Leisi Vallavolikogu — Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise korra kinnitamine — KO, 56, 653

Lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 2, valla- ja linnaeelarve seaduse ning eelarve- ja raamatupidamisosakonna juhataja ettepanekust, Leisi Vallavolikogu m ä ä r a b: 1. Kinnitada »Valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise kord» (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Leisi Vallavolikogu 21.08.2001 määrus nr 17 «Leisi valla eelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja muutmise korra kinnitamine». 3. Määrus jõustub 1. märtsil 2006. a. Volikogu esimees Mart MÄEKER LISA Leisi Vallavolikogu 20. veebruari 2006. a määrusele nr 3 LEISI VALLA EELARVE KOOSTAMISE, VASTUVÕTMISE, TÄITMISE JA MUUTMISE KORD I ÜLDSÄTTED Käesolev kord sätestab Leisi valla (edaspidi vald) eelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra, juhindudes valla- ja linnaeelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning Leisi Vallavolikogu (edaspidi volikogu) ja Leisi Vallavalitsuse (edaspidi vallavalitsus) õigusaktidest. 1. Vallaeelarve sisu 1.1 Vallaeelarve (edaspidi eelarve) koosneb Leisi valla eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 1.2 Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. 1.3 Tulude ja kulude vahe katmiseks on eelarves finantseerimistehingud. Finantseerimis-tehingutega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. Finantsvarad on hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad. Kohustused on võetud laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused. 1.4 Eelarveaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 2. Eelarve avalikustamine Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning majandusaasta aruanne avaldatakse valla põhimääruses sätestatud korras. II EELARVE TULUD JA KULUD 3. Eelarve tulud 3.1 Eelarve tulud majandusliku sisu järgi on: 3.1.1 maksud; 3.1.2 kaupade ja teenuste müük, sealhulgas lõivud; 3.1.3 materiaalse ja immateriaalse vara müük; 3.1.4 tulud varadelt; 3.1.5 toetused, sealhulgas välisabi; 3.1.6 muud tulud, sealhulgas trahvid. 4. Eelarve kulud 4.1 Eelarve kulud majandusliku sisu järgi on: 4.1.1 personalikulud; 4.1.2 majandamiskulud; 4.1.3 subsiidiumid ettevõtlusele; 4.1.4 sotsiaaltoetused; 4.1.5 eraldised mitteresidentidele; 4.1.6 eraldised muule valitsussektorile; 4.1.7 muud eraldised; 4.1.8 materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja renoveerimine; 4.1.9 intressid ja kohustistasud; 4.1.10 muud kulud. 5. Tulude vähenemise või kulude suurenemise hüvitamine Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest. 6. Laenude võtmine 6.1 Vald võib võtta laenu, kasutada kapitalirenti, emiteerida võlakohustust tõendavaid väärtpabereid (edaspidi võlakirjad) ja võtta muid võlakohustusi järgmistel tingimustel: 6.1.1 kõigi tagasimaksmata laenude, tasumata kapitalirendi maksete ja emiteeritud võlakirjade ning muude võlakohustuste kogusumma koos võetava laenu, kapitalirendi, emiteeritavate võlakirjade ja muude rahaliste kohustustega ei või ületada 60% selleks eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 6.1.2 tagasimakstavate laenusummade ja laenuintresside, kapitalirendi maksete ja kapitalirendi intresside, võlakirjade lunastamise kulude kogusumma ei või ületada ühelgi eelseisval eelarveaastal 20% laenu võtmise, kapitalirendi kasutamise või võlakirjade emiteerimise eelarveaastaks kavandatud eelarvetuludest, millest on maha arvatud riigieelarvest tehtavad sihtotstarbelised eraldised; 6.1.3 laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse valla arengukavas ettenähtud investeeringuteks. 6.2 Valla poolt võetava laenu tagatiseks ei või olla valla kinnisasi ega tema ehitis (sh rajatis) kui vallasasi. 6.3 Vallavalitsus on kohustatud edastama volikogu otsuse ärakirja laenu või muu varalise kohustuse võtmise kohta maavanemale kolme päeva jooksul pärast selle otsuse jõustumist. 6.4 Vallavalitsus on kohustatud esitama sõlmitud laenulepingu ärakirja Rahandusministeeriumile viie tööpäeva jooksul, arvates lepingu sõlmimise päevast. Rahandusministeeriumil on õigus punktis 6.1 nimetatud muude kohustuse võtmisel (välja arvatud võlakirjade emiteerimine) nõuda vallavalitsuselt sõlmitud lepingu ärakirja esitamist viie tööpäeva jooksul, arvates vastava nõude esitamisest. 6.5 Vald on kohustatud registreerima Finantsinspektsiooni nii kinnise kui avaliku võlakirja-emissiooni. Valla võlakirjade kinnine emissioon registreeritakse väärtpaberituru seaduses sätestatud avaliku emissiooni registreerimiseks ettenähtud tingimustel ja menetluskorda järgides. 6.6 Finantsinspektsioon teatab valla võlakirjade emissioonist Rahandusministeeriumile viie päeva jooksul, arvates emissiooni registreerimisest. 6.7 Vabariigi Valitsusel on õigus rahandusministri ettepanekul peatada kohaliku omavalitsuse üksusele eelarvete tasandusfondist väljamaksete tegemine, kui Rahandusministeeriumile on saanud teatavaks laenu võtmine, mille laenulepingu ärakirja ei ole Rahandusministeeriumile esitatud, või võlakirjade emiteerimine, mis ei ole Finantsinspektsioonis registreeritud. Väljamaksete tegemine peatatakse kuni laenulepingu ärakirja esitamise või võlakirjade emissiooni registreerimiseni. 7. Eelarve kassatagavara 7.1 Eelarveaasta alguses eelarves olevate rahaliste vahendite jääkidest moodustatakse eelarve kassatagavara. 7.2 Kassatagavara suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel. 8. Tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamine 8.1 Tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile. 8.2 Vastuvõetava eelarve tulude, kulude ja finantseerimistehingute liigendamise detailsuse määrab volikogu. III EELARVE KOOSTAMINE JA VASTUVÕTMINE 9. Eelarve projekti koostamine ja esitamine 9.1 Eelarve projekti koostab valla arengukava arvestades vallavalitsus ja esitab selle lisadega volikogule hiljemalt üks kuu enne eelarveaasta algust. 9.2 Eelarve projektile lisatakse: 9.2.1 eelarve projekti seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 9.2.1.1 andmed võetud laenudest ja emiteeritud võlakirjadest tulenevate kohustuste kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes; 9.2.2 andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehituste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 9.2.3 muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 10. Eelarve vastuvõtmine ja jõustumine 10.1 Eelarve võtab vastu volikogu kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses, valla-ja linnaeelarve seaduses ning valla põhimääruses sätestatud korras. 10.2 Eelarve või eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 10.3 Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 11. Eelarve esitamine riigiasutustele Vastuvõetud eelarve esitatakse riigiasutustele õigusaktides sätestatud korras. 12. Eelarveaasta alguseks vastuvõtmata eelarve 12.1 Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi ühe kaheteistkümnendikuni lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 12.2 Kui volikogu pole kolme kuu jooksul, arvates eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest, kui viimane ei olnud eelarveaasta alguseks vastu võetud, suutnud eelarvet vastu võtta, on volikogu tegutsemisvõimetu. IV EELARVE TÄITMINE 13. Eelarve täitmise korraldamine Eelarve täitmist korraldab valitsus volikogu poolt kehtestatud korras. 14. Eelarve assigneeringute kasutamine 14.1 Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende suurust võib muuta vaid eelarve muutmisega. 14.2 Eelarvesse riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud vahendeid võib kasutada ainult ettenähtud otstarbel. 14.3 Vallavalitsusel ning tema asutustel on õigus võtta rahalisi kulutusi nõudvaid kohustusi ainult neile eelarves selleks ette nähtud kulude piires. 15. Kassatagavara kasutamine 15.1 Kassatagavara kasutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal. 15.2 Volikogu võib vähendada kassatagavara eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 16. Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemine 16.1 Eelarveaasta lõpuks kasutamata jäänud assigneeringute sulgemise otsustab volikogu. 16.2 Eelarveaastal sulgemata jäetud assigneeringuid on lubatud kasutada järgmise eelarveaasta lõpuni otstarbeks, milleks need olid määratud eelneva aasta eelarves. 17. Eelarveaastal laekumata jäänud tulude arvestamine Eelarveaasta lõpuks laekumata jäänud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal need laekuvad. 18. Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustused Eelarveaasta lõpuks täitmata jäänud kohustustest tulenevad kulutused, mis ei ole kaetud assigneeringutega, kaetakse järgmise aasta eelarvest. 19. Summade kasutamine, mille võrra tulud ületavad eelarveaasta lõpuks kulusid Eelarveaasta lõpul kulusid ületava tulude summa kasutamise järgmisel eelarveaastal otsustab volikogu. V EELARVE MUUTMINE, LISAEELARVE 20. Eelarve muutmine Vajaduse korral jaotada ümber eelarves määratud kulusid taotleb vallavalitsus eelarve muutmist, esitades volikogule sellekohase eelnõu. Eelarve muutmine toimub samas korras kui eelarve vastuvõtmine. 21. Lisaeelarve 21.1 Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib volikogu eelarveaasta kestel võtta vastu lisaeelarve. 21.2 Lisaeelarve projekti esitab vallavalitsus ja sellele lisatakse: 21.2.1 põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 21.2.2 andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 21.3 Riigieelarvest eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste eraldiste saamisel võib vallavalitsus volikogu poolt kehtestatud korras lisada need laekumised ja nendele vastavad kulud eelarvesse, informeerides sellest koheselt volikogu. 22. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine 22.1 Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub eelarve koostamise ja vastuvõtmise kohta sätestatud korras, arvestades käesoleva korra lõikes 21 toodud erisusi. 22.2 Lisaeelarve ja eelarve muudatuse võib volikogu majandus-ja eelarvekomisjoni ettepanekul ja volikogu otsusel vastu võtta ka ühe lugemisega. VI MAJANDUSAASTA ARUANNE 23. Majandusaasta aruande koostamine ja kinnitamine 23.1 Majandusaasta aruande koostab vallavalitsus ning esitab selle volikogule kinnitamiseks volikogu kehtestatud korras. 23.2 Majandusaasta aruande koostamisel lähtutakse raamatupidamise seaduses sätestatud põhimõtetest. 23.3 Majandusaasta aruandesse kuuluvad: 23.3.1 raamatupidamise aastaaruanne koos eelarve täitmise aruandega; 23.3.2 tegevusaruanne vastavalt raamatupidamise seadusele; 23.3.3 reservfondi kasutamise aruanne; 23.3.4 audiitori järeldusotsus, kui auditeerimine on raamatupidamise seaduse alusel kohustuslik; 23.3.5 muud volikogu poolt ettenähtud andmed. 23.4 Volikogule esitatakse lisaks tegevusaruandele ülevaade valla enamusosalusega äriühingute ning valla poolt asutatud sihtasutuste ja mittetulundusühingute majandustegevusest. 23.5 Majandusaasta aruande kinnitab volikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulanud ära revisjonikomisjoni arvamuse. 24. Majandusaasta aruande esitamine riigiasutustele 24.1 Majandusaasta kinnitatud aruande koos audiitori järeldusotsusega esitatakse asukohajärgsele maavalitsusele aruande kinnitamisest seitsme tööpäeva jooksul. 24.2 Kui vallavolikogu pole kinnitanud majandusaasta aruannet tähtajaks, võib Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul peatada kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvete tasandusfondist väljamaksete tegemise kuni aruande esitamiseni.