Palamuse Vallavolikogu — Palamuse valla jäätmehoolduseeskiri — KO, 55, 638

Määrus kehtestatakse «Jäätmeseaduse» § 71 lõike 1 ja «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 22 lõike 1 punkt 365 ja punkt 36 6 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Jäätmehoolduseeskiri (edaspidi eeskiri) kehtestatakse eesmärgiga säilitada Palamuse vallas puhas ja tervislik elukeskkond, vähendada jäätmete koguseid ning soodustada jäätmete taaskasutamist. § 2. Eeskiri määrab kindlaks jäätmehoolduse korra Palamuse valla haldusterritooriumil ja on kohustuslik kõigile juriidilistele ning füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Palamuse valla haldusterritooriumil. § 3. Jäätmehooldust Palamuse vallas korraldab Palamuse Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus) vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele ning Palamuse valla põhimäärusele. 2. peatükk MÕISTED § 4. Eeskirjas on kasutatud mõisteid alljärgnevas tähenduses: (1) jäätmed on mis tahes «Jäätmeseaduse» § 2 lõikes 3 loetletud jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema; (2) ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis vähemalt ühe «Jäätmeseaduse» § 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale; (3) tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka; (4) püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi; (5) biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed nagu toidujäätmed, aia- ja pargijäätmed, paber ja papp; (6) olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omadustelt samalaadsed jäätmed; (7) aia- ja pargijäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed nagu rohi, lehed, oksad jne; (8) riskijäätmed on jäätmed, mis vahetu kontakti puhul põhjustavad teatud riski (nt teravad, torkivad jäätmed, nakkusohtlikud jäätmed, bioloogilised jäätmed jne); (9) ehitusjäätmed on ehituse, remondi ja lammutamise käigus tekkivad jäätmed ning väljaveetav pinnas; (10) jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle valduses on jäätmed; (11) jäätmetekitaja on isik või seaduse alusel asutatud muu asutus, kelle tegevuses tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub; (12) jäätmehooldus on jäätmekäitlus, järelevalve jäätmekäitluse üle ja jäätmekäitluskohtade järelhooldus; (13) jäätmehoolduse arendamine on jäätmealase teabe levitamine, jäätmealane nõustamine või muu tegevus, mille eesmärk on vältida või vähendada jäätmeteket ning tõsta jäätmehoolduse taset; (14) jäätmehoolduskeskus on jäätmevaldajatele korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmete käitlemise teenust osutav ettevõte (MTÜ Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskus); (15) jäätmekäitlus on jäätmete kogumine, vedu, taaskasutamine ja kõrvaldamine; (16) jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks; (17) jäätmenõustamine on jäätmehooldust toetav tegevus, kus sihtgruppidele antakse nõu, teavet ja selgitusi selleks, et kasvaks üldine jäätmehoolduse tase; (18) jäätmete kogumine on jäätmete kokkukorjamine, sortimine ja segukoostamine nende edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil; (19) jäätmete taaskasutamine on jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed või neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus; (20) jäätmete kõrvaldamine on nende keskkonda viimiseks või selle ettevalmistamiseks tehtav toiming (ladestamine); (21) jäätmekäitlusleping on jäätmevaldaja või territooriumi haldaja, kui tellija, ja jäätmekäitlusettevõtte või kinnisvarahalduse või -hoolduse ettevõtte, kui töövõtja, vahel sõlmitav kahepoolne leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse jäätmete osaliseks või täielikuks käitlemiseks või vastava tegevuse vahendamiseks ning millega töövõtja muutub pärast tellija poolt jäätmete üleandmist jäätmevaldajaks, kui leping ei näe ette teisiti; (22) korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse konkursi korras valitud ettevõtja poolt; (23) pakend on mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kätte toimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast tarbijani. Pakendi hulka loetakse ka samal eesmärgil kasutatavaid ühekorrakasutuse tooteid; (24) pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupu või veab sisse või müüb pakendatud kaupu. 3. peatükk JÄÄTMEKÄITLUSE ÜLDNÕUDED § 5. Iga tegevuse juures tuleb püüda jäätmeteket vältida või vähendada ning kanda hoolt, et jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu tervisele ega keskkonnale. Tekkinud jäätmeid tuleb taaskasutada, kui see on tehnoloogiliselt võimalik ja ei ole muude käitlusmoodustega võrreldes ülemäära kulukas. § 6. Jäätmete hoidmisel tuleb tagada jäätmete ja mahutite säilivus ning hoiukoha korrasolek, võimaluse jäätmete hilisemaks töötlemiseks või taaskasutamiseks. § 7. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima vallavalitsuse esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumiseks selleks ettenähtud mahutitesse või piirkondadesse planeeritavate eelsorteeritud jäätmekogumispunktidesse. Vastava spetsialiseeritud kogumissüsteemi olemasolul ja juurutamisel tuleb taaskasutatavad jäätmed koguda tavajäätmetest eraldi. Kodumajapidamises ja ettevõtluses tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. § 8. Jäätmete liigiti kogumisvahendisse tohib panna ainult konkreetset kogutavat tüüpi jäätmeid. § 9. Eraldi kogutavate jäätmete (v.a olmejäätmed) kogumismahuti tuleb nähtavalt ja arusaadavalt märgistada kogutava jäätmeliigi nimetusega. § 10. Jäätmete nõuetekohast käitlemist käitlemise erinevatel etappidel korraldab jäätmevaldaja. Kui jäätmevaldajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab jäätmete kogumist, sorteerimist ja vedu kinnistu valdaja. Kinnistu korrashoiu eest vastutab kinnistu valdaja, kui jäätmekäitlusleping ei näe ette teisiti. § 11. Jäätmevaldaja on kohustatud: (1) koguma oma kinnistul tekkinud jäätmed ning teavitama kinnistul asuvaid elanikke ja seal töötavaid isikuid jäätmete sorteerimise ja kogumise korraldusest; (2) omama või rentima piisavas koguses ja suuruses kogumismahuteid või kasutama jäätmekäitluslepingu alusel ühismahuteid. Mahutid ja kogumiskohad peavad vastama käesoleva eeskirja nõuetele; (3) korraldama jäätmete üleandmist jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale või taaskasutama või kõrvaldama jäätmed vastavalt kehtivatele nõuetele. Kui jäätmetekitaja ja kinnistu valdaja on erinevad isikud, reguleeritakse nendevaheline kohustuste jaotus üüri-, rendi- või jäätmekäitluslepinguga; (4) võimaluse korral vähendama jäätmete mahtu enne kogumisvahendisse asetamist kokkupressimise teel. 4. peatükk KORRALDATUD JÄÄTMEVEDU § 12. Korraldatud olmejäätmeveole ülemineku kord ja teostus nähakse ette eraldi Palamuse valla õigusaktidega. § 13. Korraldatud jäätmeveoga liitumine on kohustuslik kõikidele jäätmevaldajatele Palamuse valla volikogu poolt määratud korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud piirkondades. Jäätmevaldaja on ka korteriühistu, selle puudumisel aga kinnisasja omanik, millel asub suvila, elu- või äriruum. § 14. Liitumine korraldatud jäätmeveoga on kohustuslik järgmistes jäätmeveopiirkondades: Palamuse alevik (Lisa 1) Kaarepere küla nn tiheasustusala (Lisa 2) Luua küla nn. tiheasustusala (Lisa 3) Pikkjärve küla nn. tiheasustusala (Lisa 4) Nava küla nn. tiheasustusala (Lisa 5) Kudina küla nn. tiheasustusala (Lisa 6) Varbevere küla 8-krt. elamu (Lisa 7). Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks kehtestatakse segaolmejäätmed. § 15. Palamuse vallas veoettevõtja leidmiseks korraldatud avalikul konkursil edukaks tunnistatud ettevõtjal on määratud veopiirkonnas jäätmeveo eri- või ainuõigus kuni kolm aastat. Piirkond, kust jäätmed kokku kogutakse ning jäätmekäitluskohad ja isikud, kuhu ja kellele jäätmed üle antakse, sealhulgas sortimisettevõtted ja prügila, määratakse korraldatud jäätmeveoga. Korraldatud jäätmeveoloa väljastab veoettevõtte leidmiseks korraldatud konkursi tulemuste alusel asu- või tegevuskohajärgne keskkonnateenistus, antud juhul Jõgevamaa Keskkonnateenistus. § 16. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigiks on segaolmejäätmed. § 17. Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud: (1) ohtlikud jäätmed; (2) ühistranspordipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike kogumismahutite tühjendamine ja nendes kogumismahutites asuvate jäätmete vedamine; (3) suurjäätmed. § 18. Jäätmevaldaja loetakse «Jäätmeseaduse» § 69 lg 1 alusel liitunuks korraldatud elu- või tegevuskoha järgses jäätmeveo piirkonnas sõltumata sellest, kas ta on sõlminud jäätmeveo lepingu konkursi korras valitud jäätmevedajaga või ei ole seda teinud. § 19. Vallavalitsus võib erandkorras teatud tähtajaks jäätmevaldaja lugeda korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks tema põhjendatud avalduse alusel. Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab üks kord aastas vallavalitsusele kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. 5. peatükk JÄÄTMETE KOGUMINE § 20. Olmejäätmete kogumiseks võib mahutitena kasutada: (1) ühe pere jäätmete kogumiseks kuni 150 liitriseid jäätmekotte, mis on kaitstud sademete või muul viisil niiskumise ning loomade ligipääsu eest. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust; (2) põhiliselt 120, 140, 240, 370, 600 või 800 liitriseid kaanega suletavaid ning haaratavaid väikekonteinereid, mida on võimalik tõstemehhanismiga tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse; (3) kaanega varustatud 1,5, 2,5 ja 4,5 m3 konteinereid, mida on võimalik mehhaanilisel teel tühjendada prügi kokkupressivatesse jäätmeautodesse või toimetada käitluskohta. § 21. Mahutid võivad olla jäätmete valdaja või territooriumi haldaja omandis või renditud jäätmekäitlusettevõttelt. § 22. Kokkuleppel jäätmekäitlejaga võib kasutada ka teistsuguseid mahuteid, mis ei põhjusta ohtu keskkonnale ning vastavad käesoleva eeskirja nõuetele. § 23. Korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmeveo korral tuleb üksikelamute, 5 või enama korteriga elamu, asutuse ja ettevõtte juures kasutada optimaalse suurusega kogumismahutit, kui kinnistu omaniku ja antud veopiirkonnas ainuõigust omava vedaja vahel ei ole kokku lepitud teisiti. § 24. Kogumismahutid peavad olema terved ja puhtad, neid tuleb regulaarselt pesta. Mahutite korrashoiu ja puhtuse eest vastutab jäätmevaldaja kui jäätmekäitlusleping ei sätesta teisiti. § 25. Kogumismahuteid tuleb kasutada ümbrust reostamata ja risustamata ning neis sisalduvad jäätmed ei tohi sattuda sademete, lindude ega loomade mõjuvalda. § 26. Segunenud olmejäätmed ning muud kergesti riknevad ja halvasti lõhnavad jäätmed tuleb paigutada mahutitesse paberi- või kilekottidesse pakitult ning selliselt, et need ei levitaks lõhna, ei põhjustaks ohtu inimestele ega määriks mahuteid. § 27. Jäätmete kogumismahuti ei tohi olla paigutatud sõidu- või kõnniteele ega häirida muul viisil liikluskorraldust. Rajatud piirded, kaitsed ja alused ei tohi takistada kogumismahuti tühjendamist. Mahutite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama selle avamise tühjenduspäeval. § 28. Kinnistul tekkinud jäätmeid ei tohi paigutada väljapoole kinnistu piire, välja arvatud juhul, kui jäätmed paigutatakse lepingu alusel kasutatavasse ühismahutisse. Korterelamutega aladel, kus elamutele on moodustatud minimaalse suurusega kinnistud, tohib kogumismahuteid paigutada väljapoole oma kinnistut vallavalitsuse tingimustel ja kirjalikul loal. § 29. Kogumismahuti tuleb paigutada korralikult suletuna kokkulepitud ajaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta kõva kattega alusele , mis on ühes tasapinnas veovahendiga ja millele on võimalik jäätmeveokiga lähedale sõita (ratastega väikemahuti käsitsi teisaldamise vahemaa max 20 m, kui jäätmekäitluslepinguga ei ole kokku lepitud teisiti). Juurdesõidutee kogumismahuti laadimiskohani peab olema ehitatud selliselt, et kannatab raskeveoki pealesõitu. § 30. Üldkasutatavatesse kohtadesse (pargid, parklad, ühissõidukite peatused jm) paigutab kogumismahutid vallavalitsus või territooriumi haldaja. Kaupluste, söögikohtade, asutuste sissekäikude ja müügipaviljonide juures peab nende lahtioleku ajal olema kogumismahuti (prügiurn), mille õigeaegse tühjendamise ja korrashoiu eest vastutab haldaja. Avalike ürituste paigad varustab kogumismahutitega ürituse korraldaja, kes vastutab ürituse käigus tekkinud jäätmete nõuetekohase käitlemise eest. § 31. Olmejäätmete kogumismahutitesse ei tohi paigutada: (1) ohtlikke jäätmeid; (2) üle 40° C kuuma tuhka; (3) lõhkematerjalidest koosnevaid ja neid sisaldavaid jäätmeid; (4) vedelaid ja mudalaadseid jäätmeid; (5) käimlajäätmeid; (6) kogumiskaevude setteid; (7) nakkusttekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid; (8) radioaktiivseid jäätmeid; (9) erikäitlust vajavaid jäätmeid; (10) jäätmeid, mis võivad kahjustada jäätmekogujaid, prügila töötajaid või jäätmeveovahendeid; (11) aineid ja esemeid, mis oma kaalu, koguse või kuju tõttu võivad kahjustada mahuteid või jäätmeveokeid või raskendavad märkimisväärselt jäätmete kokkupressimist; (12) taaskasutatavaid jäätmeid, mille kogumine on korraldatud; (13) ehitus- ja lammutusjäätmeid. § 32. Paragrahvis 31 nimetatud omadustega jäätmed peab kinnistu omanik või haldaja viima selleks ettenähtud kohta, milleks on ohtlike jäätmete vastuvõtupunkt, spetsiaalne jäätmete kogumispunkt või andma üle vastavat luba omavale jäätmekäitlejale. § 33. Suurjäätmed on suuregabariidilised ja rasked jäätmed (nt vana mööbel, vaibad, jalgrattad, WC-potid, vannid, kraanikausid jne). Suurjäätmetena ei käsitleta autovrakke, autoosi, autorehve, ehitus- ja lammutusjäätmeid, elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmeid. § 34. Suurjäätmed, mida ei ole võimalik nende mõõtude või kaalu tõttu paigutada mahutisse, võib viia piirkondadesse planeeritavate eelsorteeritud jäätmete kogumispunktidesse. § 35. Taaskasutatavate jäätmete kogumine: (1) Võimaluse korral tuleb eraldi koguda kõiki jäätmeid; (2) Elektri- ja elektroonikatoodete jäätmed, sh külmikud, elektripliidid, pesumasinad ja telerid, tuleb üle anda selleks spetsialiseerunud jäätmekäitlejate kogumispunktidesse või piirkondadesse planeeritavate eelsorteeritud jäätmekogumispunktidesse; (3) Vanad autorehvid tuleb üle anda rehviettevõtete juures loodavatesse kogumispunktidesse või piirkondadesse planeeritavate eelsorteeritud jäätmete kogumispunktidesse; (4) Vanametall tuleb üle anda vanametalli kogumisega tegelevale ettevõttele, toimetada vastavasse jäätmekäitluskohta või piirkondadesse planeeritavate eelsorteeritud jäätmete kogumispunktidesse; (5) Ehitus- ja lammutusjäätmed tuleb koguda eraldi ja korraldada nende äravedu jäätmetekitaja poolt; (6) Taaskasutatavaid jäätmeid, mille liigiti kogumine on korraldatud, tohib panna ainult selleks ettenähtud mahutitesse. Liigiti kogutud jäätmeid ei tohi nende kogumise ja veo erinevatel etappidel teiste jäätmeliikidega ühte kallata. 6. peatükk PAKENDI- JA PAKENDIJÄÄTMETE KÄITLEMINE § 36. Pakendite ja pakendijäätmete kogumise ja taaskasutamise korraldavad pakendiettevõtjad või nende volitusel pakendiettevõtjate organisatsioon (taaskasutus-organisatsioon). § 37. Pakendid ja pakendijäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ja anda üle selleks ettenähtud kogumispunktidesse. Üleantavad pakendid peavad vastama taaskasutus-organisatsiooni kehtestatud nõuetele. § 38. Pakendiettevõtja on kohustatud tasuta tagasi võtma müüdud kauba müügipakendid või -pakendijäätmed müügikohas või selle vahetus läheduses, teavitades sellest võimalusest müügikohas nähtavale kohale seatud ja arusaadava kirjaliku teatega. Tagasivõtmise nõue hõlmab vaid pakendit, mille tüüp, kuju ja suurus vastab selles müügikohas müüdava kauba pakendile ja selle kauba müüja poolt üleantava kauba pakendile. § 39. Pakendiettevõtja on kohustatud vältima liigiti kogutud või pakendimaterjalide kaupa sorditud tagasivõetava pakendi ja pakendijäätmete segunemist teiste jäätmete või pakendimaterjalidega. 7. peatükk OHTLIKE JÄÄTMETE KÄITLEMINE § 40. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi. Ohtlike jäätmete kogumisel tuleb vältida erinevat liiki jäätmete segunemist omavahel või muude jäätmeliikidega, välja arvatud juhul kui see on tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud ja sellega ei suurene oht tervisele ja keskkonnale. § 41. Mahutid ohtlike jäätmete kogumiseks peavad olema suletavad ja valvatavad. § 42. Ohtlike jäätmete kogumist korraldav isik peab paigutama nende kogumist reguleerivad juhised kogumispunktis nähtavasse kohta. Juhises peab olema fikseeritud ohtlike jäätmete äraveo kord. § 43. Vedelaid ohtlikke jäätmeid peab säilitama kindlalt suletavates mahutites, mis välistab nende sattumise maapinnale või kanalisatsiooni. § 44. Koduses majapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed, nagu kasutuskõlbmatuks muutunud patareid, akumulaatorid, õlid, õlifiltrid, ravimid, värvid, lakid ja lahustid ning elavhõbedalambid ja -kraadiklaasid, tuleb viia ohtlike jäätmete avalikesse kogumispunktidesse või anda ära korraldatud ohtlike jäätmete kogumisringil. Avalikes kogumispunktides võetakse ohtlikke jäätmeid vastu ainult elanikelt. Palamuse vallas asub ohtlike jäätmete avalik kogumispunkt päästeteenistuse territooriumil Lutsu 5A Palamuse alevikus. § 45. Ettevõtjad peavad oma ohtlikud jäätmed üle andma riikliku käitlussüsteemi ohtlike jäätmete litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 46. Ohtlike jäätmete valdaja vastutab nende ohutu hoidmise eest kuni jäätmete üleandmiseni jäätmekäitlusettevõttele. § 47. Ettevõtja, kelle valduses on ohtlikud jäätmed, on kohustatud andma järelevalveametnikule informatsiooni ohtlike jäätmete hoidmise ja käitlemise kohta. 8. peatükk TERVISHOIU- JA VETERINAARTEENUSE OSUTAJA RISKIJÄÄTMETE KÄITLEMINE § 48. Tervishoiu- ja veterinaarteenuse osutaja riskijäätmed tuleb koguda eraldi, pakendada tulenevalt jäätmeliigi eripärast ja anda üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. 9. peatükk EHITUSJÄÄTMETE KÄITLEMINE § 49. Ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. § 50. Ehitusjäätmed tuleb sorteerida liikidesse nende tekkekohal. Eraldi tuleb sorteerida: 1. puit; 2. kiletamata paber ja papp; 3. metall; 4. mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohv, betoon, kips, lehtklaas jne); 5. raudbetoon- ja betoondetailid; 6. bituumenit mittesisaldav asfalt; 7. kiled; 8. ohtlikud ehitusjäätmed. § 51. Juhul, kui ehitusjäätmete tekkekohas puudub võimalus jäätmete sorteerimiseks või see osutub majanduslikult ebaotstarbekaks, võib jäätmed sorteerimata üle anda vastavale jäätmekäitlusettevõttele, kes teeb selle töö teenustööna. § 52. Liikidesse sorteeritud jäätmed tuleb koguda eraldi ja taaskasutada või anda taaskasutamiseks üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. § 53. Ohtlikud ehitusjäätmed tuleb koguda liikide kaupa nõuetele vastavatesse konteineritesse ja anda üle ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. 10. peatükk JÄÄTMETE VEDU JA KÕRVALDAMINE § 54. Jäätmeveo jäätmekäitluskohtadesse korraldab jäätmevaldaja. Korraldatud jäätmeveo korral kogub olmejäätmed korraldatud jäätmeveo piirkonnas ja veab jäätmekäitluskohta konkursi korras valitud ettevõtja. § 55. Jäätmetekitaja, kinnistu omanik või kinnistu valdaja kehtestatud olmejäätmeveo veopiirkonnas on kohustatud kandma enda tekitatud jäätmete käitlemise kulud ja tellima kogumismahuti tühjendamise sellise sagedusega, mis väldib mahuti ületäitumise, haisu ja kahjurite tekke ning ümbruskonna reostuse, kuid üldjuhul mitte harvemini. § 56. Segunenud olmejäätmete mahutite minimaalne tühjendamise sagedus on: (1) tiheasustusalal vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui 1 kord kuus; (2) hajaasutuses tühjendamise täpne sagedus sätestatakse jäätmevedaja ja jäätmevaldaja vahelises jäätmekäitluslepingus. Jäätmekäitluslepingu sõlmimata jätmisel toimub tühjendamine vähemalt 1 kord kvartalis . § 57. Jäätmekäitlusettevõte, kes teostab teenustööna jäätmete vedu jäätmekäitluskohta, on kohustatud: (1) vedama jäätmed jäätmeloas märgitud kohta; (2) koguma kokku mahuti tühjendamisel või veo käigus lendunud jäätmed; (3) vedama jäätmeid õigusaktidega sätestatud korras; (4) korraldama jäätmevedu elanikkonda ja liiklust vähimal häirival viisil. § 58. Elurajoonides on kogumismahutite tühjendamine ja olmejäätmete vedu keelatud ajavahemikus 23.00 – 6.00. § 59. Kui kinnistul või krundil tekkinud jäätmeid ei saa nende kuju või muude omaduste tõttu vedada koos teiste jäätmetega ja need ei ole haaratud korraldatud olmejäätmeveoga, korraldab nende veo käitluskohta jäätmete valdaja, kinnisvarahalduse või – hoolduse ettevõte või territooriumi haldaja vastavalt eeskirja nõuetele. § 60. Jäätmeid peab vedama kinnises veovahendis, pakitult või muul asjakohasel viisil nõnda, et jäätmed, sealhulgas nendest imbuvad vedelikud ja nõrgvesi, ei satuks laadimise ega vedamise ajal keskkonda. § 61. Palamuse vallas tekkinud ladestatavad olmejäätmed kõrvaldatakse Torma Prügilas või järgides läheduse põhimõtet mõnes muus tehnoloogiliselt sobivas ning tervisekaitse- ja keskkonnanõuetele vastavas jäätmekäitluskohas. Ladestatavad jäätmed peavad olema eelnevalt töödeldud. § 62. Jäätmete kõrvaldamine väljaspool prügilat või jäätmekäitluskohti on keelatud, välja arvatud oma kinnistu orgaanilised aia- ja toidujäätmed. § 63. Juhul kui kinnistu valdaja viib ise oma jäätmed prügilasse, peab ta jäätmete vedamisel järgima kõiki õigusaktides ja käesoleva eeskirjaga sätestatud nõudeid ning tal peab olema prügila valdaja poolt väljaantud kviitung jäätmete üleandmise kohta. § 64. Kinnistul tekkivaid orgaanilisi aia- ja toidujäätmeid võib kompostida kinnistu piirides. Toidujäätmeid peab kompostima kinnistes kompostimisnõudes, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Aiajäätmeid võib kompostida lahtiselt aunades. Kompostimisnõud ja -aunad peavad paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m kaugusel, kui naabrid ei lepi kokku teisiti. Komposti hulka ei tohi panna jäätmeid, mis kahjustavad komposti või muudavad selle kasutamiskõlbmatuks. § 65. Jäätmete põletamine väljaspool vastavat jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavat ettevõtet on keelatud. Küttekolletes võib loata põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või pappi. § 66. Vaikse ilma korral ja kõiki tuleohutuseeskirju järgides ning naabreid mitte häirides tohib oma kinnistu territooriumil põletada lahtises tules kuivi aiajäätmeid. 11. peatükk JÄRELEVALVE JA VASTUTUS § 67. Järelvalvet käesoleva jäätmehoolduseeskirja täitmise üle Palamuse vallas teostab Palamuse vallavalitsus. § 68. Käesoleva eeskirja mittetäitmisel kannavad süüdlased vastutust tulenevalt Jäätmeseadusest ja Pakendiseadusest. Nimetatud väärtegude menetlemisel kohaldatakse Karistusseadustiku üldosa ja Väärteomenetluse seadustiku sätteid. § 69. Ebaseaduslikult keskkonda viidud jäätmed kõrvaldab ja nendest põhjustatud keskkonnareostuse likvideerimise korraldab jäätmete ebaseaduslikult keskkonda viija omal kulul keskkonnajärelvalve asutuse ettekirjutuse alusel. § 70. Kui reostuse tekitajat pole võimalik kindlaks teha, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omanik oma kulul. § 71. Kui reostatud kinnisasja omanik ei täida paragrahvis 70 nimetatud kohustust, korraldab reostuse likvideerimise reostatud kinnisasja omaniku kulul vallavalitsus Asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 12. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 72. Tunnistada kehtetuks Palamuse Vallavolikogu 28. aprilli määrus nr 11 «Palamuse valla jäätmehoolduseeskirja kehtestamine». § 73. Määruse jõustub 01. märtsil 2006. a. Volikogu esimees Toomas TUULA