Raasiku Vallavolikogu — Raasiku valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 64, 778

Käesolev määrus kehtestatakse vastavalt jäätmeseaduse § 71 lg 1 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 365 § 1. Üldsätted (1) Käesolev jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) määrab jäätmehoolduse üldise korra Raasiku valla haldusterritooriumil. (2) Eeskirja eesmärk on puhta ja tervisliku keskkonna säilitamine Raasiku vallas, jäätmete ohtlikkuse ja koguste vähendamine ning jäätmete taaskasutamise soodustamine. (3) Eeskiri on kohustuslik täitmiseks kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes viibivad Raasiku valla haldusterritooriumil. (4) Jäätmehooldust Raasiku vallas korraldab Raasiku Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning teistele Raasiku vallas kehtivatele õigusaktidele. § 2. Mõisted (1) Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) jäätmed – mis tahes Jäätmeseaduse § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; 2) tavajäätmed – kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; 3) püsijäätmed – tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; 4) olmejäätmed – kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; 5) biolagunevad jäätmed – anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed (toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp); 6) aia- ja pargijäätmed – aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm); 7) ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; 8) jäätmevaldaja – jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; 9) jäätmetekitaja – isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; 10) territooriumi haldaja – kinnisasja omanik, hoonestusõiguse alusel kinnistut kasutav isik või ehitise kui vallasasja omanik; 11) jäätmehooldus – jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; 12) jäätmehoolduse arendamine – jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine ja jäätmehoolduse kavandamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; 13) jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; 14) jäätmekäitluskoht – tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; 15) prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel; 16) jäätmenõustamine – jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; 17) jäätmete kogumine – jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; 18) jäätmete taaskasutamine –jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ette valmistav tegevus; 19) jäätmete kõrvaldamine – nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming; 20) jäätmekäitlusleping – jäätmevaldaja või territooriumi haldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; 21) korraldatud jäätmevedu – olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; 22) pakend – mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorratooted; 23) pakendiettevõtja – isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa või veab sisse või müüb pakendatud kaupa; 24) taaskasutusorganisatsioon – Mittetulundusühingute seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing. § 3. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Kõik Raasiku valla haldusterritooriumil tegutsevad juriidilised ja füüsilised isikud peavad rakendama kõiki sobivaid võimalusi, et vältida jäätmete teket ja vähendada nende hulka, ning kandma hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. (2) Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. Prügilasse võib ladestada vaid neid jäätmeid, mille taaskasutamine ei ole tehnoloogiliselt võimalik või mõnel muul põhjusel õigustatud. (3) Olmejäätmete taaskasutamiseks võimalikult suures ulatuses tuleb jäätmeid koguda liigiti. Liigiti kogumisel ülejäänud segunenud olmejäätmed on soovitav enne prügilale ladestamiseks üleandmist sortida sortimisettevõttes. (4) Prügilaladestusele suunatavad jäätmed (sortimisjääk jm) viia läheduse põhimõtet järgides Tallinna Prügilasse. (5) Jäätmekäitlust kinnisasjal korraldab kinnisasja omanik. Jäätmekäitlust hoonestusõiguse alusel kasutataval maal korraldab hoonestusõigust omav isik. Jäätmekäitlust ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal korraldab ehitise omanik. Edaspidi – territooriumi haldaja. (6) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab ja selle eest vastutab jäätmevaldaja. (7) Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid käesoleva eeskirja kohaselt või andma need käitlemiseks üle vastavat õigust omavale isikule. (8) Ettevõtja, kes tegeleb jäätmekäitlusega Jäätmeseaduse § 73 mõistes, peab omama jäätmeluba. Ohtlike jäätmete käitlemiseks on nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsents, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses. Jäätmeloa annab Harjumaa Keskkonnateenistus, ohtlike jäätmete käitluslitsentsi annab keskkonnaminister. (9) Jäätmevaldaja peab igas tegevuses vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega või mõne mistahes ainega. (10) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmed nende tekkekohas paigutada liikide kaupa eraldi mahutitesse või selleks ettevalmistatud kohtadesse. (11) Jäätmevaldaja peab jäätmete hoidmisel tagama jäätmete ja mahutite säilivuse ning hoiukoha korrasoleku, võimaluse jäätmete hilisemaks töötlemiseks ja taaskasutamiseks. (12) Jäätmete käitlemine, sh põletamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud, välja arvatud erandjuhtudel vallavalitsuse ja Päästeameti loal ja määratud kohas. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit ja pappi. (13) Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu aia- ja pargijäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires. (14) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse. (15) Jäätmete omavoliline ladestamine ja matmine (v.a kompostimine vastavalt eeskirja § 8 sätestatule ja pinnase täitmine inertse ehitusprügiga kinnistul) on keelatud. (16) Jäätmekäitlusettevõtte tegevus peab olema suunatud jäätmete koguse vähendamisele, nende taaskasutamisele ja kahjutustamisele. (17) Juriidilisest isikust jäätmevaldajad on kohustatud: 1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. (18) Füüsilisest isikust jäätmevaldaja ülesanne on võimalikult vältida kodumajapidamises jäätmete tekkimist või vähendada nende hulka ning ta on kohustatud jäätmeid käitlema (liigiti koguma, ära vedama, taaskasutama) või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele eeskirjaga kindlaks määratud korras. § 4. Jäätmete kogumine (1) Jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja kohustused: 1) koguda oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitada kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmehoolduse korraldusest ning eeskirja nõuetest; 2) omada või rentima piisavas koguses ja suuruses jäätmemahuteid või kasutada jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid; 3) korraldada jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale või registreeritud jäätmekäitlejale või taaskasutada või kõrvaldada jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmevaldaja ja territooriumi haldaja on eri isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmehooldelepinguga; 4) võimaluse korral vähendada jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. (2) Jäätmete kogumise, taaskasutamise või lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud korraldatud olmejäätmeveo korral. (3) Jäätmete kogumiseks tuleb varuda kogumisvahendid ja ette valmistada kohad, mis vastavad jäätmete kogumisele ja ladustamisele esitatavatele nõuetele ning ei põhjusta kahju inimestele, keskkonnale ega kinnistule. (4) Jäätmete kogumisvahendid peavad igal juhul asuma avalikes kohtades (parkides, ühissõidukite peatumiskohtades, ühiskondlike hoonete, sealhulgas vallamaja, kultuuri- ja haridusasutuste, kaupluste, toitlustusäride ja muude taoliste välisuste juures) ning avalikel üritustel. (5) Kogumisvahendina tohib kasutada mahutit, mis oma tehnilistelt näitajatelt võimaldab: 1) jäätmete kogumist nende levikut takistaval viisil; 2) jäätmete hoidmist haisu levikut takistaval viisil; 3) tuleohu vältimist; 4) võimaliku lekke vältimist. (6) Jäätmemahutid peavad olema korras. Need peavad olema terved, kuuma veega pestavad (v.a. jäätmekotid) ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. (7) Kogumisvahendi puhtuse ja õige kasutamise eest jäätmete hoiustamisel hoolitseb kogumisvahendi omanik. Kogumisvahend peab olema terve ja korralikult suletav. (8) Olmejäätmete kogumisvahenditena on lubatud kasutada: 1) jäätmekotte, mis on valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; kotid peavad olema aiaga piiratud territooriumil paigutatud kaetud alustele nii, et jäätmekotid oleksid kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest; 2) jäätmekonteinereid, mis võimaldavad jäätmeid vedaval autol laadida tõstemehhanismi abil ja on kaanega suletud; 3) kaanega suletavaid jäätmemahuteid, mida on võimalik käsitsi tühjendada või millega veetakse jäätmed jäätmekäitluskohtadesse. (9) Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid ja konteinerid tuleb võimaluse korral paigutada tasasele horisontaalsele alusele autotee lähedale, et jäätmeveok pääseks takistamatult vähemalt kümne meetri kaugusele. Jäätmete kogumise konteiner ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumisvahendite tühjendamist. (10) Mahutid on soovitatav võimaluse korral paigutada vastavatesse jäätmemajadesse, katusealustesse või aedikutesse, tõkestamata vaba juurdepääsu mahutitele lukustatud ukse, künnise, trepiastmete või muude takistustega. Kui jäätmemaja või katusealune tahetakse lukustada, tuleb kindlustada prügivedajatele vaba sissepääs vastavalt jäätmekäitluslepingule. Jäätmemaja või katusealust ei tohi kasutada muuks otstarbeks. (11) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab territooriumi haldaja. (12) Jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb paigutada selle jäätmeliigi kogumiseks ettenähtud mahutitesse. (13) Jäätmevaldaja korraldab suurjäätmete, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, äraveo ning paigutab kogutavad jäätmed mahuti juurde jäätmekogujaga kokkulepitud ajaks. Suurjäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, s.h. autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid ja alates 2005.a. 13. augustist elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid, s.h. külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid jm. (14) Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 7) aineid ja esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid. (15) Liiva, tuhka ja pühkmeid võib paigutada mahutitesse ja vedada prügilasse, kui need vastavad jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele ja kui tuhk on jahtunud. (16) Segaolmejäätmed ning muud kergestiriknevad ja halvastilõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. (17) Eraldikogutavad kompostitavad biolagunevad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kottidesse pakitult. Biolagunevate jäätmete mahutisse ei tohi visata kilekotte või muid kompostimiseks kõlbmatuid jäätmeid. Määrdumise vältimiseks tuleb biolagunevate jäätmete mahuti katta seestpoolt paberi- või mõnest muust biolagunevast materjalist kotiga. Vastavate kottidega varustab jäätmevaldajaid neid teenindav jäätmekäitlusettevõte. (18) Taaskasutatavaid jäätmeid tuleb koguda liikide kaupa eraldi mahutitesse: 1) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel vähemalt 5 korteriga elamutes vanapaberit ja pappi alates 01.01.2006.a.; 2) elamumaa sihtotstarbega kinnistutel vähemalt 5 korteriga elamutes biolagunevaid jäätmeid alates 01.01.2009. a.; 3) mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel vanapaberit ja pappi, immutamata puitu ning kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid, kui neid jäätmeliike tekib kinnistul eraldivõetuna üle 50 kg nädalas. Vanapaberiks käesoleva eeskirjapunkti tähenduses ei loeta dokumente, mis tuleb hävitada vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja arhiiviseadusele; 4) pakendijäätmeid vastavalt § 5 sätestatule. (19) Võimaluse korral ja kui see osutub otstarbekaks, tuleb § 4 lg 18 nimetatud jäätmeliike koguda eraldi ka väiksema jäätmetekkega kinnistutel. Seejuures on eraldi kogutud biolagunevad jäätmed soovitatav väikeelamute puhul kompostida oma kinnistul vastavalt eeskirja § 8. (20) Alates 13. augustist 2005. a tuleb elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, s.h. külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid, üle anda vastavatesse selleks tootjavastutusnõudest lähtuvalt loodavatesse kogumispunktidesse. (21) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele või toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta. (22) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja käidelda vastavalt eeskirja § 9 sätestatule. (23) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. (24) Ohtlike jäätmete kogumine 1) Vallavalitsus korraldab valla territooriumil kodumajapidamises tekkivate ohtlike jäätmete kogumist ja nende üleandmist litsentseeritud jäätmekäitlusettevõttele. 2) Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida eri liiki ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega. 3) Ohtlikke jäätmeid võib käidelda jäätmeloa alusel keskkonnaministri väljastatud ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omav isik. 4) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda spetsiaalselt kohandatud ja turvaliselt lukustatavas mahutis. 5) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda nii, et need ei reostaks pinna- või põhjavett ega põhjustaks teisi keskkonnakahjustusi. 6) Ohtlike jäätmete kogumismahuti peab olema varustatud esmaste avarii likvideerimise ja tulekustutusvahenditega. 7) Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. 8) Ohtlikud jäätmed, välja arvatud olmes tekkinud ohtlikud jäätmed, peab jäätmevaldaja enne üleandmist jäätmekäitlejale märgistama vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale. 9) Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. 10) Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse või üle anda ohtlike jäätmete kogumiseks korraldatud kogumisringide käigus. 11) Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 12) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. 13) Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. § 5. Pakendite ja pakendijäätmete kogumine (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. (2) Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. (3) Pakendiettevõtja on kohustatud alates 1. maist 2005 tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses asuvas teises müügikohas müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. (4) Juhul, kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenindusmaa vahetus naabruses vallavalitsuse loal ja tingimustel, teavitades oma müügikohas sellest võimalusest. (5) Tarbija paremaks teenindamiseks korraldab taaskasutusorganisatsioon pakendite ja pakendijäätmete, väljaarvatud tagatisrahaga pakendid, vastuvõtupunktid tihedusega keskmiselt üks punkt 1000-1500 elaniku kohta. Vastuvõtupunktide asukohad ja paigaldamistingimused kooskõlastab taaskasutusorganisatsioon vallavalitsustega. (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon ise või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. Kui pakendiettevõtja ei ole ühinenud taaskasutusorganisatsiooniga, peab ta vedama kogutud pakendijäätmed käitluskohta oma jõududega või kasutama selles piirkonnas korraldatud jäätmeveoluba omava ettevõtja veoteenust. (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. § 6. Jäätmete vedu (1) Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja, v.a. olmejäätmete korraldatud vedu. (2) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu ja kahjurite teket ning ümbruskonna reostust, kuid üldjuhul mitte harvemini, kui üks kord kahe nädala jooksul. Juhul, kui väikeelamutes on korraldatud oma biolagunevate jäätmete kompostimine vastavalt eeskirja § 8 ning mahutitesse ei panda toidujäätmeid, on mahuteid lubatud tühjendada kord kuus tingimusel, et oleks välditud nende ületäitumine, haisu ja kahjurite teke ning ümbruskonna reostus. 1) Olmejäätmete valdajal on õigus taotleda, et tema jäätmemahutite tühjendamine toimuks eeskirjas sätestatust harvemini. Olmejäätmete valdaja esitab vastavasisulise kirjaliku ja põhjendatud taotluse vallavalitsusele. (3) Biolagunevate jäätmete kogumismahuteid tuleb tühjendada vähemalt kord nädalas või tihedamini. (4) Liigitikogutud taaskasutatavate jäätmete, v.a. kompostitavad biolagunevad jäätmed, mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveo puhul rakendada nende jäätmeliikide mahutitele kindlaid tühjendussagedusi. (5) Jäätmed tuleb vedada jäätmeloas märgitud jäätmekäitluskohta. Kui territooriumi haldaja veab ise oma jäätmeid, tuleb need läheduse põhimõtet järgides vedada Tallinna Prügilasse. (6) Jäätmete vedu elurajoonidest ei tohi häirida öörahu. (7) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele, tuleb ära vedada koheselt. (8) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. (9) Jäätmete veoettevõte on kohustatud: 1) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; 2) eemaldama kogumisvahenditesse toodud jäätmed kokkulepitud ajagraafiku järgi või vastavalt vajadusele sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumist, haisu teket ja keskkonnareostust. Elanikkonnalt jäätmeid kogudes võivad jäätmekäitlusettevõtte töötajad siseneda minimaalselt vajaliku sagedusega eraomanduses olevatele territooriumidele; 3) koguma kokku kogumisvahendi tühjendamisel või veo käigus lendunud või pudenenud jäätmed ning likvideerima sellest põhjustatud keskkonnareostuse; 4) oma tegevuse käigus mitte kahjustama olmejäätmete kogumismahuteid; 5) paigutama tühjendatud kogumismahuti tagasi selle esialgsesse kohta; 6) kasutama oma tööprotsessis jäätmete kogumiseks ja veoks kohaldatud veokeid ning välistama jäätmete pudenemise, tilkumise või lendumise transportimisel; 7) korraldama jäätmevedu elanikkonda vähim häirival viisil. Täitunud jäätmekonteinerite tühjendamine ja vedu elamukvartalitest on keelatud ajavahemikus 23.00 – 06.00. (10) 2006.a. jooksul korraldatakse Raasiku vallas korraldatud jäätmevedu. Raasiku valla haldusterritoorium kuulub tervikuna jäätmeveopiirkonda, kus liitumine korraldatud jäätmeveoga on jäätmevaldajatele kohustuslik. Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid, alates 01.01.2006.a. vanapaberit ja –pappi ning alates 01.01.2009.a. kompostitavaid biolagunevaid jäätmeid (väljaarvatud aia- ja haljastusjäätmed) ja ajutiselt mahutite vahetusse lähedusse paigutatud suurjäätmeid. Kui seda tingib oluline avalik huvi, võidakse korraldatud jäätmeveoga hõlmata ka teisi jäätmeliike. (11) Korraldatud jäätmeveo korraldab vallavalitsus. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, veopiirkond, vedamise sagedus ja aeg ning teenustasu piirmäär kehtestatakse eraldi vallavolikogu määrusega. (12) Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele Raasiku valla haldusterritooriumi piires. Olmejäätmete valdaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. (13) Kui jäätmevaldaja on jätnud korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimata, loetakse ta jäätmeseaduse § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud jäätmeveoga elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. (14) Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel, kui ta korraldab jäätmekäitluse ise. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. (15) Veopiirkonnas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. § 7. Jäätmete käitlemine (1) Kinnistu (krundi) piires on lubatud järgmiste jäätmete käitlemine: 1) kuivkäimla sisu, mida tohib hajaasustuses kaevata oma aiamaal maasse hilissügisel. Keelatud on käimla sisu laialilaotamine; 2) inertsed ehitusjäätmed ja ülejääkpinnased, mida võib kasutada teede ja pinnase täiteks, kooskõlastades selle eelnevalt vallavalitsusega; 3) risu ja oksad, mida võib vaikse ja märja ilmaga ning kõiki tuleohutusnõudeid järgides ja naabreid mitte häirides oma kinnistu (krundi) piires põletada; 4) liimi, lakki, värvi ja immutusaineid mittesisaldavad puidujäätmed ning kiletamata paber ja papp, mida võib põletada küttesüsteemides; 5) sõnnik, mida tohib laotada sulanud maale. Säilitamisel peab sõnnik olema komposteeritud ning kaetud mulla või kilega. (2) Valla haljasaladel tekkivaid aia- ja pargijäätmeid (taimed, rohi, lehed, oksad jne) ei ole lubatud ladestada prügilasse. Need tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja kompostida vastavatel kompostimisväljakutel või teistes jäätmeloaga jäätmekäitlusettevõtetes. (3) Väljaspool oma kinnistut, väljaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult vallavalitsuse kirjalikul nõusolekul ja tingimustel. § 8. Biolagunevate jäätmete kompostimine (1) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (2) Toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. (3) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. (4) Aia- ja pargijäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. (5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistu piirist vähemalt 5 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti ja vähemalt 15 m kaugusel kaevust. (6) Kompostimiskoht ei tohi asuda veekaitsevööndis. (7) Heitvee kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile. § 9. Ehitusjäätmete käitlemine (1) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastavalt nõuetele vastutab jäätmevaldaja. (2) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel ja remontimisel (edaspidi ehitamisel) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, palgid, raudbetoonpaneelid, puit- ja raudbetoontalad jne). (3) Kui ehitamise käigus tekib § 9 lg 2 nimetatud jäätmeid üle 10 m3, tuleb nende käitlemine kooskõlastada vallavalitsusega ning ehitusprojektile peab olema lisatud jäätmekäitluskava. Ehitise vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele tuleb kohustuslikult lisada vallavalitsuse õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (4) Jäätmekäitluskava on jäätmekäitlust kirjeldav dokument, kus näidatakse ära: 1) jäätmete hinnanguline kogus ja koostis; 2) pinnasetööde mahtude bilanss; 3) ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad; 4) jäätmete edasine suunamine. (5) Raasiku vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse vallavalitsuse poolt ette nähtud ja Harjumaa Keskkonnateenistuse poolt kooskõlastatud maa-alal vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele (rekultiveerimisprojektile) või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäätmekäitlusettevõttele. (6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. (7) Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja või isik, kellele on välja antud ehitusluba. (8) Ehitusjäätmete valdajad on oma tegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule. Ohtlike ehitusjäätmete puhul on täiendavalt nõutav ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 6) tagama, et kinnistul või krundil oleksid eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmete ja ohtlike jäätmete kogumiseks; 7) jäätmevaldaja ehitusettevõtja või kinnisvaraarendajana teavitama oma töötajaid vallas kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesoleva eeskirja nõuetest. (9) Ehitusjäätmed tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutusvõimalustest. Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) asfaltbetoonkatte jäätmed; 7) kiled. (10) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitusjäätmed, mida ei saa materjalina või tootena taaskasutada, kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides jäätmeloaga jäätmekäitluskohtades. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. (11) Mahukad ehitusjäätmed, mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse ja mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Mahukad ehitusjäätmed on suuregabariidilised ja raskemad ehitus- ja lammutustöödel tekkinud jäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puittalad jne). (12) Saastumata pinnase ja sortimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sealhulgas territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtivate nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitusloa või vallavalitsusega kooskõlastatult. (13) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaltbetoonkatte ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning asfaltbetoonkatte jäätmed tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (14) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, s.h neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioonmaterjalid jne; 4) saastunud pinnas. (15) Pinnas loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (16) Ohtlikud ehitusjäätmed, v.a. saastunud pinnas, tuleb koguda liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (17) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatavad või valve all. (18) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema Harjumaa Tööinspektsiooni luba. (19) Vedelad ohtlikud jäätmed nagu kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne ning nende jäägid tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (20) Ohtlikud ehitusjäätmed, s.h ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale ettevõttele. (21) Saastunud pinnast võib kohapeal käidelda vallavalituse kooskõlastuse alusel. Saastunud pinnase käitlemiseks peab olema jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsents. (22) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (23) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikele neid jäätmeid puudutavat informatsiooni. § 10. Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivate jäätmete käitlemine (1) Tervishoiu-, hooldus- ja veterinaarteenuse osutamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti vastavatesse mahutitesse ja üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete mahutid tuleb tähistada jäätmete ja jäätmetekitaja nimetusega ning pakkimiskuupäevaga. (2) Liigiti tuleb koguda: 1) segaolmejäätmed, mida ei ole võimalik taaskasutada s.h. koristusjäätmed. Olmejäätmed tuleb pakkida tekkekohas musta või halli värvi jäätmekotti, mis suletakse enne äraviimist. Väiksemad jäätmekotid tuleb vajadusel pakkida suuremasse sama värvi jäätmekotti, mis suletakse ning asetatakse olmejäätmete mahutisse. Mahutid paigaldab selleks ettenähtud kohtadesse ja neid tühjendab äravedu korraldav lepingupool; 2) klaasijäätmed – terved või purunenud värvilised ja värvitud klaaspudelid, -purgid ja -anumad. Klaasijäätmed tuleb paigutada vastavalt klaasi koguva jäätmekäitlusettevõtte nõuetele eraldi mahutitesse. Mahutid peavad olema kaanega suletavad ja valmistatud raskesti läbitorgatavast materjalist. Täitunud mahutid tuleb jäätmete tekkekohast viia suletuina jäätmehoidlasse. Kogutud klaas antakse sealt üle klaasikogumisettevõttele; 3) vanapaber ja -papp – ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad, koopia- ja masinakirjapaberid, muu kontoripaber ning majapidamispaber; puhtad papp-pakendid, mis ei sisalda ümbertöötlemist segavaid aineid (kile, plastmass). Vanapaber tuleb sorteerida tekkekohas. Kogumiseks võib kasutada paberi pakkekasti. Vanapaber viiakse tekkekohast jäätmehoidlasse ning antakse sealt üle paberikogumisettevõttele. Vajadusel võib majapidamis- ja kontoripaberi koguda eraldi; 4) diskreetne vanapaber – paberid patsiendi isikut puudutavate andmetega, samuti teisi isikuid ja tervishoiuasutuse tööd puudutavate andmetega. Diskreetset vanapaberit tuleb hoida kõrvalistele isikutele mittekättesaadavas kohas. Diskreetne vanapaber tuleb purustada tervishoiuasutuses või saata purustamiseks vastavasse jäätmekäitlusettevõttesse. Tervishoiuasutuses purustatud diskreetne vanapaber pannakse taaskasutatavate paberijäätmete mahutisse. Purustatud mittetaaskasutatav diskreetne vanapaber pannakse olmejäätmete mahutisse. Purustamiseks saadetav diskreetne vanapaber pannakse lukustatud mahutisse, mis antakse üle vastavale jäätmekäitlusettevõttele; 5) bioloogilised jäätmed – operatsiooni käigus tekkinud jäätmed (amputeeritud kehaosad ja elundid), ühekordsed süstlad, vananenud verekotid verega, verekomponendid, vereülekandesüsteemid, verine või niiske sidumismaterjal, aspiratsiooni torud, kateetrid jt patsiendi kehavedelikega kokkupuutunud meditsiinitarbed ja katseloomade jäänused. Bioloogilised jäätmed tuleb pakkida tekkekohas punasesse jäätmekotti, millel on markeering «Bioloogilised jäätmed». Vajadusel võib kasutada ka muud pakendit, millel on punane silt «Bioloogilised jäätmed». Jäätmekoti kaal ei tohi ületada 15 kg Jäätmekotid varustatakse sildiga, millel on märgitud jäätmetekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Jäätmed viiakse tekkekohast pakituina iga päev jäätmehoidlasse, kus neid hoitakse teistest jäätmetest eraldi, võimaluse korral omaette ruumis ning antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele; 6) teravad ja torkivad jäätmed – nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms. Teravad ja torkivad jäätmed on nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms.Teravad ja torkivad jäätmed tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 10 kg Pakendile tuleb märkida jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ja pakkimiskuupäev. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida jäätmehoidlas eraldi lukustatavas ruumis, kus need pakitakse punasesse jäätmekotti, millel on markeering “Teravad ja torkivad jäätmed”. Vajadusel võib jäätmekanistrid asetada mõnda teisse pakendisse, millel on punane silt “Teravad ja torkivad jäätmed”. Teravad ja torkivad jäätmed pannakse jäätmehoidlasse. Neid võib panna ühte ruumi koos vastavalt märgistatud nakkusohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. Jäätmekotid või teised jäätmepakendid suletakse ning antakse üle koos bioloogiliste jäätmetega vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele; 7) nakkusohtlikud jäätmed – nakkusohtlikud jäätmed on märgitud jäätmenimistus üldkoodi 18 all tärniga. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendile märgitakse jäätmete tekitaja (tervishoiuasutus, osakond) ning pakkimiskuupäev. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoiustada jäätmete tekkekohas. Need tuleb viia iga päev jäätmehoidlasse selleks ettenähtud omaette lukustatavasse ruumi ning asetada teise kollasesse jäätmekotti, millel on markeering “Nakkusohtlikud jäätmed”. Pakendi kaal ei tohi ületada 10 kg. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele ühe nädala jooksul. Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega bioloogilisi jäätmeid ning teravaid ja torkivaid jäätmeid. Eriolukorras, näit. epideemia piirkondades, tuleb toimida vastavalt Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekaitseinspektsiooni korraldusele; 8) mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed – mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumide jäätmed on vastavates laboratooriumides tekkinud tervisele ohtlikud jäätmed (BK-positiivne tuberkuloos, viirushepatiit, HIV jt). Mikrobioloogia ja viroloogia laboratooriumites tekkinud ohtlikud jäätmed tuleb autoklaavida kohapeal. Peale autoklaavimist käideldakse neid jäätmeid olmejäätmetena; 9) radioaktiivsed jäätmed – radioaktiivsed jäätmed on kasutusest kõrvaldatud ravi- ja diagnostilise otstarbega radioaktiivsed ained ning kiirgusallikatega kokkupuutunud ained ja esemed (kindad, paber, linad jt). Radioaktiivsed jäätmed tuleb pakendada kiirguskindlasse säilituspakendisse, millel on markeering “Radioaktiivsed jäätmed”. Pakendile tuleb märkida ka tervishoiuasutus ja osakond, kus jäätmed tekkisid ning pakkimiskuupäev. Radioaktiivseid jäätmeid tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas omaette lukustatavas ruumis. Sealt suunatakse need eritranspordiga radioaktiivsete jäätmete matmiskohta. Vananenud, vähese radioaktiivsusega jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, viiakse peale kiirguskontrolli prügimäele. Vedelad radioaktiivsed jäätmed, kui nende kiirgus ei ületa kiirgusohu nõudeid, valatakse pärast kiirguskontrolli kanalisatsiooni. Kui radioaktiivsed jäätmed kuuluvad ohtlike jäätmete klassi muude tunnuste järgi, siis käideldakse neid pärast kiirguskontrolli ohtlike jäätmetena. 10) ravimijäätmed – ravimijäätmed on ravimid, mis on riknenud või nende kehtivusaeg on lõppenud. Ravimeid ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmed (v.a. jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse asutuse nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed». Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed». Pakitud ravimijäätmed kogutakse, asetatakse lukustatavatesse kastidesse ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pakendile märgitakse ravimijäätmed tekitanud tervishoiuasutus. 11) elavhõbeda jäätmed – tekivad purunenud või vanadest kraadiklaasidest, vererõhuaparaatidest ning mõnedest elavhõbedat sisaldavatest reagentidest. Ka amalgaami jäätmed on elavhõbedajäätmed. Erineval kujul esinevat elavhõbedat sisaldavad jäätmed tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastikpurki või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (tekib näiteks purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed». Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiuasutus ning jäätme kirjeldus. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida väljaspool osakonda jäätmehoidlas, kust need saadetakse edasi vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele; 12) kasutatud elavhõbedalambid – kasutusest kõrvaldatud elavhõbedat sisaldavad halogeen- ja luminofoorlambid ning lambid valgustitest. Kasutatud (s.h katkised) elavhõbedalambid tuleb panna kaanega suletavasse kasti või originaalpakendisse, nii et lambid ei puruneks. Pakendile märgitakse jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. Kasutatud elavhõbedalampe hoitakse jäätmehoidlas selleks ettenähtud pakendites ning antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Lampidega ühte pakendisse ei tohi panna teisi jäätmeid; 13) kemikaalide jäätmed – ohtlike kemikaalide jäägid. Kemikaalide jäätmed tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Kasutada tuleb kemikaali originaalpakendit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiuasutus. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Kemikaalide jäätmed tuleb anda üle käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ühiskanalisatsiooni võib kemikaale juhtida ainult ühiskanalisatsiooni valdaja loa alusel ja vastavuses Raasiku valla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjadele; 14) vananenud (kasutatud) akud ja patareid tuleb viia jäätmehoidlasse ning panna sobivasse kogumisvahendisse. Sealt tuleb need anda üle (koos akuvedelikuga) vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele; 15) kasutusest kõrvaldatud ilmuti, kinniti ja filmid tuleb valada jäätmekanistrisse ning hoida ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas. Pakendile tuleb märkida jäätmete nimetus ja tekitaja (tervishoiuasutus, osakond). Kinniti, ilmuti ja filmid antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ilmuteid võib juhtida ühiskanalisatsiooni selle valdaja loal kemikaalidele kehtestatud nõuete järgi; 16) naftasaadusi sisaldavad jäätmed – seadmete hooldusel tekkinud õlide ja määrdeainete jäätmed. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb koguda nende tekkekohas sobivatesse mahutitesse. Täitumisel viiakse mahutid jäätmehoidlasse ning säilitatakse ohtlike jäätmetena. Naftasaadusi sisaldavad jäätmed tuleb anda üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (3) Tehnilised nõuded tervishoiuasutuse jäätmehoidlale. Tervishoiuasutuse jäätmehoidla on ruum või ruumide kompleks (koos- või eraldiasuvad), mis vastab alljärgnevatele tehnilistele nõuetele: 1) jäätmehoidla tuleb võimaluse korral rajada tervishoiuasutuse keldrikorrusele, soovitavalt eraldi väljapääsuga hoonest; 2) jäätmehoidlaks kohaldatud ruum peab olema mitteköetav, varjatud päikese eest ning näriliste- ja putukatevaba; 3) jäätmehoidla lagi, seinad, põrand ja uks peavad olema siledad, pragudeta, tehtud kerget puhastamist võimaldavast ja desinfitseerivaid vahendeid taluvast materjalist; 4) põranda ja seina liitekoht peab olema teostatud ümarnurgana; 5) juhul, kui jäätmehoidlal on aken, peab see asetsema ühes tasapinnas seinaga; 6) jäätmehoidlas tuleb säilitada kindlat temperatuurirežiimi (jahe või külm); 7) jäätmehoidla ruum peab olema ventileeritav; 8) jäätmehoidlal ei tohi olla jäätmešahti; 9) jäätmehoidla ruum peab olema lukustatav. § 11. Saastetasu (1) Olmejäätmete keskkonda viimisel rakendatakse saastetasu vastavalt keskkonnatasude seadusele. (2) Keskkonda viidavate olmejäätmete arvestust nende päritolukoha järgi omavalitsuste lõikes peab ja saastetasu arvutab ja kogub prügila käitaja. Raasiku vallast kogutud olmejäätmete keskkonda viimise eest laekunud saastetasust maksab prügila käitaja 75 % sihtotstarbeliselt Raasiku valla eelarvesse. (3) Valla eelarvesse laekuvat saastetasu kasutatakse jäätmehoolduse arendamise toetamiseks. § 12. Aruandlus (1) Jäätmevaldajal peab olema ülevaade tema valduses olevate jäätmete liigist, hulgast ja päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ning jäätmetest tulenevast ohust tervisele, keskkonnale või varale. (2) Kõik füüsilised ja juriidilised isikud on kohustatud andma teavet jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavatele ametnikele käesoleva eeskirja nõuete täitmise kohta. (3) Vallas tegutsevad jäätmeluba ja keskkonnakompleksluba omavad isikud või Jäätmeseaduse § 74 kohaselt registreeritud isik on kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või vaheladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta. Jäätmealase arvestuse algdokumente ja nende alusel koostatud koondandmeid tuleb säilitada vähemalt viis aastat ning esitada need jäätmekäitluse üle järelevalvet teostavale ametnikule viimase nõudmisel. (4) Raasiku Vallavolikogu asutab määrusega jäätmevaldajate registri ning kehtestab registri pidamise põhimääruse. § 13. Vastutus (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul keskkonnajärelevalve asutuse ettekirjutuse alusel. (2) Saastaja hüvitab reostusega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui saastaja ei täida § 13 lg 1 sätestatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. Kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise oma kulul. (4) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida § 13 lg 3 sätestatud kohustust või kui saastajat ei ole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. (5) Käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmist kontrollivad keskkonna- ja tervisekaitseorganite töötajad ja Raasiku Vallavolikogu poolt määratud ametiisikud keskkonnajärelevalve seaduse ja valla põhimääruse alusel. (6) Käesoleva eeskirja nõuete rikkumise eest kantakse vastutust jäätmeseaduse järgi väärteomenetluse seadustikus ja karistusseadustikus sätestatud korras. § 14. Määruse avalikustamine Määrus avalikustatakse valla põhimääruses sätestatud korras. § 15. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2006.a. Volikogu esimees Kaido KIRSIP