Jõhvi Vallavolikogu — Jõhvi valla põhimäärus — KO, 63, 756

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 8 lõike 2 alusel. I ÜLDSÄTTED § 1 Põhimääruse eesmärk (1) Käesoleva põhimäärusega sätestatakse Jõhvi valla omavalitsusorganite, nende komisjonide, valla haldusaparaadi ja valla omavalitsuse asutuste moodustamise kord, õigused, ja kohustused, valla eelarve koostamise põhimõtted. (2) Jõhvi vald asub Eesti Vabariigi kirdeosas ja piirneb Kohtla valla, Illuka valla, Toila valla ja Mäetaguse vallaga, Kohtla-Järve linna Ahtme ja Sompa linnaosaga. Jõhvi valla vallasiseses Jõhvi linnas asub Ida-Viru Maavalitsus. § 2 Jõhvi valla omavalitsuse mõiste Jõhvi valla omavalitsus (edaspidi omavalitsus) on Eesti Vabariigi põhiseaduses demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes vallaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades valla arengu iseärasusi. Omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. § 3 Omavalitsuse põhimõtted Omavalitsus Jõhvi vallas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) vallaelanike õigus osaleda valla omavalitsuse teostamisel; 5) omavalitsusorganite vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) vallaelanike õiguste ja huvide kaitse, neile avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel; 7) tegevuse avalikkus. § 4 Omavalitsuse ülesanded ja pädevus (1) Omavalitsuse ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätme-hooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning vallateede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Omavalitsuse ülesandeks on korraldada valla koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvialakoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsus teisi kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsus täidab riiklikke kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja Jõhvi vallavolikogu vahelisest lepingust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. § 5 Omavalitsuse õiguslikud alused (1) Jõhvi valla omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja riigi teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. (2) Omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Jõhvi vald kui kohalik omavalitsusüksus on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja käesoleva põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires vallavolikogu, vallavolikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem või nende poolt volitatud esindajad. § 6 Jõhvi valla omavalitsusorganid Jõhvi valla omavalitsusorganid (edaspidi omavalitsusorganid) on: 1) Jõhvi vallavolikogu (edaspidi volikogu) – Jõhvi valla esinduskogu, mis valitakse vallahääle-õiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2) Jõhvi vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) – volikogu poolt moodustatud täitevorgan. § 7 Jõhvi valla omavalitsusorganite suhted riigi- ja kohtuorganitega (1) Jõhvi valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigiorganitega on seadused, samuti nende alusel volitatud riigiorgani ja Jõhvi valla omavalitsusorgani vahel sõlmitud lepingud. (2) Jõhvi valla omavalitsusorganitel on keelatud delegeerida neile pandud ülesandeid ja pädevust ning nende realiseerimiseks ettenähtud vahendeid üle riigiorganitele. (3) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks või muutmiseks. (4) Volikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse esindajad ja Ida-Viru Maakohtu rahva-kohtunikud seaduses sätestatud korras. § 8 Jõhvi valla suhted teiste omavalitsusüksustega ja rahvusvaheline koostöö (1) Jõhvi valla suhted teiste omavalitsusüksustega rajanevad omavahelistel lepingutel. (2) Jõhvi valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks või ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusüksuste omavalitsusorganitega, samuti moodustada omavahelisi liite ja ühisasutusi, samuti osaleda nimetatud ülesannete täitmiseks moodustatud äriühingutes. (3) Jõhvi valla volikogul, vallavalitsusel, ametiasutusel ja ametiasutuse hallataval asutusel on õigus pädevuse piires teha võrdväärset, vastastikku huvipakkuvat ja kasulikku koostööd kõigi teiste omavalitsusüksustega väljaspool Eestit ning sõlmida nendega lepinguid. Koostööst ja sõlmitud välislepingutest informeeritakse volikogu. (4) Jõhvi vallal on õigus astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või teha nendega koostööd. Suhetes rahvusvaheliste organisatsioonidega esindab Jõhvi valda volikogu või tema poolt määratud esindaja. (5) Sõlmitavad lepingud, kui nende täitmisega kaasnevad kulutused vallaeelarvest või võetakse muid varalisi kohustusi, kuuluvad eelnevalt läbivaatamisele ja heakskiitmisele volikogus. § 9 Jõhvi valla sümbolid (1) Jõhvi valla sümbolid on lipp ja vapp, mis on kooskõlastatud, kinnitatud ja registreeritud kooskõlas seadusega. (2) Lipp on täisnurkne riidelaid, kõrguse ja laiuse suhe on 1:2. Lipp koosneb viiest ribast: äärtel ja keskel 1/7 laiused valged ribad, nende vahel 2/7 laiused rohelised ribad. (3) Vapp on kilbikujuline. Vapi välja alumine 2/3 on rohelise põhjaga, millel on paremalt vasakule vaatav kullavärvilise hirve sarvede ja kaelaga pea kujutis, suust väljaulatuva punase keelega. Vapi välja ülemisel 1/3 punase põhjaga osal on kujutatud 3 hõbedavärvilist kuuske. (4) Lipu ja vapi standardid ning muude visuaalsete sümbolite nimistu, samuti vapi, lipu, Jõhvi nime ja muude visuaalsete sümbolite kasutamise kord on sätestatud §-s 10. § 10 Jõhvi valla sümbolite kasutamise kord (1) Jõhvi valla vappi kasutatakse: 1) vallavalitsuse ja -volikogu hoone(te)l, valla piiritähistel; 2) Jõhvi valla ja linna pidulikel üritustel, autasudel, meenetel, ametimärkidel, ametlikel tõenditel ja tunnistustel, ametlikel trükistel; 3) volikogu, vallavalitsuse, vallavalitsuse kantselei, samuti äriühingute, mille aktsiate või osade ainu-omanikuks on Jõhvi vald ning sihtasutuste, pitsatitel ja dokumendiplankidel. (2) Lõikes üks nimetamata juhtudel võib valla vappi kasutada üksnes vallavalitsuse loal. (3) Jõhvi valla lipp heisatakse: 1) alaliselt volikogu ja vallavalitsuse haldushoone(te)l; 2) ajutiselt valla ja linna pidupäevadel, suhtlemisel teiste omavalitsusüksustega, samuti muudel pidulikel üritustel; (4) Valla lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde või mujale selleks sobivasse kohta kas lipuvardaga vastavasse hoidjasse või lipumasti. (5) Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna, valla või muu lipuga, asub valla lipp lippude poolt vaadatuna vasakul teise riigi või Eesti riigilipust. (6) Valla lipu heiskamise võib teha kohustuslikuks üksnes volikogu otsuse või vallavalitsuse korraldusega vallale kuuluvatel hoonetel, rajatistel või maaaladel. Teistele omanikele on need otsused või korraldused üksnes soovitusliku iseloomuga. (7) Valla lipu valmistamine toimub ainult vallavalitsuse loal. § 11 Vallavanema ametiraha (1) Vallavanema, kes on ühtlasi vallasisese Jõhvi linna linnapea, ametitunnuseks on vallavanema ametiraha. (2) Vallavanema ametiraha on hõbedast valmistatud massiivsete lülidega kaelaskantav medal, millel on Jõhvi valla vapiga reljeefne kujutis. (3) Vallavanema ametiraha kandmise õigus on ainult vallavanemal vallavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni volituste lõppemiseni. Vallavanema volituste lõppemisel annab ametist lahkuv vallavanem ametiraha üle uuele valitud vallavanemale. (4) Vallavanema ametiraha kantakse ametlikel või pidulikel üritustel Jõhvi esindusfunktsioonide täitmisel. § 12 Jõhvi valla aukodanik (1) Jõhvi valla aukodaniku nimetus omistatakse vallapoolse erilise austusavaldusena Jõhvi vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse-, kultuuri-, spordi-, sotsiaal-, tervishoiu-, majanduse ja muudes valdkondades. (2) Valla aukodaniku nimetuse omistab vallavolikogu vastavalt vallavolikogu poolt kehtestatud Jõhvi valla aukodaniku statuudile. II PIIRID JA HALDUSJAOTUS, KÜLAVANEMAD § 13 Jõhvi valla piir ja asulad (1) Jõhvi valla piir on määratud seaduses sätestatud korras. (2) Jõhvi valla piiride muutmine võib toimuda peale elanike arvamuse välja selgitamist ja vallavolikogu vastavat otsust Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduses sätestatud korras. (3) Jõhvi vallas asuvad vallasisese linnana Jõhvi linn ning Tammiku alevik ja järgmised külad: Edise küla, Jõhvi küla, Kahula küla, Kose küla, Kotinuka küla, Linna küla, Pajualuse küla, Pargitaguse küla, Pauliku küla, Puru küla ja Sompa küla. (4) Jõhvi valla piir looduses määratakse koos naaberomavalitsusüksustega. (5) Jõhvi valla piir tähistatakse Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras. (6) Jõhvi valla keskuseks on vallasisene Jõhvi linn. (7) Jõhvi vallas ei ole moodustatud osavaldasid. III VOLIKOGU § 14 Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Jõhvi vallavolikogu kui omavalitsusüksuse esinduskogu valitakse neljaks aastaks kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult vallaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib vallaelanike tahte väljaselgitamiseks seaduses ettenähtud korras läbi viia rahvaküsitlusi või -hääletusi. (3) Volikogu määrab seaduses sätestatud alustel kindlaks oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (4) Volikogu esindab ja tema tööd juhib volikogu esimees, tema äraolekul üks tema poolt määratud volikogu aseesimeestest. (5) Jõhvi vallavolikogu võib vastu võtta vallasisese linna linnapea, aleviku ja külavanema statuudi. Vallasisese linna linnapea, aleviku ja külavanema volituste kestus ei ole piiratud vallavolikogu volituste kestusega. § 15 Volikogu ainupädevus (1) Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) vallaeelarve vastuvõtmine, muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine, audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine Jõhvi valla ja valla asulate piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine ja lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine,; 14) volikogu esimehe, aseesimehe või aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja vallavalitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete ametisse kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgaliste vallavalitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, valla-vanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele valla-valitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitise suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) Jõhvi valla kui omavalitsusüksuse esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muut-mine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoos-olekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või kehtetuks tunnistamine; 30) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 31) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 32) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 33) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 34) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 35) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 36) valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 37) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 38) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 39) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 40) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 41) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 42) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 43) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsus-üksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud volikogu ainupädevusse, võib volikogu küsimuse otsustamise õiguse edasi delegeerida vallavalitsusele. (3) Volikogu võib delegeerida vallavalitsusele muudatuste tegemise aasta jooksul ametiasutuse struktuuris ja teenistujate koosseisus volikogu poolt kinnitatud teenistujate üldarvu ja palgafondi piires. § 16 Volikogu struktuur (1) Volikogu töötab täiskoguna, samuti eestseisuse, oma alatiste ja ajutiste komisjonide kaudu. (2) Volikogu asjaajamise korraldamise, majandusliku teenindamise ja tema komisjonide töö tagab vallavalitsuse kantselei. § 17 Volikogu esimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab Jõhvi valda ja selle volikogu vastavalt seadusega, valla põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires. Volikogu esimees võib volitada teisi isikuid esindama valda ja volikogu temale antud pädevuse piires; 3) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele ja otsustele ning teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 4) korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) annab välja käskkirju volikogu töö korraldamiseks; 6) täidab muid talle seaduse alusel pandud üleandeid. (2) Volikogu esimehe äraolekul, samuti juhtudel, kui ta ei saa oma ülesandeid täita enesetaanduse tõttu, asendab teda volikogu aseesimees või üks tema poolt määratud aseesimeestest või ka nende puudumisel volikogu esimehe või aseesimehe poolt määratud asendaja või volikogu vanim liige. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad sama-aegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega § 18 Volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimise kord (1) Volikogu valib oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel volikogu esimehe. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (2) Igal volikogu liikmel on õigus üles seada üks volikogu esimehe kandidaat. Kandidaadi üles-seadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt üles-seadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (3) Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. (4) Volikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälte enamuse. (5) Kui ükski kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks esimeses voorus enam hääli saanud kandidaati. Kui kordushääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus hääletamine. (6) Volikogu aseesimehe (aseesimeeste) valimine toimub käesolevas paragrahvis volikogu esimehe valimiseks sätestatud korras. Aseesimehe (aseesimeeste) kohale asutakse kandidaate üles seadma pärast esimehe valimise protseduuri lõppemist. Kui valitakse mitu aseesimeest, toimub nende valimine eraldi. Valimiste läbiviimiseks moodustab volikogu avalikul hääletamisel kolmeliikmelise hääletamis-komisjoni. Hääletamiskomisjon tegutseb § 26 lõikes 8 sätestatud korras. § 19 Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisusse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees (aseesimehed), volikogu fraktsioonide ja alatiste komisjonide esimehed. (2) Volikogu eestseisuse kompetentsi kuuluvad kõik küsimused mis on seotud volikogu istungite ettevalmistamisega. (3) Volikogu eestseisus: 1) koordineerib alatiste komisjonide tegevust; 2) valmistab ette volikogu istungeid, vaatab läbi volikogus arutusele tulevate õigusaktide eelnõud ning annab hinnangu eelnõude vastavusele kehtivale seadusandlusele; 3) kinnitab istungi päevakorra ja tagab selle õigeaegse jõudmise volikogu liikmeteni; 4) korraldab nõupidamisi vallamajanduse ja valla elu olulistes küsimustes. (4) Volikogu eestseisuse tööst kutsutakse osa võtma vallavanem, vallasekretär ja vallavalitsuse liikmeid, kellel on sõnaõigus arutlusel olevates küsimustes. Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Koosoleku protokollid peavad olema kätte saadavad volikogu liikmetele. Koosoleku protokollid saadetakse vallavanemale koosolekule järgneva kolme tööpäeva jooksul. (5) Küsimuste otsustamine eestseisuses toimub avaliku hääletamise teel. Otsus võetakse vastu kohalolevate eestseisuse liikmete häälteenamusega. Häälte võrdsel jaotumisel on otsustavaks eestseisuse koosoleku juhataja hääl. (6) Eestseisuse täpsem kodukord sätestatakse volikogu töökorras, mille kehtestab volikogu. § 20 Volikogu fraktsioon (1) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad moodustada volikogu fraktsiooni. Volikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (2) Fraktsioonil on õigus: algatada volikogu õigusaktide eelnõusid, anda arvamusi volikogu menetluses olevate eelnõude kohta, seada üles kandidaat volikogu poolt valitavale, kinnitatavale või määratavale kohale, oma liikme kaudu volikogu istungil sõna võtta, võtta volikogu istungil vaheaeg enne eelnõu lõplikule hääletamisele panemist, esitada volikogu istungil arupärimisi vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele, teha ettepanekuid volikogu istungitel arutusele tulevate põhiküsimuste loetelu kohta. (3) Fraktsiooni moodustamise kord ja tegutsemise alused sätestatakse volikogu töökorras. § 21 Volikogu komisjonid (1) Volikogu võib oma kompetentsi kuuluvate küsimuste lahendamiseks moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. (2) Komisjonide ülesanne on lahendamist vajavate vallaelu probleemide väljaselgitamine, ettepanekute tegemine nende lahendamiseks, volikogu määruste ja otsuste algatamine ning eelnõude koostamine, arvamuste andmine volikogu määruste ja otsuste ning vallavalitsuse määruste ja korralduste eelnõude kohta, samuti volikogu määruste ja otsuste täitmise kontrollimine. Komisjonil on õigus teha ettepanekuid vallaeelarve projekti kohta. (3) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast. Teised komisjoni liikmed kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. Komisjonide koosseisu kinnitab volikogu oma otsusega läbirääkimisi pidamata. Komisjoni tööd juhib komisjoni esimees, tema äraolekul aseesimees või üks esimehe poolt määratud komisjoni liige. (4) Komisjonidele suunab materjale läbivaatamiseks volikogu esimees. (5) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjoni otsused tehakse lihthäälteenamusega. Igal komisjoni liikmel on õigus jääda eriarvamusele, vaatamata komisjonis vastuvõetud otsustele. Komisjoni otsused protokollitakse ja vormistatakse viie tööpäeva jooksul ning nendele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Protokollidega on võimalik tutvuda vallavalitsuse kantseleis. Vallavalitsusel ja komisjonide liikmetel on õigus nõudmisel saada protokolli koopia. Isikutel, kellesse puutuvaid küsimusi arutati, on õigus nõudmisel saada hiljemalt seitsme tööpäeva jooksul väljavõte protokollist. (6) Komisjoni otsused on soovitusliku iseloomuga volikogu määruste ja otsuste või vallavalitsuse määruste ja korralduste vastuvõtmisel. Komisjon annab vähemalt üks kord aastas volikogu ees aru tehtud tööst. (7) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevusse asjatundjaid ja teha vallavalitsusele ettepanekuid ekspertiisi tellimiseks ning saada vallavalitsuse liikmetelt, valla ametiasutustelt või selle hallatavatelt asutustelt komisjoni tööks vajalikku informatsiooni. (8) Komisjoni liige võib isikliku avalduse alusel igal ajal tagasi astuda. Komisjoni liikme volitused lõpevad volikogu vastava otsuse tegemise hetkest. (9) Volikogu ajutised komisjonid moodustatakse mingi konkreetse probleemi sügavamaks uurimiseks ning nende tegevus ja volitused lõpetatakse volikogu otsusega peale komisjoni töötulemuste ärakuulamist. (10) Komisjoni kodukord sätestatakse volikogu töökorras. § 22 Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. (3) Revisjonikomisjon kontrollib: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele; 3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja tema hallatava asutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Revisjonikomisjon kontrollib lõikes kolm nimetatud asutusi oma tööplaani alusel või volikogu ülesandel. (5) Revisjonikomisjoni otsus ja revisjoniakt saadetakse vallavalitsusele, kes võtab revisjoniakti suhtes seisukoha ja esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid volikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku volikogu õigusakti eelnõu. (6) Revisjonikomisjon on kohustatud esitama oma arvamuse enne majandusaasta aruande kinnitamist. (7) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (8) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta volikogu istungil. § 23 Volikogu kokkukutsumine (1) Volikogu täiskogu töövorm on istung. Istungi töökeel on eesti keel. Volikogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus (välja arvatud juulikuu). (2) Volikogu istungi kutsub kokku selle esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu vanim liige. Volikogu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees hiljemalt seitsmendal päeval pärast valimistulemuste väljakuulutamist. Volikogu esimese istungi ning volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise alusel kokkukutsutava istungi kutse saamisel ei ole vaja järgida käesoleva paragrahvi 4. lõikes ettenähtud nõudeid. Volikogu tegutsemisvõimetuks osutumise korral kutsub valla valimiskomisjoni esimees istungi kokku hiljemalt seitsmendal päeval pärast asendus-liikmete määramist. (3) Volikogu esimees või tema asendaja kutsub volikogu kokku vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu. (4) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused, istungi toimumise aeg ja koht ning kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit kas faxi, e-maili, telefoni või vallavalitsuse kantseleist kätteandmise teel. Iga volikogu liige otsustab kutse kättesaamise viisi, teatades sellest kirjalikult volikogu sekretärile (vallavalitsuse kantseleile). § 24 Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja, nende puudumisel volikogu liikmetest vanim liige. (2) Volikogu esimees korraldab volikogu töökorras sätestatud korras arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist. Volikogu võib vallavalitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Volikogu istungi päevakorra projekt arutatakse eelnevalt läbi volikogu eestseisuses. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi küsimuse arutelu osas kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. (7) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (8) Hääletamine volikogus on avalik, v.a. isikuvalimised. (9) Vähemalt kolm volikogu liiget võivad taotleda nimelist hääletamist. Nimeline hääletamine viiakse läbi, kui selle poolt hääletab vähemalt ¼ kohalolevatest volikogu liikmetest. (10) Volikogu otsused fikseerib istungi juhataja. (11) Volikogu otsused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse § 15 lõike 1 ala-punktides 2, 4, 6-10, 14, 15, 18, 24 ja 26 ning põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse §-s 7 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (12) Volikogu istungi kohta koostatakse protokoll. Protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. Protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Protokollid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. Vallavalitsuse kantselei tagab istungi protokollide kättesaadavuse. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ametiasutuse siseseks kasutamiseks. (13) Volikogu istungi kokkukutsumise, küsimuste arutamise, hääletamise ja otsuste vastuvõtmise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu töökorras (reglemendis). (14) Volikogu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või aseesimees. Esimese istungi päevakorras on volikogu esimehe ja aseesimehe (aseesimeeste) valimine ning vallavalitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Sama kord kehtib ka volikogu tegutsemisvõimetuse korral uue volikogu esimese istungi päevakorra suhtes, välja arvatud valla-valitsuse lahkumispalve ärakuulamine. Volikogu esimehe valimised korraldab valla valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (15) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta vallavalitsuse liikmed, vallasekretär, samuti volikogu istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. IV VALLAVALITSUS § 25 Vallavalitsus (1) Vallavalitsus on volikogu poolt moodustatud kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu õigusaktides Jõhvi vallale kui omavalitsusüksusele pandud ning volikogu määrustes ja otsustes seatud ülesandeid, organiseerib valla varade valdamist, kasutamist ja käsutamist, koostab vallaeelarve projekti ja korraldab selle täitmist. Vallavalitsuse tööd juhib vallavanem või teda asendav isik. (2) Vallavalitsus realiseerib lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, elanike kaasamise ja majandustegevuse kontrolli kaudu. (3) Vallavalitsus juhib vallavalitsuse hallatavate asutuste ja valla omandis olevate ettevõtete tegevust, samuti osaleb valla osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Vallavalitsus võib oma täitevtegevuse üksikuid funktsioone lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. (5) Vallavalitsuse struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärad kinnitab volikogu. § 26 Vallavanema valimise kord (1) Vallavanemaks, kes on ühtlasi ka vallasisese Jõhvi linna linnapea, võib volikogu valida vähemalt 21-aastase teovõimelise Eesti Vabariigi kodaniku, kes oma hariduse, töökogemuste, keeleoskuse ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ametikohustusi ning kellel on volikogu usaldus. (2) Vallavanema valimine viiakse läbi enne kahe kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates. Vallavanema leidmiseks võib volikogu otsusega välja kuulutada avaliku konkursi. Avaliku konkursi läbiviimise korra ja tingimused kinnitab igakordselt volikogu. (3) Volikogu valib vallavanema oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. Igal volikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Iga volikogu liige võib üles seada ühe vallavanema kandidaadi. (5) Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse kirjalik ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Enne nimekirja kandmist annab iga kandidaat selleks oma isikliku nõusoleku. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel. (6) Igal vallavanema kandidaadil on õigus kuni 15 minuti jooksul esitada oma tegevusprogramm ja selle elluviimise viisid. (7) Volikogu liikmetel on õigus esitada igale kandidaadile kuni kolm küsimust. Esitatud küsimusele on kandidaadil vastamiseks aega kuni kolm minutit. (8) Küsimustele vastamise järel valitakse avalikul hääletamisel kolmeliikmeline hääletamiskomisjon, kes valib oma liikmete hulgast komisjoni esimehe. Hääletamiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, viib läbi salajase hääletamise ja koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (9) Vallavanemaks osutub valituks kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (10) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine kahe esimeses voorus enam hääli saanud kandidaadi vahel. Kui kordushääletamisel kumbki kandidaat ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine käesolevas paragrahvis sätestatud korras. (11) Valituks osutunud vallavanem nimetatakse ametisse volikogu otsusega. § 27 Jõhvi vallavanem (1) Vallavanem: 1) juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Jõhvi valda ja vallavalitsust vastavalt seaduse, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele. Vallavanem võib volitada teisi isikuid esindama valda temale antud pädevuse piires. 3) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 4) annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuse töö korraldamiseks käskkirju; 5) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse teenistujate koosseisu, struktuuri ja palgamäärad; 6) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 7) esitab volikogule ettepaneku vallavalitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks ja vallavalitsuse liikme vabastamiseks vallavalitsuse liikme kohustustest ning palgalise vallavalitsuse liikme ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks; 8) esitab vallavalitsusele ametisse nimetamiseks valla ametiasutuse juhi kandidaadi ja ametisse kinnitamiseks valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhtide vabastamise kohta, teostab tööandja ja teisi õigusi ja kohustusi kui volikogu või valitsuse õigusaktis ei ole sätestatud teisiti; 9) esitab majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras; 10) täidab muid talle seaduse ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem majandusalal või üks vallavanema poolt määratud abivallavanematest või vanim kohal olev vallavalitsuse liige. Vallavanemat ei saa asendada vallasekretär. (3) Vallavanem ei tohi olla üheski muus riigi- või kohaliku omavalitsuse ametis, seal hulgas volikogu esimees, riigi või kohaliku omavalitsuse hallatava asutuse töötaja ega kuuluda kohaliku omavalitsuse osalusega äriühingu juhtorganisse. Ta on kohustatud viie tööpäeva jooksul pärast valimistulemuste kinnitamist teavitama enda valimisest asutust, kus ta on antud hetkel teenistuses või omab töölepingut. (4) Vallavanema surma korral valib volikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ühe vallavalitsuse liikmetest vallavanema asendajaks kuni uue vallavanema valimiseni. (5) Vallavanema vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel või seoses tema valimisega riigi või kohaliku omavalitsuse teenistuses teisele ametikohale muus ametiasutuses, valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ühe abivallavanema või vallavalitsuse liikme vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (6) Vallavanema sotsiaalsed garantiid sätestatakse seadusega. § 28 Vallavanema õigus moodustada vallavalitsus (1) Vallavanemal on valituks osutumise päevast volitus moodustada vallavalitsus. (2) Vallavanem esitab enne nelja kuu möödumist volikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja ametisse nimetamiseks ja kinnitamiseks vallavalitsuse liikmete kandidaadid. (3) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem, abivallavanemad, vallavalitsuse liikmed. (4) Volikogu otsustab vallavalitsuse ametisse kinnitamise poolthäälte enamusega salajasel hääletamisel vallavalitsuse liikmekandidaatide nimekirja alusel. (5) Vallavalitsuse liikmekandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Iga volikogu liige saab ühe hääletussedeli, millele märgib iga vallavalitsuse liikmekandidaadi nime järele oma arvamuse. (6) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline hääletamiskomisjon. Hääletamistulemuste kohta koostab komisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel. (7) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatuks ning palgaliseks valitsusliikmeks nimetatuks osutub valla-valitsuse liikmekandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse. (8) Seaduses ettenähtud volitused saavad vallavalitsuse liikmed ametisse kinnitamise või nimetamise päevast. (9) Volikogu poolt ametisse nimetatud vallavalitsuse liikmete sotsiaalsed garantiid sätestatakse seadusega. § 29 Vallavalitsuse volituste tähtaeg (1) Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt vallavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Vallavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue vallavalitsuse ametisse kinnitamiseni. § 30 Vallavalitsuse liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Vallavalitsuse liikme volitused lõpevad enne tähtaega: 1) isikliku avalduse alusel; 2) vallavanema esildisel; 3) umbusalduse avaldamisel; 4) teda süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 5) uue vallavalitsuse ametisse kinnitamisega; 6) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 7) surma korral. (2) Vallavalitsuse liikme volituste lõpetamine vormistatakse volikogu otsusega. (3) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamisel lõpevad tema vallavalitsuse liikme volitused ning talle makstakse hüvitust seaduse sätestatud alustel ja ulatuses. § 31 Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus: 1) valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes vallavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla põhi-määrusega on pandud täitmiseks vallavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; 4) esindab valda kui avalik õiguslikku juriidilist isikut kohtus; 5) lahendab küsimusi, mis on § 15 lõike 2 alusel delegeeritud vallavalitsusele. (2) Vallavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruste või otsuste uuesti läbivaatamist. (3) Vallavalitsus kehtestab oma korraldusega valla asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul võib vallavalitsus volitada valla ametiasutust, mis teostab avalikku võimu, kehtestama nende teenuste hinnad, mida osutab valla ametiasutuse hallatav asutus, mis ei teosta avalikku võimu. Volituse andmisel valla ametiasutusele, mis teostab avalikku võimu, on korralduse andmise õigus selle ametiasutuse juhil. § 32 Vallavalitsuse töö korraldamine (1) Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab vallavalitsust. (2) Vallavalitsuse töövorm on istung. (3) Vallavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab osa üle poole valitsuse koosseisust, sealhulgas vallavanem või tema asendaja. Istungist võtab sõnaõigusega osa vallasekretär. (4) Vallavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Võrdsete häälte korral on otsustavaks vallavanema või tema asendaja hääl. (5) Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (6) Vallavanem või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. (8) Vallavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokolli vormistamise tagab vallasekretär ja sellele kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, otsustajate või küsimuste algatajate eriarvamused. (9) Küsimuste ettevalmistamiseks vallavalitsuse istungile ja muu töö korraldamiseks ja probleemide lahendamiseks võib vallavalitsus moodustada ajutisi ja alatisi komisjone. (10) Vallavalitsuse istungite ja komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. (11) Vallavalitsuse täpsem töökord, komisjonide moodustamise alused ja korra ning tegevuse alused kehtestab volikogu. § 33 Vallasekretär (1) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem seaduses sätestatud korras. (2) Vallasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kellel on juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele. Vallasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse istungitest. (4) Vallasekretär: 1) juhib vallakantseleid ning esitab vallavanemale ettepanekuid vallakantselei struktuuri, ülesannete ja teenistujate koosseisu kohta; 2) esindab vallavalitsust kohtus erivolituseta või volitab selleks teisi isikuid; 3) hoiab valla vapipitsatit; 4) annab kaasallkirja vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning korraldab volikogu ja vallavalitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist;; 5) annab vallakantselei töö sisemiseks korraldamiseks käskkirju; 6) täidab teisi talle seaduse, vallavalitsuse liikmete tööjaotuse ja vallavalitsuse töökorra (reglemendi) alusel pandud ülesandeid; 7) saadab õiguskantslerile valla õigustloovate aktide ärakirjad 10 päeva jooksul nende vastuvõtmisest arvates; 8) osaleb vallavalitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 9) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtu-määruse alusel vallavanema teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast. (5) Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem oma käskkirjaga. Vallasekretäri asendajal on kõik vallasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele. V MAJANDUS JA EELARVE § 34 Munitsipaalvara (1) Munitsipaalvara on Jõhvi vallale kuuluv vara. (2) Vallale riigi poolt tasuta omandisse antud kinnisasja võib võõrandada juhul, kui kinnisasi ei ole enam vajalik või on muutunud kõlbmatuks valla ees olevate ülesannete täitmiseks. Riigi poolt tasuta antud kinnisasja võib võõrandada ainult volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Vallal on ostueesõigus valla haldusterritooriumil asuva ehitise võõrandamisel eraõiguslike isikute poolt, kui seda ehitist on osaliselt või tervikuna enne võõrandamist ühe aasta jooksul kasutatud haridus-, tervishoiu-, kultuuri- või kasvatusasutusena. Muus osas kohaldatakse ostueesõigusele asjaõigusseaduse sätteid. (4) Vallavara valitsemise korra kehtestab volikogu. § 35 Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Jõhvi vald võib olla osanikuks või aktsionäriks valla seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingute liikmeks. (2) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on Jõhvi vald, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on Jõhvi vald, asutamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab vallavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab vallavalitsus juhatuse liikmed. (3) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äriühingus osaleb lisaks vallale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui vald osaleb mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise volikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi vallavalitsuse poolt nimetatud isik. (4) Jõhvi vallal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud määratakse käesoleva põhimäärusega, vallavara valitsemist reguleerivate õigus-aktidega või volikogu igakordse otsusega. § 36 Vallaeelarve (1) Vallaeelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest. (2) Eelarve eelnõu avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis, Jõhvi Keskraamatukogus ja Jõhvi valla veebilehel. Vastava informatsiooni avaldab vallavalitsus ajalehes. (3) Eelarve eelnõu arutatakse volikogu istungil vähemalt kahel lugemisel. (4) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning majandusaasta aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruses sätestatud korras. (5) Majandusaasta aruanne avalikustatakse vallavalitsuse kantseleis, Jõhvi Keskraamatukogus ja Jõhvi valla veebilehel. (6) Eelarve sisuks on eelarveaastal vallale laekuvate tulude ning nende arvel valla ülesannete täitmiseks ettenähtud kulude, samuti finantseerimistehingute määratlemine vastavalt käesolevale põhimäärusele, valla arengukavale ja teistele õigusaktidele. (7) Eelarve tulud: 1) maksud; 2) kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3) materiaalse ja immateriaalse vara müük; 4) tulud varadelt; 5) toetused, sealhulgas välisabi; 6) muud tulud, sealhulgas trahvid; (8) Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 1) personalikulud; 2) majandamiskulud; 3) subsiidiumid ettevõtlusele; 4) sotsiaaltoetused; 5) eraldised mitteresidentidele; 6) eraldised muule valitsussektorile; 7) muud eraldised; 8) materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 9) intressid ja kohustistasud; 10) muud kulud. (9) Eelarve tulude ja kulude liigendus on järgmine: 1) tulud liigendatakse iseloomu ja allikate järgi vastavalt osadeks ja peatükkideks; 2) kulud liigendatakse administratiivselt ja seadustest tulenevate kohustuste järgi osadeks, funktsionaalselt peatükkideks ja majanduslikult artikliteks; 3) tulude ja kulude liigendus koostatakse lähtudes klassifikaatorist, mille kehtestab rahandusminister. (10) Eelarve projekti koostamisel kasutatakse järgmisi põhimõtteid: 1) projekti ettevalmistamiseks kehtestab vallavalitsus eelarve projekti tingimused, vormid ja eelarve kulude proportsioonid; 2) kui eelarve projektis nähakse ette kulutusi alustatavale ehitusele või programmile, tuleb eelarve projektile lisada arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul tuleb lisada ka arvestused valminud ehituse sisustamise ja majandamise kulude kohta; 3) eelarve projektile lisatakse seaduse sätestatud andmed ja seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele. Seletuskirja ülesehituse kehtestab vallavalitsus. (11) Vallavalitsuse struktuuriüksused ja vallavalitsuse hallatavad asutused esitavad järgmise eelarveaasta finantseerimisvajadused kululiikide (artiklite) lõikes koos seletuskirjaga vallavalitsusele jooksva aasta 01.oktoobriks. Seletuskirjas tuleb ära näidata ka eelarveaastale eelneva aasta ja järgmise aasta planeeritavad laekumised maksudest, varadelt, majandustegevusest ja muudest allikatest. (12) Vallavalitsus koostab eelarve projekti tulude ja kulude klassifikaatori, raha kasutajate, valla asutuste ja kuluartikli gruppide lõikes, millele lisatakse seletuskiri. (13) Eelarve projekt koos seletuskirja ning vajalike lisamaterjalidega esitatakse vallavalitsuse poolt volikogule planeeritavale eelarveaastale eelneva aasta 1. detsembriks. (14) Volikogu komisjonid vaatavad eelarve projekti läbi ning esitavad vallavalitsusele ja volikogu eelarvekomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud kahe nädala jooksul arvates eelarve projekti saamisest. (15) Eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib projektis ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberpaigutamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katmiseks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb ära kuulata vallavalitsuse arvamus. (16) Muudatusettepanekud tuleb esitada hiljemalt eelarve teiseks lugemiseks. Eelarvekomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil. Pärast teise lugemise lõppu parandusettepanekuid esitada ei saa. (17) Eelarve projekti lõpliku redaktsiooni valmistab ette eelarvekomisjon koostöös vallavalitsusega. (18) Eelarve võtab vastu volikogu seaduses sätestatud korras. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus kuni eelarve vastuvõtmiseni teha alanud eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 eelmise aasta eelarve kulude summast, kusjuures vallavalitsusel on lubatud teha ainult neid kulutusi, mis on ette nähtud nii eelmise aasta eelarves kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. (19) Eelarve täitmist, sh riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendite käsutamist, korraldab vallavalitsus. (20) Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib vallavalitsus oma määrusega lisada need laekumised ja nende laekumiste sihtotstarbele vastavad kulud eelarvesse. Vallavalitsus informeerib riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud siht-otstarbeliste eraldiste vallaeelarvesse lisamisest koheselt volikogu. (21) Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. (22) Vallavalitsuse hallatavate asutuste täiendavate tasuliste teenuste osutamise tulemusena üleplaaniliselt laekunud ja eelarves mitte määratud täiendavaid omatulusid võib vallavalitsus hallatavate asutuste juhtide ettepanekul kasutada asutuse täiendavate kulude (kommunaalkulud, inventari soetamine, jooksev remont, tulemuspalk ja maksud) katmiseks. Vallavalitsuse hallatavate asutuste eelarvetesse täiendavalt laekunud omatulude ja täiendavate kulude kajastamiseks valla eelarves esitab vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu volikogule vastuvõtmiseks lisaeelarve projekti. (23) Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb vallavalitsus eelarve muutmist. (24) Eelarve muutmine toimub järgmises korras: 1) vallavalitsus koostab eelarve muudatuste projekti tulude ja kulude klassifikaatori, raha kasutajate, valla asutuste ja kuluartikli gruppide lõikes, millele lisatakse seletuskiri ja esitab volikogule sellekohase eelnõu; 2) volikogu komisjonid vaatavad eelarve muudatuste projekti läbi ning esitavad vallavalitsusele ja volikogu eelarvekomisjonile omapoolsed seisukohad ja ettepanekud kahe nädala jooksul arvates eelarve muudatuste projekti saamisest. Samaks tähtajaks tuleb esitada vallavalitsusele ja eelarvekomisjonile kirjalikud muudatusettepanekud volikogu liikmete poolt. Eelarve muudatuste projekti menetlemise käigus volikogu istungil täiendavalt muudatusettepanekuid ei esitata; 3) eelarve muudatuste projekti muutmise ettepanekule, mis tingib projektis ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberpaigutamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katmiseks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb ära kuulata vallavalitsuse arvamus; 4) eelarve muudatuste projekti võib menetleda volikogu istungil ühel lugemisel; 5) eelarvekomisjoni poolt tagasilükatud parandusettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil;. 6) eelarve muudatuste projekti lõpliku redaktsiooni valmistab ette eelarvekomisjon koostöös vallavalitsusega; 7) muudatusi üksikute artiklite osas (va artikkel «personalikulu») vallavalitsuse hallatavate asutuste eelarvetes neile kinnitatud eelarve üldsummade piires teeb vallavalitsus. (25) Eelarve täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele ja kehtivatele raamatu-pidamisstandarditele. (26) Majandusaasta aruanne koostatakse seaduses ettenähtud korras ja kinnitatakse vallavolikogus. § 37 Koormise täitmise kord (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorra-eeskirjade täitmiseks. (2) Koormiste täitmise kontrollimiseks määrab vallavalitsus oma korraldusega vastutava ametniku, kes arvestades koormise määramisel kehtestatud koormise olemust, ulatust, täitmise tingimusi ja korda kontrollib perioodiliselt, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis koormise täitmist. (3) Kontrolli kohta koostab vastutav ametnik akti, mida tutvustatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isikutele. (4) Vajadusel esitab vastutav ametnik vallavalitsusele ettepaneku koormise täitmise tagamiseks. VI VALLA ASUTUSTE MOODUSTAMISE KORD § 38 Valla ametiasutuste moodustamise kord (1) Valla ametiasutused on vallaeelarvest finantseeritavad asutused, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Jõhvi Vallavalitsuse (vallavalitsuse kantselei) kui ametiasutuse ülesanded on sätestatud käesolevas põhimääruses ja teistes valla õigusaktides. (3) Valla ametiasutuse (välja arvatud vallavalitsuse) asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab ning põhimääruse kinnitab ja teeb selles muudatusi volikogu. Ametiasutuse juhi nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanema ettepanekul vallavalitsus. (4) Valla ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu. (5) Valla ametiasutuse struktuuriüksuste ülesanded, õigused ja kohustused sätestatakse struktuuriüksuste põhimäärustes. Struktuuriüksuste põhimäärused kinnitab vallavalitsus. (6) Valla ametiasutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. § 39 Valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamise kord (1) Vald võib teenuste osutamiseks asutada valla ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud. (2) Valla ametiasutuse hallatava asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab volikogu. Hallatava asutuse põhimääruse kinnitab volikogu, struktuuri ja koosseisu kinnitab vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Valla ametiasutuse hallatava asutuse juhi kinnitab ametisse ja vabastab ametist vallavalitsus. (4) Valla ametisasutuse hallataval asutusel on oma eelarve, oma nimetusega ja sümboolikaga pitsat ning dokumendiplangid. (5) Valla ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris. VII JÕHVI VALLA ARENGUKAVA § 40 Arengukava vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava on valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi ning on aluseks erinevate eluvaldkondade arengu integreerimisele ja koordineerimisele. (2) Kõik seaduse alusel kohalikule omavalitsusele kohustuslikud valdkonnapõhised arengukavad, valla arengukava ning üldplaneering peavad olema omavahel seotud ning ei tohi olla vastuolus. (3) Mistahes eelarveaastal peab kehtiv arengukava hõlmama vähemalt kolme eelseisvat eelarveaastat. Kui vallal on pikemaajalisi varalisi kohustusi või neid kavandatakse pikemaks perioodiks, peab arengukava olema nimetatud varalisi kohustusi käsitlevas osas kavandatud selleks perioodiks. (4) Arengukava koostatakse kogu valla territooriumi kohta. Täiendavalt võib arengukava koostada: 1) valla territooriumi osa kohta kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 2) valdkonnapõhise arengukavana kehtiva arengukava täpsustamiseks või täiendamiseks; 3) mitme valla või linna või nende territooriumide osade kohta huvitatud kohalike omavalitsusüksuste omavahelisel kokkuleppel. (5) Vallavalitsus korraldab avalike arutelude kaudu kõigi huvitatud isikute kaasamise arengukava koostamise protsessi ning tagab kehtestatud arengukava järgimise. Teade arengukava ja selle muutmise eelnõu avalikustamise kohta avaldatakse ajalehes Põhjarannik, Jõhvi Teataja ja vallavalitsuse veebilehel. Avaliku väljapaneku kestus ei või olla lühem kui kolm nädalat. (6) Arengukava esitatakse maavanemale ja Siseministeeriumile hiljemalt üks kuu pärast volikogu poolt tehtud otsust arengukava vastuvõtmise või muutmise kohta. Pärast vastuvõtmist volikogu poolt avalikustatakse arengukava valla veebilehel. (7) Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi valla arengukava ja võtab vastu otsuse selle täitmise ja vajadusel muutmise kohta. (8) Arengukava on aluseks: 1) vallaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele, kapitalirendi kasutamisele ja võlakirjade emiteerimisele. § 41 Üldplaneering Üldplaneering on Jõhvi valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutus-plaan, mille kinnitab volikogu kuni kümneaastaseks perioodiks vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumi kohta. § 42 Detailplaneering (1) Detailplaneering on planeering, mis koostatakse valla territooriumi väiksema osa kohta ja mis on lähiaastate ehitustegevuse aluseks. (2) Detailplaneering konkretiseerib ja täpsustab valla üldplaneeringuga fikseeritud maakasutust. (3) Detailplaneeringute kehtestamise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord kehtestatakse valla ehitusmääruses. § 43 Valla- ja linnaehitus (1) Valla- ja linnaehitus on maatükile (krundile) ehitise või rajatise püstitamine, samuti juurde- või ümberehitamine. Ehitus toimub valla üldplaneeringu, detailplaneeringute ja nende alusel kinnitatud muude maakasutuse plaanide ning ehitusprojektide alusel. Ehitamist reguleeritakse vabariigi õigusaktide ning volikogu poolt kinnitatud valla ehitusmäärusega ja muude õigusaktidega. (2) Valla kui kohaliku omavalitsusüksuse pädevusse kuulub ehitus- ja arhitektuurialase tegevuse koordineerimine ja ehitusjärelevalve oma haldusterritooriumil. § 44 Kultuuriväärtuste kaitse (1) Omavalitsuse ülesanne on tagada Jõhvi valla territooriumil asuva mistahes isiku omanduses või valduses olevate ajaloo-, arhitektuuri-, kunsti- ja muude mälestiste ning väärtuste säilimine. (2) Kaitse alla kuuluvate objektide väljaselgitamine ning valdamise, kasutamise ja käsutamise korra või nende suhtes vastavate piirangute seadmine toimub vabariigi õigusaktides ning volikogu määrustega ja otsustega sätestatud korras. § 45 Keskkonnakaitse (1) Omavalitsuse ülesanne on tagada tervislik elukeskkond, valla territooriumil asuvate unikaalsete looduslike koosluste ja üksikobjektide säilimine. (2) Loodusobjektide kaitse alla võtmine ning nende valdamise, kasutamise ja käsutamise piiramine toimub õigusaktides sätestatud korras. (3) Seaduses sätestatud alustel ja korras on omavalitsusel õigus piirata kaitse alla mittekuuluvate loodusobjektide omandiõiguse teostamist. Piirangud seatakse Jõhvi valla heakorra ja keskkonnakaitse eeskirjades, ehitusmääruses või muudes volikogu määrustes ja otsustes. (4) Volikogu ja vallavalitsuse otsused küsimustes, mis on seotud keskkonna olukorra muutustega peavad olema kooskõlastatud Ida-Viru Keskkonnateenistusega. VIII VALLA ÕIGUSAKTID § 46 Valla õigusaktid (1) Volikogul ja vallavalitsusel on õigus anda üldaktina määrusi. Normitehnilised nõuded volikogu ja vallavalitsuse määruste eelnõudele kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (2) Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, vallavalitsusel anda korraldusi. (3) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid kehtivad Jõhvi valla haldusterritooriumil, samuti Jõhvi vallale kuuluva vara osas, mis asub väljaspool Jõhvi valla haldusterritooriumi. (4) Volikogu ja vallavalitsuse määrused saadetakse kümne päeva jooksul peale nende vastuvõtmist õiguskantslerile. § 47 Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded ja nende jõustumine (1) Volikogu määrused avalikustatakse üldjuhul enne nende jõustumist vallavalitsuse kantseleis, valla veebilehel ja Jõhvi Keskraamatukogus. (2) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks kinnitatud ärakirjana nii paberkandjal kui elektroonilisel kujul Riigikantselei poolt antud tehniliste juhiste kohaselt nädala jooksul pärast aktile allakirjutamist. (3) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist Jõhvi Keskraamatukogus või vallavalitsuse kantseleis, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. Üldist tähtsust mitteomavad volikogu määrused jõustuvad üldjuhul kolmandal päeval peale nende avalikustamist või neis sätestatud tähtajast. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. Volikogu otsused tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele. (5) Volikogu määrusele, otsustele ja teistele dokumentidele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja – volikogu istungi juhataja. (6) Vallavalitsuse korraldused jõustuvad teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist vallavalitsuse kantseleis või Jõhvi Keskraamatukogus, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (7) Vallavalitsuse määrustele ja korraldustele kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. (8) Volikogu ja vallavalitsuse määrused ja volikogu otsused ning istungite protokollid peavad olema kõigile isikutele kättesaadavad vallavalitsuse kantseleis. (9) Volikogu ja vallavalitsuse õigusaktid ja istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (10) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud üksnes ameti-asutusesiseseks kasutamis (11) Vallavalitsus korraldab õigusaktide süstematiseerimise, nende avaldamise ja saatmise täitjatele ja asjaosalistele. § 48 Õigusaktide täitmise kontroll Seaduste ja volikogu määruste ning otsuste ja vallavalitsuse määruste ning korralduste täitmist kontrollivad seaduses ja volikogu töökorras sätestatud korras volikogu ja vallavalitsus ning teised selleks seadusega volitatud isikud. § 49 Istungi ja koosoleku protokoll (1) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (2) Vallavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ja protokollija. (3) Volikogu või vallavalitsuse komisjoni koosoleku protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja ja protokollija. (4) Protokollile allakirjutanud isikud vastutavad protokollis sisalduvate andmete õigsuse eest. (5) Protokolli kantakse istungi või koosoleku toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, arutusel olnud küsimused, nende kohta esitatud ettepanekud ja vastuvõetud otsustused, hääletustulemused, kui küsimus otsustati hääletamise teel, ning otsustajate või küsimuse algatajate eriarvamused. (6) Vallavalitsuse istungite ning volikogu ja vallavalitsuse komisjonide koosolekute protokollid peavad olema igaühele kättesaadavad. (7) Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või mõeldud ametialaseks kasutamiseks. (8) Protokollid ja teised dokumendid peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. IX RIIKLIK JÄRELEVALVE § 50 Omavalitsuse tegevuse riiklik järelevalve ja suhted riigiorganitega (1) Maavanem teostab järelevalvet Jõhvi valla omavalitsuse tegevuse üle seadusega sätestatud korras. (2) Jõhvi valla valdusse antud riigivara kasutamist ja käsutamist kontrollib Riigikontroll. (3) Järelevalvet omavalitsuse õigustloovate aktide vastavuse üle põhiseadusele ja teistele seadustele teostab õiguskantsler. (4) Jõhvi valla ja riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadusel ja lepingul. (5) Jõhvi vald ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. (6) Volikogul on õigus esitada Vabariigi Valitsusele ettepanekuid seaduste ning teiste õigusaktide vastuvõtmiseks ja muutmiseks. (7) Valla võimuorganitega konsulteeritakse õigeaegselt ja sobival viisil kõigi neid otseselt puudutavate küsimuste planeerimise ja otsustamise puhul. X PÕHIMÄÄRUSE VASTUVÕTMINE, KEHTESTAMINE JA MUUTMINE § 51 Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine (1) Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine toimub volikogu poolt. (2) Põhimääruse või temas tehtud muudatuse vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälte-enamus. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatused jõustuvad volikogu poolt määratud päevast. § 52 Põhimääruse jõustumine Põhimäärus jõustub 20. märtsil 2006. a. Volikogu esimees Vallo REIMAA