Lihula Vallavolikogu — Lihula valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 58, 694

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkti 365, «Jäätmeseaduse» § 71 lõigete 1 ja 2 ning «Pakendiseaduse» § 15 lõike 1 alusel. Peatükk 1 ÜLDSÄTTED § 1. Jäätmehoolduseeskirja reguleerimisala (1) Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Lihula vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. (2) Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse üldise korra Lihula valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele käesoleva määruse § 5 lõikele 9 ja § 19 lõikele 3. § 2. Jäätmehoolduseeskirjas kasutatavad mõisted 1) Jäätmed on mis tahes jäätmeseaduse §2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. 2) Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 3) Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. 4) Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. 5) Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 6) Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Olmejäätmetes võib sisalduda nii tava- kui ka ohtlikke jäätmeid. 7) Olmejäätmete valdaja on korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisaja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. Olmejäätmete valdajaks loetakse ka suvila, elu- või äriruumina kasutatava ehitise või korteri kui vallasasja omanik. 8) Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed. 9) Jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub. 10) Jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus. 11) Jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine. 12) Jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sorteerimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. 13) Jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine). 14) Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks. 15) Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahuti, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks 16) Jäätmepunkt on taaskasutatavate jäätmete (paberi, papi, plastiku, klaasi jms.) esmaseks kogumiseks mõeldud koht, kuhu on paigutatud vastavad kogumiskonteinerid. 17) Jäätmekogumisvahendid on kotid, konteinerid, mahutid ja muud anumad ja pakendid, kuhu kogutakse tekkinud jäätmed. 18) Jäätmekäitlusettevõte on ettevõte, mis tegeleb jäätmete kogumise, veo, taaskasutamise või kõrvaldamisega jäätmeloas ettenähtud tingimustel. 19) Jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toote valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. 20) Jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja kui tellija ja jäätmekäitlusettevõtte kui töövõtja vahel sõlmitav kahepoolne kirjalik leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti. 21) Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskoha või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt. 22) Pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse lõikes 1 nimetatud samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrakasutuse tooteid. 23) Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu. 24) Taaskasutusorganisatsioon on mittetulundusühingu seaduse alusel pakendiettevõtjate poolt asutatud ja keskkonnaministri poolt akrediteeritud mittetulundusühing. § 3. Jäätmehoolduse korraldamine (1) Jäätmehooldust Lihula vallas korraldab ja kontrollib Lihula Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele. (2) Vallavalitsus Lihula vallas jäätmehoolduse korraldamisel ja jäätmekäitluse üle järelevalve teostamisel: 1) nõustab valla elanikke ja levitab jäätmeteavet; 2) korraldab jäätmete sorteerimist, sealhulgas liigiti kogumist, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses; 3) kontrollib jäätmete käitlemist, sealhulgas liigiti kogumist; 4) korraldab valla haljasaladel tekkivate aia- ja pargijäätmete kogumist; 5) teostab kontrolli valla territooriumi prahistamise üle ja organiseerib prahistunud alade korrastamise jägides käesoleva määruse § 33 ; 6) kontrollib jäätmekäitluslepingute olemasolu ja jäätmekäitlustoiminguid kõikide omanikega; 7) kontrollib jäätmekäitlustoiminguid tänavakaubanduses; 8) korraldab valla jäätmekava koostamist ja täiendamist Lihula valla arengukava osana; 9) teosab järelevalvet jäätmehoolduseeskirja täitmise üle ja menetleb väärtegusid. (3) Lihula valla territoorium tervikuna moodustab ühe jäätme veopiirkonna, kus jäätmete vedamist teostab ainuõigust omav olmejäätmete vedaja. § 4. Jäätmekäitluse korraldajad (1) Jäätmekäitluse korraldajateks oma territooriumil on: 1) kinnisasjal kinniasja omanik; 2) hoonestusõiguse alusel kasutataval maal hoonestusõigust omav isik; 3) ehitise kui vallasasja juurde kuuluval ehitise teenindamiseks vajalikul maal ehitise omanik. (2) Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise eri etappidel korraldab jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud käitlema tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt eeskirjaga ja teiste õigusaktidega kehtestatud nõuetele või andma need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. (3) Kui jäätmetekitaja (või -valdaja) ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik on eri isikud, reguleeritakse nendevaheliste kohustuste jaotus jäätmekäitluses üüri-, rendi-, haldus- või muu asjakohase lepinguga. § 5. Jäätmekäitluse üldnõuded (1) Jäätmete kogumise, taaskasutamise ja lõpliku kõrvaldamise korraldab jäätmevaldaja, väljaarvatud korraldatud jäätmeveo korral. (2) Jäätmevaldaja peab kasutama kõiki võimalusi jäätmete koguse ja ohtlikkuse vähendamiseks. Jäätmevaldaja peab jäätmeid koguma, vedama ja taaskasutama või andma need üle jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele vastavalt käesoleva eeskirjaga määratud korrale. Kui jäätmed antakse üle selliseks käitlemiseks, milleks jäätmeluba ei vajata, peab jäätmeid üleandev isik olema veendunud, et vastuvõtja on pädev jäätmeid käitlema ning tal on selleks asjakohased tehnilised ja keskkonnakaitsevahendid. (3) Jäätmete kogumisel ja hoidmisel tuleb jäätmeid nende tekkekohas paigutada selleks ettenähtud mahutisse või kohtadesse. Jäätmete liigiti kogumissüsteemi olemasolul tuleb taaskasutatavad jäätmed (paber, kartong, klaas, plastik, metalltaara jms.) koguda eraldi selleks ettenähtud mahutitesse või kohtadesse. Jäätmete jätmine mahutite lahedusse neid mahutisse paigutamata ei ole lubatud. (4) Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo eri etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. (5) Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek. (6) Ladestatavad jäätmed kõrvaldatakse selleks ettenähtud ja tehniliselt varustatud kohas, tagades keskkonnaohutuse ja võimaldades nende hilisemat kasutamist või kahjustamist. (7) Jäätmevaldaja peab vältima ohtlike jäätmete segunemist või segamist omavahel või tavajäätmetega. (8) Jäätmevaldajad peavad omama või rentima piisavas koguses jäätmemahuteid või kasutama omavahelisel kokkuleppel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama eeskirja nõuetele. (9) Juriidilisest isikust jäätmetekitajad on kohustatud: 1) rakendama oma tegevuses kõiki sobivaid jäätmete tekke vältimise ja jäätmete hulga vähendamise võimalusi ning pöörama tähelepanu jäätmete taaskasutamisele ja ohtlikkuse vähendamisele; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamist, nende käitlemist, ladustamist või üleandmist jäätmekäitlusettevõttele; 3) pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekke ja käitlemise kohta. Peatükk 2 JÄÄTMETE KOGUMINE § 6. Jäätmemahuti asukoht (1) Jäätmemahuti tuleb paigutada krundile või kinnistule, kus jäätmed tekivad, välja arvatud juhul, kui jäätmeid paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib jäätmemahuteid paigutada väljaspoole oma kinnistut ainult maavaldaja loal ja tingimustel. (2) Jäätmemahutid peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei ole kokku leppinud teisiti. Mahutid tuleb paigutada sellisele kaugusele majast, et see ei segaks elanikke. (3) Jäätmemahuti peab asuma jäätmeautole ligipääsetavas kohas. Käsitsi teisaldatavad jäätmemahutid tuleb paigaldada tasasele kõvale horisontaalsele pinnale. Mahuti peab olema paigutatud nii, et see ei häiriks liikluskorraldust. (4) Mahutid, mis ei ole käsitsi teisaldatavad, tuleb paigutada selliselt, et neid võiks tühjendada prügiveoautosse vahetult paiknemiskohast. (5) Koht, kus mahutid paiknevad, peab olema võimalusel valgustatud. (6) Juurdepääs konteinerile peab olema kindlustatud aastaringselt. (7) Mahutite paiknemiskohtade ja juurdesõiduteede korrashoiu eest territooriumil vastutab maaomanik või -valdaja. (8) Avalike ürituste paigad varustab mahutitega ürituse korraldaja, kes likvideerib kogu ürituse käigus tekkinud prügi 24 tunni jooksul pärast ürituse lõppemist. § 7. Nõuded jäätmemahutitele (1) Mahutid peavad olema terved ja puhtad ning kuuma veega pestavad ning ei tohi põhjustada terviseohtu ega keskkonnareostust. Mahutite ja selle ümbruse korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmete valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. (2) Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: 1) 140-, 240-, 370-, 600- või 800-liitrised kaanega ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; 2) kaanega varustatud 2,5 ja 4,5 m3 konteinerid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta; 3) kompaktorit (pressimisseadmega varustatud jäätmemahuti); 4) sette- ja kogumiskaeve, mis on ehitatud kooskõlastatud projektide kohaselt; 5) purunemiskindlat ja korralikult suletavat taarat ohtlike jäätmete jaoks. (3) Kinnistutel võib kokkuleppel jäätmekäitlejaga kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. (4) Jäätmeid tohib paigutada konteinerisse vastavalt jäätmeveolepingule. (5) Jäätmemahutil peab olema kasutajale nähtavas kohas kiri või märk, mis vastab mahutiga kogutavale jäätmeliigile. (6) Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäeval. (7) Heitvee või fekaalide kogumiskaevud peavad vee reostuse vältimiseks olema vettpidavad. Kinnised kaevud peavad olema ventileeritavad. (8) Jäätmevedaja vahetumisel ei ole uuel jäätmevedajal õigus nõuda jäätmevaldaja poolt eelmiselt jäätmevedajalt väljaostetud konteineri vahetamist. Väljaostetud konteineri mittesobimise korral, korraldatud jäätmeveoks, peab uus jäätmevaldaja jäätmevedaja konteineri välja vahetama tasuta. § 8. Kogukad jäätmed (1) Kogukad jäätmed on näiteks mööbliesemed, vaibad ja madratsid. Kogukate jäätmetena ei käsitlete autovrakke, autoosi (sh. rehve), ehitus- ja lammutusjäätmeid ning elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid (nt. külmikud, pesumasinad, telerid jms.) (2) Kogukad jäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, viiakse Lihula jäätmepunkti alates selle avamise kuupäevast. (3) Lihula jäätmepunkti avamiseni tuleb kogukad jäätmed viia jäätmetekitajal ise prügimäele või asetada vastavat teenust osutava jäätmehooldusettevõttega kokkulepitud ajaks oma konteineri juurde. § 9. Metallijäätmed (1) Metallijäätmed antakse jäätmevaldajate poolt üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 10. Elektri- ja elektroonikaseadmete romud (1) Elanikud saavad elektri- ja elektroonikaseadmete romud üle anda Lihula jäätmepunkti alates selle avamisest. (2) Elektri- ja elektroonikaseadmetest tekkinud jäätmete kogumises, tootjale tagastamises ja taaskasutamises või kõvaldamises järgitakse Vabariigi Valitsuse 24. detsembri 2004.a määruse nr. 376 nõudeid ja korda. § 11. Kogumiskaevude setted ja käimlajäätmed (1) Kogumiskaevudesetteid ja käimlajäätmeteid kogub, haldab ja käitleb vastavat jäätmeluba ja litsentsi omav ettevõte. § 12. Loomsed jäätmed (1) Loomsed jäätmed viiakse jäätmekäitlusettevõtte poolt Lääne-Virumaale Väike-Maarja Jäätmekäitlustehesesse. (2) Lemmiklooma võib matta kinnistule volitatud veterinaararsti poolt heaks kiidetud kohta. § 13. Pakend ja pakendijäätmed (1) Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutusorganisatsiooni kehtestatud nõuetele. (2) Pakendite ja pakendi jäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendi ettevõtjad või nende volitusel taaskasutusorganisatsioon. (3) Ühte piirkonda jäävate kaupluste omanikud võivad omavahel kokku leppida, et pakendeid ja pakendijäätmeid võtab vastu ainult üks kauplus või vastuvõtupunkt. (4) Pakendiettevõtja, sealhulgas postimüügiga tegelev pakendi ettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba pakendid või pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses (kuni 20m raadiuses) müügikoha kinnistu või selle teenindusmaa piires. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastavad selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. Tagasivõtmise kohtadest teavitatakse müügikohas nähtavale kohale seatud arusaadava kirjaliku teatega. (5) Juhul kui mingil põhjusel ei ole võimalik korraldada pakendite ja pakendijäätmete vastuvõtmist oma kinnistu või teenindusmaa piires, võib nende, välja arvatud tagatisrahaga koormatud pakendid, vastuvõtmise erandina korraldada kinnistu või teenistusmaa vahetus naabruses (kuni 20 m raadiuses) vallavalitsuse loal ja tingimustel. (6) Pakendijäätmete veo vastuvõtupunktist käitluskohta korraldab pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsioon või ühineb valla korraldatud jäätmeveoga. (7) Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendmaterjali kaupa sorteeritud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete ja pakendimaterjalidega. (8) Pandipakendi või -jäätmena mittetagasivõetavaid plastiku, paberi, kartongi, klaasi ja jookide metalltaara kogumiseks pakendiettevõtjale on paigaldatud erikonteinerid Lihula Kultuurimaja parklasse, Lihula Lasteaia juures ja Valuste teele. (9) Lõikes 8 nimetatud konteineritesse pakendiettevõtjale tagastatava pakendi või pakendijäätme panemisel pakendi tagatisraha ei maksta. § 14. Kõlbmatud ravimid (1) Kõlbmatud ravimid on ravimid, mis ei vasta kvaliteedinõuetele, mille kõlblikkuse aeg on lõppenud, mille kasutamine on Eestis keelatud või mõnel muul põhjusel ei leia sihipärast kasutamist. (2) Lisaks jäätmeseaduse alusel vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele võib kõlbmatuid ravimeid üle anda üldapteegile ja veterinaarravimite osas ka veterinaarapteegile. § 15. Ohtlikud jäätmed (1) Ohtlikke jäätmeid tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. (2) Ohtlike jäätmete konteiner Lihula vallas asub aadressil Oja 8 Lihula, kuhu saab viia kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed (eelnevalt kokku leppida OÜ Lihula Vesi juhatajaga). Vanade patareide kogumiseks on paigaldatud Tuudile Lehise 4 , Lehise 1 ja Kirblas maja 7 kortermajade külge vastavad kogumiskastid. (3) Koduses majapidamises tekkinud ohtlike jäätmete, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akud, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid, elavhõbedalambid, kraadiklaasid jms, kogumiseks korraldatakse igal aastal ohtlike jäätmete kogumisring, mille toimumise ajast vallaelanikke eelnevalt teavitatakse. (4) Ettevõtjad peavad olmejäätmete hulka mittekuuluvad ohtlikud jäätmed üle andma jäätmeluba ja ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikke jäätmeid, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. (5) Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. § 16. Olmejäätmete mahutisse mittepandavad jäätmed (1) Olmejäätmete mahutisse ei või panna: 1) tule- ja plahvatusohtlikke jäätmeid; 2) vedelaid jäätmeid; 3) ohtlikke jäätmeid; 4) käimlajäätmeid; 5) kogumiskaevude setteid; 6) erikäitlust vajavaid jäätmeid; 7) aineid, esemeid, mis võivad ohustada jäätmemahutite hooldajat või jäätmekäitlejat; 8) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, mõõtmete või kuju tõttu või muul põhjusel võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; 9) taaskasutatavad jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; 10) ehitus- ja lammutusjäätmeid; 11) liiva, tuhka ja pühkmeid, kui need ei vasta jäätmekäitlusettevõtte kehtestatud tingimustele. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud omadustega jäätmed peab jäätmevaldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on: 1) ohtlike jäätmete vastuvõtukohad; 2) spetsiaalsete jäätmete kogumispunktid; 3) komposteerimisväljakud; 4) muud eraldi määratavad vastuvõtukohad. § 17. Mahutisse paigutatavate jäätmete pakendamine (1) Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutisse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna ega põhjustaks ohtu inimestele ja määriks mahuteid. § 18. Mahutis prügi põletamine (1) Mahutis oleva prügi põletamine on keelatud. Peatükk 3 JÄÄTMETE VEDU § 19. Jäätmeveo korraldaja (1) Jäätmeveo korraldab jäätmevaldaja, välja arvatud olmejäätmete korraldatud vedu jäätmekäitluskohtadesse. (2) Korraldatud jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab vallavalitsus. (3) Korraldatud jäätmevedu jäätmekäitluskohtadesse toimub vallavalitsuse poolt konkursi korras valitud ettevõtja poolt. § 20. Korraldatud jäätmevedu (1) Lihula vallas on üks jäätmeveo piirkond ning liitumine korraldatud jäätmeveoga on kõikidele jäätmevaldajatele kohustuslik. (2) Jäätmevaldaja loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates Lihula vallas korraldatud jäätmeveo kehtima hakkamisest, sõltumata sellest, kas jäätmevaldaja on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. (3) Korraldatud jäätmevedu hõlmab segaolmejäätmeid (jäätmenimistu kood 20 03 01). (4) Jäätmevaldajad võivad korraldatud jäätmeveoga liitumisel koopereeruda ja paigaldada ühise(d) jäätmekonteineri(d). Sellekohane omavaheline kokkulepe tuleb sõlmida kirjalikult. Kokkuleppes tuleb ära näidata ka see osapool, kellega sõlmitakse jäätmeveoleping. Samuti iga osapoole osalus jäätmeveo kulude katmisel. Kokkuleppele kirjutavad alla kõik selles osalejad ning see esitatakse vallavalitsusele enne jäätmevedaja leidmiseks konkursi välja kuulutamist. Kui mõni kokkuleppe osapool loobub kokkuleppe täitmisest, on jäätmevedajaga lepingu sõlminud osapool kohustatud koheselt informeerima vallavalitsust. (5) Vallavalitsus võib lugeda erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja korraldatud jäätmeveoga kas tervikuna või mõne jäätmeliigi osas mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. Täpsem kirjeldus mitteliitunud isikuteks lugemise korra kohta on «Lihula valla korraldatud jäätmeveo rakendamise korras». (6) Vallavalitsuse korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud veoettevõtja on veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse, ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoloaga. (7) Vallavalitsuse poolt korraldatud jäätmeveo avaliku konkursi tulemused kinnitab Lihula Vallavolikogu. (8) Korraldatud jäätmeveoloa annab välja veoettevõtte leidmiseks korraldatud konkursi tulemuste alusel Läänemaa Keskkonnateenistus. § 21. Jäätmeveoaeg (1) Jäätmete vedu on keelatud teostada tiheasustusalal olevates elamupiirkondades öörahu ajal (öörahu kehtib 23.00 – 06.00). § 22. Jäätmemahutite tühjendamise sagedus (1) Segaolmejäätmete mahuteid peab tühjendama sagedusega, mis väldib mahutite ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse. (2) Tiheasustusaladel tühjendada segaolmejäätmete mahuteid sagedusega vähemalt üks kord kuus ja hajaasustusaladel tihedusega vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord kvartalis (v.a. suvilate piirkonnad talveperioodidel). (3) Liigiti kogutud taaskasutatavate jäätmete mahuteid võib tühjendada vastavalt vajadusele. § 23. Jäätmeveo nõuded (1) Jäätmed, mille säilitamine kinnistul või krundil kujutab endast vahetut ohtu inimeste tervisele või keskkonnale, tuleb kohe ära vedada. (2) Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskoha jäätmete valdaja vastavalt eeskirja nõuetele. (3) Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkkonda. Peatükk 4 JÄÄTMETE KÕRVALDAMINE § 24. Tavajäätmete kõrvaldamine (1) Lihula vallas tekkinud ladestatavad tavajäätmed kõrvaldatakse Pullapää prügilas kuni selle sulgemiseni 2007. aastal või Paikuse prügilas. (2) Jäätmete käitlemine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud, sealhulgas jäätmete ladustamine ja matmine oma kinnistul või krundil. Lubatud on biolagunevate jäätmete kompostimine. (3) Küttekolletes võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. (4) Jäätmete põletamine küttekoldeväliselt võib toimuda ainult kooskõlas Lihula Vallavolikogu 22. augusti 2003. a määrusega nr. 20 «Kaevetööde ja heakorraeeskirja kehtestamine Lihula vallas» . § 25. Olmejäätmete kompostimine (1) Väikeelamutes tekkivate biolagunevate jäätmete kompostimine on lubatud oma kinnistu piirides. Väljaspoolt oma kinnistut, kaasaarvatud jäätmeloaga jäätmekäitluskohad, on biolagunevate jäätmete kompostimine lubatud ainult maavaldaja kirjalikul loal ja tingimustel. (2) Tiheasustusaladel väikeelamutes tekkivaid toidujäätmeid võib kohapeal kompostida ainult selleks ettenähtud, kahjurite eest kaitstud kompostimisnõudes. Vallavalitsuse kirjalikul loal ja tingimustel võivad elanikud tiheasustusega aladel moodustada lokaalse haaratusega ühise kompostimisplatsi. (3) Keelatud on kompostida jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutuskõlbmatuks. Aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed võib kompostida lahtiselt aunades. (4) Kompostitavat materjali peab paigutama, ladustama ja käitlema tervisele ja ümbruskonnale kahjutult ning nii, et see ei põhjustaks kahjurite teket. (5) Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 meetri kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. (6) Kompostimiskoht ei tohi asuda veekaevu hooldusalal, sanitaarkaitsealal ega veekaitsevööndis. (7) Heitvete kogumis- ja settekaevude setteid ning käimlajäätmeid ei tohi kasutada komposti valmistamiseks ega laotada territooriumile tiheasustusega aladel. Kanalisatsioonivõrku ühendamata hoonete kogumis- ja settekevude tühjendamine toimub paakmasinatega AS Lihula Vesi purglasse, kus settekaevude sisu töödeldakse koos kanalisatsioonivõrgust kogunenud jäätmetega. (8) Hajaasustuses paiknevate individuaalelamute omanikud võivad oma reoveesetted ja käimlajäätmed kompostida oma kinnistul, kuid jälgida tuleks, et see ei asu kaitsmata põhjaveega alal ega häiriks naabruses elavaid ja tegutsevaid inimesi. (9) Lihula valla komposteerimisväljaku avamisel jäätmepunktis võib komposteeritavad jäätmed sinna ladestada. Peatükk 5 EHITUS- JA LAMMUTUSJÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 26. Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise üldnõuded (1) Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sealhulgas need, mis sisaldavad asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid, ning väljaveetav pinnas, mis tekivad ehitamisel, remontimisel ja lammutamisel (edaspidi ehitamine) ning mida ehitusobjektil tööde tegemiseks ei kasutata. (2) Käesoleva peatükiga reguleeritakse ehitusjäätmete käitlust juhul, kui ehitamise käigus tekib jäätmeid üle 1 m3 päevas või üle 20 m3 kogu ehitusperioodi kestel. Väiksemate koguste tekkides võib tekkivaid jäätmeid käidelda kui olmes tekkinud jäätmeid. (3) Ehitise vastuvõtmiseks või lammutustööde lõpetamisel tuleb esitatavatele dokumentidele lisada õiend ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise kohta. (4) Ehitiste lammutamiseks peab olema vallavalitsuse poolt lammutusluba ja vajadusel kehtivatele nõuetele vastav lammutusprojekt. (5) Lihula vallas tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmeid käitlevas ettevõttes. (6) Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud. (7) Ohtlike ehitusjäätmete (näiteks eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementt orud, isolatsioonimaterjalid, värvi-, laki-, liimi-, vaigujäätmed, tõrvapapp, immutatud isolatsioonimaterjalid, tõrva sisaldav asfalt, ohtlike jäätmetega saastunud pinnas jne) üleandmisel peab lisaks jäätmeloale kontrollima ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi olemasolu. (8) Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Ehitusjäätmete valdaja on ehitise omanik, kui tema ja ehitusettevõtja või kinnisvara-arendaja vaheline leping ei näe ette teisiti, või muu isik, kelle valduses on jäätmed. (9) Ehitise omanik on ehitise kui vallasasja omanik, kinnistu omanik, hoonestusõiguse või mõne muu piiratud asjaõiguse alusel kinnistu kasutaja. (10) Ehitusettevõtja on tegevusluba omav ehitustööde tegija või väikeelamu, taluhoonete, suvila, aiamaja, kasvuhoone ja kuni kahe sõiduautokohaga garaaži omanikust ehitaja. (11) Ehitusjäätmete valdaja ja jäätmekäitlusettevõtte omavahelised õigused ja kohustused määratakse jäätmekäitluslepinguga. (12) Ehitusjäätmete valdajal ja jäätmekäitlusettevõttel on õigus sõlmida täiendavaid kahepoolseid lepinguid ehitusjäätmete omaniku määratlemiseks ja taaskasutatavate jäätmete realiseerimisel saadava tulu jaotamiseks. § 27. Ehitusjäätmete valdaja kohustused jäätmekäitlusel (1) Ehitusjäätmete valdaja on ehitustegevuses kohustatud: 1) rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid meetmeid ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohas; 2) korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale või jäätmevedajana registreeritud isikule; 3) rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks; 4) võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteineritesse või laadimisel veokitele; 5) valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks; 6) kooskõlastama vallavalitsusega jäätmekonteinerite paigutamise tänavatele, sõidu- või kõnniteedele, parklatesse, parkidesse või haljasalale; 7) koguma ohtlikud ehitusjäätmed (välja arvatud saastatud pinnas) liikide kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri kehtestatud korrale; 8) ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. § 28. Mitteohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ehitusjäätmeid tuleb sortida liikidesse nende tekkekohal. Sortimisel lähtutakse jäätmete taaskasutamisvõimalustest. (2) Eraldi tuleb sortida: 1) puit; 2) kiletamata paber ja papp; 3) metall (eraldi must- ja värviline metall); 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jms.); 5) raudbetoon- ja betoondetailid; 6) tõrva mittesisaldav asfalt; 7) kiled. (3) Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus nende sortimiseks või osutub majanduslikut ebaotstarbekaks, tuleb jäätmed anda töötlemiseks üle jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. Eelistada tuleb ettevõtet, kes tagab jäätmete täielikuma taaskasutamise. (4) Liikidesse sorditud jäätmed tuleb koguda eraldi konteineritesse, taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Konteinerid peavad olema tähistatud vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele. (5) Mahukad ehitusjäätmed (vannid, pliidid, raudbetoon- ja betoondetailid, palgid, metall- ja puitlatid jms.), mida oma kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada konteinerisse, mida ei anta koheselt üle jäätmekäitlusettevõttele või mis taaskasutatakse, tuleb paigutada krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta või taaskasutamiseks. (6) Saastumata pinnase ja sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu (liiv, killustik, graniidipuru, paas jms.) kõrvaldamine väljaspool ametlikke ladestuspaiku nende taaskasutamise eesmärgil, sh. territooriumi planeerimiseks, on lubatud ainult kehtiva nõuete kohaselt vormistatud ehitusprojekti ja ehitus- või kirjaliku loa alusel maaomaniku või -valdaja ja vallavalitsusega kooskõlastatult. Saastumata pinnast või sorteerimisel ülejäänud mineraalsete püsijäätmete segu võib kinnistu valdaja kasutada oma kinnistu heakorrastamiseks. (7) Raudbetoon- ja betoondetailide, asfaldi ja eelsorteeritud ehituskivide ja telliste ning puidu ladestamine prügilas või pinnasetäiteks väljaspool prügilat ei ole lubatud. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (8) Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb kas taaskasutada ehituskividena ja tellistena või anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks üle vastavale jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (9) Puhas puit tuleb kas kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle vastvale tootmisettevõttele või jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (10) Tõrva sisaldav asfalt tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena. (11) Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. § 29. Ohtlike ehitusjäätmete käitlemine (1) Ohtlikud ehitusjäätmed on ehitamisel tekkivad jäätmed, mis oma ohtlike omaduste tõttu võivad põhjustada kahju tervisele ja keskkonnale ning nõuavad erimenetlust nende käsitlemisel. Ohtlikud ehitusjäätmed määratakse keskkonnaministri kehtestatud ohtlike jäätmete nimistu alusel. Ohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: 1) asbesti sisaldavad jäätmed – eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonmaterjalid jne.; 2) värvi-, laki-, liimi- ja vaigujäätmed, sh. neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid jne; 3) naftaprodukte sisaldavad jäätmed – tõrvapapp, immutatud isolatsioon-materjalid, tõrva sisaldav asfalt jne; 4) saastunud pinnas (näit. naftaprodukte sisaldav). (2) Pinnas loetakse saastunuks kui see sisaldab ohtlikke aineid üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide. (3) Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikida kaupa eraldi konteineritesse, mis on märgistatud vastavalt keskkonnaministri poolt kehtestatud korrale. Ohtlike ehitusjäätmete konteinerisse ei tohi kallata vedelaid ohtlikke jäätmeid nagu värvid, lakid, lahustid, liimid jne. (4) Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad konteinerid peavad olema lukustatud või valve all. (5) Asbestitööde tegemisel tuleb järgida asbestitöökaitse eeskirja ja tööandjal peab olema tööinspektsiooni luba. (6) Vedelad ohtlikud jäätmed (nt. kasutuskõlbmatud värvid, lakid, lahustid, liimid jne. ning nende jäägid) tuleb koguda nende algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. (7) Ohtlikud ehitusjäätmed, sh. ehitusjäätmed, mis sisaldavad ohtlikke jäätmeid, ja saastunud pinnas, tuleb selleks kehtestatud korras üle anda ohtlike jäätmete käituslitsentsi omavale ettevõttele. (8) Ohtlike ehitusjäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. (9) Juriidilised isikud, kes tekitavad või käitlevad ohtlikke ehitusjäätmeid, on kohustatud andma järelvalveametnikele neid jäätmeid puudutavat infot. Peatükk 6 TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA JÄÄTMETE KÄITLEMISE KORD § 30. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja jäätmete käitlemise korra reguleerimisala (1) Käesolev kord määrab kindlaks tervishoiu- ja veterinaarteenuste osutamisel tekkivate jäätmete (edaspidi tervishoiu- ja veterinaarjäätmed) käitlemise korra, ning on kohustuslik kõikidele Lihula vallas tervishoiu- ja veterinaarteenust osutavatele isikutele, kellel tekivad jäätmed, mis on Vabariigi Valitsuse 06.aprili 2004. aasta määrusega nr 102 kehtestatud «Jäätmete, sealhulas ohtlike jäätmete nimistus» (edaspidi jäätmenimistu) määratletud «Inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena» . § 31. Jäätmete käitlemine (1) Nende jäätmete, mis ei ole jäätmenimistus määratletud inimeste ja loomade tervishoiul või sellega seonduvatel uuringutel tekkinud jäätmetena, käitlemine toimub käesoleva eeskirja eelmistes peatükkides sätestatud korras. Tervishoiu- ja veterinaarteenust osutavad isikud võivad soovi korral liituda valla korraldatud jäätmeveoga. (2) Patsiendi andmetega vanapaberi käitlemisel tuleb arvestada isikuandmete kaitse seadust. (3) Teravad ja torkivad jäätmed (nõelad, skalpelliterad, ampullikillud, kasutatud katseklaasid, tilkinfusioonivoolikute teravad osad jms.) tuleb asetada raskesti läbitorgatavast materjalist valmistatud suletavasse kanistrisse, millel on punane markeering «Teravad ja torkivad jäätmed» ning tervishoiu- või veterinaarteenust osutava isiku nimi. Kanistreid teravate ja torkivate jäätmetega tuleb hoida ohutult kuni üleandmiseni jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (4) Nakkusohtlikud jäätmed tuleb pakkida jäätmekotti, millel on markeering «Nakkusohtlikud jäätmed» ja tervishoiu- või veterinaarteenust osutava isiku nimi. Jäätmekotid tuleb hoolikalt sulgeda. Nakkusohtlikke jäätmeid ei tohi hoida jäätmete tekkekohas. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb viia omaette lukustavasse ruumi. Nakkusohtlikud jäätmed tuleb anda üle jäätmehoidlasse või vastavat luba omavale jäätmekäitjale ühe nädala jooksul. (5) Nakkusohtlike jäätmetega samas ruumis võib hoiustada ka vastava märgistusega teravaid ja torkivaid jäätmeid. (6) Ravimijäätmeid (ravimid, mis on riknenud või mille kõlbulikkuse aeg on lõppenud) ei eemaldata originaalpakenditest. Ravimijäätmeid (v.a. jäätmenimistus koodiga 18 01 09 nimetatud) pakitakse plastikkotti või -purki, mis omakorda pakitakse lukustavatesse kastidesse. Kastidele märgitakse tervishoiu- või veterinaarteenust osutava isiku nimi ja markeeritakse sildiga «Ravimijäätmed» . Tsütostaatikumid pakitakse eraldi ja tähistatakse märkega «Tsütostaatravimijäätmed» . Pakitud ravimijäätmed antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (7) Erineval kujul elavhõbedat sisaldavad jäätmed (purunenud või vanad kraadiklaasid, elavhõbedat sisaldavad vererõhuaparaadid, reagendid, amalgaami jäätmed jms.) tuleb hoida üksteisest eraldi. Need pakitakse plastik- või klaaspurki, mis on korgiga tihedalt suletud. Metallilise elavhõbeda (nt. tekib purunenud kraadiklaasist) aurustumise vältimiseks tuleb see paigutada veega anumasse, nii et vesi katab elavhõbeda. Pakend tähistatakse markeeringuga «Elavhõbedajäätmed» . Pakendile märgitakse ka jäätmed tekitanud tervishoiu- või veterinaarteenust osutava isiku nimi ning jäätmeliik. Pakendeid elavhõbedajäätmetega tuleb hoida ohutult kuni nende üleandmiseni jäätmehoidlasse või käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. (8) Kemikaalide jäätmed (ohtlike kemikaalide jäägid) tuleb koguda suletud mittepurunevasse vastava märgistusega anumasse, mis ei reageeri kemikaaliga. Võimalusel tuleb kasutada kemikaali originaalpakenit, millel on vastavad märgistused. Pakendile tuleb lisada märge «Kemikaalide jäätmed» ja jäätmed tekitanud tervishoiu- või veterinaarteenust osutava isiku nimi. Kemikaalide jäätmeid tuleb säilitada ohtlike jäätmetena jäätmehoidlas kuni nende üleandmiseni jäätmehoidlasse või käitlemiseks vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Peatükk 7 JÄRELVALVE JA VASTUTUS § 32. Järelvalve korraldamine jäätmekäitluse üle (1) Järelevalvet jäätmekäitluse üle korraldab vallavalitsus. (2) Jäätmekäitluse nõudeid kontrollib ja nende rikkumisest tulenevaid väärtegusid menetleb vallavalitsuse keskkonnakaitseinspektor. § 33. Vastutus keskkonnasaastuse korral (1) Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija (edaspidi saastaja) oma kulul vallavalitsuse ettekirjutise alusel. (2) Saastaja hüvitab saastamisega põhjustatud kahju täies ulatuses. (3) Kui saastaja ei täida lõikes 1 toodud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omanik saastaja kulul. (4) Kui saastajat pole võimalik kindlaks määrata, korraldab saastatud kinnisasja omanik saaste likvideerimise omal kulul. (5) Kui saastunud kinnisasja omanik ei täida lõikes 4 nimetatud kohustust, korraldab jäätmete ja neist põhjustatud saaste likvideerimise saastatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Peatükk 8 RAKENDUSSÄTTED § 34. Lihula valla jäätmehoolduseeskirja jõustumine. (1) Lihula valla jäätmehoolduseeskiri jõustub 2006 aasta 01. märtsist. Volikogu esimees Rein MERILA