Tamsalu Vallavolikogu — Tamsalu valla arengukava aastateks 2005-2013 kinnitamine — KO, 63, 772

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 p 7 ja 37 alusel § 1. Kinnitada Tamsalu valla arengukava 2005-2013 vastavalt lisale. § 2. Arvestada Tamsalu valla arengukavaga Tamsalu valla järgnevate aastate eelarvestrateegiate ja eelarvete koostamisel vastavalt valla rahalistele võimalustele. § 3. Tunnistada kehtetuks Tamsalu Linnavolikogu 21.augusti 2003.a määrus nr 12 «Tamsalu linna arengukava aastateks 1998-2010 täiendamine ja muutmine». § 4. Tunnistada kehtetuks Tamsalu Vallavolikogu 24.augusti 2000. a määrus nr 12 «Tamsalu valla arengukava aastateks 2001-2005». § 5. Määrus jõustub 1. märtsil 2006. a. Volikogu esimees Andrus FREIENTHAL Lisa 1 Tamsalu Vallavolikogu 22.02.2006.a määrusele nr 8

Tamsalu valla arengukava 2005 - 2013 Sissejuhatus Tamsalu valla arengukava on koostatud eesmärgiga suunata ja juhtida valla arengutegevusi perioodil 2005 – 2013 ning saavutada piirkonna tasakaalustatud areng. Arengukavas on lähtutud kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest, valla põhimäärusest ning valdkondadest ja teemadest, kus omavalitsusel on seadusjärgselt oluline roll. Tamsalu valla arengut mõjutab kavandataval perioodil Eesti kuulumine Euroopa Liitu, mis loob täiendavaid võimalusi regionaalseks arenguks, samuti riiklike poliitikate, seaduste ja halduskorralduse muutused ning Tamsalu linna ja valla ühinemise üheks omavalitsusüksuseks läbiviimine. Koostatud arengukava sihiks on tagada valla elanikele arenev ja turvaline elukeskkond, stimuleerida ettevõtlust, pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, olla funktsionaalseks keskuseks ning arendada tihedat koostööd erinevate partnerite, investorite ning avalikkusega. Arengukava koostati perioodil detsember 2003 - detsember 2004. 1.ARENGUEESMÄRGID 1.1 Missioon Oma kogukonna liikmete harituse, turvalise elukeskkonna ja majandusliku heaolu tagamine ning edasiarendamine, aga ka ettevõtlikkuse, säästlikkuse ja tervisliku elulaadi väärtustamine, inimeste kaasatõmbamine oma piirkonna arengu kujundamisele. 1.2 Visioon 2014 Aastal 2014 on Tamsalu vald noorusliku ja elurõõmsa elanikkonnaga, haridust ja ettevõtlust väärtustav, madala töötusega sotsiaalselt tasakaalustatult arenev omavalitsus. Tamsalu vald on konkurentsivõimeline ja usaldusväärne koostööpartner avalikule ja erasektorile nii Eestis kui ka välisriikides 1.3 Tulemused 2014 · On moodustatud uus omavalitsus keskusega Tamsalus · Tamsalu valla keskus on hubase keskusega väikelinn · Tamsalu vallas elavad toimetulevad, rõõmsameelsed, terved, aktiivsed, pikaealised, haritud inimesed · Looduskaunites kohtades elamurajoonid · Inimsõbralik renoveeritud kultuuri- ja spordikeskus · Enamus teid on tolmuvabad · Väljaehitatud lubjapark · Arenenud tööstus · Tamsalu linn on saanud uue planeeringu ja elu toimib selle järgi · Porkuni on kujunenud puhketurismi keskuseks · Piirkonnas toimib korralik keskkonnasäästlik põllumajandus · Tööstusalal on arenenud esimesed ettevõtted · Porkuni kool on säilinud ja laienenud · Tamsalu Gümnaasiumis süvaõpe mingisuguses aines · Piirkond on internetiseeritud · Sporditegevus on aktiviseerunud, kuna võimalused on väga head · Elanikkond võtab aktiivselt osa kultuuritööst ja kultuurimajas käiakse kuna maja on soe ja renoveeritud · Olemas on hooldekodu · On piisavalt oskusi vajavaid töökohti · Tööpuudus on jäänud 5% · Toimub maavarade kaevandamine · Võhmuta lubjakompleks töötab mitmekülgselt · Väikeettevõtlus on saanud hoogu · Laiem tuntus läbi tööstuse, spordi ja puhkekeskuse Porkunis · Tamsalu on osa hästitoimivast Pandivere koostööpiirkonnast 1.4 Strateegilised eesmärgid • Haldussuutlik, professionaalse ametnikkonnaga vallaorganisatsioon • Jätkusuutlik ettevõtlus, ettevõtlusaktiivsuse ja töökohtade arvu kasv • Tervislik, ohutu ja meeldiv keskkond, kaasajastatud välisilme, haljastus ja tehnilised infrastruktuurid • Haritud vallarahvas, kättesaadav haridus, renoveeritud hooned, täiskasvanuhariduse arendamine • Mitmekülgsed võimalused tegelemiseks meelepärase tegevusega • Elanikkonna toimetulek, kvaliteetne hoolekanne • Vallaelanike turvaline kodu, ohutu elu- ja töökeskkond. • Aktiivne vallarahvas, kodanikualgatuse edendamine ja toetamine, vallaelanike kaasamine otsustamisse 1.5 Üldine olukord Tugevused Nõrkused 1. Geograafiline asend intensiivse põllumajanduse piirkond 2. Väljaarendatud sotsiaalne infrastruktuur, mitmekülgsete võimalustega spordikompleks ja kultuurimaja 3. Puhta vee varude olemasolu, asume Pandivere vee tekke piirkonnas 4. Paranenud keskkonnaseisund (rekonstrueeritud reoveerajatised) 5. Suuremahulised viljaelevaatorid 6. Raudtee olemasolu 7. Suhteliselt hea taseme ja traditsioonidega gümnaasium 8. Suurettevõtete osakaal 9. Perspektiivne puhkepiirkond Porkunis, säilinud lubjatööstuse pärand Tamsalus 10. Loodusressursside olemasolu (kruus, lubjakivi, mets, kõrge kvaliteediga mullad) 11. Piisavalt odavat ja vaba maad Tamsalu linnas 12. Pikaajalise kogemusega ametnikud 13. Suhteliselt noor elanikkond 14. Sääsel palju vaba elamispinda 15. Kinnisvara soodne hind 1. Geograafiline asend riigiteede madal osatähtsus 2. Maagaasitrassi puudumine 3. Kaitsmata põhjaveega alad 4. Joogivee ebaühtlane kvaliteet külades ja halb kvaliteet trassides 5. Suurte kohtreostusallikate olemasolu 6. Puudulik andmeside kasutamise võimalus 7. Maha raiutud erametsad (uuendamata) 8. Kvalifitseeritud tööjõuressursi piiratus 9. Kohalike poliitikute otsustusvõimetus (inimeste vahelised suhted piiravad otsuste tegemist) 10. Madal haridustase 11. Vaba elamispinna halb kvaliteet 12. Kinnisvara madal hind 13. Raudtee takistab inimeste ja autode liikumist linnas 14. Ebapiisavalt tolmuvabu tänavaid 15. Üldine heakord jätab soovida 16. Inimeste madal keskkonnateadlikkus 17. Madal ettevõtlusaktiivsus 18. Suur abivajajate hulk 19. Kultuurimaja vajab suuri investeeringuid (külm, sisemised kommunikatsioonid vajavad uuendamist) Võimalused Ohud 1. Ümbritsevate omavalitsustega koostöö võimalused 2. Regionaalpoliitika, lisaraha taotlemine ettevõtluse (tööstuse) arenguks 3. Halduspoliitika - annab juurde ressursse 4. Hariduspoliitika – investeeringute jagamine pearaha järgi 5. Sotsiaalpoliitika – sotsiaaltoetuste kasv, pensionite kasv, tasuta toit lastele, tasuta arstiabi, suurem hambaravitoetus 6. Majanduspoliitika – inimestele paremad võimalused liikumiseks (transport) 7. Kultuuripoliitika – riigi toetus spordile läbi rahvatervise (21. sajandi spordihoone) 8. Keskkonnapoliitika – hoitud puhas inimsõbralik, keskkond 9. Aktiivne tööturupoliitika 1. Geograafiline asend – asukoht kahe tugeva tõmbekeskuse vahel (konkurents) 2. Gümnaasiumi kadumine 3. Regionaalpoliitika suunab raha kõrvale, ettevõtlus ei tule kohapeale 4. Halduspoliitika – kohustuste suurenemine, mittevastavus ressurssidega 5. Hariduspoliitika – riik hakkab reguleerima koolivõrku 6. Liiga kiire sotsiaaltoetuste kasv 7. Hinnatõus 8. Kultuuripoliitika – piletite hinnad kõrged 9. Keskkonnapoliitika – teenuse hinnad kasvavad, toodang kallineb 10. Töötuse kiire kasv 1.6 Eelarve prognoos ja arengu rahastamine Eelarve prognoos 2001 tegelik 2002 tegelik 2003 tegelik 2004 tegelik Prognoos 2005 2006 2007 2008 Tulud 35 851 879 36 900 392 37 080 225 44 903100,0 38 384450,0 38 601749,0 39 941903,0 41 726563,0 Vt. arengukava lisa. 1.7 Olulised põhimõtted · Seaduslikkuse järgimine ja tegevuse läbipaistvus · Avatus, orienteeritus sisemisele ja välisele koostööle nii era- kui avaliku sektori institutsioonidega · Omaalgatuse ning uute, arengule kaasaaitavate projektide käivitamise ja läbiviimise toetamine · Tegutsemine valla elanike ja institutsioonide huvides ja vajadusi arvestades · Partnerlus, koostöö ja avalikkuse kaasamine arengute kavandamisel, rahastamisel ja meetmete rakendamisel ning vastavate otsuste ettevalmistamisel · Keskkonnasäästlikkus, elukeskkonna ja tervisekaitse ning säästva arengu põhinõuete arvestamine · Arengukava on vallaspetsialistide ja töötajate töödokument · Valla eelarve tugineb arengukavale 2. HETKESEISU ANALÜÜS 2.1 Asend, tähtsus Tamsalu vald paikneb Lääne-Viru maakonna edelaosas. Vald on kirde-edela suunaliselt pikliku rombi kujuline: pikkus põhjast lõunasse on ca 15 km ja idast läände ca 37 km. Tamsalu vald piirneb Tapa vallaga loodes, Rakvere vallaga põhjas, Vinni vallaga kirdes, Väike-Maarja vallaga idas ja kagus, Järva maakonnas piirneb Järva-Jaani vallaga lõunas ja edelas ning Ambla vallaga läänes. Tamsalu valla pindala on 210,66 km2. Valla keskus asub Tamsalu linnas. Tamsalut läbib Tallinn - Tartu - Pihkva - Moskva raudtee. Tamsalu valda läbib kõige otsem ühendustee Pärnust Sankt-Peterburi. Üldandmed Tamsalu linn Tamsalu vald Pindala (km2) 3,92 210,66 Elanike arv 2749 2070 Asustustihedus (in/km2) 665,0 9,8 2.2 Kujunemine, ajalugu Esimesed ajaloolised märkmed on tehtud valla läänealade kohta. Kauges minevikus kuulus sealne paikkond muinaseestlaste Lõpekunna kihelkonna koosseisu, mida peetakse üheks tihedamini asustatud muinaseestlaste alaks. Orduaegne kroonik Läti Hendrik oma Liivimaa kroonikas märgib Lõpekunna kihelkonnas Keitise (Keitingi) küla, kuhu taanlased ehitasid 1221-1223 kiriku, mida nimetati Püha-Jaani, hiljem Järva-Jaani kirikuks. Valla vanimaks külaks on Järsi, mida esmakordselt mainitakse ürikutes 1253.a. Sajandid möödusid. Meie praegustes metsades, põldudel ja teedel marssisid küll sakslaste, taanlaste, rootslaste, poolakate ja venelaste sõjasalgad. 1858-1859 olid suuremad talurahvarahutused Einmanni, Võhmuta, Karinu ja Porkuni mõisates. Seega olid siinsed talupojad juba enam kui 100 aastat tagasi visad õigusenõudjad valitseva vägivalla vastu. Praegune Tamsalu vald paikneb kas täielikult või osaliselt endiste Porkuni, Assamalla, Vao, Vajangu, Võhmuta, Einmanni, Nõmmküla valdade aladel. 1941.aastast kuni 1962. aasta aprillini kuulus Tamsalu külanõukogu Väike-Maarja rajooni koosseisu. Eraldi olid Assamalla, Porkuni, Vajangu külanõukogud, mis praegu on Tamsalu valla külad. Tamsalu valla pikkus põhjast lõunasse on ca 15 km ja idast läände ca 37 km. Kaardilt vaadatuna on territoorium rombikujuline kirdest edela suunas. Taasloodi vald 10. oktoober 1991. a. Eesti Vabariigi Ülemnõukogu otsusega ja vallale omistati omavalitsuslik staatus. Alevi õigused anti Tamsalu linnale 1954 aastal, linna õigused omistati Tamsalule 22. oktoobril 1996. aastal. Esimesed teated väikese mõisa Tamsal'i olemasolust pärinevad aastast 1512. Praeguse linna areng sai alguse Tallinn-Tartu raudtee rajamisega 1876 a. Tamsalu mõisa maadele tekkis raudteejaama ümber asula. 2.3 Asustus, rahvastik Tamsalu valla suurimaks keskuseks on Tamsalu linn. Seal asuvad kaubandus-, kultuuri-, haridus-, teenindus- ja sotsiaalobjektid. Tamsalu linna, kui keskuse kõrval asuvad tugevad tõmbekeskused – Rakvere linn, Tapa linn ja Väike-Maarja. Kõige kaugemal keskusest (Tamsalu linnast) asuvad Koplitaguse küla Rakvere valla piiril ning Türje küla Järvamaa piiril. Vajangu, Kuie, Kursi, Võhmuta ja Järsi külad on varem kuulunud Järvamaale, seetõttu on selle piirkonna elanikele teatavaks tõmbekeskuseks Järva-Jaani. Kullenga ja Assamalla küla elanike jaoks on teatavaks tõmbekeskuseks Väike-Maarja. Niinimetatud Vajangu piirkonda jääb 8 küla, millest suurim on Vajangu, kus asub valla lasteaed ja põhikool ning kauplused. Põdrangu piirkonda jääb 22 küla ja Sääse alevik, mis on rahvaarvu poolest suurimaks asustatud punktiks vallas. Rahvastiku muutus asulate kaupa Asula 19.05.1999 01.01.2000 31.05.2002 01.01.2003 01.01.2004 Tamsalu linn 2865 2831 2829 2776 2749 Aavere küla 12 20 16 17 Alupere küla 21 22 20 16 Araski küla 2 3 3 2 Assamalla küla 135 136 134 133 Järsi küla 3 7 6 5 Järvajõe küla 33 27 28 28 Kadapiku küla 3 8 9 8 Kaeva küla 11 11 18 18 Kerguta küla 14 14 15 15 Koiduküla - 7 6 6 Koplitaguse küla 7 7 6 6 Kuie küla 54 46 45 46 Kullenga küla 40 34 30 29 Kursi küla 66 70 67 47 Lemmküla 3 2 0 Loksa küla 32 35 35 40 Metskaevu küla 11 13 14 13 Naistevälja küla 32 33 33 31 Piisupi küla 48 51 51 52 Porkuni küla 235 239 231 219 Põdrangu küla 111 113 111 93 Sauvälja küla 21 20 18 20 Savalduma küla 36 38 18 38 Sääse alevik 595 577 549 501 Türje küla 15 17 17 11 Uudeküla 118 111 107 114 Vadiküla 10 10 9 8 Vajangu küla 491 477 446 416 Vistla küla 21 17 15 19 Võhmetu küla 22 25 18 15 Võhmuta küla 72 62 66 62 KOV täpsusega 12 Tamsalu vald 2274 2252 2141 2072 2040 2.4 Elanikkonna struktuur ja rahvaarvu dünaamika 2.4.1 Elanikkonna vanuseline ja sooline struktuur Vanuseline struktuur 2003 01.01.2003.a. Elanike arv kokku Vanuse grupp 0-6 7-18 19-35 36-64 65 ja vanemad Tamsalu vald 2 072 149 535 438 729 221 Tamsalu linn 2 776 253 502 586 982 453 Kokku 4848 402 1037 1024 1711 674 % 100 8,3 21,4 21,1 35,3 13,9 Vanuseline struktuur 2004 01.01.2004.a. Elanike arv kokku Vanuse grupp 0-6 7-18 19-35 36-64 65 ja vanemad Tamsalu vald 2 040 165 359 462 718 336 Tamsalu linn 2 749 163 407 652 977 550 Kokku 4 789 328 766 1114 1695 886 % 100 6,8 16,0 23,3 35,4 18,5 2.4.2 Rahvaarvu dünaamika Sooline struktuur Elanikke 01.01.2003 Elanikke 01.01.2004 Mehed Naised Kokku Mehed Naised Kokku Tamsalu vald 996 1 076 2 072 991 1 049 2 040 Tamsalu linn 1262 1514 2 776 1258 1491 2 749 Sünnid, surmad ja iive Sünnid Surmad Loomulik iive 2001 2002 2003 2001 2002 2003 2001 2002 2003 Tamsalu vald 29 28 20 28 24 26 1 4 -6 Tamsalu linn 37 29 33 38 34 32 -1 -5 1 2.5 Juhtimine ja vahendid 2.5.1 Üldeesmärk Haldussuutlik, professionaalse ametnikkonnaga vallaorganisatsioon Aktiivne vallarahvas, kodanikualgatuse edendamine ja toetamine, vallaelanike kaasamine otsustamisse 2.5.2 Hetkeseis Juhtimise struktuur Tamsalu linna juhtimisstruktuur Linnapea Aselinnapea Linnakantselei Rahandusosakond Sotsiaalabiosakond Ehitus- ja maareformi osakond Linnasekretär Sekretär-registripidaja Pearaamatupidaja Raamatupidaja Raamatupidaja Sotsiaalnõunik Sotsiaalinspektor Lastekaitsetöötaja Ehitusnõunik Maakorraldaja Tamsalu valla juhtimisstruktuur Vallavanem Kantselei Finantsosakond Maaosakond Majandusosakond Sotsiaalosakond Vallasekretär Registripidaja- passiametnik Finantsosakonna juhataja Vanem- raamatupidaja Maaosakonna juhataja Maakorraldaja Majandusosakonna juhataja Sotsiaalosakonna juhataja Sotsiaalspetsialist Eelarve Tamsalu linna ja valla 2003.a eelarve tulud (tuhandetes kroonides) Tulu liik Tamsalu linn % eelarvest Tamsalu vald % eelarvest Kokku % eelarvest ÜTM 7232,3 30,2 3806,5 25 11038,8 28,2 Maamaks 183,3 0,8 1606,9 11 1790,2 4,6 Riigilõiv 10 0,04 23,1 0,2 33,1 0,008 Segatulud 44,7 0,1 55,7 0,4 79,2 0,2 Tulu varadelt 16,4 0,07 283,7 2 300,1 0,8 Laekumine majandustegevusest 1157,3 4,8 944,1 6 2101,4 5,4 Palkade ühtlustamiseks 233 1 174 1 407 1 Koolitoit 315 1,3 60 0,4 375 1 Koolipiim 47,2 0,2 47,2 0,1 Kulude katteks aasta alguse jääk 1076,3 4,5 975 6 2051,3 5,2 Arvlemised ja ülekanded 1020,3 4,3 397,7 3 1418 3,6 Toetusfond 4272 17,8 3517 23 7789 19,9 Toimetulekutoetus 1824 7,6 1209 8 3033 7,7 Eraldised hariduskuludeks 4878,2 20,4 952,6 6 5830,8 14,9 Haridusministeerium 106,3 0,4 318,6 2 424,9 1,1 Kaitseministeerium 2,4 0,01 2,4 0 4,8 0,01 Sotsiaalministeerium 1,2 0,005 7 0 8,2 0,02 Majandus- ja Kommunikatsiooni-ministeerium 65 0,3 599 4 664 1,7 Põllumajandusministeerium 9,3 0,1 9,3 0,02 Kultuuriministeerium 46 0,3 46 0,1 Rahandusministeerium 12,1 0,05 12,1 0,03 Maavalitsused (päästeteenistus) 50,7 0,2 50,7 0,1 Laekumine KOV liitudelt 16,2 0,1 16,2 0,04 Sihtasutused 642,9 2,7 222,6 1 865,5 2,2 Laenud 749,3 3,1 749,3 1,9 Kokku 23940 100 15233,6 100 39173,6 100 s.h. omavahendid 15245,7 63,7 8090,3 53,1 23336 59,6 Tamsalu linna ja valla 2003.a eelarve kulud (tuhandetes kroonides) Valdkond Tamsalu Linn Protsent eelarvest Tamsalu vald Protsent eelarvest Kokku Protsent eelarvest Sotsiaalsfäär 2902,5 12,8 2303,1 16 5205,6 14 Majandus 2475,6 10,9 1357,9 9 3833,5 10,3 Keskkonnakaitse 661,6 5 661,6 1,8 Valitsemine 2328,6 10,3 1464,7 10 3793,3 10,2 Riigi- ja korrakaitse 430,1 1,9 150,2 1 580,3 1,6 Haridus ja teadus 10829 47,9 6374,4 44 17203,4 46,1 Kultuur ja kunst 1204,2 5,3 934,4 6 2138,6 5,7 Sport ja puhkus 1316,3 5,8 1316,3 3,5 Tervishoid 29 0,1 301,2 2 330,2 0,9 Arvlemised Laenud 1085,7 4,8 638,3 4,3 1724 4,6 Kokku 22611 100 14688,5 100 37299,5 100 Märkus!Alates 2003.aastast seoses eelarve klassifikaatoriga on muudatused tegevusalades ( nt. Reservfond kajastatakse tegevusala valitsemine all, sport ja puhkus tegevusala kultuur ja kunst all, laenude all kajastatakse ainult laenu põhiosa tagasimaksed ning laenuintresside tagasimaksed tegevusala valitsemine all). Tamsalu linna ja valla laenude ja laenuintresside tasumise graafik (tuhandetes kroonides) Tagastamata jääk seisuga 01.01.2003 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Tamsalu linn 5079,6 1388 1142,8 993,8 854,3 649,4 51,3 Tamsalu vald 1669,7 638,3 561,1 640,8 403,4 326,5 200,1 Kokku 6749,3 2026,3 1703,9 1634,6 1257,7 975,9 251,4 Ajaleht Tamsalu linn ja Tamsalu vald annavad välja ühist ajalehte. Lehe väljaandmisega seotud kulud katavad omavalitsused võrdsetes osades. Ajalehe toimetamine on korraldatud töövõtulepingu alusel. Tamsalu ajaleht ilmub regulaarselt üks kord kuus ja on tasuta. Tamsalu linna väliskoostöö Linn on sõlminud enne ühinemist ametlikud sõprus- ja koostöölepingud nelja välisriikides asuva kohaliku omavalitsusega. Need on: PETÄJÄVESI vald (Soome Vabariik) 10.10.1991.a. sõlmiti Tamsalu alevi ja Petäjävesi valla vahel tähtajatu koostööleping. Leping näeb ette kultuuri- ja spordikollektiivide vahetusi, kontakte omavalitsuste vahel, haridusalast koostööd. Tihedamad on seni olnud kontaktid kultuuri- ja hariduse vallas; koostööd tehakse ka veemajanduse ja päästeteenistuse alal. On välja kujunenud kontaktid Tamsalu ja Petäjavesi Lions klubide vahel. 2000.a. mais külastas Petäjävesi Lions klubi esindaja Tamsalut ning andis kohalikule endisele "soomepoisile" üle kingituse Petäjävesi lõvidelt. SVENLJUNGA kommuun (Rootsi Kuningriik) Esimene koostööleping sõlmiti 05.09.1992.a. viieks aastaks ning nägi ette vastastikuseid õppe- ja tutvumisreise, koostöö arendamist ettevõtjate vahel, kontaktide edendamist koolide, kultuuriseltside ja teiste elanike ühenduste vahel. Alus on pandud koostööle Svenljunga kommuuni ja Tamsalu linna naabervalla farmerite vahel. 1999.a. külastasid Svenljunga farmerite esindajad kahel korral Tamsalut ja korraldasid seminare Tamsalu valla farmeritele. 1999.a. mais kutsuti Tamsalu vallast 5 farmerit nädalasele õppereisile Svenljunga kommuuni. Farmerite koostööprojekt jätkus ka 2000. aastal. Uus koostööleping Tamsalu linna ja Svenljunga kommuuni vahel sõlmiti 1999.a. oktoobris kolmeks aastaks. Edaspidi püüame rohkem ära kasutada koostööpartneri Euroopa Liidu-alaseid kogemusi. 2000.a. augustis toimus Svenljunga Kommuuni esindajate ametlik visiit Tamsallu. NASTOLA vald (Soome Vabariik) 1996. aastal toimus ametlike delegatsioonide vahetus, 27.06.1997. aastal sõlmiti tähtajatu sõprusleping. Koostöö toimub kultuurivahetuse vallas (Nastola Meeskoor ja Tamsalu Naiskoor), sõprussidemed on loodud kahe valla koolide vahel. Tihedad sidemed on omavalitsuste vahel. Nastola vald teeb koostööd ja toetab Tamsalu linna Euroopa Liidu-suunalisi projekte. 1999.a. külastasid Nastola valla volikogu ja valitsuse esindajad Tamsalut ning Tamsalu linna volikogu ja valitsuse esindajad tegid vastuvisiidi Nastolasse. Nastola valla abiga hangiti Tamsalu Gümnaasiumi söökla jaoks soodsalt köögiseadmeid. 2000. aasta mais osalesid Nastola valla esindajad Tamsalu linna päeval. LYNGDALI kommuun (Norra Kuningriik) 1999.a. mais külastas Tamsalut 8-liikmeline Lyngdali delegatsioon (volikogu ja valitsuse liikmed). 7.mail 1999.a. sõlmiti tähtajatu sõprusleping Tamsalu linna ja Lyngdali Kommuuni vahel. See näeb ette kontakte koolide, kultuurikollektiivide, spordiseltside, ärimeeste ja omavalitsuste vahel. 2000.a. mais külastasid Tamsalu Linnavalitsuse ja Linnavolikogu esindajad Lyngdali. Lepiti kokku konkreetsed koostöövormid ja ühiselt korraldatavad üritused. Amt Rehna (Saksamaa). Ametlik koostööleping allkirjastati 2003.a. kolmepoolsena Svenljunga kommuuni, Amt Rehna ja Tamsalu linna vahel. Amt Rehna asub Hamburgi – Berliini magistraali ääres Mecklenburg – Vorpommerni liidumaal ja on aknaks biosfääri kaitsealale, kuulub ühtsesse majandusruumi Lübecki ja Schweriniga. Amti kuulub 17 valda, kus on 10 suuremat asulat, kokku 9700 elanikku. Amti keskus asub 2700 elanikuga Rehna linnas. Linna olulisim turismiobjekt on klooster. Tänu biosfääri kaitsealale on piirkonnas oluline osa turismil. Olemasolevad EL projektid on seotud põllumajanduse ja looduskaitsega. Tamsalu valla väliskoostöö Tamsalu vallal on enne ühinemist sõprussuhted seitsme Soome vallaga ja Saksamaa Hohenfelde vallaga. Hohenfelde vallaga said sõprussuhted alguse 1997 aastast, mil valla kultuuriesindus külastas Plöni kreisi. 1998.a.sõlmiti Hohenfelde vallaga koostöö protokoll. 1999.a. külastas valla esindus Lääne-Viru maakonna ja Plöni kreisi koostöö kümnenda aastapäeva raames, Plöni kreisi ja Hohenfelde valda. Sellel külaskäigul arutati ka koostöö edasisis plaane ja leiti, et rõhuasetus tuleb teha noorsoole. Koostöösoovi arendamise märgiks kinkis sõprusvald meile rahasumma, mille eest sisustasime Vajangu Põhikoolis kaks klassiruumi ning omapoolse koostöö arendamise märgina kutsus valla esindus külaskäigule Hohenfelde valla noorjalgpallurid. Käesoleval aastal on valla noorjalgpallurite kord minna külla oma sõpradele Saksamaal. Soome Vabariigis on arendatud sõprussuhteid Ruukki, Siikajoki, Rantsila, Pulkkila Piippola, Pyhäntä ja Kestila vallaga. Esmakordselt külastas kõigi nimetatud valdade esindus meid oktoobris 1998.a. Külaskäigu jooksul sõlmiti iga valla esindajaga sõpruse ja koostöö protokoll. Edaspidi on igal aastal toimunud väiksemaid ja suuremaid üritusi millest võib välja tuua Kestila valla noorte osavõttu 1999.a. Porkuni Muusikapäevadest. Meie esindus käis Soomes 1998.a. suvel ning siis tutvuti iga valla ettevõtlusega ning samal eesmärgil toimus ka külaskäik 2001.a. kevadel, kus esindusse kuulusid Tamsalu valla ettevõtjad ja vallavanem. Põhiliselt hõlmavad sõprussuhted soomlastega kultuurivahetust ning ettevõtluse arendamise alane infovahetus 2.5.3 SWOT Tugevused Nõrkused 1. pädevate ametnike olemasolu 2. poliitiline stabiilsus omavalitsuse juhtimisel 3. erakondlikult enesekeskse poliitika puudumine 4. pikaajaline vabatahtlik maa ja linna koostöö ja üksteise probleemide, lahenduste tundmine 5. kohaliku ajalehe olemasolu 6. sotsiaalse kontrolli olemasolu (inimeste tundmine) 1. väike spetsialiseerumine (ametnikud täidavad mitmeid ülesandeid) 2. uuendusmeelsuse puudulikkus 3. piiratud kaadrivaliku võimalused 4. tihe omavaheline seotus pärsib erapooletut otsustamist 5. vähene omatulu osa eelarves 6. kogukonna killustatus, nõrk identiteeditunne 7. olemasoleva juhtimispotentsiaali ebaratsionaalne kasutamine 8. omavaheline maa ja linna konkurents 9. vahendite killustatus 10. nõrk kodanikuinitsiatiiv Võimalused Ohud 1. haldusreformi jätkumisel omavalitsuse tähtsuse tõus 2. piirkondlik koostöö naabervaldadega ja maakondlikul tasandil 3. omavalitsust toetavad riigi seadused 4. suurem elanikkonna kaasamine 5. probleemide kompleksne lahendamine 6. suurem avalikustamine 7. kodanikualgatuse toetamine 8. elanikkonna noorenemine 9. maakonna ja maakonnakeskuse areng 1. maakonna ja maakonnakeskuse arengu pidurdumine 2. EL struktuurifondide ületähtsustamine 3. piirkondliku koostöö seiskumine 4. rahvaarvu vähenemine 5. omavalitsusvaenulik seadusandlus 6. piirkonna majandusliku arengu ebastabiilsus 7. liikumisvõimaluste vähenemine 8. regionaalpoliitika olematus 9. kommunaalmaksete tõus üle kriitilise piiri 10. haldussuutmatus 2.5.4 Probleemid · Kahe omavahel läbipõimunud omavalitsuse senine erinev juhtimine (erinevad organisatsioonikultuurid) · Erinevad arusaamad omavalitsuse teostamisel · Elanikkonna vähene huvi kohaliku elu vastu, väike aktiivsus ja julgus probleemide lahendamisel · Ei nähta kahte omavalitsust kui üht tervikut · Ametnikud tegelevad mitme valdkonnaga · Vähene koostöö või selle puudumine allasutuste vahel 2.5.5 Visioon Piirkonna terviklik juhtimine, probleemide süsteemne lahendamine. Volikogus on asjatundlikud, koolitatud ja valla arengust huvitatud inimesed. Volikogu on erakondlik. Täitevvõim koosneb professionaalsetest, motiveeritutest, kindla spetsialiseeritusega ametnikest. Toimiv sisemine koostöö ja meeskonnatöö. Tihe koostöö omavalitsuse ja III sektori vahel. Valla kodanike aktiivne osalemine ja kaasarääkimine probleemide lahendamisel. Allasutused ja omavalitsuse äriühingud on koondatud ühtse juhtimise alla.Tamsalu piirkonna elu –, spordi, kultuuri ja ettevõtlusvõimalused on aktiivselt kajastatud kohalikus ja ülevabariigilises meedias, interneti koduleht on muutunud operatiivseid uudiseid ja teateid andvaks allikaks. 2.5.6 Ühinemisjärgne juhtimisstruktuur vallavanem Juht abivalla-vanem (osakonna juhataja) Kantselei Finants-osakond Arengu- ja planeeringu osakond Sotsiaal-osakond vallasekretär osakonna juhataja osakonna juhataja (pearaamatu-pidaja) sekretäri abi arendus-spetsialist lastekaitse- spetsialist ehitus-spetsialist sotsiaaltöö-spetsialist vanem- ametnik Vanem-raamatu-pidaja keskkonna-spetsialist maa-korraldaja Vanem- raamatupidaja IT-spetsialist Vanem- arhitekt raamatupidaja (lepinguline) Noorem- ametnik sekretär - asjaajaja sotsiaal-inspektor Tamsalu Kommunaal koolid koduteenused lasteaiad allasutu- turvakorterid kultuurimaja sed raamatukogud spordihoone Paemuuseum Vallavanem Struktuuri üldjuhtimine, omavalitsuse esindamine. Valla kantselei Vallasekretär – vallavalitsuse- ja volikogu õigusaktide koostamine ning vastavuse kontrollimine põhiseadusele, seadustele jt . õigusaktidele, vallavalitsuse istungite ettevalmistamine ja protokollimine, uute õigusaktide ja muudatuste jälgimine ning vastava struktuuriüksuse teavitamine, vallavalitsuse õigusalane nõustamine, vallavalitsuse esindamine kohtus, vallavalitsuse poolt sõlmitavate lepingute koostamine, vallavalitsuse- ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll, notariaaltoimingute vormistamine, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikule registrile andmete esitamine, valimiste korraldus, perekonnaseisualane dokumentatsioon Vallasekretäri abi – vallavalitsuse personalitöö (personalialase dokumentatsiooni vormistamine ning juhendite välja töötamine, aruandlus, koolituse planeerimine, atesteerimine, personali valik ja planeerimine, tööõigusalane konsultatsioon, palgastrateegiad), töökeskkond (töötervishoid ja tööohutus), vallavolikogu protokolliline teenindamine( volikogu kirjavahetus, õigusaktide tehniline ettevalmistamine, protokollimine, õigusaktide avalikustamine ja edastamine) Sekretär-asjaajaja - vallavalitsuse asjaajamine(dokumendi registri pidamine, vallavalitsuse dokumentide tehniline vormistamine ja edastamine), rahvastikuregister (elukohaandmete registreerimine, päringud), vallavalitsuse arhiivitöö (arhiivi koostamine ja süstematiseerimine ning teatiste väljastamine), majandustegevuse register (ettevõtjate registreeringud) Finantsosakond Osakonna juhataja (pearaamatupidaja) – raamatupidamise koordineerimine, raamatupidamise aruandlus (kuu, kvartal, saldoandmikud), riigikassa arveldused, maksuameti aruandlus, eelarve koostamine, eelarve muutmine, eelarve täitmise arvestus, palgakorralduste aluste väljatöötamine, majandustegevuse dokumenteerimine (kande kinnitus), pangaülekanded, saldoandmike sisestus RM infosüsteemi Vanemraamatupidaja - majandustegevuse dokumenteerimine (kirjed registrites, aruandlus), raamatupidamiskanded, arveldused tehingupartneritega, saldoandmike koostamine Vanemraamatupidaja - palgaarvestus, aruandlus maksude osas, palgavahendite kontroll, aastaaruande palgalisad, koolide tarifikatsioon, aruandlus, haigekassa, haiguslehtede arvestus, õppelaenude arvestus Vanemraamatupidaja – nõuete ja kohustuste arvestus tehingupartnerite viisi, varade arvestus, toidulaoarvestus, inventuurid, kassa arvestus, kulumi arvestus, varade aastaaruande lisa Arengu- ja planeeringuosakond Osakonna juhataja - osakonna töö juhtimine, arengukava (koostamine, koordineerimine, täitmine, uuendamine), planeeringud, kõikide valdkondade arendusprojektid (rahataotlused riiklikest ja rahvusvahelistest fondidest, nende koostamise juhtimine, aruandlus, nõustamine), MTÜ-de tegevuse koordineerimine, külaliikumine Arendusspetsialist tegeleb ettevõtluse arendamisega (ettevõtlusprojektid, nõustamine, info, ülevaade ettevõtjatest ja nende tegevusaladest), Tamsalu tööstusala arendamine, ettevõtlusinkubaatori töö korraldamine, kohaliku omavalitsuse eelarvest eraldatud ettevõtlustoetuste menetlemine, väliskontaktide vahendamine, ettevõtjate koostöö organiseerimine. Ehitusspetsialist – planeeringud (üld- ja detailplaneering), ehitusküsimused (projektid, hanked, järelvalve), ehitisregister (registri täiendamine, tõendite väljastamine), peremehetu vara, vara ost-müük (pakkumiste läbiviimine, dokumentatsiooni ettevalmistus), erastamine, ehitiste vastuvõtt Keskkonnaspetsialist – jäätmekäitlus ( jäätmekava koostamine ja uuendamine, järelvalve, hanked, jäätmeregister), keskkonnainfo kajastamine, keskkonnaalased projektid, transpordikorraldus Maakorraldaja – maaküsimused ( maa erastamine, maamaksu arvestus, maakorraldus, katastriüksuste määramine, teenindusmaa määramine, teeregister), maa munitsipaliseerimine, munitsipaalmaa arvestus, maa riigiomandisse jätmine Arhitekt arhitektuuri- ja ehitusalane nõustamine, ehitusjärelvalve (lepinguline ametikoht) IT-spetsialist – vallavalitsuse arvutipargi tark- ja riistvara hooldus. Sotsiaalosakond Osakonna juhataja – sotsiaalhoolekande arengukava ja eelarve väljatöötamine, sotsiaalteenuste ja toetuste andmise korraldamine, sotsiaalvaldkonna projektide koordineerimine, sotsiaalnõustamine, hoolekandeasutuste töö koordineerimine (päevakeskus, hooldekodu), aruandlus, Sotsiaalinspektor – toimetulekutoetuste arvestamine, sotsiaaltoetuste arvestamiseks materjalide ettevalmistus (avalduste läbi töötamine), aruandlus, puude määramiseks dokumentide ettevalmistamine Lastekaitsespetsialist – laste hoolekanne (vanemliku hoolitsuseta jäänud lapsed, probleemsed pered), sihtprogrammide projektid, eestkoste korraldamine, aitab korraldada lapsendamist, lastekodus elavate laste arvestus, lasteaiaealiste laste arvestus Sotsiaaltööspetsialist – Eakate ja puuetega inimeste hooldusvajaduse hindamine ja hoolduse korraldamine. Vallaasutused Tamsalu valla kommunaal, kui äriühing likvideeritakse ning soojuse müük, elamumajandus ja kommunaalteenuste osutamine lähevad üle äriühingutele Tamsalu Kalor ja Tamsalu Vesi. Sotsiaalkeskus. Keskendutakse probleemsetele noortele ja tööturult kõrvalejäänud ning madala konkurentsivõimega inimeste aktiviseerimisele ning tööle eakatega, samuti puuetega inimestega ja noorte peredega. Hooldekodu . Praeguseks on vallas ja linnas hooldatavaid kokku 18 ja kohtade vajadus tulevikus tõenäoliselt kasvab. Olemasolevad korterid on oma võimalused ammendanud. Hooldekohtade ostmine teistelt omavalitsustelt on kallis (ca 1000.- krooni kuus kallim oma hooldekohast). Eeltoodut arvesse võttes tekib vajadus oma hooldekodu rajamiseks. Sotsiaalkorterid Luuakse vastavalt vajadusele ja järk-järgult. Kasutada saab praeguseid turvakortereid Tamsalus, Sääsel, Vajangul ja Assamallas. Koolid Variant 1: Vajangu põhikool ühendatakse Tamsalu Gümnaasiumiga, Variant 2: Vajangu põhikool kujundatakse ümber iseseisvaks lasteaed- algkooliks, mis oleks ühtlasi kohaliku kultuurielu keskuseks. Lasteaiad Variant 1: Ühendatakse ühtse juhtimise alla Variant 2: Jätkavad iseseisvate asutustena Kultuurimaja. Kujundatakse piirkondlikuks kultuurikeskuseks. Raamatukogud. Kõik olemasolevad säilitatakse ning arendatakse piirkondlikeks teabe- ja infokeskusteks. Spordihoone. Arendatakse piirkondlikuks rahvaspordikeskuseks. Porkuni Paemuuseum- jätkab tegevust muuseumina Tamsalu Kommunaal – valla heakord ja haljastus Valla osalusega äriühingud AS Tamsalu Vesi - vee- ja kanalisatsiooniteenus AS Tamsalu Kalor – soojatootmine ja elamumajanduse haldamine 2.5.7 Eesmärgid ja tegevussuunad · Piirkonna terviklik juhtimine · Piirkonna elanike aktiivsuse kasv · Efektiivne juhtimisstruktuur 2.6 Ettevõtlus ja tööhõive 2.6.1 Üldeesmärk Jätkusuutlik ettevõtlus, ettevõtlusaktiivsuse ja töökohtade arvu kasv. Turistide reisisiht, turismipotentsiaali kasutamine, maine kujundamine 2.6.2 Hetkeseis Tööhõive Seoses drastiliste muutustega reformide perioodil, kus lakkasid olemast suurettevõtted (Tamsalu TERKO, Tamsalu EPT, Põdrangu sovhoos, Vajangu kolhoos jt), mis olid põhilisteks tööandjateks ning kus nõukogude perioodi lõpul töötas kokku üle 2000 inimese, kujunes Tamsalust suure töötute arvuga omavalitsus. Kui veel 90-ndate algusperioodil, kui tootmist toetasid vanad ressursid ja suhteliselt head võimalused toodete turustamiseks Venemaal, siis pärast nn Vene turu äralangemist, mitmeid ilmastikukriise ning räiget dumpingupoliitikat põllumajanduses, langes põllumajandussektori konkurentsivõime. Põllumajandustootjate konkurentsivõime langus (resp. koondamised, pankrotistumised) mõjutas ka põllumajandust teenindavaid ettevõtteid (Tamsalu TERKO – söödatootmine, Tamsalu EPT – maade kuivendus, melioratsioonitööd, likvideerus Tamsalu autotranspordiettevõte - Tapa Autotranspordibaasi Nr. 21 Tamsalu kolonn, töölisi 150). Kiiresti suurenes töötus ja toimetulekutoetuste saajate hulk Tamsalu TERKO ja Tamsalu EPT põhiprobleemiks oli siiski toodete /teenuste põhitarbija – Vene riigi tellimuste lakkamine, mis viis ettevõtete tootmise kollapsini ning koondamised tekitasid omavalitsusele suure töötute armee. Olukorda keerustab veel asjaolu, et suur osa nimetatud ettevõtetes töötajaid olid nn sisserändajad, põhiliselt vene rahvusest inimesed, kellest paljud ei ole suutnud kohaneda siinse keskkonnaga ka tänaseks.

Peamised majandusharud ja ettevõtted Tähtsamad majandusvaldkonnad ja tööandjad: ehitusmaterjalide tootmine, metalli-, puidu- ja toiduainete tööstus, auto- ja raudteetransport, teenindus, kaubandus, lubjakivi kaevandamine, turism, puhkevõimalused Porkunis. Tööstus hakkas Tamsalus arenema seoses lubjatootmise alustamisega 1880.aastal. Tööstusettevõtted ilmestavad linna praegugi. Neist mitmed - AS Tamsalu EPT (põllumajandusmehhanismide tootmine ja maaparandus), AS E- Betoonelemendi Tamsalu tehas (ehitusmaterjalide tootmine), AS Hallik (pagaritooted) - on suuremateks tööandjateks nii linna- kui ka ümberkaudsetele elanikele. Teehooldusettevõte -Rakvere TREV-i Tamsalu jaoskonna ülesandeks on põhiliselt teede hooldamine ja jooksev remont. Lisaks tööstusettevõtetele tegutseb linnas ja vallas mitmed kaubandusettevõtted: O.G. Elektra OÜ, RR kaubandus AS, jt) Põllumajandus on Tamsalu piirkonnas olnud kõrgel tasemel juba 30-ndatel aastatel (Põdrangu Riigimõis, kus oli 30-ndate aastate lõpul eeskujulik tõukari ja kõrge piimatoodang). Nõukogude perioodi lõpuks oli loodud ümberkaudsete väike-kolhooside baasil suur ühismajand – Põdrangu sovhoos, mis samuti paistis silma oma majandusnäitajate poolest, eeskätt piimatootmissektoris. Samasse perioodi (70-ndad) kuulub ka Linnuvabriku rajamine, mis veel nõukogude aja lõpul andis ca 40 % Eesti Vabariigi muna kogutoodangust. Kokku töötas tolleaegses suurmajandis ca 600 inimest. Majandusreformide tagajärjel lakkas olemast suur ühismajand ja käesolevaks ajaks saab põllumajandussektoris tööd hinnanguliselt 130 inimest, sh suurimaks tööandjaks on Viru Muna OÜ, kus töötab ca 80 inimest. Võrdluseks: Eesti Vabariigis oli 1990. a põllumajanduses hõivatud (sh ka majandite sööklate, lasteaedade, kultuuriasutuste jm teenindussfääri töötajad) 57%, 2002. a aga 18% töövõimelisest elanikkonnast Äriregistris registreeritud ettevõtted Majandussektorid Kokku Primaarsektor Sekundaarsektor Tertsiaalsektor 1999 Linn 35 1 8 26 Vald 75 45 10 18 2001 Linn 36 6 7 23 Vald 124 93 9 22 2002 Linn 42 7 9 26 Vald 143 110 9 24 Kokku 185 117 18 50 Ettevõtlustegevusega seonduvad hinnad Linnas: rendihinnad 5 - 15 kr/m² , maa hind: 12 kr/m² , vee hind, elanikud: vesi 1m³-8,20 kr; kanalisatsioon 1m³-8,80 kr , vee hind, ettevõtted ja asutused: vesi 1m³-12,27 kr; kanalisatsioon 1m³-12,91 kr , vee ja kanalisatsiooni abonenttasu ühe korteri või pereelamu kohta kuus 15 kr (ettevõtetel-asutustel abonenttasu pole) , korterite üür koos kommunaalteenustega 12 kr/m² , prügivedu 61 kr/m³ Hinnad on koos käibemaksuga. Maa hind: Tamsalu linnas on üks maa maksustamishind - 12.-kr/m². Maamaksumäär: 2002.a. on maamaksumääraks 1,3% maa maksustamishinnast. Vaba maa: Piisavalt suur on maareserv, mis sobib nii tööstuse kui ka elamupiirkondade rajamiseks (50-60 ha). Tamsalu linnal on uus kehtiv üldplaneering. Maareformi käik: Maa ostueesõigusega erastamine eramute juurde on lõppemas, kusjuures 35 % maakasutustest mõõdistati ning valmistati uued plaanid ning 65% maakasutustest erastati olemasoleva plaanimaterjali alusel. Mitmete ettevõtete maa erastamine on lõpetatud, teiste ettevõtete maa erastamisprotsess hetkel käib. Kõik kõnealused maakasutused on mõõdistatud. Algust on tehtud maa munitsipaliseerimisega ja korteriomandi seadmisega. Mõõdistatud on 90% linna korterelamute juurde kuuluvatest maakasutustest. 01.03.2002 seisuga on 50% korteriomandi seadmise kinnistamisavaldustest allkirjastatud. Arendustegevus Ettevõtluse aktiveerimiseks on käivitatud omavalitsuste poolt erinevaid projekte. Neist olulisemad on: Tamsalu tööstusala Tööstusala arendamise eesmärgiks on hoogustada ettevõtluse arengut piirkonnas ning suurendada tööhõivet. Arendustöö tulemusel saavutatakse olemasoleva tööstusala ning seda katvate infrastruktuuride otstarbekam ärakasutamine, mille tulemusena tekivad uued kinnistud koos infrastruktuuriga uute ettevõtete tarvis. Tamsalu tööstusala arengueeldustena nähakse: 1) geograafiline asukoht (kaugus Tallinnast ja Tartust 100 km, Rakverest 30 km, Kunda sadamast 60 km), 2) raudtee (Tallinn-Tartu-Pihkva), 3) suure mahutavusega teraviljaelevaatorid (108 tuh. tonni), 4) odav maa (12 krooni/m2), 5) vaba tööjõu olemasolu piirkonnas, 6) tehnilise infrastruktuuriga varustatus, 7) arenenud sotsiaalne infrastruktuur. Porkuni puhkeala Tamsalu linna ja valla puhketsooniks on kujunenud Porkuni järve ümbrus. Alates 1994.a. aastast on vallavalitsus tõsiselt tegelenud Porkuni järve ümbruse heakorra parandamisega, korrastatud on järveäärne park, rajatud sõidukite parkla, süvendatud ja puhastatud järve ning rajatud ujumiseks liivakallas. Valla tähelepanu Porkuni järve ümbrusele on tinginud asjaolu, et põhiliselt kõik valla tähtsamad kultuuriüritused suveperioodil on võimalik korraldada Porkuni järve ääres. Järve äärseid laagriplatse Kaieallikal ja Külmaallikal on võimalik kasutada ettevõtetel või eraisikutel oma ürituste läbiviimiseks. Koostatud detailplaneering: töö nr H20/030, AS Kobras, 1999 Paepark ja paemuuseum Rajatav paetootmist ja kasutamist tutvustav kompleks (muuseum olemas), mis aitab kaasa turismi elavdamisele ja väikeettevõtluse arendusele piirkonnas. Turism Valla olulisemad vaatamisväärsused turismiobjektid on: · Porkuni järv, allikatoiteline järv ainulaadsete ujuvate saartega · Assamalla Vabadussõja mälestustahvel · Vistlas asuv Porkuni lahingu (21.09.44.a) mälestuskivi · Valgejõe algus · Toomakivi · Võhmetu-Lemmküla karstijärved · Paemuuseum 2.6.3 Finantseerimine 2003.a. Institutsioon, asutus, valdkond Eelarve kokku (tuh. kr.) Omavalitsuse eelarvest (tuh. kr.) Tamsalu tööstusala teostatavuse uuring 85 31,9 Tamsalu paepargi ringahjude projekteerimine 450 83 Tamsalu vald 4,1 4,1 Porkuni paemuuseum 106,6 106,6 2.6.4 SWOT Tugevused Nõrkused 1. Ettevõtlust toetava sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri olemasolu (lasteaiad, põhikool, gümnaasium, vanurite hoolekandeasutus, kommunikatsioonid, side, teedevõrk, raudtee) 2. Elanikkond /suhteliselt noor/ 3. Hea koostöö linnavolikogu, linnavalitsuse ja ettevõtete vahel 4. Loodusressursside olemasolu (paekivi lademed ja kruus, mets) 5. Turismi arendamise võimalused, (mitmekesine maastik ja looduslikud vaatamisväärsused, traditsioonilised üritused, Porkuni Loss, mõisad) 6. Piisavalt odavat vaba maad 7. Tegutsevad ettevõtted / AS E-Betoonelement, AS Tamsalu EPT, ASTiigi Keskus, AS Hallik, OÜ Diepal 8. Heade võimaluste olemasolu kultuuri- ja sporditegevuseks (spordikompleks, suusarajad, kultuurimaja) 9. Osaliselt paranenud keskkonnaseisund ja heakord, suhteliselt turvaline elukeskkond 10. Vaba tööjõu olemasolu 11. Vabade tootmispindade olemasolu 1. Turu puudumise tõttu põllumehele on kujunenud elustiiliks naturaalmajandus 2. Kvalifitseeritud tööjõu puudus 3. Maareform lõpuni viimata 4. Noorte väljaränne, elanikkonna vananemine 5. Keskkonnanõuetele vastava lägahoidla puudumine, põhjavee reostus 6. Nõrgast konkurentsivõimest ja vähesest töötahtest tingitud tööpuudus/nõrgad ja probleemsed pered, asotsiaalsus/ 7. Soodne pinnas sotsiaalsete probleemide tekkeks /narkomaania, alkoholism/ 8. Uusettevõtlusesse tehtavate investeeringute ebapiisavus 9. Korralike toitlustus- ja majutusasutuste puudumine 10. Paikkonniti puudulik tehnilise infrastruktuuri ja teede olukord 11. Elanikkonna vähene maksujõulisus 12. Ettevõtlike inimeste puudus, ettevõtlusalane passiivsus /tööstustööliste suur osatähtsus, töölismentaliteet/ 13. Viidamajandus ja mainekujundus 14. Puudulik täiend- ja ümberõppevõimalus täiskasvanutele 15. Ekstensiivne põllumajandus, ühekülgne ettevõtlus 16. Ei ole piisavalt heakvaliteedilist elamispinda 17. Assamalla vähene seotus vallaga 18. Nõrk identiteeditunne 19. Geograafiline asend /kõrval tähtsamatest liiklusmagistraalidest/ Võimalused Ohud 1. Keskuste lähedus (Tamsalu, Tapa, Väike-Maarja, Rakvere) 2. Sõprusvallad Soomes, Rootsis, Norras ja Saksamaal 3. Tapa Arenduskoda oma liikmeskonnaga (koostöö) 4. Külaliikumise aktiviseerimine 5. Tapa tööstusküla projekti realiseerumine 6. Valla positiivse maine kujundamine väljastpoolt 7. Osalemine sihtotstarbelistes programmides 8. Euroopa Liidu struktuurifondide ja riiklike toetuste vahendite kaasamine 9. Eesti Vabariigi regionaal- ja eelarvepoliitika võimaluste kasutamine 10. Investeeringud väljastpoolt Tamsalut 11. Reisiliikluse paranemine 12. Haldusreformi võimaluste kasutamine 1. Põllumajanduse negatiivsed trendid (turustamisraskused, riiklik põllumajanduspoliitika) 2. Sotsiaalse kliima halvenemine /alkoholism, narkomaania, suitsetamine, HIV- viirus, koolivägivald 3. Suurettevõtete konkurentsi-võimelisusest tulenev risk 4. Riigi majanduskeskkonna tingimustest tulenev risk 5. Infrastruktuuri uuendamiseks võetud kõrge investeeringute tempo /elanike kommunaalkulude järsk suurendamine/ 6. Ühiskondliku elu järskudest muutustest tuleneva stressi tugevnemine 7. Riigi vähene regionaalpoliitiline toetus 8. Investorite huvi puudumine 9. Ebasobiv haldusreform 10. Konkurentsi kasv teiste omavalitsustega 2.6.5 Probleemid · Kvalifitseeritud (oskustega) ja motiveeritud töötajate puudus · Aktiivse dialoogi puudumine ettevõtjate ja omavalitsuste vahel, puudulik ettevõtlusalane teabe- ja konsultatiivteenindus, aeglane või puudulik kohalikku elu puudutava informatsiooni liikumine ettevõtjatele · Puudub ettevõtlusalane diskussioon (foorum, ümarlaud), kus oleksid esindatud erinevad ettevõtjad, ka omavalitsus aktuaalsete probleemide käsitlemiseks, kooskõlastamiseks. · Noorte / gümnasistide vähene kaasatus ettevõtlustegevusse · Vähene kohalike investeerimis- võimaluste avalik tutvustamine, omavalitsuste puudulik PR · Vähene aktiivsus, tegevus kohaliku elu- ja miljööväärtuse tõstmise osas, teenusettevõtluse ja kultuuritegevuse madal seis, halb viida- ja prügimajandus. · Ettevõtlust toetavate infrastruktuuride kehv seis, eriti maapiirkonnas (sh andmeside) · Puudub ettevõtjate tunnustamine · PM ettevõtete ühenduse nõuetega vastavusse viimise investeeringute puudus, keskkonnasäästlike tehnoloogiate vähesus 2.6.6 Visioon Omavalitsuse juures töötab /on rajatud ettevõtluse arenduse ja – konsultatsiooni spetsialist /institutsioon. Ettevõtjad on operatiivselt teavitatud vastava infoga, konsulteeeritakse ettevõtjaid ja ettevõtlustegevust. On kujunenud ettevõtjate ümarlaud/foorum, milles osaleb ka omavalitsus. Arutatakse ja teavitatakse vastastikku aktuaalsetest ettevõtluse ja kohaliku elu arenguprobleemidest. On välja töötatud ja ellu rakendatud ettevõtjate tunnustamissüsteem. Omavalitsuse ja ettevõtjate vahelises koostöös on noortele loodud elementaarsete praktiliste äri / ettevõtlusoskuste omandamise võimalused. Strateegilistes piirkondades (tööstusala, Porkuni puhkeala, Vajangu, Assamalla ja Põdrangu keskustes on rajatud ettevõtluse arendamiseks ja käivitamiseks vajalikud infrastruktuurid (teed, vesi, kanalisatsioon, elekter, side). Põllumajandusfirmad on rajanud ühisettevõtte, mille raames on lahendatud keskkonnasäästlik sõnnikukätlus ja juurutatud täppisviljelustehnoloogia. Kohalikud tööotsijad on oskustega ja motiveeritud inimesed. 2.6.7 Eesmärgid ja tegevussuunad Suurendada väike- ja keskmise suurusega ettevõtete tekke-, ellujäämis- ja arenguvõimalusi, töökohtade loomist: Ettevõtlusalase teabe ja nõustamisalase struktuuri loomine omavalitsuse juures; Ettevõtlusega seotud infrastruktuuride arendusega Tamsalu Tööstusala arendus Porkuni puhkeala arendus Turismivaldkonna arendus (paepark) Alustava ettevõtluse otsene toetamine (stardiabi omavalitsuselt) Parandada tööhõivet Oskusteabe ja töötajate koolitusabi Töötute aktiveerimine Potentsiaalsete ettevõtjate ettevalmistamine, koolituse toetamine Noorte kaasamine ettevõtlustegevusse Noortele võimaluste loomine ettevõtlusalase teoreetilise ja praktilise kogemuse saamiseks Ettevõtluspäevade korraldamine PM ettevõtete ühistegevuse (ühisettevõtte) arendus keskkonnanõuete täitmiseks (ühenduse nõuetega vastavusse viimine ) ja keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamiseks Kohaliku /keskuste/ miljööväärtuse ja tuntuse tõstmine Piirkondlike võimaluste ja tegevuste aktiivne reklaam WWW-lehe operatiivne uuendamine Kultuurikeskuse tähtsustamine Luua ettevõtlusalane dialoog ettevõtjate ning omavalitsuse vahel (ümarlaud / foorum) Ettevõtjate / ettevõtete tunnustamise süsteemi kujundamine 2.7 Keskkond ja tehniline infrastruktuur 2.7.1 Üldeesmärk Tervislik, ohutu ja meeldiv keskkond, kaasajastatud välisilme, haljastus ja tehnilised infrastruktuurid 2.7.2 Hetkeseis Maakasutus Linn Elamu-maa Äri- ja tootmis-maa Metsa-maa Haritav maa Looduslik rohumaa Muu maa Kokku Maaliigi pindala (ha) 67,8 99,4 104,4 19,5 61,9 39,0 392,0 Protsent üldpindalast 17,3% 25,4% 26,6% 5,0% 15,8% 9,9% 100,0% Maa Elamu-maa Äri- ja tootmis-maa Metsa-maa Haritav maa Looduslik rohumaa Muu maa Kokku Maaliigi pindala (ha) 421,1 9564,5 8476,4 1002,1 1604,3 21068,4 Protsent üldpindalast 2,0% 45,4% 40,2% 4,8% 7,6% 100,0% Planeeringud On olemas järgmised planeeringud: - Tamsalu valla ja –linna üldplaneering - Porkuni järve puhkeala detailplaneering - Assamalla raamatukogu maa-ala detailplaneering - Võhmuta PM Vajangu lüpsifarmi detailplaneering - Tamsalu linn Kesk 6, Tehnika 15 ja 19 detailplaneering - Tamsalu linn Tehnika 24 detailplaneering - Tamsalu linn Kesk, O.Müntheri, Raudtee ja Tehnika tänavate vahelise ala detailplaneering - Tamsalu linn Toome tänava vahelise maa-ala detailplaneering Elamumajandus Porkunis on 3 korteriühistut. OÜ Tamsalu Valla Kommunaal osutab vahendusteenust (vesi, kanalisatsioon, küte, prügimajandus, heakord) korteriomanikele Sääsel, Vajangul ja Assamallas. Tamsalu linnas on 4 korteriühistut. Ülejäänud korterelamuid haldab AS Tamsalu Kalor. Jäätmekäitlus Korraldatud jäätmevedu on Tamsalu linnas, Sääsel, Vajangul, Porkunis, Assamallas ja Põdrangul. Korraldatud jäätmeveoga ei ole liitunud kõik elanikud. Tamsalu linna tsentraalkatlamaja territooriumile on paigaldatud ohtlike jäätmete kogumise konteiner. Tamsalu prügila on sulgemisel. Haljastus ja heakord Korterelamute ümbruse heakord on rahuldav (heakorra eest hoolitsevad AS Tamsalu Kalor ja OÜ Tamsalu Valla Kommunaal). Üldkasutatavate haljasalade ja tänavate ning teede äärse tagavad heakorra LA Tamsalu Kommunaal ja OÜ Tamsalu Valla Kommunaal. Halb on heakord linna jäätmaadel. Välisvalgustus Välisvalgustus on olemas Tamsalu linna tänavatel umbes 80%, Sääse elamurajoonis, Vajangu elamurajoonis, Porkunis osaliselt, Assamallas 5 ja Põdrangul 4 valguspunkti. Kaasaja nõuetele vastav tänavavalgustus on ainult Tamsalu linna Ääsi ja Toome tänava kahel lõigul. Välisilme, kujundus Hoonete välisilme rahuldavas või isegi ebarahuldavas seisukorras. Veevarustus ja kanalisatsioon Tamsalu linnas, Sääsel ja Vajangul 70% ulatuses vee- ja kanalisatsioonitorustikud rajatud, olemas puhastusseadmed. Veetorustikes suured veekaod ja vesi saastatud raualisanditest. Kuna puhastusseadmete eelvooluks on karstijärvistu, siis tuleb tasuda kõrget saastetasu. Porkunis olemas puhastusseadmed ja osaliselt vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Assamallas puuduvad puhastusseadmed, tsentraalne veevarustus olemas ja kanalisatsioon kahes majas kogumiskaevudega. Põdrangul tsentraalne vesi, kanalisatsioon puudub. Einmanni külas tsentraalne veevarustus. Soojavarustus Tsentraalne soojavarustus on Tamsalu linna korruselamutel ja munitsipaalhoonetel (AS Tamsalu Kalor katlamaja), Sääse korruselamutel ja lasteaial (OÜ Tamsalu Valla Kommunaal katlamaja), Vajangu koolil (oma katlamaja). Teed ja tänavad Tamsalu linnas 24 km tänavaid, millest 12 km asfalteeritud või pinnatud kruusakattega. Kõnniteid on 2km. Sääsel ja Vajangul rahuldavas seisus asfalteeritud tänavad (elamute juures). Porkunis suures osas asfalteeritud teed. Assamallas osaliselt asfalteeritud teed. Põdrangut läbiv kruusatee on pinnatud. Vallateid on kokku 127km. Teedevõrk Tamsalu vallas (seisuga 1.01.2002) kohalikud maanteed kohalikud tänavad kohalikud kokku metskondade teed erateed Kokku Maa (km) Asfaltkate 8.3 5.5 13.8 0.9 14.7 Kruusakate 100.8 1.4 102.2 32 50.7 184.9 Muldkate 3.5 0.6 4.1 0.1 0.5 4.7 Pinnaskate 2.6 2.6 3.2 5.8 Kokku 115.2 7.5 122.7 32.1 55.3 210.1 Linn (m) Asfaltkate X 12553.7 X X X X Kruusakate X 10459,0 X X X X Muldkate X 120,0 X X X X Pinnaskate X 108,0 X X X X Side, internet Tamsalu linna tuleb Rakverest valguskaabel. Linnas asub telefoni (analoog)keskjaam, digitaalne telefonijaam asub Porkunis. Mobiilside leviala katab kogu maa ja linna territooriumi. AS Eesti Telefoni klientidena on Tamsalu linnas ja maal kokku ca 970 telefoniabonenti. Maal on 278 telefoniühendust, neist 194 kuuluvad eraklientidele. Kodukülas ja Loksakülas telefoniside puudub. Interneti punktid Tamsalus, Vajangul, Assamallas. Vajangu side ebarahuldav. Elektrivarustus Rahuldavas olukorras Gaasivarustus Puudub Ühistransport Tamsalul, Vajangul, Porkunil, Assamallal olemas bussiühendus Rakvere, Tapa, Väike-Maarja, Paidega. Tamsalul rongiühendus Tallinna ja Tartuga ning bussiühendus Tallinnaga. Vallas liigub ka koolibuss. 2.7.3 Finantseerimine 2003.a. Institutsioon, asutus, valdkond Eelarve (tuh. kr.) Omavalitsuse eelarvest (tuh. kr.) Majandus s.h. 2970,5 2306,5 Tänavate korrashoid Majanduse haldamine Maakorraldus, planeeringud Trasside rekonstruuerimine Majanduse muud kulud 1442,6 1013,1 205,5 200 109,3 778,6 1013,1 205,5 200 109,3 Keskkonnakaitse s.h. 848,9 638,9 Jäätmekäitlus Haljastus Heitvee investeeringud Keskkonnakaitse tegevuse hald. Muu keskkonnakaitse 89,7 112,6 140,4 9,3 496,9 89,7 112,6 140,4 9,3 286,9 Elamu- ja kommunaalmajandus s.h. Elamumajanduse arendamine Veemajandus Tänavavalgustus Kalmistud 1167,6 153 272,6 713 29 1167,6 153 272,6 713 29 2.7.4 SWOT Tugevused Nõrkused 1. Olemas 2000.a. valminud “Tamsalu valla ja -linna üldplaneering” 2. Kinnitatud põhjavee varu aastani 2025. 3. On olemas “Tamsalu linna ja –valla energeetika arenguplaan” 4. Suhteliselt palju vaba elamispinda 5. Tamsalu linnas on korterelamuid haldav(ad) organisatsioon(id) 6. Olemas korraldatud olmejäätmevedu, linnas on olemas ohtlike jäätmete kogumise konteiner ja maal korraldatakse kaks korda aastas ohtlike jäätmete kogumise reide 7. Tamsalul, Sääsel ja Porkunil on puhastusseadmed 8. Tamsalu linnas ja Sääsel olemas suhteliselt palju vee- ja kanalisatsioonitorustikke 9. Bioküttel töötav katlamaja Tamsalus 10. Korralik teedevõrk, Tallinn-Tartu raudtee olemasolu 11. Internetipunktid Tamsalus, Vajangul ja Assamallas 1. Puudub ühine vee- ja kanalisatsiooni arengukava 2. Kinnisvara hinnad madalad 3. Maal puudub korterelamute haldaja 4. Vähe korteriühistuid 5. Puudub jäätmejaam 6. Elanike madal jäätmekäitlusalane teadlikkus 7. Palju hooldamata alasid 8. Tänavavalgustus puudulik 9. Hoonete ja piirete halb välisilme 10. Tamsalu puhasti eelvooluks on karstijärvistu 11. Joogivesi linna veetorustikes saastatud rauasettega 12. Põhjavee kvaliteet piirkonniti halb (reostatud) 13. Suured veekaod torustikes 14. Porkunis, Vajangul, Assamallas, Sääsel, Põdrangul ja osaliselt Tamsalus ebapiisavalt vee- ja kanalisatsioonitorustikke ning olemasolevad vajavad renoveerimist 15. Soojustrassid amortiseerunud, soojussõlmed vajavad renoveerimist 16. Teede ja tänavate halb olukord 17. Kõnni- ja jalgrattateid vähe 18. Raudtee jagab linna pooleks (liikumisprobleemid) 19. Puudub jäätmekava Võimalused Ohud 1. EL struktuurifondide kasutamise võimalus 2. Soodne keskkonna- ja majanduspoliitika 3. RIP-i ja teiste fondide toetuse kasutamine 4. Koostöö naabrite ja välispartneritega 5. Koolituse korraldamine 6. Gaasitrass ehitamine Tamsalusse 1. Regionaalpoliitika suunab raha mujale 2. Ministeeriumitevaheline ebakõla rahaliste vahendite jagamisel 3. Rahaliste vahendite jagamine ülepolitiseeritud 4. Konkurents tõmbekeskuste vahel 5. Rongiliikluse tihenemisega probleemid linnasisese liiklusega 2.7.5 Probleemid · Sääse elamufondi poolik täituvus · Elamute halb välisilme · Puudub jäätmekava · Puudub võimalus sorteeritud ja suure-mõõtmeliste jäätmete äraandmiseks · Halb heakord · Reostustundlikud suublad Tamsalu ja Vajangu puhastitel · Suured veekaod ja halb vee kvaliteet linna veetorustikes · Vee-, kanalisatsiooni- ja sadeveetorustike vähesus · Soojustrasside ja –sõlmede halb olukord · Halvas seisukorras teed ja tänavad · Halb side maal · Ebapiisav tänavavalgustus · Puudub gaasivarustus · Seisvad rongid takistavad inimeste liikumist · Suured kohtreostusallikad · Puudub vee- ja kanalisatsiooni arengukava 2.7.6 Visioon Tamsalu vald on kaasaegse tehnilise infrastruktuuri ja –teenustega, heakorrastatud ja keskkonnasõbralik, hoogustunud elamuehitusega omavalitsus. 2.7.7 Eesmärgid ja tegevussuunad · Jäätmekava koostamine · Piirkondlik jäätmejaama ja sorteeritud jäätmete konteinerite võrgustiku rajamine vastavalt jäätmekavale · Heakorrakava koostamine, heakorra parandamine · Tamsalu puhastile Savalduma rabas järelpuhastuse ja Vajangu puhastile imbväljaku rajamine · Veepuhastusseadmete paigaldamine Niidu ja Tehnika pumbamajadesse, lekkekohtade leidmine ja veetorustiku renoveerimine · ISPA ja EL ühtekuuluvusfondi abiga uute ja olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike rajamine ning renoveerimine · Soojussõlmede ja soojustrasside renoveerimine vastavalt tegevuskavale · Teede ja tänavate renoveerimine vastavalt teehoiukavale · Tänavavalgustuse rekonstrueerimine vastavalt kavale · Tamsalusse maagaasitorustiku rajamine · Kahetasandiline ristumine või haruteede pikendamine linnast välja · Sõnnikumajanduse korrastamine farmides 2.8 Haridus 2.8.1 Üldeesmärk Haritud vallarahvas, kättesaadav haridus, renoveeritud hooned, täiskasvanuhariduse arendamine 2.8.2 Hetkeseis On Tamsalu Gümnaasium, Vajangu Põhikool liitklassidega 1.-4. (21 õpilast) 2.-3. (18 õpilast) 5 kl. (8 õpilast) , 6.-7. (18 õpilast) , 8.-9. (5 õpilast 9-ndas ja 9 8-ndas). Tamsalu lasteaed 109 last, Sääse lasteaias 72 last. Porkuni koolis 78 töötajat ja 88 õpilast. Tamsalu lasteaia juhataja V. Uudam ja Sääse lasteaia juhataja L. Klaas tõdesid, et laste arv pigem kasvab kui kahaneb. Aastatel 1999-2000 on sündimus Tamsalu linnas ja vallas järsult tõusnud. Vajangu Põhikooli direktor U. Saarmann peab oluliseks, et kool on kodule lähedal. Porkuni kooli direktor A. Hein peab tähtsaks viipekeele edasi püsimist, kõnetud lapsed vajavad seda. Teeninduspiirkond on üle Eesti. Porkuni koolis saavad tööd 78 inimest. Tamsalu Gümnaasiumi direktor V. Arusaar hindab haritud õpetajaid, kõik aineõpetajad on olemas. Maja on hästi renoveeritud. Õpilastel on gümnaasiumiosas võimalus saada lisaks autojuhiload. Kooli toetab Tamsalu Linnavalitsus. 2.8.3 Finantseerimine 2003.a. Institutsioon, asutus Aastaeelarve (tuh. kr.) Omavalitsuse eelarvest (tuh. kr) Tamsalu Gümnaasium 7 910 2855,7 Vajangu Põhikool 1044,5 152,5 Tamsalu Lasteaed 2495,7 2495,7 Sääse Lasteaed 1586,2 1586,2 Vajangu Lasteaed 463,5 463,5 2.8.4 SWOT Tugevused Nõrkused 1. Haritud õpetajaskond 2. Tamsalu Gümnaasiumil hästi renoveeritud maja 3. Autojuhiload gümnaasiumist 4. Porkuni kool suur tööandja, kooli teeninduspiirkond üle Eesti, kaunis koht, hooned olemas 5. Sääse lasteaias väga tugev ja töökas kaader, lapsekeskne kasvatus, kogemuste vahetamine, seltsielu, valla toetus 6. Vajangu Põhikoolis hea arvutibaas, uus koolimaja (15 a), raamatukogu, kohaliku kultuurielukeskus, mänguväljakud, kool on kodule lähedal ja käitumisraskustega lapsi on kergem vaos hoida. 7. Tamsalu lasteaias linn kindlustab eelarve vahendid, linnavalitsus toetab moraalselt, lasteaed on soe, küttesüsteem renoveeritud, metoodilised vahendid olemas, tugev kaader, õpetajad koolitatud 1. Laste arv väheneb 2. Vajangu Põhikoolis liitklassid 3. Porkuni mõisakompleksi kordategemiseks vajalikud investeeringud on suured 4. Töötus mõjutab laste toimetulekut koolis 5. Põhikoolis palju probleemseid õpilasi, kes ei täida koolikohustust 6. Erialaspetsialiste õpetajaid raske leida 7. Lasteaialastel on raskusi kooliks ettevalmistusel siis, kui kodune keel ei ole riigikeel 8. Perede madal elatustase ja toimetulek 9. Tamsalu lasteaias on ruumipuudus ja valgustus ei vasta nõuetele, õueala mänguvahendid (puidust) lagunevad – 21-aastased juba. Võimalused Ohud 1. Porkuni kooli munitsipaliseerimine 2. Porkunis alustab tööd 3-6 aastastele erivajadustega lastele eelkoolirühm 3. Osa linna lapsi suunata valla lasteaeda 4. Vajangu Põhikool kui kohalik kultuurikeskus võimaldab säilitada ja kujundada traditsioone, ühisüritusi 5. Tamsalu Gümnaasiumi juurde õpilaskodu 6. Infotehnoloogia gümnaasiumiossa, baas on olemas 7. Haridusasutuste võimalus rahvavalgustuslikuks tööks 8. Projektidega raha saamise võimalus 9. Tamsalu ja Sääse lasteaedade puhkuseaegade koordineerimine 1. Kas gümnaasiumihariduse jätkamine Tamsalus on otstarbekas, laste arv väheneb 2. Kool muutumine järjest rohkem sotsiaalasutuseks 3. Oletatavasti ihkab keegi Porkuni mõisakompleksi endale 4. Porkuni mõisakompleksi kordategemiseks vajaminevaid investeeringuid ei eraldata 5. Vajangu Põhikooli õpilased lähevad naaberkoolidesse 6. Kui töökohti jääb vähemaks, kolivad inimesed mujale 2.8.5 Probleemid • Õpilaste arv väheneb • Kaader vananeb- õpetajaid on raske leida teatud ainetes, nt. keemia, füüsika • Lisaerialade sissetoomine gümnaasiumiosasse – millised oleksid need vajalikud? • Koolikohustuse eiramine • Vaesus juhul, kui ta muutub elulaadiks, mis redutseerib põlvkonnast põlvkonda ja haarab terveid regioone, elupaiku • Töötus mõjutab laste toimetulekut koolis • Õpitingimused jäävad maha vajadustest 2.8.6 Visioon Hariduse eesmärkide ja tähtsuse suhtes valitseb ühiskonnas üksmeel. Emapalk ja mõtteviisi muutused on soosinud laste arvu kasvu, mis on rõõmuks nii emadele-isadele kui lasteaia- ja kooliõpetajatele. Suureneb hariduse finantseerimine. Meedia ja elanikkond on kooli suhtes positiivselt meelestatud. Õpetaja juures peetakse kõige olulisemaks tema isiksuseomadusi ja töökogemust, oskust leida igale probleemile ka lahendus. Õpetaja professionaalsus eeldab, et ta on pädev autonoomsete otsuste langetamisel. On tekkinud kõrge staatusega õpetajate-professionaalide tuumik.. Kool on kodule toeks. Märksõnaks on elukestev õpe. Tamsalu Gümnaasium on keskusega Tamsalus, õppeklassid paiknevad Porkunis ja Vajangul, lisaks paiknevad lasteaedades nn koolieelsed kasvatusrühmad. Lasteaiad on Tamsalus ja Sääsel. Porkuni mõisakeskuses on ÕPILASKODU. Samas antakse õpetust erivajadustega lastele. Kutseharidus on paika loksunud, lisaks autojuhilubadele, tugevale IT-le on lisandunud ka veel midagi praktilist, nt. turism, kokandus, vms. Endiselt on ka õppima minemise võimalus Rakvere Kutsekeskkooli ja V-Maarjasse, mis on naabruses. Kool teeb koostööd Lubjapargiga, Paemuuseumiga, Loodus- ja keskkonnakasvatus on väga tähtsal kohal. Noored on hõivatud, neil on põnev elu koolis ja kogukonnas. 2.8.7 Eesmärgid ja tegevussuunad · Hariduse kättesaadavuse parandamine · Haridusasutuste võrgu ja haldamise kaasajastamine o Vajangu PK reorganiseerimine · Õppehoonete renoveerimine ja õpitingimuste parandamine · Õppevahendite uuendamine ja täiendamine · Õppe-kasvatustöö arendamine · Õpetajate olemasolu kindlustamine ja professionaalsuse tõstmine · Täiskasvanuhariduse edendamine 2.9 Kultuur, sport 2.9.1 Üldeesmärk Mitmekülgsed võimalused tegelemiseks meelepärase tegevusega 2.9.2 Hetkeseis Kultuur Linn. Tamsalu kultuurimaja on kohaliku kultuurielu keskus, kus toimuvad üritused ja ringide töö. Kultuurimaja on aga pool aastat külm olnud, mistõttu talvisel ajal ürituste korraldamine on seotud suurte kulutustega. Kultuurimajal on ka muid täitmata nõudeid, nagu näiteks tuletõrjesignalisatsioon. Lahendamata on kohviku küsimus, mis pole viimased aastad töötanud. Suvel ei toimu peale kooli laulupeo ja Tamsalu linna päevade muid suuremaid üritusi ja ka talvel on neid vähe (vt viidet külmale). Linnas puudub korralikult väljaehitatud väliürituste korraldamise koht. Kultuurimajas töötab ka Tamsalu raamatukogu. Maa. Maal puuduvad kultuuriehitised, v.a. raamatukogud. Sisulist tööd teeb kultuuritöötaja. Toimuvad pika traditsiooniga rahvusvahelised lasteüritused - Porkuni Pillar, pillipäevad jne. Suviseks keskseks ürituseks on Porkuni kultuuri- ja spordipäev. Ringide töös ei ole võimalik eristada linna- ja vallarahvast, on nii neid kui teisi ja vahet ei tehta. Suuremaid üritusi finantseeritakse koos. Porkunis, mida vald on arendanud puhkekeskuseks, puudub korralik kontserdipaik. Külade kultuurielu on juhuslik. Porkunis kui perspektiivses puhkekohas puuduvad korralikud toitlustamis- ja ööbimisvõimalused. Maal on kaks raamatukogu – Vajangul ja Assamallas. Sport Linn. Tamsalus on korralik hiljuti osaliselt ümberehitatud spordihoone ujula, spordisaali, mitmete väiksemate saalide ja majutamisvõimalustega. Olemas on suusarjad, mis on osaliselt valgustatud. Koolis asub unikaalne jooksurada. Tingimused spordi- ja kehakultuuriga tegelemiseks on korralikud. Spordihoone kasutajate arv on viimastel aastatel tõusnud. Noored suusatajad ja kergejõustiklased on näidanud vabariiklikel võistlustel häid tulemusi. Ürituste korraldamine on aktivistide õlul. Puudub korralik massispordiüritus. Toimub Tamsalu ühepäevane kümnevõistlus, üritus Tähed Tamsalus ja mitmed väiksemad võistlused. Maa. Maal pole peale koolide spordirajatiste ja mõne välisväljaku muid sportimisvõimalusi. Porkunis toimuvad traditsioonilised ümber järve jooksud, triatlon ja mootorispordiüritused. Puudub massispordiüritus, tippspordiüritust ei võimalda korraldada puuduvad tingimused. 2.9.3 Finantseerimine 2003.a. Institutsioon, asutus Aastaeelarve (tuh. kr.) Omavalitsuse eelarvest (tuh. kr.) Tamsalu Spordihoone 1092,5 1092,5 Spordiüritused 78,4 78,4 Raamatukogud (Tamsalu, 442,7 442,7 Assamalla, Vajangu) Tamsalu Kultuurimaja 847,5 847,5 Kultuuriüritused 62,3 62,3 2.9.4 SWOT Tugevused Nõrkused 1. Suurte kultuuri- ja spordiobjektide olemasolu, laialdased võimalused spordi- ja kultuuriringidest osavõtuks. 2. Kvalifitseeritud töötajad kultuuri-spordi valdkonnas (treenerid-ringijuhid) 3. Kaunis loodus, Porkuni järve võimalused 4. Traditsioonilised üritused 5. Elanike positiivne ja heatahtlik vastukaja üritustele 6. Spordihoone komplekssus (ujula, suusa-jooksu radade lähedus, majutus) 7. Aktiivsed kontaktid, suhtlemine sõprusvaldadega välismaal. 8. Külakeskuste olemasolu Vajangu külas ja Assamalla külas. 1. Elanike passiivne osavõtt üritustest (külalisteatrite etendused) 2. Palgaliste treenerite ja ringijuhtide vähesus, olemasolevate madal tasustamine. 3. Külades elanikkonna vananemine, puuduvad eestvedajad, noored suhteliselt passiivsed. 4. Elanikel madal sissetulek. 5. Konkurents teiste omavalitsuste kultuuri- spordi keskustega ( Rakvere, Väike-Maarja), vahendite killustumine 6. Ebapiisavalt majutus- ja toitlustus asutusi. 7. Ürituste reklaamimiseks erinevate võimaluste vähene kasutamine (internet jne) 8. Puudub ametnik ( nõunik), kes tegeleks kultuuri- sporditöö edendamisega (reklaam, projektid, ürituste üldkoordineerimine ) 9. Puudulik koordineerimine Võimalused Ohud 1. Transpordi võimaluste paranemine 2. Riigi tugi (seadused, finantseeringud) 3. Valla suurem toetus kultuuri-spordi tegevusele. 4. Spordilaagrite korraldamine 5. Projektide abil raha saamise võimalused 1. Konkurents naaberomavalitsuste tugevate tõmbekeskustega (V-Maarja, Tapa, Rakvere) 2. Heitlikud ilmastiku tingimused (välisürituste korraldamisel segav faktor) 3. Keskkonnareostuse oht 4. Loodusjõudude mõju (Porkuni järve veetaseme kõikumine) 5. Pidevad poliitilised muutused 6. Bürokraatlikud takistused 7. Interneti liigne pealetung 2.9.5 Probleemid · Kultuurimaja madal sisetemperatuur, ruumid ebafunktsionaalsed · Ringijuhtide, treenerite töö vähene väärtustamine (tasustamine), personal vananeb · Linna ja maa kultuuri ja spordi tegevuse ühtlustamine, ühine koordineerimine · Külades kultuurilise, spordilise ja muu (jaanituled, kokkutulekud) ühistegevuse hääbumine, traditsioonide katkemine, olemasolevate objektide mitte täies mahus kasutamine (Vajangu PK võimla) · Külades heakord kaootiline, elamute heakorrastamata ümbrused rikuvad ära külade üldpildi. · Objektid, vaatamisväärsused tähistamata, muudatuste aeglane kajastamine internetis (info pidev uuendamine) · Tehnikaspordi rajad pole piisavalt atraktiivsed, ei vasta tingimustele 2.9.6 Visioon Kultuur: Kultuurimaja on renoveeritud ja puuduvad probleemid ruumide alatemperatuuri osas, olemas ruumid ringide töö läbi viimiseks ja ürituste korraldamiseks. Välisürituste korraldamiseks on olemas korrastatud plats koos esinemisteks vajamineva lavaga (kultuurimaja-kooli pargis). Porkunis on laiendatud Paemuusemi kompleksi, on rajatud töötuba, õppetuba ja veel mõned vajaminevad ruumid. Samuti on võimalik korraldada hooajalisi näitusi, väljapanekuid, koolitunde loodusloos. Paemuuseum on liidetud üldhariduskooli õppekavasse. Porkuni Paemurrus on vabaõhu lava kontsertide korraldamiseks, samuti on olemas lava Kaieallika platsil. Porkunis Külmallika platsil on välja ehitatud infrastruktuurid, loodud võimalused turismi arendamiseks (turistide vastuvõtuks). Porkuni piirkond on valla turismi piirkond. On olemas majutus- ja toitlustusasutused. Koostöös erasektoriga on laiendatud Porkuni randa. Külades (enamustes) on olemas võimalus ühisürituste korraldamiseks, on rajatud koostöös kohalike elanikega peoplatsid (kiigeplats),on tegusad külavanemad. Märgatavalt on paranenud külades heakord. Olemasolevad mõisad on säilinud ja võimaluste piires korrastatud ning renoveeritud. Sport: Spordihoone on renoveeritud, soojamajandus on korras, on olemas võimalused igakülgseks tervise edendamiseks, sportimiseks. Hinnad on inimestele taskukohased. Majutus ja toitlustus vastavad nõuetele. Toimuvad regulaarsed treeninglaagrid. On olemas võimalused palgaliste treenerite (spetsialistide) palkamiseks, mis omakorda loob eelduse sportlaste sportlike tulemuste paranemisele. Samuti on heal tasemel suusarajad, terviserajad. Tamsalu Gümnaasiumi staadion on renoveeritud. Olemasolevad spordiobjektid külades on leidnud 100% kasutamist. Motospordi rajad on hea tasemega ja toimuvad erinevad motospordi üritused (enduro, autokross jne). 2.9.7 Eesmärgid ja tegevussuunad · Tamsalu vald on tuntud spordikeskus, inimesed on aktiivsed ja koostöövalmis. · On erinevaid võimalusi vaba aja veetmiseks nii ruumis kui vabas õhus (ratsutamine, jahiturism, bowling, keegel) · Turism on vallas heal tasemel. On erinevaid heas seisukorras vaatamisväärsusi (mõisad) ja loodud head tingimused puhke valdkonnas (Porkuni ) · Toimuvad vabariiklikud üritused kultuurimajas . · Korraldatavad üritused on heal tasemel ja tuntud (Porkuni Tünnisõit, Tähed Tamsalus, Pillar jne.). · Külade infrastruktuur on tasemel ,mis soodustab külade arengut, külade elanikkond suureneb (nooreneb). · Porkuni rand on heakorrastatud ja on loodud võimalused aktiivseks puhkuseks. · Keskkonna reostamise ohud on minimaalsed 2.10 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 2.10.1 Üldeesmärk Elanikkonna toimetulek, kvaliteetne hoolekanne 2.10.2 Hetkeseis Sotsiaalhoolekanne Sotsiaalhoolekande ülesandeks on isikule või perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks või kergendamiseks abi osutamine ja sotsiaalsete erivajadustega isiku sotsiaalsele turvalisusele, arengule ja ühiskonnas kohandumisele kaasaaitamine. Elanikkonna osa, kes ei tule enesega toime, on töötud, eakad, puuetega inimesed, vanemliku hoolitsuseta lapsed. 2003. aastal on Tamsalu linnas ja vallas kokku makstud sotsiaaltoetusi järgmiselt Toetuse liik kuus keskmiselt EEK 2003.a. EEK Saajaid kokku Toimetulekutoetus 239610 2875318 213 Koolitoidu ja lasteaiatoidu toetus 39370 357860 259 Koolitoetus õppevahenditele (1x aastas) 21319 181 Ravimitoetus 2564,5 30775 236 Lapse sünnitoetus 57768 51 Hooldustoetus 7932 95188 8 Muud ja ühekordsed toetused 10905 130862 260 Eakate, puuete ja erivajadustega inimeste teenindamiseks tegutsevad: Sääse hooldekodu – 15 kohta, 5 töötajat, ööpäevane valve Tamsalu turvakorter – 7 kohta, 3 töötajat Hooldekodus ja turvakorteris osutatakse pesupesemis- ja vanniteenust, võimalus on ajutist varjupaika abivajajatele. Laste, puuetega inimeste, eakate ja töötute vaba aja sisustamise eesmärgil tegutseb Tamsalu Päevakeskus – 2 töötajat. Päevakeskus osutab järgmisi teenuseid: raamatukogu kasutamine, ajalehtede, ajakirjade lugemine, võimalus teha koduseid õppetöid, arvuti- ja lauamängud, ringide tegevus, klubilised üritused ja loengud erinevatele gruppidele. Päevakeskuse baasil on kavas luua töötute aktiviseerimiskeskus ja laiendada nõustamisvõimalust. Vajangu Noortekeskus on loodud noorte omaalgatuse korras vaba aja veetmise kohana ja pakub võimalusi tegevuse mitmekesistamiseks ja edasiarendamiseks Vajangu piirkonnas. Assamalla Päevakeskus – 1 töötaja osalise töökoormusega. Seal pakutakse pesupesemis- ja du�iteenust, toimub klubiline tegevus, võimalus lugeda ajakirjandust ja organiseerida ühisüritusi. Sotsiaalkorterid Vajangul ja Sääsel. Üksikvanuritele osutatakse vajadusel avahooldusteenust. See toimub naabriabi korras, mille tasustamiseks makstakse valla poolt hooldustoetust, või lepinguliste töötajate poolt. Väljatöötamist vajab avahooldusteenuste süsteem, kus vajalikku abi annavad kvalifitseeritud hooldustöötajad. Omavalitsuste sotsiaalosakondades töötab kokku 5 töötajat. Tervishoid Esmatasandi arstiabi saavad enamus Tamsalu elanikest Tamsalu Tervisekeskuses, kus töötab 3 perearsti. Ligikaudu 270 Tamsalu elanikku saavad perearstiabi mujal – Väike-Maarjas, Rakveres või Tapal. Kiirabi väljakutsed toimuvad läbi Lääne-Viru häirekeskuse, kust need edastatakse kiirabibrigaadidele. Eriarstiabi osutatakse Rakveres, Tapal, Tallinnas ja Tartus. Tervisekeskuses on võimalik saada järgmisi meditsiiniteenuseid: perearstiabi, ravimassaz, füsioteraapia, laboratoorsed analüüsid, ämmaemanda vastuvõtt ning hambaravi. Vajangu tervisekeskus teenindab Vajangu piirkonna külade elanikke. Seal töötab iga päev velsker, kes nõustab inimesi haigestumiste korral ja vajadusel suunab arsti vastuvõtule, teeb meditsiinilisi ja taastusravi protseduure, teenindab Vajangu kooli ja lasteaeda. 1-2 korda kuus toimuvad kohapeal perearsti vastuvõtud. 2.10.3 Finantseerimine 2003 Institutsioon, asutus Aastaeelarve (tuh. kr.) Omavalitsuse eelarvest (tuh. kr.) Tervishoid Vajangu velskripunkt 37,0 37,0 MTÜ Tamsalu Tervisekeskus 9,0 9,0 Rakvere Haigla liikmemaks 40,0 40,0 Sotsiaalhoolekanne Koduteenused 70,9 70,9 Teenused puuetega inimestele 36,0 36,0 Eakate sotsiaalhoolekande- asutused 708,3 708,3 Sotsiaalhoolekande teenused eakatele 77,7 77,7 t Tamsalu Sotsiaalkeskus 196,4 159,0 Sotsiaalhoolekande teenused peredele ja lastele 33,0 33,0 Sotsiaalhoolekade teenused riskirühmadele 420,8 420,8 Toimetulekutoetus 2 875,3 0 Sotsiaalse kaitse alaste tegevuste haldamine 401,4 401,4 2.10.4 SWOT Tugevused Nõrkused 1. Tugevad tegutsevad ettevõtted piirkonnas – töökohad elanikele 2. Sotsiaalse infrastruktuuri olemaolu 3. Terviklik haridussüsteem – lasteaedade, põhikooli ja gümnaasiumi olemasolu 4. Esmatasandi tervishoiuteenuste ja hambaravi kättesaadavus kohapeal 5. Sotsiaaltöötajate haritud kaader kohapeal 6. Head sportimisvõimalused ja vaba aja veetmise võimalused elukoha lähedal 7. Elanikkonna vanuseline struktuur on elujõuline töövõimeline 8. Piirkonna geograafiline asukoht – raudteeühendus Tallinna ja Tartuga, paiknemine Eesti keskel. Oluline eriarstiabi kättesaadavuse seisukohalt 9. Tugevad naabervallad – võimalus koostööks, aktiviseerimiskeskus, ühisprojektid 10. Keskkonnaseisund on paranenud – soodne mõju tervisele 11. Turismiarendamise võimalused, Porkuni perspektiivne puhkepiirkond – töökohtade võimalus 12. Odava vaba elamispinna olemasolu – valla ääremaade ja kehvades tingimustes elanike elutingimuste parandamine 13. Administratiivhoones olemas vaba pind aktiviseerimiskeskuse rajamiseks 14. Kohaliku initsiatiivi olemasolu külades. Noorte vaba aja organiseerimise eesmärgil III sektori arendamine sotsiaalteenuste osutamiseks 1. Pikaajaliste töötute suur arv. Töötute teenindamine ja ümberõpe toimub kaugel 2. Valla tulubaas on väike 3. Väikeettevõtlus nõrgalt arenenud 4. Alkoholismi levik, narkomaania pealetung on soodne pinnas sotsiaalsete probleemide tekkeks 5. Suur abivajajate hulk 6. Elanikkonna vananemine. elanike madal haridustase, toimetuleku raskustega elanike madal aktiivsus oma probleemide lahendamisel, osal elanikest on madal identiteeditunne, elanike vaimse tervise halvenemine sotsiaalse stressi tõttu 7. Valla asendist on tingitud pikad vahemaad külade ja keskuse vahel. Suur kaugus Rakverest ja Jõhvist. Asukoht kahe tõmbekeskuse vahel, Väike-Maarja valla kiirem areng 8. Joogivee ebaühtlane kvaliteet külades 9. Noorte koolist väljalangemine, kriminogeenne keskkond, noorte vaba aja veetmise võimaluste vähesus, haritud noorte lahkumine 10. Rakendamata III sektori võimalused. Tagasihoidlik kiriku tegevus, koguduste nõrkus 11. Vajalike teenindusasutuste puudus elukoha lähedal. Vaba elamispinna madal kvaliteet 12. Ühiskonna negatiivne hoiak töötute sotsiaalabi vajajate suhtes. Kohalike poliitikute vähene toetus sotsiaalprobleemide lahendamisele. rahaliste vahendite puudus, investeeringute vähesus sotsiaalvaldkonnas. 13. Puudega inimeste kohaliku tugigrupi puudumine ja nende eemaldumine aktiivsest elust Võimalused Ohud 1. Transpordi ja reisiliikluse paranemine 2. Ettevõtluse elavnemine, uute väikeettevõtete teke 3. Koostöö naaberomavalitsustega sotsiaalvaldkonnas 4. EL sotsiaalfondist finantseeritavate projektide tööle rakendamine ja osalemine sihtotstarbelistes programmides 5. Eesti riigi soodne regionaal- ja eelarvepoliitika 6. Riiklike sotsiaaltoetuste ja pensionide kasv 7. Riigi toetus spordile ja rahvatervise arendamisele 8. III sektori arenemine ja kohaliku initsiatiivi kasv 9. Efektiivselt tegutsev töötute aktiviseerimiskeskus 10. Regulaarne inimeste sotsiaalse toimetulekualane koolitus ja nõustamine 1. Sotsiaal-majandusliku olukorra halvenemine sotsiaalabi vajaduse suurenemine 2. Töötuse tõus, tööhõive halvenemine 3. Alkoholismi, narkomaania, HIV-I leviku ja kuritegevuse suurenemine piirkonnas 4. Ettevõtete pankrot, ettevõtluse ja töökohtade vähenemine 5. Gümnaasiumi kadumine või Vajangu põhikooli kadumine 6. Üldine hinnatõus, elukalliduse tõus 7. Stressi tugevnemine järskudest muutustest ühiskonnas 8. Riigipoolse maapiirkondade toetamise vähenemine 9. Sotsiaaltöötajate psühholoogiline läbipõlemine 2.10.5 Probleemid · Keskkonnaprobleemid: põhjavee reostusoht, juba tekkinud reostus, mis maapinna geoloogilise ehituse tõttu võib laieneda, probleemid joogiveega · Vald asub maakonnas ääremaal, suhteliselt suured vahemaad ja raske pääseda maakonnakeskusesse. Kaugemate külade mittepiisav bussiühendus Tamsaluga või selle puudumine · Töötus, madal tööhõive · Valla elanikkond vananeb, sündimus langeb, palju on toimetulekuraskustega peresid · Alkoholism, kodusel teel valmistatud puskari ja surrogaatide pruukimine, narkomaania levik. Noorte ja töötute hulgas kuritegevuse tõus · Sotsiaalsetest jm probleemidest tingitud psüühilised pinged ja depressioon. Sotsiaal- probleemidega perede laste osakaal koolis tõuseb laste arvu üldise langusega. Suureneb vajadus inimeste nõustamise järele juriidilistes, majanduslikes küsimustes, psühholoogilise abi järele · Varakult iseseisvat elu alustavatel ja kooli poolelijätnud noortel ei piisa teadmisi hügieenist, perekonnaplaneerimisest, turvaseksist, tihti puudub neil ka kodu toetus · Vajangu koolil ja lasteaial puudub logopeed · Endiste kolhoosikeskuste paneelmajade elanike kommunaalmured, maksejõuetus, remontivajavad hooned, külmad ja halvasti hooldatud korterid · Vaba aja veetmise probleem külade keskustes, eriti laste ja noorte hulgas · Kooliõpilaste transporti tegev buss on ülekoormatud · Puudega inimestel puudub oma tugigrupp ja esindaja. Kooskäimise traditsioon ja koht. Puudub invatranspordi võimalus. 2.10.6 Visioon Tamsalu vallas on välja kujunenud terviklik ja toimiv sotsiaalsüsteem. Keskuses Tamsalus tegutseb Sotsiaalabi Keskus , mille alla kuuluvad Päevakeskus – lastele kuni 13 aastat arendavaks tegevuseks ja vaba aja veetmiseks. Eakatele ja puuetega inimestele ühistegevuse koht. Noortekeskus – noortele alates 14 aastast vaba aja veetmiseks ja hobitegevuseks Aktiviseerimiskeskus – töötutele ja toimetulekuraskustega perede nõustamiseks Kriisituba Sotsiaalkorterid lastekodust tulevatele noortele või muudeks juhtudeks Hooldust vajavad vanurid on koondatud hooldekodusse. Valla kaugemates külades teostavad avahooldust lepingulised töötajad. Valla sotsiaaltöötajate kasutuses on auto ja puuetega inimeste transpordiks kohandatud väikebuss. Vajangul, Assamallas, Porkunis, Põdrangul ja teistes külades tegutsevad päeva- või noortekeskused Tervishoid: kohapeal töötavad perearstid, hambaravikabinet, võimalus saada taastusravi, eriarstiabi on võimalik saada maakonna või regionaalsetest keskhaiglatest. Spordihoone pakub massaazi, vesiravi, liikumisteraapiat jm tasulisi tervistavaid protseduure. Tamsalu vallas algab “beebibuum”. 2.10.7 Eesmärgid ja tegevussuunad · 5%-ni tööealisest elanikkonnast vähenenud töötus · Tagatud riskirühmade toimetulek · Rakendatud kuritegevuse ja narkomaania leviku tõkestamiseks ennetusmeetmed · Tagatud vanuritele hooldus. Paranenud elamistingimused toimetulekuraskustega isikutele · Paranenud transpordiühendus · Sündimuse tõus ja paranenud lastega perede olukord 2.11 Turvalisus 2.11.1 Üldeesmärk Vallaelanike turvaline kodu, elu- ja töökeskkond. 2.11.2 Hetkeseis Tamsalu piirkonda hindab töörühm suhteliselt turvaliseks. Tamsalu linnas paikneb politseijaoskond, kus päevasel ajal töötab kaks konstaablit. Alates 1994.a. patrullib Tamsalu linnas ja vallas öisel ajal patrullekipaa˛, mida finantseeritakse linna ja valla eelarvest. Tamsalu linnas paikneb tuletõrjekomando mida finantseeritakse nii omavalitsuste kui riigi poolt. Riik katab tuletõrjujate töötasu kulud. Kuritegevuse taseme poolest ei ületa Tamsalu piirkond maakonna keskmist taset, liiklusõnnetusi juhtub suhteliselt harva. Elanike ohutuse seisukohalt on Tamsalu suurimaks probleemiks raudtee ülekäigukoht. Jaamas seisvad kaubarongid takistavad inimeste pääsu üle raudtee. Tihti on olukord, kus reisirongi peale minejad ei pääse rongile, sest kaubarongid seisavad samal ajal jaamas. Linnas ja suuremates asulates on tänavad suhteliselt hästi valgustatud. Probleemiks on kruusakattega tänavatelt leviv tolm. Ebapiisavalt on linnas kõnniteid, mis sunnivad jalakäijaid liikumiseks kasutama sõiduteed. Paikkonniti on probleemiks liikluskorraldus (ebapiisav teemärgistus, liiklusmärgid, “lamavad politseinikud” jms), mille puudumine tekitab liiklusohtlikke olukordi. Põllumajanduses on tõsiseks probleemiks farmide sõnnikumajanduse halb olukord. Sõnnikuhoidlate ja sõnniku käitlemise vastavusse viimine kehtivate nõuetega eeldab suuri investeeringuid lähiaastatel. Tamsalu linnas ja vallas on vastu võetud koerte ja kasside pidamise eeskirjad. Paraku pole suudetud eeskirjade täitmist tagada. Hulkuvad loomad reostavad üldkasutatavaid territooriume, sh laste mängu- väljakuid. 2.11.3 Finantseerimine 2.11.4 SWOT Tugevused Nõrkused 1. Tamsalus on olemas konstaablipunkt (2 konstaablit) 2. Hästi toimiv patrullteenistus (öine) alates 1994.a. 3. Tamsalus olemas tuletõrjekomando 4. Kuritegevuse tase piirkonnas pole kõrgem maakonna keskmisest 5. Liiklusõnnetusi piirkonnas suhteliselt vähe 6. Töökohad ohutud (vähe tööõnnetusi) 7. Hea tänavavalgustus 1. Puudulik sõnnikumajandus farmides 2. Puudulik liikluskorraldus maapiirkonnas 3. Vähe kõnniteid Tamsalus ja Vajangul 4. Raudtee ülekäik Tamsalus on jalakäijatele ohtlik 5. Seisvad kaubarongid häirivad liiklust 6. Hulkuvad koerad, vastutustundetud omanikud 7. Salaviina (puskari) olemasolu 8. Kruusateed asulates tolmavad Võimalused Ohud 1. Leida ametnik, kes kontrollib koerte pidamise eeskirjade täitmist 2. EL rahade kaasamine sõnnikumajanduse korrastamiseks 3. Koostöö tõhustumine Eesti Raudteega 4. Riigi eelarvest eraldatakse rohkem raha kohalike teede korrashoiuks 1. Kaob riiklik tugi kohalikule tuletõrjekomandole 2. Politsei reform (kaob konstaablipunkt Tamsalust) 3. Eesti Raudtee prioriteedid ei lange ühte kohalike probleemidega 4. Oht, mis tuleneb raudteelt (võimalik reostus, avariid, tehnilised rikked) 2.11.5 Probleemid · Raudtee ületuskoht on jalakäijatele ohtlik · Halb sõnnikumajanduse olukord farmides · Puudulik liikluskorraldus · ATV-d rikuvad loodust · Kaubarongid häirivad liiklust · Hulkuvad koerad reostavad elukeskkonda · Tolmavad kruusateed asulates · Ebapiisavalt kõnniteid Tamsalus, Vajangul 2.11.6 Visioon Aastal 2014 on Tamsalu valla elanikel turvaline elukeskkond. Politsei ja päästeteenistus on kohapeal kättesaadavad ja heal tasemel. Kuritegevuse tase on madalam nii riigi kui maakonna keskmisest tasemest. Liiklus on korraldatud viisil, mis tagab võimalikult maksimaalse liiklejate ohutuse. Raudtee ülekäigukoht on erineval tasandil raudteega, raudtee ülesõidukohas ei seisa rongid. Valla suuremate asulate teed on tolmuvabad, välja on ehitatud kõnniteed , tänavad on pimedal ajal valgustatud. Koerad ja kassid ei hulgu tänavatel. Põllumajandus ja loomakasvatus on keskkonnasõbralikud, oht farmidest tulenevast võimalikust keskkonnareostusest on välistatud. 2.11.7 Eesmärgid ja tegevussuunad · Raudtee ülekäigukoht on erineval tasandil raudteest · Kaubarongide peatus on ülesõidust eemal · Kruusateed asulates on tolmuvabad · Tamsalus ja Vajangul on piisavalt kõnniteid jalakäijate ohutuks liikumiseks · Liikluskorraldus asulates ja asulavälistel ristmikel tagavad liiklejate ohutuse · ATV-dega sõitmiseks on loodud eraldi piirkonnad · Farmide sõnnikumajandus vastab kehtivatele nõuetele · Päästeteenistuse ja korrakaitse teenistuse jätkuv toetamine valla eelarvest · Tänavatel ei ole hulkuvaid koeri – kasse, loomaomanikud täidavad kehtivaid eeskirju 3.TEGEVUSKAVA (lisana)