kuupäev. Kuupäev näidatakse rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). 9) Tagatise nimetus Siin näidatakse tuletisväärtpaberiga seotud tehingu tagatiseks oleva vara nimetus. Tagatiseks oleva vara nimetus esitatakse selliselt, et ta ei sisaldaks jutumärke ega semikoolonit. 10) Tagatise väärtus Siin näidatakse tuletisväärtpaberiga seotud tehingu tagatiseks oleva vara õiglane väärtus aruandeperioodi lõpu seisuga Eesti kroonides ümardatuna täisühikuteni. 11) Vara liigi identifikaator: Tuletistehing on investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute alusvara 1 Muu 0 Vara liigi identifikaator 1 näidatakse, kui tuletisväärtpaber on investeerimisriskiga elukindlustuslepingute alusvara. Rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisa 7 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 25 (rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 sõnastuses) ÜKSIKISIKUTEST KINDLUSTUSVÕTJATEGA SÕLMITUD LEPINGUD 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad elukindlustusandja üksikisikutest kindlustusvõtjatega sõlmitud lepingud. Aruandes ei kajastata grupikindlustuse lepinguid, lisakindlustuslepinguid ega investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid. Kui kindlustusvõtjaga sõlmitud lepingus on fikseeritud rohkem kui üks kindlustatu, siis kajastatakse vastav leping grupikindlustuse lepingute aruandes. 2. Aruande kood Üksikisikutest kindlustusvõtjatega sõlmitud lepingud aruande koodiks on 840. 3. Üldnõuded aruande esitamisele Iga kindlustusvõtjaga sõlmitud lepingu kohta (kui lepingus on fikseeritud rohkem kui üks isik, siis kajastatakse vastav leping grupikindlustuse lepingu all) esitatakse andmed ühe aruandereana vastavalt aruanderea struktuurile. 4. Aruanderea struktuur 1) Lepingu number 2) Lepingu jõustumise kuupäev 3) Lepingu uuendamise võimalus 4) Kindlustatu sünnikuupäev 5) Kindlustusvõtja sünnikuupäev 6) Kindlustatu sugu 7) Kindlustusvõtja sugu/liik 8) Lepingu pikkus 9) Lepingu garanteeritud periood 10) Lepingu liik 11) Tulumaksusoodustus 12) Valuuta 13) Meditsiiniline kontroll 14) Makse sagedus 15) Dünaamiline suurenemine 16) Kindlustusmaksete maksmise aeg aastates 17) Kasumijaotamine 18) Kindlustussumma surma korral 19) Kindlustussumma üleelamise korral 20) Annuiteedi summa 21) Kindlustusandja vastutusel olev kindlustussumma 22) Intressimäär kindlustusmakse arvutuses 23) Riskisuurendus 24) Makse sagedusele vastav arvestuslik kindlustusmakse 25) Saadud ja saadaolevad kindlustusmaksed 26) Laekunud kindlustusmaksete summa 27) Kindlustusmaksetest riski katmiseks minev osa 28) Kindlustusmaksetest kulude katteks minev osa 29) Kindlustusmaksetest kogumiseks minev osa 30) Võlguolevad kindlustusmaksed 31) Edasikindlustusmakse 32) Tagastusväärtuse arvutamisel kasutatav tehniline intressimäär 33) Elukindlustuse eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) 34) Elukindlustuse eraldis (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev) 35) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (raamatupidamisaruannetes kajastatav) 36) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev) 37) Ettemakstud preemiate eraldis 38) Edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises 39) Finantskohustus 40) Kasumiosa eraldis 41) Määratud boonused 42) Väljamakstud boonused 43) Rahuldamata nõuete eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) 44) Edasikindlustusandja osa rahuldamata nõuete eraldises 45) Suremuse osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 46) Lisakindlustuse riskide osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 47) Kulude osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 48) Osaline väljamakse, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 49) Lisakindlustusleping 50) Uuendatud lepingu number 51) Lepingu seisund 52) Lepingu lõppemise põhjus 53) Surma põhjus 54) Lepingu lõppemise kuupäev 55) Katkenud lepingu eraldise ja finantskohustuse suurus katkestamise hetkel 56) Esitatud nõue 57) Väljamakstud summa 58) Väljamakstud summast kasumiosa 59) Väljamakstud summast edasikindlustuse osa 60) Kahjukäsitluskulud 61) Väljamakse sagedus 62) Väljamakseperiood 63) Väljamakseperioodi alguskuupäev 64) Lepingu identifikaator 65) Riigi kood. 5. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Lepingu number Siin näidatakse kindlustusvõtjaga sõlmitud lepingu number. 2) Lepingu jõustumise kuupäev Siin näidatakse kindlustusvõtjaga sõlmitud lepingu jõustumise kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). 3) Lepingu uuendamise võimalus Siin näidatakse kindlustusvõtjaga sõlmitud lepingu uuendamise võimaluse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: lepingut on võimalik uuendada täiendava meditsiinilise kontrollita J lepingut ei ole võimalik uuendada täiendava meditsiinilise kontrollita E 4) Kindlustatu sünnikuupäev Siin näidatakse kindlustatu sünnikuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui kindlustatu sünnikuupäev ei ole lepingus teada, siis näidatakse siin 0 (null). 5) Kindlustusvõtja sünnikuupäev Siin näidatakse kindlustusvõtja sünnikuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Juhul kui kindlustusvõtja on juriidiline isik, siis näidatakse kindlustusvõtja sünnikuupäevana 0 (null). 6) Kindlustatu sugu Siin näidatakse kindlustatu soo identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustatu on mees M kindlustatu on naine N 7) Kindlustusvõtja sugu/liik Siin näidatakse kindlustusvõtja soo/liigi identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustusvõtja on mees M kindlustusvõtja on naine N kindlustusvõtja on juriidiline isik J 8) Lepingu pikkus Siin näidatakse lepingu pikkus aastates jõustumise kuupäevast lepingu lõppemise kuupäevani, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu pikkust ei ole määratud, siis näidatakse siin 0 (null). 9) Lepingu garanteeritud periood Siin näidatakse lepingu garanteeritud perioodi pikkus aastates, ümardatuna kahe kohani pärast koma, kui lepinguga on fikseeritud garanteeritud perioodi pikkus. Kui lepinguga garanteeritud perioodi ei ole määratud, siis näidatakse siin 0 (null). 10) Lepingu liik Siin näidatakse lepingu liigi identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: tähtajaline kindlustus surmajuhtumiks RT laenukindlustus RL eluaegne kindlustus surmajuhtumiks RE kapitalikogumiskindlustus KK puhas üleelamiskindlustus KY lastekindlustus KL muutuva garanteeritud intressimääraga kapitalikogumiskindlustus KM abiellumiskindlustus KA sünnikindlustus KS tähtajaline annuiteet AT eluaegne annuiteet AE muutuva garanteeritud intressimääraga annuiteet AM edasilükatud annuiteet AL muu OO 11) Tulumaksusoodustus Siin näidatakse lepingu tulumaksusoodustuse olemasolu (täiendava kogumispensionikindlustuse lepingu tähenduses) identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: leping on tulumaksusoodustusega J leping ei ole tulumaksusoodustusega E 12) Valuuta Siin näidatakse lepingus fikseeritud kindlustusmakse valuuta. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 13) Meditsiiniline kontroll Siin näidatakse lepingu meditsiinilise kontrolli tingimuse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: sõlmimisel täidetakse meditsiiniline küsimustik M enne sõlmimist läbitakse meditsiiniline kontroll K sõlmimisel täidetakse nii meditsiiniline küsimustik, kui ka läbitakse meditsiiniline kontroll L muu O 14) Kindlustusmakse sagedus Siin näidatakse kindlustusmakse sageduse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustusmakset sooritatakse iga kuu M kindlustusmakset sooritatakse iga kvartal K kindlustusmakset sooritatakse iga poolaasta P kindlustusmakset sooritatakse iga aasta A kindlustusmakse sooritatakse ühekordse summana Y kindlustusmaksete maksegraafik ei ole lepingus fikseeritud S muu O 15) Dünaamiline suurenemine Dünaamilise suurenemise identifikaator määratakse kahe erineva identifikaatori kombinatsioonina, kus esimene identifikaator näitab dünaamilise suurendamise meetodit ja teine dünaamilise suurenemise konstanti. Dünaamilise suurenemise meetodi identifikaator näidatakse vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: antud lepingu kindlustusmakse suureneb igal aruandeperioodil mingi lepingus fikseeritud protsendi võrra eelmisest aastasest kindlustusmaksest DP antud lepingu kindlustussumma suureneb igal aruandeperioodil mingi lepingus fikseeritud protsendi võrra eelmisest kindlustussummast DS antud lepingu kindlustusmakse suureneb igal aruandeperioodil mingi lepingus fikseeritud protsendi võrra esimesest aastasest kindlustusmaksest PP antud lepingu kindlustussumma suureneb igal aruandeperioodil mingi lepingus fikseeritud protsendi võrra esimesest kindlustussummast PS muu dünaamilise suurenemise meetod OO antud lepingu alusel dünaamilist suurenemist ei toimu XX Dünaamilise suurendamise konstandina näidatakse vastavalt meetodile kasutatud konstandi suurus, kus konstant lisatakse dünaamilise suuruse meetodi identifikaatorile tühikut jätmata. 16) Kindlustusmaksete maksmise aeg aastates Siin näidatakse lepingu alusel kokku lepitud kindlustusmaksete maksmise aeg aastates, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui kindlustusmaksete maksmise aega kokku lepitud ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 17) Kasumijaotamine Siin näidatakse kasumijaotamise identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: leping osaleb kasumijaotamises J leping ei osale kasumijaotamises E 18) Kindlustussumma surma korral Siin näidatakse lepingu kindlustussumma aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis kuuluks lepingu alusel väljamaksmisele kindlustatu surma korral. Kui lepingu alusel kindlustatu surma korral väljamakset ei toimu, siis näidatakse siin 0 (null). 19) Kindlustussumma üleelamise korral Siin näidatakse lepingu kindlustussumma aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis kuuluks lepingu alusel väljamaksmisele kindlustatu kindlustusperioodi üleelamisel. Kui lepingu alusel kindlustusperioodi üleelamise korral väljamakset ei toimu, siis näidatakse siin 0 (null). 20) Annuiteedi summa Siin näidatakse lepingu annuiteedi suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis kuuluks lepingu alusel ühe aasta jooksul väljamaksmisele kindlustatu kindlustusperioodi üleelamisel. Kui lepingu alusel ei ole annuiteedi suurust kokku lepitud, siis näidatakse siin 0 (null). 21) Kindlustusandja vastutusel olev kindlustussumma Siin näidatakse lepingu alusel kindlustusandja vastutusel olev maksimaalne kindlustussumma aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. 22) Intressimäär kindlustusmakse arvestuses Siin näidatakse antud lepingu kindlustusmaksete arvestuses kasutatava aruandekuupäeval kehtiva intressimäära suurus protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). 23) Riskisuurendus Riskisuurenduse identifikaator määratakse kahe erineva identifikaatori kombinatsioonina, kus esimene identifikaator näitab riskisuurenduse meetodit ja teine riskisuurenduse konstanti. Riskisuurenduse meetodi identifikaator näidatakse vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: suremusmäära või -tõenäosust on korrutatud konstandiga K suremusmäärale või -tõenäosusele on juurde liidetud konstant L vanust on nihutatud A kindlustusmakset on korrutatud konstandiga P kindlustusmaksele on juurde liidetud konstant M muu meetod O antud leping on välja antud standardse tariifitabeli alusel X Riskisuurenduse konstandina näidatakse vastavalt meetodile kasutatud konstandi suurus, kus konstant lisatakse dünaamilise suuruse meetodi identifikaatorile tühikut jätmata. 24) Kindlustusmaksete sagedusele vastav arvestuslik kindlustusmakse Siin näidatakse kindlustusmaksete sagedusele vastava arvestusliku kindlustusmakse suurus Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui leping on ühekordse kindlustusmaksega ning ühekordne kindlustusmakse ei ole tasutud antud aruandeperioodil, siis näidatakse siin 0 (null). Kui lepingus ei ole kindlustusmakse suurust fikseeritud, siis näidatakse siin 0 (null). 25) Saadud ja saadaolevad kindlustusmaksed Siin näidatakse lepingu alusel aruandeperioodil saadud ja saadaolevad kindlustusmaksed Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu alusel ei ole saadud ja saadaolevaid kindlustusmakseid, siis näidatakse siin 0 (null). 26) Laekunud kindlustusmaksete summa Siin näidatakse aruandeperioodil laekunud lepingust tulenev kindlustusmaksete summa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. 27) Kindlustusmaksetest riski katmiseks minev osa Siin näidatakse see osa saadud ja saadaolevatest kindlustusmaksetest Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis on aruandeperioodil läinud lepingust tuleneva riski katmiseks (vastavalt äriplaanis arvestatule). Kui äriplaani alusel ei ole kindlustusmaksesse riski katmiseks minevat osa sisse arvestatud ja see võetakse maha kindlustustehnilisest eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 28) Kindlustusmaksetest kulude katmiseks minev osa Siin näidatakse see osa saadud ja saadaolevatest kindlustusmaksetest Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis on aruandeperioodil läinud lepingust tulenevate kulude katmiseks (vastavalt äriplaanis arvestatule). Kui äriplaani alusel ei ole kindlustusmaksesse kulude katmiseks minevat osa sisse arvestatud ja see võetakse maha kindlustustehnilisest eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 29) Kindlustusmaksetest kogumiseks minev osa Siin näidatakse see osa saadud ja saadaolevatest kindlustusmaksetest Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis on aruandeperioodil läinud lepingust tuleneva kogumisosa katmiseks (vastavalt äriplaanis arvestatule). Kui äriplaani alusel ei ole kindlustusmaksesse kogumise katmiseks minevat osa sisse arvestatud ja see võetakse maha kindlustustehnilisest eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 30) Võlguolevad kindlustusmaksed Siin näidatakse aruandekuupäeval kindlustusvõtja võlguolevad kindlustusmaksed Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui kindlustusvõtja kindlustusandjale võlgu ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 31) Edasikindlustusmakse Siin näidatakse lepingu alusel edasikindlustusandjale tasutud summad (näidatakse samadel põhimõtetel nagu majandusaasta aruandes) Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui antud lepingu alusel edasikindlustusandjale makseid tasutud ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 32) Tagastusväärtuse arvutamisel kasutatav tehniline intressimäär Siin näidatakse aruandekuupäeval kehtiv kindlustustehniline intressimäär aasta baasil, mida kasutatakse tagastusväärtuse arvutamise aluseks olevate kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel (diskonteerimisel) ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). 33) Elukindlustuse eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) Siin näidatakse põhikindlustuslepingule vastav elukindlustuse eraldise suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava põhikindlustuslepingu elukindlustuse eraldist kajastatakse raamatupidamise aruannetes. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. Kui põhikindlustusleping klassifitseeritakse kui kindlustusleping ning põhikindlustuslepingus eraldatakse hoiuse komponent, siis siin näidatakse vaid kindlustuse komponendi osale moodustatud elukindlustuse eraldis, hoiuse komponendi osa kajastatakse põhikindlustuslepingu finantskohustuse all. Kui põhikindlustusleping klassifitseeritakse kui investeerimisleping, siis näidatakse siin 0 (null). 34) Elukindlustuse eraldis (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev eraldis) Siin näidatakse põhikindlustuslepingule vastav elukindlustuse eraldise suurust aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava põhikindlustuslepingu elukindlustuse eraldist kasutatakse tagastusväärtuse arvutamiseks. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. Kui põhikindlustusleping klassifitseeritakse kui investeerimisleping, siis näidatakse siin 0 (null). 35) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (raamatupidamisaruannetes kajastatav) Siin näidatakse põhikindlustuslepingule vastav edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava põhikindlustuslepingu elukindlustuse eraldist kajastatakse raamatupidamise aruannetes. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. 36) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev eraldis) Siin näidatakse põhikindlustuslepingule vastav edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava põhikindlustuslepingu elukindlustuse eraldist kasutatakse tagastusväärtuse arvutamiseks. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. 37) Ettemakstud preemiate eraldis Siin näidatakse lepingule vastav ettemakstud preemiate eraldise suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingule ei arvutata ettemakstud preemiate eraldist, siis näidatakse siin 0 (null). 38) Edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises Siin näidatakse lepingule vastav edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingule ei arvutata aruandekuupäeval ettemakstud preemiate eraldist või ei arvestata edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises, siis näidatakse siin 0 (null). 39) Finantskohustus Siin näidatakse lepingule vastav finantskohustus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingule ei arvutata aruandekuupäeval finantskohustust, siis näidatakse siin 0 (null). 40) Kasumiosa eraldis Siin näidatakse lepingu eelnevatel aruandeperioodidel määratud ning garanteeritud kasumiosadele arvestatud finantskohustus Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepinglepingule kasumit ei arvestata või ei ole lepingule eelnevatel aruandeperioodidel kasumit arvestatud, siis näidatakse siin 0 (null). 41) Määratud boonused Siin näidatakse aruandeperioodil lepingule määratud boonused Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Samuti näidatakse siin eelnevatel aruandeperioodidel määratud kasumiosad, mis ei ole lepingule veel garanteeritud. Kui lepingule ei ole boonuseid aruandeperioodil määratud, siis näidatakse siin 0 (null). 42) Väljamakstud boonused Siin näidatakse lepingu alusel aruandeperioodil väljamakstud boonused Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mida võidakse teha nii aruandeperioodil arvestatud boonuste osas kui ka juba eelnevatel aruandeperioodidel määratud boonustelt. Kui lepingu alusel ei ole boonuseid kindlustusvõtjale või kindlustatule aruandeperioodil väljamakstud, siis näidatakse siin 0 (null). 43) Rahuldamata nõuete eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) Siin näidatakse lepingule vastav rahuldamata nõuete eraldise suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, koos vastavate kahjukäsitluskuludega. Kui lepingule ei ole rahuldamata nõuete eraldist aruandekuupäeval arvutatud, siis näidatakse siin 0 (null). 44) Edasikindlustusandja osa rahuldamata nõuete eraldises Siin näidatakse lepingule vastav edasikindlustusandja osa rahuldamata nõuete eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingule ei ole rahuldamata nõuete eraldist aruandekuupäeval arvutatud või lepingu alusel puudub edasikindlustusandjal rahuldamata nõude alusel kohustus, siis näidatakse siin 0 (null). 45) Suremuse osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse lepingu alusel aruandeperioodil arvestatud suremuse osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust, kui suremuse osa ei arvutata sisse kindlustusmakse suurusesse. Kui suremuse osa on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette suremuse osa mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 46) Lisakindlustuse riskide osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse lepingu lisakindlustuse riskide eest mahaarvatav osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust, kui lisakindlustuse riski tasu ei arvutata sisse kindlustusmakse suurusesse. Kui lisakindlustuse riskide tasu on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette lisakindlustuse riskide tasu mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 47) Kulude osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse lepingu kulude osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust, kui seda kulude osa ei arvutata sisse kindlustusmakse suurusesse. Kui kulude osa on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette kulude osa mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 48) Osaline väljamakse, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse lepingu osaline väljamakse Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust. Kui osalise väljamakse osa on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette osalise väljamakse mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 49) Lisakindlustusleping Siin näidatakse lisakindlustuslepingu(te)ga kaetud lisakindlustusriskide arv. Kui lepingul lisakindlustuslepingut(id) ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 50) Uuendatud lepingu number Kui leping on eelmise lepingu uuendus täiendava meditsiinilise kontrollita, siis näidatakse siin uuendatud lepinglepingu number. Kui lepingut ei ole aruandeperioodil uuendatud, siis näidatakse siin 0 (null). 51) Lepingu seisund Siin näidatakse lepingu seisundi identifikaator aruandekuupäeval vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: leping on aruandekuupäevaks sõlmitud, kuid leping pole veel jõustunud F lepingust on taganetud W leping on aruandekuupäeval jõus J leping on väljamakseperioodil B leping on jõus, kuid on muudetud maksevabaks aruandeperioodil M leping on jõus, kuid on muudetud maksevabaks eelnevatel aruandeperioodidel P leping on jõus, kuid kindlustuskaitse on peatunud (maksepuhkus) A leping on katkenud, lepingul on tagastusväärtus ning antud lepingut ei ole enam võimalik muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita K leping on katkenud, lepingul ei ole tagastusväärtust ning antud lepingut ei ole võimalik enam muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita S leping on peatatud, lepingul on tagastusväärtus ning antud lepingut on võimalik veel muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita V leping on peatatud, lepingul ei ole tagastusväärtust, kuid antud lepingut on võimalik veel muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita R leping on aruandeperioodil lõppenud kindlustusperioodi lõppemise tõttu L leping on aruandeperioodil katkestatud ning tagastusväärtus on välja makstud T muu O 52) Lepingu lõppemise põhjus Siin näidatakse lepingu lõppemise põhjuse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustatu surm S kindlustatu üleelamine Y kindlustatu abiellumine A kindlustatu sünd B tagastusväärtuse väljamaksmine T leping lõppes muudel põhjustel O leping ei ole lõppenud X 53) Surma põhjus Siin näidatakse lepinguga kaetud kindlustatu surma põhjuse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: liiklusvahendiga seotud trauma SL alkoholimürgitus SA kukkumise tagajärjel saadud trauma SK uppumine SU mürgistus SM suitsiid SS tapmine ST muu õnnetusjuhtum SO loomulik vanadussurm SV kasvajad HK vere- ja vereloomeelundite haigused VV vere- ja vereringeelundite haigused VR närvisüsteemi- ja tundeelundite haigused NT hingamiselundite haigused HH seedeelundite haigused SH sisesekretsiooni- toitumis- ja ainevahetuse häired HA nakkus- ja parasiithaigused NP psüühika- ja käitumishäired PK naha- ja nahaaluskoe haigused NN lihasluukonna- ja sidekoehaigused LS kuse- ja suguelundite haigused KS raseduse-, sünnituse- ja sünnitusjärgse perioodi tüsistused RS perinataalperioodi patoloogia PP kaasasündinud väärarendid KV sümptomid ja ebatäpsed seisundid SE muu haigus HO muu OO lepinguga kaetud kindlustatu ei ole surnud XX 54) Lepingu lõppemise kuupäev Siin näidatakse lepingu lõppemise, katkestamise või katkemise kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp), st kindlustusandjal on lõppenud suhe kindlustusvõtjaga. Kui lepingut ei ole aruandeperioodil lõpetatud, katkestatud või leping ei ole aruandeperioodil katkenud või on uuesti jõustunud, siis näidatakse kuupäeva väärtusena 0 (null). 55) Katkenud lepingu eraldise ja finantskohustuse suurus katkestamise hetkel Siin näidatakse lepingu tagastusväärtuse arvutamise aluseks oleva tehnilise eraldise ja finantskohustuse suurus lõppemise, katkemise või katkestamise kuupäeva seisuga Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu tehnilise eraldise ja finantskohustuse suurus lõppemise, katkemise või katkestamise kuupäeva seisuga on negatiivne, siis näidatakse siin negatiivse eraldise suurus. Negatiivne eraldiste ja finantskohustuse summa esitatakse miinusmärgiga. Kui lepingut ei ole aruandeperioodil lõpetatud, katkestatud või leping ei ole aruandeperioodil katkenud, siis näidatakse siin 0 (null). 56) Esitatud nõue Siin näidatakse lepingu alusel esitatud nõude identifikaator aruandekuupäeval vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: nõue on esitatud, kuid pole veel käsitletud E nõue on käsitletud, kuid pole veel rahuldatud K nõue on rahuldatud R muu O nõuet ei ole esitatud X 57) Väljamakstud summa Siin näidatakse lepingu alusel aruandeperioodil välja makstud kindlustussumma, hüvitise või tagasiostu suurus Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu alusel ei ole aruandeperioodil väljamakset sooritatud, siis näidatakse siin 0 (null). 58) Väljamakstud summast kasumiosa Siin näidatakse lepingu alusel kasumiosa suurus aruandeperioodil välja makstud kindlustussummast, hüvitisest või tagasiostust Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu alusel ei ole aruandeperioodil väljamakset sooritatud või kui väljamakstud summa ei sisalda kasumiosa, siis näidatakse siin 0 (null). 59) Väljamakstud summast edasikindlustuse osa Siin näidatakse lepingu alusel aruandeperioodil väljamakstud summast edasikindlustusandja kanda jääv osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu alusel ei ole aruandeperioodil väljamakset sooritatud või kui väljamakstud summa ei sisalda edasikindlustusandja osa, siis näidatakse siin 0 (null). 60) Kahjukäsitluskulud Siin näidatakse kindlustussumma või hüvitise väljamaksmisega seotud kahjukäsitluskulud aruandeperioodil Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui väljamakset aruandeperioodil ei ole sooritatud või sellega ei ole seotud kahjukäsitluskulusid, siis näidatakse siin 0 (null). 61) Väljamakse sagedus Siin näidatakse lepingu väljamakse sageduse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: väljamakset sooritatakse iga kuu M väljamakset sooritatakse iga kvartal K väljamakset sooritatakse iga poolaasta P väljamakset sooritatakse iga aasta A väljamakse sooritatakse ühekordse summana Y väljamaksete maksegraafik ei ole lepingus fikseeritud S muu O väljamakset veel ei sooritata X 62) Väljamakseperiood Siin näidatakse väljamakse(te) välja maksmise aeg aastates. Kui lepingu sõlmimisel on kokku lepitud hüvitise väljamaksmise periood, siis näidatakse siin kokkulepitud väljamakseperioodi aeg aastates. Kui lepingu alusel väljamakseid veel ei sooritata või sõlmimisel pole kokku lepitud väljamakseperioodi, siis näidatakse siin 0 (null). 63) Väljamakseperioodi alguskuupäev Siin näidatakse väljamakse(te) väljamaksmise alustamise kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui antud lepingule ei ole määratud väljamakseperioodi alguskuupäeva, siis näidatakse siin väljamakseperioodi alguskuupäevana 0 (null). 64) Lepingu identifikaator Siin näidatakse lepingu identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustusleping hoiuse lahtisidumisega 1 kindlustusleping hoiuse lahtisidumiseta 2 investeerimisleping 3 65) Riigi kood Siin näidatakse selle riigi kood, kus kindlustusrisk asub. Riigi kood esitatakse suurtähtedega vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile. Rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisa 8 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 26 (rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 sõnastuses) INVESTEERIMISRISKIGA ELUKINDLUSTUSLEPINGUD 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad elukindlustusandja investeerimisriskiga elukindlustuslepingud. Aruandes ei kajastata muid üksikisikust kindlustusvõtjatega sõlmitud lepinguid ega grupikindlustuse lepingud. Kui investeerimisriskiga põhikindlustusleping katab rohkem kui ühte kindlustatut, siis kajastatakse vastav leping grupikindlustuse lepingute aruandes. 2. Aruande kood Investeerimisriskiga elukindlustuslepingud aruande koodiks on 841. 3. Üldnõuded aruande esitamisele Iga investeerimisriskiga elukindlustuse põhikindlustuslepingu kohta (kui investeerimisriskiga elukindlustuse põhikindlustuslepingus on fikseeritud rohkem kui üks isik, siis kajastatakse vastav leping grupikindlustuse lepingu all) esitatakse andmed ühe aruandereana vastavalt aruanderea struktuurile. 4. Aruanderea struktuur 1) Lepingu number 2) Lepingu jõustumise kuupäev 3) Lepingu uuendamise võimalus 4) Kindlustatu sünnikuupäev 5) Kindlustusvõtja sünnikuupäev 6) Kindlustatu sugu 7) Kindlustusvõtja sugu/liik 8) Lepingu pikkus 9) Lepingu liik 10) Tulumaksusoodustus 11) Kindlustusmakse sagedus 12) Valuuta 13) Kindlustusmaksete maksmise aeg aastates 14) Garanteeritud kindlustussumma surma korral 15) Jooksev kindlustussumma 16) Garanteeritud kindlustussumma lepingu tähtaegumisel või tagasiostmisel 17) Kindlustusandja vastutusel olev kindlustussumma 18) Kindlustusvõtja vastutusel olev kindlustussumma 19) Investeeringute väärtus 20) Riskisuurendus 21) Intressimäär kindlustusmakse arvestuses 22) Saadud ja saadaolevad kindlustusmaksed 23) Laekunud kindlustusmaksete summa 24) Kindlustusmaksetest riski katmiseks minev osa 25) Kindlustusmaksetest kulude katmiseks minev osa 26) Kindlustusmaksetest kogumiseks minev osa 27) Võlguolevad kindlustusmaksed 28) Edasikindlustusmakse 29) Tagastusväärtuse arvutamisel kasutatav tehniline intressimäär 30) Elukindlustuse eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) 31) Elukindlustuse eraldis (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev) 32) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (raamatupidamisaruannetes kajastatav) 33) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev) 34) Ettemakstud preemiate eraldis 35) Edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises 36) Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute finantskohustus 37) Muu finantskohustus 38) Rahuldamata nõuete eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) 39) Edasikindlustusandja osa rahuldamata nõuete eraldises 40) Kasumiosa eraldis 41) Määratud boonused 42) Väljamakstud boonused 43) Suremuse osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 44) Lisakindlustuse riskide osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 45) Kulude osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 46) Osaline väljamakse, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 47) Lisakindlustusleping 48) Lepingu uuendamine 49) Lepingu seisund 50) Lepingu lõppemise põhjus 51) Surma põhjus 52) Lepingu lõppemise kuupäev 53) Katkenud lepingu eraldise ja finantskohustuse suurus katkestamise hetkel 54) Esitatud nõue 55) Väljamakstud summa 56) Väljamakstud summast kasumiosa 57) Väljamakstud summast edasikindlustuse osa 58) Kahjukäsitluskulud 59) Väljamakse sagedus 60) Väljamakseperiood 61) Väljamakseperioodi alguskuupäev 62) Lepingu identifikaator 63) Riigi kood. 5. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Lepingu number Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu number. 2) Lepingu jõustumise kuupäev Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu jõustumise kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). 3) Lepingu uuendamise võimalus Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu uuendamise võimaluse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: investeerimisriskiga elukindlustuslepingut on võimalik uuendada täiendava meditsiinilise kontrollita J investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole võimalik uuendada täiendava meditsiinilise kontrollita E 4) Kindlustatu sünnikuupäev Siin näidatakse kindlustatu sünnikuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui kindlustatu sünnikuupäev ei ole lepingus teada, siis näidatakse siin 0 (null). 5) Kindlustusvõtja sünnikuupäev Siin näidatakse kindlustusvõtja sünnikuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Juhul kui kindlustusvõtja on juriidiline isik, siis näidatakse kindlustusvõtja sünnikuupäevana 0 (null). 6) Kindlustatu sugu Siin näidatakse kindlustatu soo identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustatu on mees M kindlustatu on naine N 7) Kindlustusvõtja sugu/liik Siin näidatakse kindlustusvõtja soo/liigi identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustusvõtja on mees M kindlustusvõtja on naine N kindlustusvõtja on juriidiline isik J 8) Lepingu pikkus Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu pikkus aastates, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu pikkust ei ole määratud, siis näidatakse siin 0 (null). 9) Lepingu liik Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu liigi (vastavalt sellele, mis on tema analoog mitte-investeerimisriskiga elukindlustuslepingute korral) identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: tähtajaline kindlustus surmajuhtumiks RT laenukindlustus RL eluaegne kindlustus surmajuhtumiks RE kapitalikogumiskindlustus KK puhas üleelamiskindlustus KY lastekindlustus KL muutuva garanteeritud intressimääraga kapitalikogumiskindlustus KM abiellumiskindlustus KA sünnikindlustus KS tähtajaline annuiteet AT eluaegne annuiteet AE muutuva garanteeritud intressimääraga annuiteet AM edasilükatud annuiteet AL muu OO 10) Tulumaksusoodustus Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu tulumaksusoodustuse olemasolu (täiendava kogumispensionikindlustuse lepingu tähenduses) identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: investeerimisriskiga elukindlustusleping on tulumaksusoodustusega J investeerimisriskiga elukindlustusleping ei ole tulumaksusoodustusega E 11) Kindlustusmakse sagedus Siin näidatakse kindlustusmakse sageduse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustusmakset sooritatakse iga kuu M kindlustusmakset sooritatakse iga kvartal K kindlustusmakset sooritatakse iga poolaasta P kindlustusmakset sooritatakse iga aasta A kindlustusmakse sooritatakse ühekordse summana Y kindlustusmaksete maksegraafik ei ole lepingus fikseeritud S muu O 12) Valuuta Siin näidatakse lepingus fikseeritud kindlustusmakse valuuta. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. Kui kindlustusvõtja soovil ostetakse fondiosakuid või muid väärtpabereid, mis on erinevates valuutades, siis näidatakse siin XXX. 13) Kindlustusmaksete maksmise aeg aastates Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kokku lepitud kindlustusmaksete maksmise aeg aastates, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui kindlustusmaksete maksmise aega kokku lepitud ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 14) Garanteeritud kindlustussumma surma korral Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kindlustussumma aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille väljamaksmine oleks investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustatu surma korral garanteeritud. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel on minimaalne garanteeritud kindlustussumma lepingu tähtaegumisel või tagasiostmisel seotud investeeringute väärtusega, siis näidatakse siin see kindlustussumma suurus Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis ületab investeeringute väärtust. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingus ei ole fikseeritud minimaalset garanteeritud kindlustussumma suurust, mis kuulub väljamaksmisele kindlustatu surma korral, siis näidatakse siin 0 (null). 15) Jooksev kindlustussumma Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kindlustussumma aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis kuuluks väljamaksmisele kindlustusjuhtumi korral. 16) Garanteeritud kindlustussumma lepingu tähtaegumisel või tagasiostmisel Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu tähtaegumisel või tagasiostmisel väljamakstava garanteeritud kindlustussumma suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel on minimaalne garanteeritud kindlustussumma kindlustatu surma korral seotud investeeringute väärtusega, siis näidatakse siin see kindlustussumma suurus Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis ületab investeeringute väärtust. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingus ei ole fikseeritud minimaalset garanteeritud kindlustussumma suurust, mis kuulub väljamaksmisele lepingu tähtaegumisel või tagasiostmisel, siis näidatakse siin 0 (null). 17) Kindlustusandja vastutusel olev kindlustussumma Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusandja vastutusel olev maksimaalne kindlustussumma aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. 18) Kindlustusvõtja vastutusel olev kindlustussumma Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtja vastutusel olev kindlustussumma aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. 19) Investeeringute väärtus Siin näidatakse kindlustusvõtja poolt määratud investeeringute väärtus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. 20) Riskisuurendus Riskisuurenduse identifikaator määratakse kahe erineva identifikaatori kombinatsioonina, kus esimene identifikaator näitab riskisuurenduse meetodit ja teine riskisuurenduse konstanti. Riskisuurenduse meetodi identifikaator näidatakse vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: suremusmäära või -tõenäosust on korrutatud konstandiga K suremusmäärale või -tõenäosusele on juurde liidetud konstant L vanust on nihutatud A kindlustusmakset on korrutatud konstandiga P kindlustusmaksele on juurde liidetud konstant M muu meetod O antud investeerimisriskiga elukindlustusleping on välja antud standardse tariifitabeli alusel X Riskisuurenduse konstandina näidatakse vastavalt meetodile kasutatud konstandi suurus, kus konstant lisatakse dünaamilise suuruse meetodi identifikaatorile tühikut jätmata. 21) Intressimäär kindlustusmakse arvestuses Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kindlustusmaksete arvestuses kasutatava aruandekuupäeval kehtiva intressimäära suurus protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). 22) Saadud ja saadaolevad kindlustusmaksed Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel aruandeperioodil saadud ja saadaolevad kindlustusmaksed Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel ei ole saadud ja saadaolevaid kindlustusmakseid, siis näidatakse siin 0 (null). 23) Laekunud kindlustusmaksete summa Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel aruandeperioodil laekunud kindlustusmaksete summa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. 24) Kindlustusmaksetest riski katmiseks minev osa Siin näidatakse see osa saadud ja saadaolevatest kindlustusmaksetest Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis on aruandeperioodil läinud investeerimisriskiga elukindlustuslepingust tuleneva riski katmiseks (vastavalt äriplaanis arvestatule). Kui äriplaani alusel ei ole kindlustusmaksesse riski katmiseks minevat osa sisse arvestatud ja see võetakse maha kindlustustehnilisest eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 25) Kindlustusmaksetest kulude katmiseks minev osa Siin näidatakse see osa saadud ja saadaolevatest kindlustusmaksetest Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis on aruandeperioodil läinud investeerimisriskiga elukindlustuslepingust tulenevate kulude katmiseks (vastavalt äriplaanis arvestatule). Kui äriplaani alusel ei ole kindlustusmaksesse kulude katmiseks minevat osa sisse arvestatud ja see võetakse maha kindlustustehnilisest eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 26) Kindlustusmaksetest kogumiseks minev osa Siin näidatakse see osa saadud ja saadaolevatest kindlustusmaksetest Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis on aruandeperioodil läinud investeerimisriskiga elukindlustuslepingust tuleneva kogumisosa katmiseks (vastavalt äriplaanis arvestatule). Kui äriplaani alusel ei ole kindlustusmaksesse kogumise katmiseks minevat osa sisse arvestatud ja see võetakse maha kindlustustehnilisest eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 27) Võlguolevad kindlustusmaksed Siin näidatakse aruandekuupäeval kindlustusvõtja võlguolevad kindlustusmaksed Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui kindlustusvõtja kindlustusandjale võlgu ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 28) Edasikindlustusmakse Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel edasikindlustusandjale tasutud summad (näidatakse samadel põhimõtetel nagu majandusaasta aruandes) Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel edasikindlustusandjale makseid tasutud ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 29) Tagastusväärtuse arvutamisel kasutatav tehniline intressimäär Siin näidatakse aruandekuupäeval kehtiv kindlustustehniline intressimäär aasta baasil, mida kasutatakse tagastusväärtuse arvutamise aluseks olevate kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel (diskonteerimisel) ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). 30) Elukindlustuse eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingule vastav elukindlustuse eraldise suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava investeerimisriskiga elukindlustuslepingu elukindlustuse eraldist kajastatakse raamatupidamise aruannetes. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. Kui investeerimisriskiga elukindlustusleping klassifitseeritakse kui investeerimisleping, siis näidatakse siin 0 (null). 31) Elukindlustuse eraldis (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev eraldis) Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingule vastav elukindlustuse eraldise suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava investeerimisriskiga elukindlustuslepingu elukindlustuse eraldist kasutatakse tagastusväärtuse arvutamiseks. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. Kui investeerimisriskiga elukindlustusleping klassifitseeritakse kui investeerimisleping, siis näidatakse siin 0 (null). 32) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (raamatupidamisaruannetes kajastatav) Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingule vastav edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava investeerimisriskiga elukindlustuslepingu elukindlustuse eraldist kajastatakse raamatupidamise aruannetes. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. Kui investeerimisriskiga elukindlustusleping klassifitseeritakse kui investeerimisleping, siis näidatakse siin 0 (null). 33) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev eraldis) Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingule vastav edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava investeerimisriskiga elukindlustuslepingu elukindlustuse eraldist kasutatakse tagastusväärtuse arvutamiseks. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. Kui investeerimisriskiga elukindlustusleping klassifitseeritakse kui investeerimisleping, siis näidatakse siin 0 (null). 34) Ettemakstud preemiate eraldis Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingule vastav ettemakstud preemiate eraldise suurus (raamatupidamises kajastatakse koos elukindlustuse eraldisega) aruandekuupäeval Eesti kroonides ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ettemakstud preemiate eraldist ei arvutata, siis näidatakse siin 0 (null). 35) Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldises Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingule vastav edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingul ei arvutata aruandekuupäeval ettemakstud preemiate eraldist või ei arvestata edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises, siis näidatakse siin 0 (null). 36) Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute finantskohustus Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingute finantskohustuse suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. 37) Muu finantskohustus Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingute kindlustusandja vastutusel olev finantskohustuse suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustusleping klassifitseeritakse kui kindlustusleping, siis näidatakse siin 0 (null). 38) Rahuldamata nõuete eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingule vastav rahuldamata nõuete eraldise suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, koos kahjukäsitluskuludega. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingule ei ole rahuldamata nõuete eraldist aruandekuupäeval arvutatud, siis näidatakse siin 0 (null). 39) Edasikindlustusandja osa rahuldamata nõuete eraldises Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingule vastav edasikindlustusandja osa rahuldamata nõuete eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingule ei ole rahuldamata nõuete eraldist aruandekuupäeval arvutatud või investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel puudub edasikindlustusandjal rahuldamata nõude alusel kohustus, siis näidatakse siin 0 (null). 40) Kasumiosa eraldis Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu eelnevatel aruandeperioodidel määratud ja garanteeritud kasumiosadele arvestatud finantskohustus Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingule kasumit ei arvestata või ei ole investeerimisriskiga elukindlustuslepingule eelnevatel aruandeperioodidel kasumit arvestatud, siis näidatakse siin 0 (null). 41) Määratud boonused Siin näidatakse aruandeperioodil investeerimisriskiga elukindlustuslepingule määratud boonused Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Samuti näidatakse siin eelnevatel aruandeperioodidel määratud kasumiosad, mis ei ole kindlustuslepingule veel garanteeritud. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingule ei ole boonuseid aruandeperioodil määratud, siis näidatakse siin 0 (null). 42) Väljamakstud boonused Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel aruandeperioodil väljamakstud boonused Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mida võidakse teha nii aruandeperioodil arvestatud boonuste osas kui ka juba eelnevatel aruandeperioodidel määratud boonustelt. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel ei ole boonuseid kindlustusvõtjale või kindlustatule aruandeperioodil välja makstud, siis näidatakse siin 0 (null). 43) Suremuse osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel aruandeperioodil arvestatud suremuse osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust, kui suremuse osa ei arvutata sisse kindlustusmakse suurusesse. Kui suremuse osa on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette suremuse osa mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 44) Lisakindlustuse riskide osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu lisakindlustuse riskide eest mahaarvatav osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust, kui lisakindlustuse riski tasu ei arvutata sisse kindlustusmakse suurusesse. Kui lisakindlustuse riskide tasu on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette lisakindlustuse riskide tasu mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 45) Kulude osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kulude osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust, kui seda kulude osa ei arvutata sisse kindlustusmakse suurusesse. Kui kulude osa on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette kulude osa mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 46) Osaline väljamakse, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu osaline väljamakse Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust. Kui osalise väljamakse osa on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette osalise väljamakse mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 47) Lisakindlustusleping Siin näidatakse lisakindlustuslepingu(te)ga kaetud lisakindlustusriskide arv. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu lisakindlustuslepingut(id) ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 48) Lepingu uuendamine Kui investeerimisriskiga elukindlustusleping on eelmise lepingu uuendus täiendava meditsiinilise kontrollita, siis näidatakse siin uuendatud lepingu number. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole aruandeperioodil uuendatud, siis näidatakse siin 0 (null). 49) Lepingu seisund Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu seisundi identifikaator aruandekuupäeval vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: leping on aruandekuupäevaks sõlmitud, kuid leping pole veel jõustunud F lepingust on taganetud W leping on aruandekuupäeval jõus J leping on väljamakseperioodil B leping on jõus, kuid on muudetud maksevabaks aruandeperioodil M leping on jõus, kuid on muudetud maksevabaks eelnevatel aruandeperioodidel P leping on jõus, kuid kindlustuskaitse on peatunud (maksepuhkus) A leping on katkenud, lepingul on tagastusväärtus ning antud lepingut ei ole enam võimalik muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita K leping on katkenud, lepingul ei ole tagastusväärtust ning antud lepingut ei ole võimalik enam muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita S leping on peatatud, lepingul on tagastusväärtus ning antud lepingut on võimalik veel muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita V leping on peatatud, lepingul ei ole tagastusväärtust, kuid antud lepingut on võimalik veel muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita R leping on aruandeperioodil lõppenud kindlustusperioodi lõppemise tõttu L leping on aruandeperioodil katkestatud ning tagastusväärtus on välja makstud T muu O 50) Lepingu lõppemise põhjus Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu lõppemise põhjuse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustatu surm S kindlustatu üleelamine Y kindlustatu abiellumine A kindlustatu sünd B tagastusväärtuse väljamaksmine T leping lõppes muudel põhjustel O leping ei ole lõppenud X 51) Surma põhjus Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepinguga kaetud kindlustatu surma põhjuse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: liiklusvahendiga seotud trauma SL alkoholimürgitus SA kukkumise tagajärjel saadud trauma SK uppumine SU mürgistus SM suitsiid SS tapmine ST muu õnnetusjuhtum SO loomulik vanadussurm SV kasvajad HK vere- ja vereloomeelundite haigused VV vere- ja vereringeelundite haigused VR närvisüsteemi- ja tundeelundite haigused NT hingamiselundite haigused HH seedeelundite haigused SH sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetuse häired HA nakkus- ja parasiithaigused NP psüühika- ja käitumishäired PK naha- ja nahaaluskoe haigused NN lihasluukonna- ja sidekoehaigused LS kuse- ja suguelundite haigused KS raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi tüsistused RS perinataalperioodi patoloogia PP kaasasündinud väärarendid KV sümptomid ja ebatäpsed seisundid SE muu haigus HO muu OO lepinguga kaetud kindlustatu ei ole surnud XX 52) Lepingu lõppemise kuupäev Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu lõppemise, katkestamise või katkemise kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp), st kindlustusandjal on lõppenud suhe kindlustusvõtjaga. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole aruandeperioodil lõpetatud, katkestatud või leping ei ole aruandeperioodil katkenud või on uuesti jõustunud, siis näidatakse kuupäeva väärtusena 0 (null). 53) Katkenud lepingu eraldise ja finantskohustuse suurus katkestamise hetkel Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu tagastusväärtuse arvutamise aluseks oleva tehnilise eraldise ja finantskohustuse suurus lõppemise, katkemise või katkestamise kuupäeva seisuga Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu tehnilise eraldise ja finantskohustuse suurus lõppemise, katkemise või katkestamise kuupäeva seisuga on negatiivne, siis näidatakse siin negatiivse eraldise ja finantskohustuse suurus. Negatiivne eraldise ja finantskohustuse suurus esitatakse miinusmärgiga. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingut ei ole aruandeperioodil lõpetatud, katkestatud või leping ei ole aruandeperioodil katkenud, siis näidatakse siin 0 (null). 54) Esitatud nõue Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel esitatud nõude identifikaator aruandekuupäeval vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: nõue on esitatud, kuid pole veel käsitletud E nõue on käsitletud, kuid pole veel rahuldatud K nõue on rahuldatud R muu O nõuet ei ole esitatud X 55) Väljamakstud summa Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel aruandeperioodil välja makstud kindlustussumma, hüvitise või tagasiostu suurus Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel ei ole aruandeperioodil väljamakset sooritatud, siis näidatakse siin 0 (null). 56) Väljamakstud summast kasumiosa Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu kasumiosa suurus aruandeperioodil välja makstud kindlustussummast, hüvitisest või tagasiostust Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel ei ole aruandeperioodil väljamakset sooritatud või kui väljamakstud summa ei sisalda kasumiosa, siis näidatakse siin 0 (null). 57) Väljamakstud summast edasikindlustuse osa Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel aruandeperioodil väljamakstud summast edasikindlustusandja kanda jääv osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel ei ole aruandeperioodil väljamakset sooritatud või kui väljamakstud summa ei sisalda edasikindlustusandja osa, siis näidatakse siin 0 (null). 58) Kahjukäsitluskulud Siin näidatakse kindlustussumma või hüvitise väljamaksmisega seotud kahjukäsitluskulud aruandeperioodil Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui väljamakset aruandeperioodil ei ole sooritatud või sellega ei ole seotud kahjukäsitluskulusid, siis näidatakse siin 0 (null). 59) Väljamakse sagedus Siin näidatakse investeerimisriskiga elukindlustuslepingu väljamakse sageduse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: väljamakset sooritatakse iga kuu M väljamakset sooritatakse iga kvartal K väljamakset sooritatakse iga poolaasta P väljamakset sooritatakse iga aasta A väljamakse sooritatakse ühekordse summana Y väljamaksete maksegraafik ei ole lepingus fikseeritud S muu O väljamakset veel ei sooritata X 60) Väljamakseperiood Siin näidatakse väljamakse välja maksmise aeg aastates. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu sõlmimisel on kokku lepitud hüvitise väljamaksmise periood, siis näidatakse siin kokkulepitud väljamakseperioodi aeg aastates. Kui investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel väljamakseid veel ei sooritata või sõlmimisel pole kokku lepitud väljamakseperioodi, siis näidatakse siin 0 (null). 61) Väljamakseperioodi alguskuupäev Siin näidatakse väljamakse(te) välja maksmise alustamise kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui antud lepingule ei ole määratud väljamakseperioodi alguskuupäeva, siis näidatakse siin väljamakseperioodi alguskuupäevana 0 (null). 62) Lepingu identifikaator Siin näidatakse lepingu identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustusleping hoiuse lahtisidumisega 1 kindlustusleping hoiuse lahtisidumiseta 2 investeerimisleping 3 63) Riigi kood Siin näidatakse selle riigi kood, kus asub kindlustusrisk. Riigi kood esitatakse suurtähtedega vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile. Rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisa 9 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 27 (rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 sõnastuses) GRUPIKINDLUSTUSE LEPINGUD 1. Aruande valdkond Aruande valdkonda kuuluvad elukindlustusandja grupikindlustuse lepingud. Aruandes ei kajastata üksikisikutest kindlustusvõtjatega sõlmitud lepinguid ega investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid. Grupikindlustuse alla loetakse antud aruande korral kõiki lepinguid, milles on fikseeritud rohkem kui üks kindlustatu. 2. Aruande kood Grupikindlustuse lepingud aruande koodiks on 842. 3. Üldnõuded aruande esitamisele Kui aruandeperioodi jooksul on toimunud mitu surmajuhtumit või esitatud mitu nõuet, siis näidatakse need erinevatel aruanderidadel. Iga grupikindlustuse lepingu kohta esitatakse andmed ühe aruandereana vastavalt aruanderea struktuurile. 4. Aruanderea struktuur 1) Lepingu number 2) Lepingu jõustumise kuupäev 3) Lepingu uuendamise võimalus 4) Lepinguga kaetud isikute arv 5) Grupist lahkunud 6) Grupiga liitunud 7) Lepingu pikkus 8) Lepingu liik 9) Valuuta 10) Kindlustusmakse sagedus 11) Dünaamiline suurenemine 12) Kindlustusmaksete maksmise aeg aastates 13) Kasumijaotamine 14) Kindlustussumma surma korral 15) Kindlustussumma üleelamise korral 16) Annuiteedi summa 17) Kindlustusandja vastutusel olev kindlustussumma 18) Intressimäär kindlustusmakse arvutuses 19) Makse sagedusele vastav arvestuslik kindlustusmakse 20) Saadud ja saadaolevad kindlustusmaksed 21) Laekunud kindlustusmaksete summa 22) Kindlustusmaksetest riski katmiseks minev osa 23) Kindlustusmaksetest kulude katmiseks minev osa 24) Kindlustusmaksetest kogumiseks minev osa 25) Võlguolevad kindlustusmaksed 26) Edasikindlustusmakse 27) Tagastusväärtuse arvutamisel kasutatav tehniline intressimäär 28) Elukindlustuse eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) 29) Elukindlustuse eraldis (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev) 30) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (raamatupidamisaruannetes kajastatav) 31) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev) 32) Ettemakstud preemiate eraldis 33) Edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises 34) Finantskohustus 35) Kasumiosa eraldis 36) Määratud boonused 37) Väljamakstud boonused 38) Rahuldamata nõuete eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) 39) Edasikindlustusandja osa rahuldamata nõuete eraldises 40) Suremuse osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 41) Lisakindlustuse riskide osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 42) Kulude osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 43) Osaline väljamakse, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust 44) Lisakindlustusleping 45) Lepingu uuendamine 46) Lepingu seisund 47) Lepingu lõppemise põhjus 48) Surma põhjus 49) Lepingu lõppemise kuupäev 50) Katkenud lepingu eraldise ja finantskohustuse suurus katkestamise hetkel 51) Esitatud nõue 52) Väljamakstud summa 53) Väljamakstud summast kasumiosa 54) Väljamakstud summast edasikindlustuse osa 55) Kahjukäsitluskulud 56) Väljamakse sagedus 57) Väljamakseperiood 58) Väljamakseperioodi alguskuupäev 59) Lepingu identifikaator 60) Riigi kood. 5. Aruanderea struktuuri selgitus 1) Lepingu number Siin näidatakse kindlustusvõtjaga sõlmitud lepingu number. 2) Lepingu jõustumise kuupäev Siin näidatakse lepingu jõustumise kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). 3) Lepingu uuendamise võimalus Siin näidatakse lepingu uuendamise võimaluse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: lepingut on võimalik uuendada täiendava meditsiinilise kontrollita J lepingut ei ole võimalik uuendada täiendava meditsiinilise kontrollita E 4) Lepinguga kaetud kindlustatute arv Siin näidatakse lepingus fikseeritud kindlustatute arv. 5) Grupist lahkunud Siin näidatakse lepingus fikseeritud kindlustatute grupist aruandeperioodil lahkunud kindlustatute arv. Kui aruandeperioodil ei ole kindlustatuid grupist lahkunud, siis näidatakse siin 0 (null). 6) Grupiga liitunud Siin näidatakse lepingus fikseeritud kindlustatute grupiga aruandeperioodil liitunud kindlustatute arv. Kui aruandeperioodil ei ole kindlustatuid grupiga liitunud, siis näidatakse siin 0 (null). 7) Lepingu pikkus Siin näidatakse lepingu pikkus aastates, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu pikkust ei ole määratud, siis näidatakse siin 0 (null). 8) Lepingu liik Siin näidatakse lepingu liigi identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: tähtajaline kindlustus surmajuhtumiks RT laenukindlustus RL eluaegne kindlustus surmajuhtumiks RE kapitalikogumiskindlustus KK puhas üleelamiskindlustus KY lastekindlustus KL muutuva garanteeritud intressimääraga kapitalikogumiskindlustus KM abiellumiskindlustus KA sünnikindlustus KS tähtajaline annuiteet AT eluaegne annuiteet AE muutuva garanteeritud intressimääraga annuiteet AM edasilükatud annuiteet AL muu OO Kui grupikindlustuse leping on investeerimisriskiga, siis lisatakse kindlustusliigi identifikaatorile tähis «I» kindlustusliigi identifikaatori järele tühikut jätmata. 9) Valuuta Siin näidatakse lepingus fikseeritud kindlustusmakse valuuta. Valuuta kood määratakse vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 4217 valuutakoodide tabelile ja näidatakse suurtähtedega. 10) Kindlustusmaksete sagedus Siin näidatakse kindlustusmaksete sageduse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustusmakset sooritatakse iga kuu M kindlustusmakset sooritatakse iga kvartal K kindlustusmakset sooritatakse iga poolaasta P kindlustusmakset sooritatakse iga aasta A kindlustusmakse sooritatakse ühekordse summana Y kindlustusmaksete maksegraafik ei ole lepingus fikseeritud S muu O 11) Dünaamiline suurenemine Dünaamilise suurenemise identifikaator määratakse kahe erineva identifikaatori kombinatsioonina, kus esimene identifikaator näitab dünaamilise suurendamise meetodit ja teine dünaamilise suurenemise konstanti. Dünaamilise suurenemise meetodi identifikaator näidatakse vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: antud lepingu kindlustusmakse suureneb igal aruandeperioodil mingi lepingus fikseeritud protsendi võrra eelmisest aastasest kindlustusmaksest DP antud lepingu kindlustussumma suureneb igal aruandeperioodil mingi lepingus fikseeritud protsendi võrra eelmisest kindlustussummast DS antud lepingu kindlustusmakse suureneb igal aruandeperioodil mingi lepingus fikseeritud protsendi võrra esimesest aastasest kindlustusmaksest PP antud lepingu kindlustussumma suureneb igal aruandeperioodil mingi lepingus fikseeritud protsendi võrra esimesest kindlustussummast PS muu dünaamilise suurenemise meetod OO antud lepingu alusel dünaamilist suurenemist ei toimu XX Dünaamilise suurendamise konstandina näidatakse vastavalt meetodile kasutatud konstandi suurus, kus konstant lisatakse dünaamilise suuruse meetodi identifikaatorile tühikut jätmata. 12) Kindlustusmaksete maksmise aeg aastates Siin näidatakse lepingu alusel kokku lepitud kindlustusmaksete maksmise aeg aastates, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui kindlustusmaksete maksmise aega ei ole kokku lepitud, siis näidatakse siin 0 (null). 13) Kasumijaotamine Siin näidatakse kasumijaotamise identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: leping osaleb kasumijaotamises J leping ei osale kasumijaotamises E 14) Kindlustussumma surma korral Siin näidatakse lepingu kindlustussumma aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis kuuluks kindlustatu surma korral lepingu alusel väljamaksmisele ühele kindlustatule. Kui lepingu alusel kindlustatu surma korral väljamakset ei toimu, siis näidatakse siin 0 (null). 15) Kindlustussumma üleelamise korral Siin näidatakse lepingu kindlustussumma aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis kuuluks lepingu alusel väljamaksmisele kindlustatu kindlustusperioodi üleelamisel. Kui lepingu alusel kindlustusperioodi üleelamise korral väljamakset ei toimu, siis näidatakse siin 0 (null). 16) Annuiteedi summa Siin näidatakse lepingu annuiteedi suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis kuuluks kindlustatu kindlustusperioodi üleelamisel lepingu alusel ühe aasta jooksul väljamaksmisele ühele kindlustatule. Kui lepingu alusel ei ole annuiteedi suurust kokku lepitud, siis näidatakse siin 0 (null). 17) Kindlustusandja vastutusel olev kindlustussumma Siin näidatakse lepingu alusel kindlustusandja vastutusel olev maksimaalne kindlustussumma aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. 18) Intressimäär kindlustusmakse arvutuses Siin näidatakse lepingu kindlustusmaksete arvestuses kasutatava aruandekuupäeval kehtiva intressimäära suurus protsentides aasta baasil ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). 19) Kindlustusmakse sagedusele vastav arvestuslik kindlustusmakse Siin näidatakse makseviisile vastav arvestuslik kindlustusmakse suurus Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui leping on ühekordse kindlustusmaksega ning ühekordne kindlustusmakse ei ole aruandeperioodil tasutud, siis näidatakse siin 0 (null). Kui lepingus ei ole kindlustusmakse suurust fikseeritud, siis näidatakse siin 0 (null). 20) Saadud ja saadaolevad kindlustusmaksed Siin näidatakse antud lepingu alusel aruandeperioodil saadud ja saadaolevad kindlustusmaksed Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu alusel ei ole aruandeperioodil saadud ja saadaolevaid kindlustusmakseid, siis näidatakse siin 0 (null). 21) Laekunud kindlustusmaksete summa Siin näidatakse lepingu alusel tegelikult aruandeperioodil laekunud kindlustusmaksete summa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. 22) Kindlustusmaksetest riski katmiseks minev osa Siin näidatakse see osa saadud ja saadaolevatest kindlustusmaksetest Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis on aruandeperioodil läinud lepingust tuleneva riski katmiseks (vastavalt äriplaanis arvestatule). Kui äriplaani alusel ei ole kindlustusmaksesse riski katmiseks minevat osa sisse arvestatud ja see võetakse maha kindlustustehnilisest eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 23) Kindlustusmaksetest kulude katmiseks minev osa Siin näidatakse see osa saadud ja saadaolevatest kindlustusmaksetest Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis on aruandeperioodil läinud lepingust tulenevate kulude katmiseks (vastavalt äriplaanis arvestatule). Kui äriplaani alusel ei ole kindlustusmaksesse kulude katmiseks minevat osa sisse arvestatud ja see võetakse maha kindlustustehnilisest eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 24) Kindlustusmaksetest kogumiseks minev osa Siin näidatakse see osa saadud ja saadaolevatest kindlustusmaksetest Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mis on aruandeperioodil läinud lepingust tuleneva kogumisosa katmiseks (vastavalt äriplaanis arvestatule). Kui äriplaani alusel ei ole kindlustusmaksesse kogumise katmiseks minevat osa sisse arvestatud ja see võetakse maha kindlustustehnilisest eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 25) Võlguolevad kindlustusmaksed Siin näidatakse aruandekuupäeval kindlustusvõtja võlguolevad kindlustusmaksed Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui kindlustusvõtja kindlustusandjale võlgu ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 26) Edasikindlustusmakse Siin näidatakse antud lepingu alusel edasikindlustusandjale tasutud summad (näidatakse samadel põhimõtetel nagu majandusaasta aruandes) Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui antud lepingust tulenevalt ei ole edasikindlustusandjale makseid tasutud, siis näidatakse siin 0 (null). 27) Tagastusväärtuse arvutamisel kasutatav tehniline intressimäär Siin näidatakse aruandekuupäeval kehtiv kindlustustehniline intressimäär aasta baasil, mida kasutatakse tagastusväärtuse arvutamise aluseks olevate kindlustustehniliste eraldiste arvutamisel (diskonteerimisel) ning esitatakse formaadis intressimäär jagatud 100-ga (i/100). 28) Elukindlustuse eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) Siin näidatakse põhikindlustuslepingule vastav elukindlustuse eraldise suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava põhikindlustuslepingu elukindlustuse eraldist kajastatakse raamatupidamise aruannetes. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. Kui leping klassifitseeritakse kui kindlustusleping ning lepingus eraldatakse hoiuse komponent, siis siin näidatakse vaid kindlustuse komponendi osale moodustatud elukindlustuse eraldis, hoiuse komponendi osa kajastatakse lepingu finantskohustuse all. Kui leping klassifitseeritakse kui investeerimisleping, siis näidatakse siin 0 (null). 29) Elukindlustuse eraldis (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev eraldis) Siin näidatakse põhikindlustuslepingule vastav elukindlustuse eraldise suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava põhikindlustuslepingu elukindlustuse eraldist kasutatakse tagastusväärtuse arvutamiseks. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. Kui leping klassifitseeritakse kui investeerimisleping, siis näidatakse siin 0 (null). 30) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (raamatupidamisaruannetes kajastatav) Siin näidatakse lepingule vastav edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava lepingu elukindlustuse eraldist kajastatakse raamatupidamise aruannetes. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. 31) Edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises (tagastusväärtuse arvutamise aluseks olev eraldis) Siin näidatakse lepingule vastav edasikindlustusandja osa elukindlustuse eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, väärtuses, millisena vastava lepingu elukindlustuse eraldist kasutatakse tagastusväärtuse arvutamiseks. Negatiivne eraldise suurus esitatakse miinusmärgiga. 32) Ettemakstud preemiate eraldis Siin näidatakse lepingule vastav ettemakstud preemiate eraldise suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui antud lepingule ei arvutata ettemakstud preemiate eraldist, siis näidatakse siin 0 (null). 33) Edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises Siin näidatakse lepingule vastav edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui antud lepingule ei arvutata aruandekuupäeval ettemakstud preemiate eraldist või ei arvestata edasikindlustusandja osa ettemakstud preemiate eraldises, siis näidatakse siin 0 (null). 34) Finantskohustus Siin näidatakse lepingule vastav finantskohustuse suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingule aruandekuupäeval ei arvutata finantskohustust, siis näidatakse siin 0 (null). 35) Kasumiosa eraldis Siin näidatakse lepingule eelnevatel aruandeperioodidel määratud ja garanteeritud kasumiosadele arvestatud finantskohustus Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui antud lepingule kasumit ei arvestata või ei ole antud lepingule eelnevatel aruandeperioodidel kasumit arvestatud, siis näidatakse siin 0 (null). 36) Määratud boonused Siin näidatakse aruandeperioodil lepingule määratud boonused Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Samuti näidatakse siin eelnevatel aruandeperioodidel määratud kasumiosad, mis ei ole lepingule veel garanteeritud. Kui lepingule ei ole boonuseid aruandeperioodil määratud, siis näidatakse siin 0 (null). 37) Väljamakstud boonused Siin näidatakse lepingu alusel aruandeperioodil väljamakstud boonused Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mida võidakse teha nii aruandeperioodil arvestatud boonuste osas kui ka juba eelnevatel aruandeperioodidel määratud boonustelt. Kui lepingu alusel ei ole boonuseid kindlustusvõtjale või kindlustatule aruandeperioodil välja makstud, siis näidatakse siin 0 (null). 38) Rahuldamata nõuete eraldis (raamatupidamisaruannetes kajastatav) Siin näidatakse lepingule vastav rahuldamata nõuete eraldise suurus aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, koos kahjukäsitluskuludega. Kui lepingule ei ole rahuldamata nõuete eraldist aruandekuupäeval arvutatud, siis näidatakse siin 0 (null). 39) Edasikindlustusandja osa rahuldamata nõuete eraldises Siin näidatakse lepingule vastav edasikindlustusandja osa rahuldamata nõuete eraldises aruandekuupäeval Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingule ei ole rahuldamata nõuete eraldist aruandekuupäeval arvutatud või antud lepingu alusel puudub edasikindlustusandjal rahuldamata nõude alusel kohustus, siis näidatakse siin 0 (null). 40) Suremuse osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse lepingu alusel aruandeperioodil arvestatud suremuse osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust, kui suremuse osa ei arvutata sisse kindlustusmakse suurusesse. Kui suremuse osa on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette suremuse osa mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 41) Lisakindlustuse riskide osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse lepingu lisakindlustuse riskide eest mahaarvatav osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust, kui lisakindlustuse riski tasu ei arvutata sisse kindlustusmakse suurusesse. Kui lisakindlustuse riskide tasu on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette lisakindlustuse riskide tasu mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 42) Kulude osa, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse lepingu kulude osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust, kui seda kulude osa ei arvutata sisse kindlustusmakse suurusesse. Kui kulude osa on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette kulude osa mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 43) Osaline väljamakse, mille arvel vähendatakse eraldist või finantskohustust Siin näidatakse põhikindlustuslepingu osaline väljamakse Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma, mille arvel vähendatakse elukindlustuse eraldist või finantskohustust. Kui osalise väljamakse osa on arvestatud kindlustusmaksesse ja eraldise või finantskohustuse arvutus ei näe ette osalise väljamakse osa mahaarvamist elukindlustuse eraldisest või finantskohustusest, siis näidatakse siin 0 (null). 44) Lisakindlustusleping Siin näidatakse lisakindlustuslepingu(te)ga kaetud lisakindlustusriskide arv. Kui lepingul lisakindlustuslepingut(id) ei ole, siis näidatakse siin 0 (null). 45) Lepingu uuendamine Kui leping on eelmise lepingu uuendus täiendava meditsiinilise kontrollita, siis näidatakse siin uuendatud lepingu number. Kui lepingut ei ole aruandeperioodil uuendatud, siis näidatakse siin 0 (null). 46) Lepingu seisund Siin näidatakse lepingu seisundi identifikaator aruandekuupäeval vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: leping on aruandekuupäevaks sõlmitud, kuid leping pole veel jõustunud F lepingust on taganetud W leping on aruandekuupäeval jõus J leping on väljamakseperioodil B leping on jõus, kuid on muudetud maksevabaks aruandeperioodil M leping on jõus, kuid on muudetud maksevabaks eelnevatel aruandeperioodidel P leping on jõus, kuid kindlustuskaitse on peatunud (maksepuhkus) A leping on katkenud, lepingul on tagastusväärtus ning antud lepingut ei ole enam võimalik muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita K leping on katkenud, lepingul ei ole tagastusväärtust ning antud lepingut ei ole võimalik enam muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita S leping on peatatud, lepingul on tagastusväärtus ning antud lepingut on võimalik veel muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita V leping on peatatud, lepingul ei ole tagastusväärtust, kuid antud lepingut on võimalik veel muuta jõusolevaks lepinguks kindlustusmaksete tasumisega täiendava meditsiinilise kontrollita R leping on aruandeperioodil lõppenud kindlustusperioodi lõppemise tõttu L leping on aruandeperioodil katkestatud ning tagastusväärtus on välja makstud T muu O 47) Lepingu lõppemise põhjus Siin näidatakse lepingu lõppemise põhjuse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustatu surm S kindlustatu üleelamine Y kindlustatu abiellumine A kindlustatu sünd B tagastusväärtuse väljamaksmine T leping lõppes muudel põhjustel O leping ei ole lõppenud X 48) Surma põhjus Siin näidatakse lepinguga kaetud kindlustatu surma põhjuse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: liiklusvahendiga seotud trauma SL alkoholimürgitus SA kukkumise tagajärjel saadud trauma SK uppumine SU mürgistus SM suitsiid SS tapmine ST muu õnnetusjuhtum SO loomulik vanadussurm SV kasvajad HK vere- ja vereloomeelundite haigused VV vere- ja vereringeelundite haigused VR närvisüsteemi- ja tundeelundite haigused NT hingamiselundite haigused HH seedeelundite haigused SH sisesekretsiooni-, toitumis- ja ainevahetuse häired HA nakkus- ja parasiithaigused NP psüühika- ja käitumishäired PK naha- ja nahaaluskoe haigused NN lihasluukonna- ja sidekoehaigused LS kuse- ja suguelundite haigused KS raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse perioodi tüsistused RS perinataalperioodi patoloogia PP kaasasündinud väärarendid KV sümptomid ja ebatäpsed seisundid SE muu haigus HO muu OO lepinguga kaetud kindlustatu ei ole surnud XX 49) Lepingu lõppemise kuupäev Siin näidatakse lepingu lõppemise, katkestamise või katkemise kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp), st kindlustusandjal on lõppenud suhe kindlustusvõtjaga. Kui lepingut ei ole aruandeperioodil lõpetatud, katkestatud või leping ei ole aruandeperioodil katkenud või on uuesti jõustunud, siis näidatakse kuupäeva väärtusena 0 (null). 50) Katkenud lepingu eraldise ja finantskohustuse suurus katkestamise hetkel Siin näidatakse lepingu tagastusväärtuse arvutamise aluseks oleva tehnilise eraldise ja finantskohustuse suurus lõppemise, katkemise või katkestamise kuupäeva seisuga Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu tehnilise eraldise ja finantskohustuse suurus lõppemise, katkemise või katkestamise kuupäeva seisuga on negatiivne, siis näidatakse siin negatiivse eraldise ja finantskohustuse suurus. Negatiivne eraldise ja finantskohustuse suurus esitatakse miinusmärgiga. Kui lepingut ei ole aruandeperioodil lõpetatud, katkestatud või leping ei ole aruandeperioodil katkenud või on uuesti jõustunud, siis näidatakse siin 0 (null). 51) Esitatud nõue Siin näidatakse lepingu alusel esitatud nõude identifikaator aruandekuupäeval vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: nõue on esitatud, kuid pole veel käsitletud E nõue on käsitletud, kuid pole veel rahuldatud K nõue on rahuldatud R muu O nõuet ei ole esitatud X 52) Väljamakstud summa Siin näidatakse lepingu alusel aruandeperioodil välja makstud kindlustussumma, hüvitise või tagasiostu suurus Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu alusel ei ole aruandeperioodil väljamakset sooritatud, siis näidatakse siin 0 (null). 53) Väljamakstud summast kasumiosa Siin näidatakse lepingu alusel kasumiosa suurus aruandeperioodil välja makstud kindlustussummast, hüvitisest või tagasiostust Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu alusel ei ole aruandeperioodil väljamakset sooritatud või kui väljamakstud summa ei sisalda kasumiosa, siis näidatakse siin 0 (null). 54) Väljamakstud summast edasikindlustuse osa Siin näidatakse lepingu alusel aruandeperioodil väljamakstud summast edasikindlustusandja kanda jääv osa Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui lepingu alusel ei ole aruandeperioodil väljamakset sooritatud või kui väljamakstud summa ei sisalda edasikindlustusandja osa, siis näidatakse siin 0 (null). 55) Kahjukäsitluskulud Siin näidatakse kindlustussumma või hüvitise väljamaksmisega seotud kahjukäsitluskulud aruandeperioodil Eesti kroonides, ümardatuna kahe kohani pärast koma. Kui väljamakset aruandeperioodil ei ole sooritatud või sellega ei ole seotud kahjukäsitluskulusid, siis näidatakse siin 0 (null). 56) Väljamakse sagedus Siin näidatakse lepingu väljamakse sageduse identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: väljamakset sooritatakse iga kuu M väljamakset sooritatakse iga kvartal K väljamakset sooritatakse iga poolaasta P väljamakset sooritatakse iga aasta A väljamakse sooritatakse ühekordse summana Y väljamaksete maksegraafik ei ole lepingus fikseeritud S muu O väljamakset veel ei sooritata X 57) Väljamakseperiood Siin näidatakse väljamakse välja maksmise aeg aastates. Kui lepingu sõlmimisel on kokku lepitud hüvitise väljamaksmise periood, siis näidatakse siin kokkulepitud väljamakseperioodi aeg aastates. Kui lepingu alusel väljamakseid veel ei sooritata või sõlmimisel pole kokku lepitud väljamakseperioodi, siis näidatakse siin 0 (null). 58) Väljamakseperioodi alguskuupäev Siin näidatakse väljamakse(te) välja maksmise alustamise kuupäev rahvusvahelise standardi ISO 8601 kohaselt koostatud kuupäeva formaadis (aaaa-kk-pp). Kui antud lepingule ei ole määratud väljamakseperioodi alguskuupäeva, siis näidatakse siin väljamakseperioodi alguskuupäevana 0 (null). 59) Lepingu identifikaator Siin näidatakse lepingu identifikaator vastavalt allpool toodud identifikaatoritele: kindlustusleping hoiuse lahtisidumisega 1 kindlustusleping hoiuse lahtisidumiseta 2 investeerimisleping 3 60) Riigi kood Siin näidatakse selle riigi kood, kus kindlustusrisk asub. Riigi kood esitatakse suurtähtedega vastavalt rahvusvahelise standardi ISO 3166 riikide ja territooriumide kahetäheliste koodide tabelile. Rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» muutmine lisa 10 Rahandusministri 13. aprilli 2005. a määruse nr 34 «Kindlustusandjate aruannete vormide ning nende sisu ja esitamise tähtaegade kehtestamine» lisa 28 (rahandusministri 23. märtsi 2006. a määruse nr 20 sõnastuses) LISADES KASUTATUD MÕISTED Käesoleva määruse lisades kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1. Elukindlustuse liigid ja alaliigid aruannetes 1.1. Kindlustus surmajuhtumiks 1.1.1. Tähtajaline kindlustus surmajuhtumiks 1.1.2. Eluaegne kindlustus surmajuhtumiks Kindlustus surmajuhtumiks hõlmab lepinguid, mille kindlustusjuhtumiks on kindlustatu surm lepingus määratud perioodi jooksul. Kindlustussumma makstakse välja lepingus näidatud isikule või õigusjärgsele pärijale. Tähtajalise kindlustuse surmajuhtumiks puhul on lepingu kestus määratud kindla perioodina. Tähtajalise kindlustuse surmajuhtumiks lepingutel tagastusväärtus tavaliselt puudub. Eluaegse kindlustuse surmajuhtumiks puhul kestab leping kindlustatu surmani. Kindlustusmaksete maksmine võib eluaegse kindlustuse puhul olla jagatud lepingu esimestele aastatele, kusjuures need lepingud saavad tagastusväärtuse pärast ettenähtud kindlustusmaksete tasumist. Surmariskiga kindlustusleping võib sisaldada lisanduvat kasumiosa, mille suurus sõltub kindlustusandja tegevuse edukusest. Lisakasumit mittetaotlevad kindlustuslepingud annavad üksnes garanteeritud tulu. 1.2. Kapitalikogumiskindlustus, sh tulumaksusoodustusega kapitalikogumiskindlustus 1.2.1. Puhas üleelamiskindlustus 1.2.1.1. Lastekindlustus 1.2.2. Surma- ja üleelamiskindlustus Kapitalikogumiskindlustus hõlmab lepinguid, mille kindlustusjuhtumiks on kindlustatu surm lepingu kehtivuse ajal või kindlustatu elamine kindlustusperioodi lõpuni. Tagastusväärtuse saab leping samadel kriteeriumitel kui eluaegne kindlustus surmajuhtumiks ning hüvitise väljamaksmine soodustatud isikule toimub tavaliselt ühekordse summana. Kapitalikogumiskindlustuse leping võib sisaldada lisanduvat kasumit, mille suurus sõltub kindlustusandja tegevuse edukusest. Lisakasumit mittetaotlevad lepingud annavad üksnes garanteeritud tulu. Tulumaksusoodustusega kapitalikogumiskindlustus hõlmab kapitalikogumiskindlustuse lepinguid, mille korral on sõlmitud «Kogumispensionide seaduses» sätestatud nõuetele vastav tulumaksusoodustusega leping. Puhta üleelamiskindlustuse puhul on kindlustusjuhtumiks ainult kindlustatu elamine kindlustusperioodi lõpuni. Lastekindlustus hõlmab iseseisvaid kapitalikogumiskindlustuse lepinguid alaealistele lastele, kus hüvitisi makstakse lepingus näidatud lapsele välja tema täisealiseks (või muu lepingus kokku lepitud vanuseks) saamisel. Kui kindlustatu sureb enne kindlustusperioodi lõppu, siis ei kuulu hüvitis väljamaksmisele ja leping lõpetatakse näiteks tagastusväärtuse maksmisega. Kui kindlustusjuhtumiteks on nii kindlustatu surm kindlustusperioodi jooksul kui ka kindlustatu elamine kindlustusperioodi lõpuni, on tegemist surma- ja üleelamiskindlustusega. 1.3. Sünnikindlustus ja abiellumiskindlustus 1.3.1. Sünnikindlustus 1.3.2. Abiellumiskindlustus Sünni- ja abiellumiskindlustus hõlmab alaealisele lapsele tehtud lepinguid, kus hüvitis makstakse välja kindlustatu abiellumisel (abiellumiskindlustus) või lapse sünnitamisel (sünnikindlustus) hiljemalt lepingus kindlaksmääratud ajal, näiteks 25-aastaseks saamisel. Kindlustusvõtja surma korral jätkub leping maksevaba kindlustusena, kindlustatu surma korral makstakse välja lepingu tagastusväärtus. 1.4. Annuiteet 1.4.1. Tulumaksusoodustusega annuiteet Annuiteet hõlmab lepinguid, mille kindlustusjuhtumiks on kindlustatu jõudmine kokkulepitud vanuseni, surm või invaliidistumine kogumisperioodil või pärast selle lõppu ja hüvitis makstakse perioodiliste kindlaksmääratud konstantsete, suurenevate või vähenevate maksetena kindlustatule või soodustatud isiku(te)le kas kindlustatu surmani, lepingus kokku lepitud kindlustusperioodi lõpuni või garanteeritud perioodi lõpuni. Garanteeritud periood on periood, mille jooksul kindlasti makstakse hüvitist. Kindlustatu surma korral jätkatakse hüvitise maksmist soodustatud isiku(te)le garanteeritud perioodi jooksul. Kindlustatu elamisel garanteeritud perioodi lõpuni jätkatakse hüvitise maksmist kindlustatu surmani. Lisaks vanaduspensionile hõlmab annuiteet ka lesepensionikindlustust. Tulumaksusoodustusega annuiteet hõlmab annuiteetlepinguid, mille korral on sõlmitud «Kogumispensionide seaduses» sätestatud nõuetele vastav tulumaksusoodustusega leping. 1.5. Investeerimisriskiga elukindlustus 1.5.1. Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus Investeerimisriskiga elukindlustus hõlmab lepinguid, mille kindlustusjuhtumiteks on kõik elukindlustusega seonduvad riskid, kuid saadav hüvitis sõltub otseselt mõnest indeksist või vastavast investeerimisriskist (investeerimisfondide põhimõttel). Investeerimisriski kannab kindlustusvõtja või jaotub see lepingupoolte vahel vastavalt lepingutingimustele. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu korral eristatakse kindlustusvõtja ja kindlustusandja vastutust. Tulumaksusoodustusega investeerimisriskiga elukindlustus hõlmab investeerimisriskiga elukindlustuslepinguid, mille korral on sõlmitud «Kogumispensionide seaduses» sätestatud nõuetele vastav tulumaksusoodustusega leping. 1.6. Lisakindlustused 1.6.1. Õnnetusjuhtumite kindlustus lisakindlustusena 1.6.2. Haiguskindlustus lisakindlustusena 1.6.3. Muud lisakindlustused Õnnetusjuhtumite kindlustus lisakindlustusena on elukindlustuse lepingutele lisanduv kindlustus, mille kindlustusjuhtumiks on õnnetusjuhtumi tagajärjel saadud isikukahju korvamine. Haiguskindlustus lisakindlustusena on elukindlustuse lepingutele lisanduv kindlustus, mille kindlustusjuhtumiks on kindlustatud isiku haigestumine ja tema tervise taastamiseks tehtavate kulutuste tekkimine. Muud lisakindlustused on kõik muud lisakindlustused peale eespool nimetatud õnnetusjuhtumite ja haiguskindlustuse lisakindlustusena. 1.7. Muud elukindlustused Muud elukindlustused hõlmab lepinguid, mis ei kuulu eelnimetatud elukindlustuse liikide alla. 2. Kahjukindlustusliigid ja alaliigid aruannetes 2.1. Õnnetusjuhtumite kindlustus Õnnetusjuhtumite kindlustuse väljamaksed on kas kindla suurusega perioodilised hüvitised, ühekordsed hüvitised või kombineeritud hüvitised. Siia kuuluvad ka reisijate traumakindlustus ning kindlustus tööõnnetuste ja kutsehaiguste jaoks. 2.2. Haiguskindlustus Haiguskindlustuse eesmärgiks on üldjuhul töötajale kas täiendava haigusraha maksmine või haiglas paremate tingimuste loomine. Väljamaksed on kas kindla suurusega perioodilised hüvitised, ühekordsed hüvitised või kombineeritud hüvitised. 2.3. Maismaasõidukite kindlustus Maismaasõidukite kindlustus (kaskokindlustuse lepingud) katab sellised kahjud nagu liiklusõnnetus, loodusõnnetus, vargus, röövimine, vandalism, tulekahju jms. Siia alla ei kuulu raudtee veerevkoosseisu kindlustus. Maismaasõidukite kindlustus ei kata vastutuskindlustust. 2.4. Raudtee veerevkoosseisu kindlustus Raudtee veerevkoosseisu kindlustus katab raudtee veerevkoosseisu kahjustused või kaotused, nagu liiklusõnnetus, loodusõnnetus, vargus, röövimine, vandalism, tulekahju jms. Raudtee veerevkoosseisu kindlustus ei kata vastutuskindlustust. 2.5. Õhusõidukite kindlustus Õhusõidukite kindlustus katab õhusõidukite kahjustused ja kaotused. Õhusõidukite kindlustus ei kata vastutuskindlustust. 2.6. Laevade kindlustus Laevade kindlustus katab jõgede ja kanalite veesõidukite, järvede veesõidukite ja merelaevade kahjustused ja kaotused. Laevade kindlustus ei kata vastutuskindlustust. 2.7. Transporditavate kaupade kindlustus Transporditavate kaupade kindlustus katab transporditavate kaupade kahjustused või kaotused (nt loodusõnnetus, transpordivahendi avarii, vargus, vandalism, röövimine). 2.8. Varakindlustus 2.8.1. Tule- ja loodusjõudude kindlustus 2.8.2. Muu varakindlustus Varakindlustus katab sellised varakahjustused ja -kaotused, mis ei ole eraldi alaliikidena välja toodud. Tule- ja loodusjõudude kindlustus katab vara kaotused seoses tulekahjuga, plahvatusega, tormiga, loodusjõududega ja maalihetega. Muu varakindlustus katab vara kaotused riskide korral, mis ei ole eraldi välja toodud tule- ja loodusjõudude kindlustuse all. Eeltoodud varakindlustuse all-liigid sisaldavad ka loomakindlustust ning ainult seda tehniliste riskide kindlustuse osa, mis katab varakahju. Varakindlustus ei hõlma vastutuskindlustust ja finantskahjude kindlustust. 2.9. Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, v.a liikluskindlustus, hõlmab igasuguse vastutuse, mis tuleneb maismaasõidukite, sh ka raudtee veerevkoosseisu kasutamisest (k.a vedaja, sh ekspedeerija vastutus). Vedaja vastutuse kindlustamisel ei ole kindlustatud mitte veos ega reisija, vaid kolmandale isikule tekitatud kahju. Kindlustussumma makstakse välja kolmandale isikule. 2.10. Liikluskindlustus Liikluskindlustus hõlmab «Liikluskindlustuse seaduse» alusel ja korras sõlmitud kindlustuslepinguid. 2.11. Õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus Õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus hõlmab igasuguse vastutuse, mis tuleneb õhusõidukite kasutamisest (k.a vedaja, sh ekspedeerija vastutus). Vedaja vastutuse kindlustamisel ei ole kindlustatud mitte veos ega reisija, vaid kolmandale isikule tekitatud kahju. Kindlustussumma makstakse välja kolmandale isikule. 2.12. Veesõiduki valdaja vastutuskindlustus Veesõiduki valdaja vastutuskindlustus hõlmab igasuguse vastutuse, mis tuleneb veesõidukite kasutamisest (k.a vedaja, sh ekspedeerija vastutus). Vedaja vastutuse kindlustamisel ei ole kindlustatud mitte veos ega reisija, vaid kolmandale isikule tekitatud kahju. Kindlustussumma makstakse välja kolmandale isikule. 2.13. Tsiviilvastutuskindlustus 2.13.1. Tööandjate vastutuskindlustus 2.13.2. Avalik vastutuskindlustus 2.13.3. Erialane vastutuskindlustus 2.13.3.1. Kohustuslik vastutuskindlustus 2.13.4. Toodete vastutuskindlustus Tööandjate vastutuskindlustus pakub töötajatele hüvitist tööst tulenenud või selle käigus saadud kehavigastuste või haiguste esinemisel tekkinud seadusjärgse vastutuse ja kahjunõude esitaja kulude ja väljaminekute eest. Kindlustuse eesmärk on katta igasuguseid tööandja kulusid, mis tekivad seoses töötaja vigastuse või surma tõttu tööandja vastu esitatud kahjunõudega. Kaasatud ei ole töötaja vara, asjade või riietuse kahjustusi. Avalik vastutuskindlustus katab kindlustusvõtja või tema töötaja hooletuse tõttu kolmandatele isikutele tekkinud kahju hüvitamise nõuded. Kindlustatud on kahjustused, samuti ka kahjunõuete kulud vigastuse või vara kahjustuse korral. Näiteks majaomaniku vastutus. Erialane vastutuskindlustus kaitseb ametiisikut kahjunõude vastu, mida võidakse talle esitada koos süüdistusega, et kellegi vigastus või kahju on põhjustatud tema tööalasest tegevusest. Kohustuslik kindlustus on «Kindlustustegevuse seaduse» § 9 mõistes märgitud kindlustus. Toodete vastutuskindlustus. Tootjatel, vahendajatel jt võib kaupu müües tekkida vastutus toote tarbija ees kaupade tarbimisest tulenenud vigastuse, haiguse, kahju või kahjustuse tõttu. 2.14. Rahalise kaotuse vastu kindlustamine 2.14.1. Krediidikindlustus 2.14.2. Garantiikindlustus 2.14.3. Finantskahjude kindlustus Krediidikindlustus katab võlausaldaja kahjud tulenevalt võlgniku võimetusest võlga tasuda. Krediidikindlustuse alaliigid on üldine maksejõuetuse kindlustus, ekspordi krediidikindlustus, järelmaksete krediidikindlustus, hüpoteegikindlustus ja põllumajanduskrediidi kindlustus. Garantiikindlustus koosneb näiteks ehitiste ja nende hoolduse garantiikindlustusest, kautsjonikindlustusest, raha omastamise kindlustusest, masinate garantiikindlustusest jms. (Lisaks sellele võib kindlustus olla kas otsene või kaudne. Otsese garantiikindlustuse korral garanteeritakse kindlustusvõtjat, kaudse korral garanteeritakse garanti.) Finantskahjude kindlustus katab tööhõivega seotud riske, sissetulekute mittepiisavust, finantskahjusid halbadest ilmastikutingimustest, tulude kaotust (nt juhtumid, kus kindlustusobjektiks on brutokasum), ettenägematuid ärikulusid, rendi- või müügitulu kaotust, turuväärtuse langemisest tekkinud kahjusid ja teisi finantskahjusid. 2.15. Õigusabikulude kindlustus Õigusabikulude kindlustus tagab kompensatsiooni kannatanule, kui see on määratud kohtu poolt või selles on jõutud kokkuleppele kohtuvälises menetluses, või kohtuvaidluses kaitse või esindatuse süüdistatavale. Õigusabikulude kindlustus ei kata eelnimetatud vaidlusi või riske, mis on seotud meresõidukite kasutamisega. Õigusabikulude kindlustus ei kata juhtumeid, kus kindlustusandja tagab tsiviilvastutuskatet (kindlustust) kindlustutu kaitsmiseks või esindamiseks kohtumenetluses, juhul kui selline kate on seotud kindlustusandja enda huvidega. Õigusabikulude kindlustus ei kata abistamisteenuste kindlustuse hulgas näidatavat kohtukulude kindlustust. 2.16. Abistamisteenuste kindlustus Abistamisteenuste kindlustus on abi reisil raskustesse sattunud inimestele (nt pagasi kaotuse kindlustus jms). Abistamisteenuste kindlustus ei hõlma abi kindlustusjuhtumite korral, mis näidatakse teiste kindlustusliikide all. Abistamisteenuste kindlustus sisaldab ka kohtukulude kindlustust reisil tekkinud vastavate kahjude katmiseks välismaal. 3. Muud aruannetes kasutatud mõisted 3.1. Annuiteetmakse. Annuiteetmaksed on maksed, mis sooritatakse alates esimesest lepingujärgsest väljamaksest kauem kui aasta (365 päeva ja enam), sõltumata maksete arvust. 3.2. Osamakse. Osamaksed on maksed, mis sooritatakse alates esimesest lepingujärgsest väljamaksest vähem kui aasta (364 päeva ja vähem), sõltumata maksete arvust. 3.3. Reisikindlustus. Siin näidatakse õnnetusjuhtumite kindlustust reisikindlustusena (nt reisijate traumakindlustus). 3.4. Loomakindlustus. Siin näidatakse ettevõtja majandustegevuse eesmärgil peetavate loomade kindlustus. 3.5. Kohustuslik kindlustus. Siin näidatakse erialane vastutuskindlustus, mis on «Kindlustustegevuse seaduse» § 9 tähenduses kohustuslik kindlustus. 3.6. Füüsiliste isikute varakindlustus. Füüsiliste isikute varakindlustus katab füüsiliste isikute vara (korterid, eramajad, kodune vara jms) kindlustust. 3.7. Juriidilised isikute varakindlustus. Juriidilised isikute varakindlustus katab juriidiliste isikute vara (tehased, seadmed jms) kindlustust. 3.8. Tehniliste riskide kindlustus. Tehniliste riskide kindlustus hõlmab ehituse ja montaažiriskide koguriskikindlustust (CAR, EAR); elektrooniliste seadmete kindlustust (EE, EEI); ettevõtja seadmete ja masinate kindlustust (CPM); masinarikkekindlustust (MB); ärikatkemist masinarikke kindlustusjuhtumi tagajärjel (MLoP) ja insener-tehniliste rajatiste kindlustust (CECR). Tehniliste riskide kindlustus katab tehnikaga seotud kahjud, mis võib hõlmata mitmeid kindlustusliike või alaliike (nt varakindlustus, tsiviilvastutuskindlustus ja finantskahjude kindlustus). 3.9. Peatunud leping. Peatunud kindlustuslepinguks loetakse kindlustuslepingut, mille eest pole õigeaegselt kindlustusmaksed laekunud, kuid mille kindlustuskatet on veel võimalik taastada. 3.10. Katkenud leping. Katkenud kindlustuslepinguks loetakse kindlustuslepingut, mille kindlustuskaitse on katkenud ilma võimaluseta seda taastada, sealhulgas loetakse katkenud kindlustuslepinguteks nii kindlustuslepinguid, mis on katkestatud kliendi soovil kui ka neid, mis on katkenud kliendi kindlustusmaksete tasumata jätmise tõttu. 3.11. Laenukindlustus. Laenukindlustuse korral on tegemist tähtajalise kindlustus surmajuhtumiks kindlustuslepinguga, kus hüvitise saajaks kindlustatu surma korral on tavaliselt krediidiasutus ning kindlustuslepingus fikseeritud kindlustussumma väheneb koos laenusumma vähenemisega. 3.12. Muutuva garanteeritud intressimääraga kapitalikogumiskindlustus. Muutuva garanteeritud intressimääraga kapitalikogumiskindlustuse lepinguks loetakse kapitalikogumiskindlustuse lepingut, milles garanteeritud tehniline intressimäär ei ole fikseeritud kindlustuslepingu perioodi lõpuni, vaid kindlustusandjal on õigus tehnilist garanteeritud intressimäära teatud aja möödudes muuta. 3.13. Tähtajaline annuiteet. Tähtajaline annuiteetleping on annuiteetkindlustusleping, milles annuiteetmaksete tegemise aeg on ajaliselt piiratud. 3.14. Eluaegne annuiteet. Eluaegne annuiteetleping on annuiteetkindlustusleping, milles annuiteetmaksete tegemise aeg ei ole ajaliselt piiratud. 3.15. Muutuva garanteeritud intressimääraga annuiteet. Muutuva garanteeritud intressimääraga annuiteetleping on annuiteetkindlustusleping, milles tehniline intressimäär ei ole fikseeritud kindlustuslepingu lõpuni, vaid kindlustusandjal on teatud aja möödudes õigus tehnilist garanteeritud intressimäära muuta. 3.16. Edasilükatud annuiteet. Edasilükatud annuiteetleping on annuiteetkindlustusleping, kus kindlustuslepingu sõlmides lepitakse kokku annuiteedi suurus, kuid väljamakseid ei hakata sooritama kohe, vaid kokkulepitud aja möödudes ning väljamakseperiood ei ole veel saabunud. 3.17. Kindlustusleping. Leping, mille alusel üks osapool (kindlustusandja) võtab enda kanda teise osapoole (kindlustusvõtja) märkimisväärse kindlustusriski kokkuleppega kompenseerida kindlustusvõtja, kui määratletud mittekindel tuleviku sündmus (kindlustusjuhtum) mõjutab kindlustusvõtjat kahjulikult (IFRS 4 «Kindlustuslepingud» (Euroopa Komisjoni määrus 2236/2004/EÜ, ELT L 392, 31.12.2004, lk 37–62)). 3.18. Investeerimisleping. Investeerimisleping on leping, millega edastatakse finantsrisk ja lepinguga ei kaasne olulist kindlustusriski edastamist. 3.19. Kindlustuslepingud hoiuse komponendi lahtisidumiseta. Kindlustusleping hoiuse komponendi lahtisidumiseta on leping, mida IFRS 4 alusel klassifitseeritakse kui kindlustuslepingut, kuid mille hoiuse komponenti ei seota lahti. 3.20. Kindlustuslepingud hoiuse komponendi lahtisidumisega. Kindlustusleping hoiuse komponendi lahtisidumisega on leping, mida IFRS 4 alusel klassifitseeritakse kui kindlustuslepingut ja mille hoiuse komponent seotakse lahti. 3.21. Kindlustusmaksed. Kindlustusmaksed on kindlustusriski katteks saadud ja saadaolevad preemiad ning finantsriski katteks saadud maksed. 3.22. Väljamaksed. Väljamaksed on kindlustusjuhtumi korral välja makstud hüvitised, kindlustussummad ja tagasiostusummad ning investeerimis- ja kindlustuslepingute (hoiuse komponent) alusel kindlustusjuhtumi korral hüvitiste, kindlustussummade või tagasiostusummade väljamaksmisest tulenevate finantskohustuste vähenemised. 3.23. Finantskohustused. Finantskohustused on kohustused, mis tulenevad hoiuse lahtisidumisega kindlustuslepingutest (hoiuse osa), investeerimislepingutest ning garanteeritud lisakasumist. 3.24. Tulumaksusoodustus. Käesoleva määruse tähenduses kindlustusvõtjaga sõlmitud tulumaksusoodustusega leping on leping, mis on sõlmitud kindlustusvõtjaga «Kogumispensionide seaduse» §-s 63 toodud tingimustel. 4. Komplekslepingu mõiste aruannetes «Kahjukindlustusandja kindlustuslepingud, preemiad ja nõuded» koodiga 710 (lisa 2) ja «Kahjukindlustusandja komplekslepingud» koodiga 711 (lisa 3) Kompleksleping on kindlustusleping, mis katab kahte või enamat käesoleva määruse lisa 3 (aruanne «Kahjukindlustusandja komplekslepingud» koodiga 711) punktis 4 «Aruanderea struktuuri selgitus» loetletud tegevuse liikide identifikaatoritele vastavat kindlustusliiki. Samad tegevuse liikide identifikaatorid on loetletud käeoleva määruse lisa 2 (aruanne «Kahjukindlustusandja kindlustuslepingud, kindlustusmaksed ja nõuded» koodiga 710) punktis 5 «Tegevuse liikide identifikaatorid». Kuigi käeoleva määruse lisa 2 punktis 5 on tegevuse liikide identifikaatoreid rohkem kui komplekslepingu mõistet määratlevaid tegevuse liikide identifikaatorid, tuleb ka aruande «Kahjukindlustusandja kindlustuslepingud, kindlustusmaksed ja nõuded» täitmisel lähtuda komplekslepingu olemasolu kindlaks tegemisel nendest tegevuse liikide identifikaatoritest, mis on samad kui käesoleva määruse lisa 3 punktis 4 loetletud tegevuse liikide identifikaatorid. Näide. Juriidilise isiku tehniliste riskide kindlustuse kindlustusleping katab nii varakindlustust kui ka finantskahjude kindlustust. Käesoleva määruse lisa 2 punktis 5 on olemas tegevuse liigi identifikaator 111700 «Sh tehniliste riskide kindlustus», lisa 2 punktis 4 vastavat identifikaatorit ei ole. Mõlemas lisas on olemas tegevuse liikide identifikaatorid, mis on seotud juriidiliste isikute varakindlustusega (tegevuse liigid 111030 «Tule- ja loodusjõudude kindlustus (juriidilised isikud)» ja 111040 «Muu varakindlustus (juriidilised isikud)») ja finantskahjude kindlustusega (tegevuse liik 111530 «Finantskahjude kindlustus»). Seega on juriidilise isiku tehniliste riskide kindlustuse kindlustusleping, mis katab nii varakindlustust kui ka finantskahjude kindlustust, kompleksleping. 5. Müügikanalite liigid aruannetes «Elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müügikanalid» koodiga 835 (lisa 8) ja «Kahjukindlustusandja kindlustuslepingute müügikanalid» koodiga 735 (lisa 9) 5.1. Eesti kindlustusmaaklerid. Müügikanal «Eesti kindlustusmaaklerid» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine (vahendamine) Finantsinspektsiooni kindlustusvahendajate nimekirja kantud kindlustusmaaklerite poolt. 5.2. Teised kindlustusmaaklerid. Müügikanal «Teised kindlustusmaaklerid» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine (vahendamine) nende kindlustusmaaklerite poolt, kes ei ole kantud Finantsinspektsiooni kindlustusvahendajate nimekirja (nt lepinguriigi kindlustusmaaklerid, kes tegutsevad Eestis filiaalina või piiriülese kindlustustegevusega). 5.3. Kindlustusagendid, v.a krediidiasutused ja kindlustusandjad. Müügikanal «Kindlustusagendid» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine (vahendamine) kindlustusagendi poolt «Kindlustustegevuse seaduse» § 129 lõike 2 tähenduses. Müügikanal «Kindlustusagendid» ei hõlma kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepinguid vahendanud teise kindlustusandja ja krediidiasutuse vahendustegevust. 5.4. Kindlustusandja töötajad, v.a kaugmüük. Müügikanal «Kindlustusandja töötajad, v.a kaugmüük» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine kindlustusandja töötajate (töölepingu alusel) poolt. Siin ei näidata kindlustus- ja investeerimislepingute müüki kaugmüügi teel ja kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute vahendamist teiste äriühingute ja füüsiliste isikute (nt maaklerid, kindlustusagentid, teised kindlustusandjad jt) poolt. 5.5. Kaugmüük. Müügikanal «Kaugmüük» on kindlustus- ja investeerimislepingu sõlmimine sidevahendi (nt telefon, internet, faks, post) abil. Sidevahendi abil sõlmitud kindlustus- ja investeerimislepinguks loetakse kindlustus- ja investeerimislepingut kindlustusvõtja ja kindlustusandja vahel, kui: 1) leping sõlmitakse kindlustusandja poolt selliste lepingute sõlmimiseks kasutatavas turustus- või teenindussüsteemis ja 2) leping sõlmitakse pärast seda, kui kindlustusandja on teinud pakkumuse või on teinud kindlustusvõtja ettepaneku teha pakkumine ja 3) kindlustusvõtja ja kindlustusandja ei viibi lepingu sõlmimisel üheaegselt koos samas kohas ja 4) pakkumine ja kindlustusvõtja tahteavaldus võtta endale lepingulised kohustused edastatakse sidevahendi abil. 5.6. Teised kindlustusandjad. Müügikanal «Teised kindlustusandjad» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine (kindlustusagendi tegevus) «Kindlustustegevuse seaduse» § 129 lõike 2 tähenduses teise kindlustusandja poolt. 5.7. Krediidiasutused. Müügikanal «Krediidiasutused» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine (kindlustusagendi tegevus) «Kindlustustegevuse seaduse» § 129 lõike 2 tähenduses krediidiasutuste «Krediidiasutuste seaduse» § 3 tähenduses poolt. 5.8. Muud. Müügikanal «Muud» on kindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingute müümine eespool nimetamata müügikanalite kaudu. 6. Näited aruande «Elukindlustusandja kindlustus- ja investeerimislepingud, kindlustusmaksed, nõuded, kindlustustehnilised eraldised ja finantskohustused» (koodiga 810, kui aruandeperioodiks on kvartal) täitmise kohta 6.1. Jõusolevate kindlustus- ja investeerimislepingute kajastamine Kui aruandeperioodi lõpp on 30. september 2003 ja aruandeperioodi lõpus jõus olev kindlustus- või investeerimisleping jõustus 31. juulil 2003. a, siis seda kindlustus- või investeerimislepingut kajastatakse lepingu ja makseliik 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku», lepingu ja makseliik 30 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 12 kuu jooksul» ja lepingu ja makseliik 40 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mis jõustusid viimase 3 kuu jooksul» all. Kindlustus- või investeerimisleping, mis on jõudnud väljamakseperioodi ja on ühtlasi aruandeperioodi lõpus ka jõus, kajastatakse nii lepingu ja makseliik 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku» all, kui ka lepingu ja makseliik 20 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille väljamakse periood on saabunud» all. Kui aruandeperioodi lõpus jõusoleva kindlustus- või investeerimislepingu kindlustusmaksed ei ole laekunud näiteks 2 kuud (kuid lepingu või ka vaba maksegraafikuga lepingu järgi seda eeldatakse), siis seda lepingut kajastatakse lepingu ja makseliik 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku» all. Kui aruandeperioodi lõpus jõusoleva kindlustus- või investeerimislepingu kindlustusmaksed ei ole laekunud näiteks 15 kuud (kuid lepingu või ka vaba maksegraafikuga lepingu järgi seda eeldatakse), siis seda lepingut kajastatakse lepingu ja makseliik 10 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud kokku» ja lepingu ja makseliik 50 «Aruandeperioodi lõpus jõusolevad lepingud, mille kindlustusmaksed on peatunud minimaalselt 12 kuud» all. 6.2. Katkenud kindlustus- ja investeerimislepingud Kui kindlustus- või investeerimisleping katkestatakse enne, kui täitus kindlustus- või investeerimislepingu kolmas kindlustuskuu (leping oli jõus vähem kui 3 kuud), siis kajastatakse vastavat kindlustus- või investeerimislepingut lepingu ja makseliik 90 «Katkenud lepingud kokku», lepingu ja makseliik 100 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 12 kuud enne katkestamist» ja lepingu ja makseliik 110 «Katkenud lepingud, mis jõustusid kuni 3 kuud enne katkestamist». 6.3. Aasta jooksul maksimaalselt välja makstavate summade summa Kui kindlustus- või investeerimislepinguga on ette nähtud kindlustusjuhtumiks nii surma- kui ka üleelamishüvitis, siis lepingu ja makseliik 60 «Aasta jooksul maksimaalselt väljamakstavate kindlustussummade summa» all näidatakse see kindlustussumma, mille kindlustusjuhtumi toimumine on võimalik aasta jooksul. Seega, kui üleelamishüvitist antud lepingu järgi pole võimalik järgmise aasta jooksul välja maksta, siis siin üleelamissummat ei näidata, vaid näidatakse surmahüvitis. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingu korral näidatakse võimalik hüvitise suurus aasta jooksul sõltuvalt sellest, mis on aruandeperioodi lõpus suurim, kas tagastusväärtus, garanteeritud surmahüvitise summa, garanteeritud hüvitis või investeeringute väärtus (aruandeperioodi lõpus). Kui kindlustus- või investeerimislepingul ei ole fikseeritud aastast annuiteedisummat, siis kajastatakse maksimaalne järgmise aasta kindlustussumma lepingu ja makseliik 60 «Aasta jooksul maksimaalselt väljamakstavate kindlustussummade summa» all. Kui kindlustus- või investeerimislepingul on fikseeritud annuiteetide aastasumma, kuid kindlustus- või investeerimisleping pole veel jõudnud väljamakseperioodi, siis kajastatakse tema maksimaalne aastane annuiteedisumma lepingu ja makseliik 80 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood ei ole saabunud». Kui kindlustus- või investeerimisleping on jõudnud väljamakseperioodi ning väljamakset sooritatakse annuiteetidena, siis kajastatakse järgmise libiseva aasta aastane annuiteetide summa lepingu ja makseliik 70 «Annuiteetide aastasumma, mille väljamakse periood on saabunud» all. 6.4. Kapitalikogumiskindlustuse, annuiteet- ja investeerimisriskiga elukindlustuse kindlustus- ja investeerimislepingute kajastamine Kui kindlustus- või investeerimislepinguga ei ole fikseeritud annuiteetide aastasummat või annuiteeditariifi kindlustus- või investeerimislepingu sõlmimisel, siis kajastatakse seda lepingut kas investeerimisriskiga elukindlustuse või kapitalikogumiskindlustuse all sõltuvalt sellest, kas kindlustus- või investeerimislepingu kindlustussumma on seotud mõne indeksi või väärtpaberiga või mitte. Kui pärast kogumisperioodi lõppu kindlustus- või investeerimisleping sisuliselt ei muutu, siis kajastatakse lepingut edasi vastava kindlustusliigi all. Seega kapitalikogumisleping, mis jõuab väljamakseperioodi ning mida makstakse välja annuiteetidena, kajastatakse edasi kapitalikogumiskindlustuse all. Kui aga kindlustus- või investeerimisleping muutub sisu poolest, näiteks investeerimisriskiga elukindlustuslepingu väljamakse ei ole annuiteedi väljamaksmise perioodil enam seotud väärtpaberite või indeksiga, siis kajastatakse antud kindlustus- või investeerimislepingut edaspidi annuiteetlepingute all, mitte investeerimisriskiga elukindlustuslepingute all.