Paikuse Vallavolikogu — Seljametsa Lasteaed-Algkooli arengukava — KO, 56, 659

Määrus kehtestatakse «Koolieelse lasteasutuse seaduse» paragrahv 91 lõike 3, «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» paragrahv 31 lõike 3 ja Paikuse Vallavolikogu 18. veebruari 2002 määruse nr 10 «Haridusasutuste arengukavade kinnitamise kord» punktide 1.8 ja 1.9 alusel, olles ära kuulanud vallavalitsuse ning haridus-, sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni seisukohad. § 1. Arengukava Seljametsa Lasteaed-Algkooli arengukava aastateks 2006 – 2008 kinnitatakse vastavalt lisale. § 2. Rakendussätted (1) Paikuse Vallavolikogu 16. juuni 2003 määrus nr 7 «Seljametsa Lasteaed-Algkooli arengukava kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 24. veebruarist 2006. Volikogu esimees Mait TALVOJA Kinnitatud Paikuse Vallavolikogu 20.veebruari 2006.a määrusega nr 9 SELJAMETSA LASTEAED–ALGKOOLI ARENGUKAVA 2006 – 2008 Sisukord I. Sissejuhatus II. Üldandmed 2.1. Asend 2.2. Ajalugu 2.3. Personali ja õpilaskonna üldanalüüs III. Lasteasutuse arenduse põhisuunad ja -valdkonnad 3.1. Lasteasutuse arenduse valdkonnad ja indikaatorid 3.2. Lasteasutuse missioon 3.3. Lasteasutuse visioon ja strateegilised eesmärgid 3.4. Hetkeseis ja arengueeldused 3.5. Õppeaastate prioriteedid IV. Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 4.2. Ressursside andmik V. Arengukava uuendamise kord I. Sissejuhatus 1.1. Seljametsa Lasteaed–Algkooli (edaspidi lasteasutus) arengukava on dokument, mis määrab ära lasteasutuse arenduse põhisuunad ja valdkonnad, kujundab strateegia ja tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 1.2. Lasteasutuse arengukava lähtub Seljametsa L-A põhimäärusest ja Paikuse valla arengukavast. II. Üldandmed 2.1. Asend Seljametsa Lasteaed-Algkool asub Pärnumaal Paikuse vallas Seljametsa külas. Lasteasutus asub looduslikult kaunis kohas ümbritsetuna mitmeliigilistest põlispuudest. Läbi aastakümnete on maja olnud hariduse- ja kultuurikandjaks ümbruskonna rahvale, pidades kinni juba väljakujunenud traditsioonidest. 2.2. Ajalugu 1920. a avati Pustuski mõisavalitseja majas (praeguses Seljametsas) Taali – Pustuski 4-klassiline Algkool 56 õpilasega. 1928. a kool 5-klassiline.1930. a kool 6-klassiline. Alustati kooli juurdeehitusega, mis valmis 1931.1940/41 nimetati kool Seljametsa Mittetäielikuks Keskkooliks. 1945. a kool 7-klassiline. 1962 – 1968. a kool 8-klassiline. 1969 /70. a kool 6-klassiline. 1972. a haridusreformi tulemusena suleti kõik väikekoolid. 1992. a taasavati Seljametsa Algkool. 1993. a avati kooli juurde lasteaia mängurühm 20 lapsega. 1998. a nimetati kool ametlikult Seljametsa Lasteaed-Algkooliks(6 klassiga). 2003. a septembrist avati lasteaiale ka teine rühm ja kool reorganiseeriti 4-klassiliseks. 2.3. Personali üldanalüüs seisuga 01. november 2005. a. Ameti nimetus kohtade arv haridus: kõrg pedag/muu kesk-eri ped/muu kesk Am.koha suurus Juhataja juh.aset. L-A-s kooliõpetaja lasteaiaõpetaja l/a õpetajaabi logopeed muusikaõpetaja kütja/koristaja kokk + rmtp rem.tööl.+ aednik + puutööring muuseumiring 1 1 3 (neist 1 lapsehp.) 5 (neist 1 lapsehp.) 2 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 1 3 1 1 1 1 1(9kl) 1,0 0,25 2,0 4,0 2,0 0,5 0,35 1,0 1,5 1,5 0,06 0,06 Õpilaskonna üldanalüüs 1. septembri seisuga: õpilasi koolis LA I klassi astujad 1992/93õ.a. 18 - - 93/94 25 15 7 94/95 35 14 11 95/96 45 20 8 96/97 46 19 9 97/98 44 20 7 98/99 41 15 9 99/2000 34 14 5 2000/01 26 12 4 01/02 26 19 4 02/03 19 18 2 03/04 11 33 2 04/05 11 28 4 2005/2006 13 31 5 06/07 4 07/08 5 08/09 7 2005/2006 õppeaastal töötab Seljametsa Algkool 4-klassilisena 13 õpilasega. I ja II liitklassis õpib 8 õpilast (tüdrukuid 6, poisse 2), III ja IV liitklassis 5 õpilast (tüdrukuid 2, poisse 3). Lasteaed töötab 2 liitrühmaga (nooremas rühmas lapsed 1,5 – 4, vanemas rühmas 4 – 7 aastased) III Lasteasutuse arenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Lasteasutuse arenduse valdkonnad ja indikaatorid Lasteasutuse arenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on: 1) Strateegiline juhtimine a. Arengukava on aluseks lasteasutuse süstemaatilisele arendustegevusele. Arengukava määrab lasteasutuse visiooni lapse arengust lähtuvalt ja lasteasutuse personali strateegilised eesmärgid ning õppeaastate prioriteedid. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse lasteasutuses järjepidevalt sisehindamise tulemustest. b. Aasta tegevuskavas kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise, tegevuskava kavandamisel lähtutakse lasteasutuse sisehindamise tulemustest ja arengukavast. c. Sisehindamise tulemused on aluseks lasteasutuse tegevuse parendamisel. Sisekontroll lasteasutuses tagab personali õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise ülesannete täitmisel. Lasteasutuse juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid. 2) Personali juhtimine ja koostöö a. Personali arendamine – täiendkoolituse kavandamine ja läbiviimine tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest ja sisehindamise tulemustest. Lasteasutuses on toimiv personali tunnustamise süsteem. b. Koostöö – pedagoogiline personal ja lapsevanemad osalevad lasteasutuse põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel, info liikumine sidusgruppide vahel on süsteemne. 3) Õpikeskkonna kujundamine a. Turvalisus – lasteasutuse personal on kujundanud asutuses vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Igal lapsel on töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele. b. Ruumid ja maa-ala – Lasteasutuse õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning lasteasutuse maa-ala on heakorrastatud. c. Õpivõimaluste mitmekesistamine – lasteasutuses on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide ettevalmistamisel ning pedagoogid kasutavad IT-vahendeid tundides. Samuti on lastel võimalus kasutada IT-vahendeid tundides ja tunnivälisel ajal. Lasteasutuses on olemas alternatiivsed õppevahendid ja –materjalid. Õppekäikude korraldamine on järjepidev. 4) Õpetamine, kasvatamine, õppimine a. Lasteasutuse õppekava üldosa – lasteasutuse õppekava üldosad on koostatud lasteasutuse eesmärkidest lähtuvalt ning kajastavad lasteasutuse eripära. b. Õppe- ja kasvatustegevuste planeerimine – õppe- ja kasvatustegevuse plaanide koostamisel lähtuvad pedagoogid laste eripärast. Lasteasutuse pedagoogid on kutsealaselt pädevad. c. Õpetamine, kasvatamine, õppimine – pedagoogid kujundavad lastes õppima õppimise oskusi, koostööoskusi ning suunavad lapsi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodid lähtuvalt laste individuaalsusest. Lasteaias on mäng õppe- ja kasvatusprotsessi olulisim osa. 5) Õpilaste toetamine a. Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine – lasteasutuses on toimiv laste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem. b. Laste toetamine – lasteasutuses rakendatud tugisüsteemid tagavad laste toetamise.Lastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialisti nõustamine. Lasteasutuses lähtutakse tugisüsteemide korrigeerimisel nende mõjususe analüüsist. 6) Haridustulemuse saavutamine a. Koolivalmidus – koolieelikud saavutavad koolivalmiduse, koostöö sidusgruppidega toetab lapse sujuvat üleminekut lasteaiast kooli. b. Õppeedukus – koolilapsed on omandanud omaealiste arengu eeldatavad tulemused. 3.2. Lasteasutuse missioon Lasteasutuse missioon on elus toime tuleva kehaliselt, vaimselt, sotsiaalselt ja eetiliselt arenenud inimese kujundamine, tema individuaalsust ja erisust arvestava õpetuse võimaldamine igale lapsele oma kodukohas. 3.3. Lasteasutuse visioon ja põhieesmärgid Visioon: Tugevatest juurtest sirge tüvi kasvab, iga oksakene kõrgusesse veab. Vihma, päikest, tuultki PUUKE vajab enne kui ta õitsema ja vilja kandma saab… Eesmärk: Seljametsa LAK järjepidev tegutsemine haridusasutusena. Ülesanded eesmärgi saavutamiseks: - lasteaias koolivalmiduse omandamine; - õpilase toimetulek järgmises kooliastmes; - õpimotivatsiooni kujunemine; - lapsevanema usalduse kasv kooli suhtes; - töötajate rahulolu ja pühendumus; - konkurentsivõimelisus globaalses infoühiskonnas. - lastevanemate toetamine (vajadusel nõustamine) õppe- ja kasvatusküsimuste lahendamisel, - muukeelsete laste integreerimine eesti ühiskonda, neile vajalikku õpetuse ja kasvatuse andmine eesti keeles. 3.4. Hetkeseis ja arengueeldused Hetkeseisu fikseerimisel on aluseks 24.01.– 05.02.2005.a. lasteaed-algkoolis läbiviidud küsitlused ja lasteasutuse kompleksse enesehindamise akt. Küsitlused koostati lasteasutuse hoolekogu liikmete kaasabil koolilastele, lasteaia- ja koolilaste vanematele ning personalile, metoodikana kasutati SWOT analüüsi. Lasteasutuse tugevused on: - lasteasutusele väga soodne looduskeskkond, eakohaseks tegevuseks eraldi maaalad kooli- ja lasteaialastele, olemas oma suusa/ kelgumägi; - lasteasutuse omapära väljendab muuseumi olemasolu, mis algselt asus koolimaja ruumides, kuid on nüüdseks kolinud Külamajja. Muuseumis toimuvad õppetunnid rahvapärandi tutvustamiseks lasteaia- ja koolilastele; - väljakujunenud traditsioonilised üritused ja tähtpäevad on lasteasutuse kalenderplaanis kindlal kohal (tarkuse-, õpetajate-, emade-, sõbra- ja vastlapäev, Jüriöö jooks ja rattaralli, jõulupidu, kooli ava- ja lõpuaktused, laste töö- ja puhkelaager, jne.); - hea koostöö Paikuse lasteaiaga (ühised õpetajate ja õp. Abide koolitused, teatrietendused Paikuse lasteaias, vastastikused lahtiste tundide ja tegevuste vaatlused ning analüüsid) ning Paikuse PK-ga (ühised täiendkoolitused ja teatrikülastused ning ekskursioonid õpetajatega); - lastevanematega koostöös toimuvad ühisüritused, loengud, aktused, väljasõidud; - hea meeskonnatöö, kvaliteedinõuetele vastav pedagoogiline kaader; - liitklassides vähe lapsi, õpetaja tegeleb õpilasega individuaalselt, tihe side õpetaja ja õpilaste vahel; - väikesearvuline õpilaskond on turvaline neile, kellel suurtes klassides oleks raske kohaneda ning vene perekondadest lastele, kes soovivad õppida eesti koolis; - lasteasutuses hea õpikeskkond ja õpitingimused (uued aknad, valgustatud ja soojad ruumid, vanemas rühmas uus täispuidust mööbel); vajaminev õppevahendite baas olemas, lasteasutusel on teler, video, grafoprojektor, paljundusaparaat, CD kassett-raadio, klaver ja digitaalne videokaamera, huvi äratamiseks elava looduse vastu on akvaarium vesikilpkonnadega; - liitrühmades ja –klassides kujuneb kaaslastega arvestamise ja abistamise oskus; - lastekirjanduse mitmekülgne valikuvõimalus raamatukogus, mille fond sisaldab ilukirjanduslikke ja teatmeteoseid kasutamiseks lastele, pedagoogidele ja täiskasvanutele; - hea IT baas: asutusel kasutada 5 arvutit, millest 1 asub juhataja kabinetis, 2 arvutit (vanemat tüüpi) klassiruumides ning 1 kooliõpetajate ja 1 l/a õpetajate ruumides (saadud Tiigrihüppe Sihtasutuselt); - lasteasutuses antav alus- ja algharidus on konkurentsivõimeline; - lasteasutuses töötab kvalifitseeritud logopeed (0,5 ametikohaga), kes selgitab välja varases staadiumis logopeedilist abi vajavad lapsed ja osutab vajalikku abi; - olemas tervishoiualane teenindus (kuigi minimaalne), et regulaarse terviskontrolli kaudu võimalikult vara avastada lapse tervises kõrvalekaldeid ning vajadusel suunata laps ravile, kord õppeaastas külastab lasteasutust hambaarst, kes suunab lapsed vajadusel eriarsti vastuvõtule; - söögiruumid viidud suuremahulise kapitaalremondiga vastavusse Tervisekaitse nõuetele, maitsev söök; - puidutöökoda on varustatud 2 treipingi, 2 puutööpingi, puurimis- ja lihvimismasinatega ning väikevahenditega laste puutööks, mida agaralt kasutavad ka tüdrukud; - lasteaiast hea üleminek kooli (kõik on juba tuttav ja turvaline). Nõrkused on:- bussiliiklus külade ja vallakeskuse vahel vähene, mis takistab külalaste osavõttu huviringide tööst; - elanikud töötavad väljaspool küla(valda) ja viivad lapsed kaasa linna l/a või kooli; - koolis lapsi siiski vähe (klassiõhtutel ja võistkondlikel võistlustel annab eriti tunda); - liitklassid (vanem kardab, et õpetaja ei jõua ühes tunnis tegeleda 2 klassiga korraga); - koostöö kõigi koolilaste vanematega ei toimi hästi; - erinevate sportimisvõimaluste vähesus (saalis ei saa mängida palli); - spordivahendite vähesus (turnimisvahendid vanemale rühmale õuealal); - tagasihoidlikkus enesereklaamimisel; - õuealal piirdeaia ja varikatuse puudumine; - lasteaias puudub riiete kuivatuskapp; - l/a noorema rühmaruumi põrand vajab paremat soojustust, lastele uusi laudu/ toole; - l/a garderoobi põrand vajab remonti; - söögisaalis laste lauad/ toolid uuendada eakohasemate vastu; - logopeed ja medõde vajavad omaette kabinetti; - tuletõrjesignalisatsiooni puudumine majas. Võimalused on: - spordisaali valmimine külamajja (tekib lastel rohkem võimalusi sportimiseks ja vaba aja veetmiseks – jääb vähem aega vandalismiks); - olemasolevale asfaltväljakule liikluslinnaku mahamärkimine ja vastavate tähistuste muretsemine lastele liikluskasvatuse korraldamiseks; - spordivahendite juurdemuretsemine (mitmekesistab tunde ja tegevusi); - tervist edendava mõtteviisi kujundamine varases eas (läbi regulaarsete liikumisõpetuse tundide, tasakaalustatud toidu ja esmaste hügieenireeglite õpetuse); - IT võimaluste laiem kasutamine (mitmekesistab õppetunde); - õueala võimaluste kasutamine õppetundide ja –tegevuste läbiviimiseks ja õpihimu tõstmiseks; - raamatukogu kaasamine aineõpetusse ja muutuva ühiskonna teadlikkuse tõstmisse ürituste näol, traditsioonide ja rahvapärandi sidumine õppeprogrammiga; - järjepidev töö lastevanematega läbi ühisürituste, koolituste ja läbi arenguvestluste, kus osalevad laps – lapsevanem ja õpetaja, oma töö tagasisidestamine lapsevanemale õpetaja poolt; - Paikuse lasteaiaga ühisüritus «Ohutuspäev»; - koostöö teiste Paikuse valla haridusasutustega, ühisüritused Paikuse kooli algklassidega; - mitmetes projektides osalemine (hankida lisaraha nt turnimisvahendite muretsemiseks). Ohud on: - elanikud töötavad väljaspool koduküla (valda) ja viivad lapsed linna l/a või kooli; - regionaalpoliitika ei soodusta külaarengut, seetõttu kannatab demograafiline situatsioon maal (töökohad, teenindusasutused); - seoses väikesele lastearvule majas on oht korrastatud hoone kasutamiseks ärilistel eesmärkidel; - omavalitsuse rahaliste vahendite nappus vana maja viimiseks vastavusse kaasaja nõuetele. 3.5. Õppeaastate prioriteedid Lasteasutuse arengukava üldiseks eesmärgiks on võimaldada igale lapsele tema individuaalsust arvestades alus- ja alghariduse omandamine oma kodu lähedal. Selleks: 3.2.1. võimaldada igale lapsele võimetekohane õpetamine ja professionaalne abi; 3.2.2. laste arenguvestluste kaudu kaasata lapsevanemad laste arengu toetamiseks; 3.2.3. tagada kaasaegsed ja nõuetele vastavad õpitingimused, täiendada pidevalt õppe­materjaltehnilist baasi, välja ehitada kabinet logopeedile ja med. töötajale. Õppeaastate prioriteedid on määratletud lasteasutuse arengukavas kõikide arendamist vajavate valdkondade lõikes. See tagab lasteasutuses kõikehõlmava arendustegevuse lasteasutuse töötajate ees seisvate eesmärkide saavutamisel. IV. Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 1) STRATEEGILINE JUHTIMINE Indikaator: Arengukava Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

Indikaator: Aasta tegevuskava Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

Indikaator: Sisehindamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

2) PERSONALI JUHTIMINE JA KOOSTÖÖ Indikaator: Personali arendamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

Indikaator: Koostöö Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

3) KASVUKESKKONNA KUJUNDAMINE Indikaator: Turvalisus Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

Indikaator: Ruumid ja maa-ala Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

Indikaator: Õpivõimaluste mitmekesistamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

4) ÕPETAMINE, KASVATAMINE, ÕPPIMINE Indikaator: Lasteasutuse õppekava üldosa

Indikaator: Õppe- ja kasvatustegevuse planeerimine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

5) LAPSE TOETAMINE Indikaator: Lapse haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

Indikaator: Laste toetamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

6) HARIDUSTULEMUS Indikaator: Koolivalmidus Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

Indikaator: Õppeedukus Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja

4.2. Ressursside andmik

V. Arengukava uuendamise kord Arengukava täiendub seoses valla arengukava väljatöötamisega 2006. aastal. Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava korrigeerimisel lähtub lasteasutus järjepidevalt sisehindamistulemustest. Arengukava kinnitab Paikuse Vallavolikogu. Arengukava projekt on läbiarutatud 10.11.2005.a ja parandused sisse viidud 08.12.2005.a Seljametsa LAK hoolekogu koosolekul ning lasteasutuse pedagoogilisel nõukogul 21.12.2005.a. Projekti tutvustati Paikuse Vallavolikogu tervise-, hariduse- ja sotsiaalkomisjoni koosolekul 11.01.2006.a.