Riigikohtu Halduskolleegium — 3-3-1-3-06 Riigikohtu halduskolleegiumi 2. märtsi 2006. a kohtumäärus S. J. M. kaebuses Viimsi Vallavalitsuse 5. novembri 2004. a korralduse nr 719 p 1.3 ja 8. novembri 2004. a ehitusloa nr 3576 tühistamiseks ning ehitusloa tagasitäitmise ettekirjutuse tegemiseks — RT III, 9, 86

RIIGIKOHTU HALDUSKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Väljavõte Kohtuasja number 3-3-1-3-06 Määruse kuupäev 2. märts 2006. a Kohtukoosseis Eesistuja Tõnu Anton, liikmed Indrek Koolmeister ja Jüri Põld Kohtuasi S. J. M. kaebus Viimsi Vallavalitsuse 5. novembri 2004. a korralduse nr 719 p 1.3 ja 8. novembri 2004. a ehitusloa nr 3576 tühistamiseks ning ehitusloa tagasitäitmise ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/1087/2005 Menetluse alus Riigikohtus L. V. erikaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Resolutsioon 1. Rahuldada L. V. erikaebus. 2. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegiumi 1. detsembri 2005. a määrus haldusasjas nr 2-3/1087/2005 ja Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2005. a määrus haldusasjas nr 3-1423/2005 esialgse õiguskaitse osas. 3. Teha asjas esialgse õiguskaitse osas uus määrus, millega jätta S. J. M. taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata. 4. Tagastada kautsjon. Asjaolud ja menetluse käik 1. Viimsi Vallavalitsuse 5. novembri 2004. a korralduse nr 719 punktiga 1.3 otsustati anda ehitusluba Viimsi rahvamaja-hotelli taastamiseks Viimsi alevikus, Pargi tee 12. Ehitise rekonstrueerimiseks andis Viimsi Vallavalitsus 8. novembril 2004. aastal välja ehitusloa nr 35476. 2. S. J. M. esitas 25. oktoobril 2005. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Viimsi Vallavalitsuse 5. novembri 2004. a korralduse nr 719 p 1.3 tühistamist ning selle kehtivuse peatamist esialgse õiguskaitse eesmärgil. Tallinna Halduskohtu 28. oktoobri 2005. a määrusega võeti kaebus menetlusse. Esialgse õiguskaitse kaebus jäeti rahuldamata. Kohus leidis, et ehitustööde aluseks on ehitusluba, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. S. J. M. esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse ka 8. novembril 2004. a väljastatud ehitusloa nr 3576 tühistamiseks. Esialgse õiguskaitse kohaldamist põhjendas kaebaja järgmiselt: 1) vaidlustatud ehitusloaga lubatakse arhitektuurimälestiseks oleva hoone rekonstrueerimisel selle esialgse kõrguse tõstmist. Viimane on vastuolus detailplaneeringuga, projekteerimise arhitektuursete ja ehituslike lisatingimuste ja Muinsuskaitseameti eritingimustega; 2) kaebajal on põhjendatud huvi, et nimetatud hoone restaureeritaks kooskõlas Muinsuskaitseameti poolt kehtestatud nõuetega, kuna ta on restaureeritava hoone vahetus läheduses asuva kinnistu omanik. Kaebaja arvates olukorras, kus üks hoonetest ehitatakse ümber Muinsuskaitseameti nõudeid järgimata, kahjustub paratamatult ka teise hoone üldine mulje, taust ja väheneb ka väärtus. Kaebaja leidis, et hoone rekonstrueerimise käigus selle kõrguse tõstmine kuni ühe meeteri võrra vähendab kaebaja kinnistule langeva valguse hulka, kahjustab vaateid tema kinnistult ning tema kinnistu privaatsust; 3) pärast ehitusloa alusel tööde teostamist ei ole võimalik kaebaja õigusi tagada ega huvide arvessevõtmist kaaluda. Kaebaja õigused saavad pöördumatult kahjustatud. Eelkõige on kaebus esitatud motiivil, et ehitustööde raames tõstetakse Pargi tee 12 endist kõrgust; 4) arhitektuurimälestise kõrguse suurendamise ärahoidmisega oleksid kaitstud ka avalikud huvid. 3. Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2005. a määrusega võeti ehitusloa vaidlustamiseks esitatud kaebus menetlusse ja liideti ühte menetlusse vallavalitsuse korraldusele esitatud kaebusega. Kohus peatas vaidlustatud ehitusloa kehtivuse ja keelas selle alusel igasuguse ehitustegevuse. Selle määruse peale esitas erikaebuse kolmas isik L. V. 4. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 1. detsembri 2005. a määrusega osaliselt L. V. erikaebuse ning muutis Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2005. a määrust esialgse õiguskaitse osas. Ringkonnakohtu määrusega peatati ehitusloa kehtivus Pargi tee 12 rahvamaja-hotelli katusekorruse osas, välja arvatud ehitustööd, mis on vajalikud ehitise sadevetekindluse tagamiseks. Ringkonnakohus leidis, et projektijärgsete ehitustööde lõpetamise korral võib kaebajale positiivse kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või isegi võimatu. Kaebaja eesmärgi – madalama hoone – saavutamiseks tuleks katusekorrus lammutada. Ringkonnakohtu arvates ei ole kaebus kohtule esitatu põhjal ilmselgelt perspektiivitu ega ka perspektiivikas. Seega pole alust esialgse õiguskaitse taotluse tagasilükkamiseks põhjendusega, et kaebusel puudub eduväljavaade. Kohus leidis, et avaliku huvi olemasolu tööde peatamiseks on kaheldav ning pigem on avalikes huvides ehitustööde jätkumine. Menetlusosaliste põhjendused Riigikohtus 5. Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2005. a määruse peale esitas kolmas isik L. V. 19. detsembril 2005. a erikaebuse. Erikaebuses taotleb kolmas isik Tallinna Ringkonnakohtu haldusasjas nr 2-3/1087/2005 tehtud 1. detsembri 2005. a määruse tühistamist osas, millega jäeti jõusse Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2005. a määrusega kohaldatud esialgne õiguskaitse. 6. Erikaebust põhjendab L. V. järgmiselt: 1) ringkonnakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, mille järgi kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu, samuti asjaolu, kuidas võiks ehitustööde peatamata jätmine suurendada ehitusloa osalise tagasitäitmise võimalust; 2) rekonstrueerimistööd on teostatud kooskõlas antu lubade, projektide ja eritingimustega; 3) kõik ehitustööd, mis seonduvad hoone kõrgusega, olid lõpetatud enne kaebuse esitamist; 4) ehitusloa tagasitäitmine ei ole võimalik ning S. J. M. kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja õiguste rikkumine seisneks nende tõestatuse korral asjaolus, et päikese loojumisele eelneval õhtusel ajal pikeneb tema krundile ulatuva varju pikkus. 7. S. J. M. kirjalikus vastuses leitakse, et erikaebus tuleks jätta rahuldamata. S. J. M. arvates on ehitusluba vastuolus kehtiva detailplaneeringuga ning Muinsuskaitseamet on ehitusprojekti kooskõlastanud pärast ehitusloa väljastamist. Nimetatud asjaolud kinnitavad üheselt, et tegemist ei ole perspektiivitu kaebusega. Kolmas isik on olnud teadlik, et ehitusluba on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga. Kaebaja arvates lahendab kohus tagasitäitmise küsimuse asja sisulisel lahendamisel, mitte aga esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisel. Riigikohtu halduskolleegiumi seisukoht 8. Riigikohtu halduskolleegium on oma varasemates lahendites (asjades nr 3-3-1-13-05, 3-3-1-85-04 ja 3-3-1-10-06) leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus andma eelhinnangu kaebuse põhjendatusele, kaaluma kaebaja väidetavalt rikutud õigusi, avalikke huve ja teiste isikute õigusi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne. Kolleegium on nentinud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. 9. Kaebuse perspektiivide hindamisega seonduvalt tuleb esmalt kindlaks teha, kas ja millist kaebaja väidetavat õigust vaidlustatud haldusakt või toiming rikub. Käesolevas asjas väidab kaebaja, et tema õiguste rikkumine seisneb eeskätt selles, et restaureerimiseelsest kõrgema hoone rajamine halvendab vaadet tema kinnistult, vähendab sellele langevat loomulikku valgust ja vähendab privaatsust. Kaebaja ei ole osundanud oma sellise põhjendatud huvi või subjektiivse õiguse õiguslikule alusele. Kaebusest ei nähtu, et kaebajale kuuluks servituudist tulenev õigus keelata naabril püstitada ehitist üle teatud kõrguse, saada piiramata mahus loomulikku valgust või keelata kõike, mis võib takistada väljavaadet kinnistult. Kaebusest ei nähtu, et rekonstrueeritava hoone kõrgusest tulenevalt on rikutud kaebaja õiguslikult kaitstav privaatsus. Eeltoodust tulenevalt leiab Riigikohtu halduskolleegium, et S. J. M. kaebus tuleb menetluse käesolevas staadiumis lugeda perspektiivituks. 10. Riigikohtu halduskolleegium peab lisaks vajalikuks rõhutada, et käesoleval juhul on rekonstrueeritava ehitise põhikonstruktsioonid juba rajatud ning järelevalveorgani hinnangul, mis sisaldub toimikus, pole ehitustegevusega rikutud muinsuskaitsenõudeid. Kaebaja väide detailplaneeringu nõuete rikkumisest rekonstrueerimisel ei saa iseendast olla kaebuse rahuldamise aluseks, kui sellega ei kaasne kaebaja õiguste rikkumine. Samas ehitustegevuse peatamine ja sellest tulenev vajadus ehitise konserveerimiseks toob tavaliselt ja on tõenaoliselt ka käesoleval juhul toonud kaasa kolmanda isiku kohustuse kanda olulisi materiaalseid kulutusi. Riigikohtu halduskolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et ka avalik huvi seisneb siin esmalt hoone kiires valmimises. 11. Eeltoodust tulenevalt rahuldab Riigikohtu halduskolleegium erikaebuse. Tallinna Halduskohtu 9. novembri 2005. a määrus ning Tallinna Ringkonnakohtu 1. detsembri 2005. a määrus käesolevas asjas tühistatakse. Kautsjon tuleb tagastada. Tõnu ANTON Indrek KOOLMEISTER Jüri PÕLD