Anija Vallavalitsus — OÜ Velko AV arengukava kinnitamine — KO, 56, 643

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 7 lg 1, äriseadustiku § 168 lg 1 p 12 ning OÜ Velko AV põhikirja p 4.1.8 alusel, arvestades OÜ Velko AV nõukogu heakskiitu ning vallavalitsuse 08.02.2006 istungil arutatut, Anija Vallavalitsus m ä ä r a b : 1. Kinnitada OÜ Velko AV arengukava aastateks 2006 – 2013 (lisatud). 2. Määrust on võimalik vaidlustada 30 kalendripäeva jooksul haldusmenetluse korras. 3. Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist. Vallavanem Jüri LILLSOO Vallasekretär Annika VOOSEL Kinnitatud Anija Vallavalitsuse 08.02.2006 määrusega nr 3 OÜ VELKO AV ARENGUKAVA 2006 – 2013 a. 2005 Kehra SISUKORD 1. Sissejuhatus lk 3 1.1 Teenuste kvaliteedi reguleerimine lk 3 1.2. Uute teenuste arendus lk 4 2. OÜ Velko AV missioon lk 4 3. Hetkeolukord lk 4 3.1. Energeetika lk 4 3.2. Veevärk ja kanalisatsioon lk 5 3.2.1. Kehra linn lk 6 3.2.2. Lehtmetsa küla lk 10 3.2.3. Lilli küla lk 11 3.2.4. Anija küla lk 12 3.2.5. Voose küla lk 13 3.2.6. Alavere küla lk 13 4. Investeerimisvajadused lk 15 4.1. Energeetika lk 15 4.1.1 Soojatrassid lk 15 4.1.2. Katlamajad lk 15 4.2. Veevärk ja kanalisatsioon lk 15 4.2.1. Kehra linn, Lehtmetsa küla – osalemine ühisprojektis lk 16 4.2.2. Lilli küla lk 17 4.2.3. Anija küla lk 18 4.2.4. Voose küla lk 19 4.2.5. Alavere küla lk 20 5. OÜ Velko AV investeeringute kava lk 21 6. Personalipoliitika lk 21 7. Visioon aastal 2013 lk 23 8. Arengukava täitmine lk 23 1. Sissejuhatus Arengukava on strateegiline raamprogramm OÜ Velko AV tegevuseks. Arengukava annab ülevaate OÜ Velko AV hetkeseisust ja määrab eesmärgid ning tegevussuunad aastani 2013. Arengukava koostamisel on lähtutud Anija valla arengukavast. OÜ Velko AV ainuosanik on Anija vald. Peale Kehra linna ja Anija valla ühinemist 2002. a liitusid ka omavalitsustes kommunaalteenuseid osutavad ettevõtted OÜ Kehra Kermot ning OÜ Velko AV 2004. aastal. Peale ühinemist töötatakse edasi ärinimega OÜ Velko AV. OÜ Velko AV põhikirjalised tegevusalad on: 1. soojusenergia tootmine ja müük; 2. puurkaev-pumbajaamade ja veetrasside baasil vee tootmine ja müük; 3. kanalisatsiooniteenuste osutamine; 4. vallas- ja kinnisvara hooldus ja haldus; 5. väliskommunikatsioonide hooldamine ja remont; 6. heakorra-, haljastus- ja hooldustööde teostamine; 7. kaubanduslik tegevus, sh põhitegevusega seotud toorme, materjalide ja seadmete ost ja müük; 8. põhitegevusega seotud konsultatsioonide andmine. OÜ Velko AV pakub käesoleval ajal (jaanuar 2006.a.) järgmisi teenuseid: 1. hooldustööd - korruselamute territooriumite korrashoid 2. santehnilised tööd 3. elektritööd 4. transporditööd 5. purgimistööd 6. olmejäätmete käitlusteenuse vahendamine 7. elamute üldelektri ja vedelgaasiga varustamise vahendamine 9. soojusenergia tootmine, müük 10. vee ja kanalisatsiooniteenuse osutamine OÜ Velko AV teenused praegusel hetkel (jaanuar 2006.a.) vastavalt käibele on: 1. soojusenergia tootmine ja müük 8100000 kr 60 % 2. vee tootmine ja müük 620000 kr 5 % 3. kanalisatsiooniteenuste osutamine 1200000 kr 9 % 4. korterelamute territooriumite korrashoid 1270000 kr 9 % 5. muud teenused ( gaas, arveldus, hooldus ) 1400000 kr 11 % 6. prügivedu 800000 kr 6 % 1.1. Teenuste kvaliteedi reguleerimine Teenuste kvaliteeti mõjutavad tegurid: 1. arengukava elluviimine 2. personalipoliitika järgimine 3. lepingulised suhted klientidega 1.2. Uute teenuste arendus Uute teenustena võib tulevikus näha järgmist: 1. elamute haldus 2. hoonete tehnosüsteemide hooldus 3. korteriühistute raamatupidamine 4. arvete koostamine ühisustele Praegusel ajahetkel puudub uute teenuste väljaarendamiseks tellimus. Probleemiks on ka lepingupartnerite (näiteks ühistud) puudumine. 2. OÜ Velko AV missioon OÜ Velko AV peamine missioon on varustada Anija valla kaugküttepiirkondades asuvaid kliente soojusenergiaga ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga varustatud piirkondades kindlustada klientidele kvaliteetne joogivesi ja heitvete kanaliseerimine. Lisaks pakkuda teenust korteriühistutele elamute hooldamisel ja haldamisel. 3. Hetkeolukord 3.1. Energeetika OÜ Velko AV varustab soojusenergiaga Kehra linna, Lehtmetsa ja Alavere küla. Kehra linna ja Lehtmetsa küla kaugküttevõrgud ühendati 2004. aastal ja paigaldati Lehtmetsa küla korruselamutesse ja lasteaeda „Lepatriinu» automaatsed soojussõlmed. Kokku paigaldati üheksa soojussõlme ning seega viidi kogu Lehtmetsa küla küttesüsteem üle kahetoru süsteemile. Kehra kaugküttepiirkonnas töötab kaks katlamaja ühtsesse võrku: 1. hakkepuidul töötav katlamaja Kehras (rajatud 1994.a ), võimsusega 4,5 MW, mis annab ca. 85% vajaminevast soojusenergiast, nn. põhikatlamaja; 2. kütteõlil töötav katlamaja Lehtmetsa külas, võimsus 4,0 MW, ca.15% soojusenergiast, nn. tipukatlamaja, mida kasutatakse juhul kui õhutemperatuur langeb alla – 8 ºC. Alavere kaugküttevõrgus on üks kütteõlil töötav katlamaja, võimsusega 4 MW. Alavere kaugküttevõrk sai täies mahus renoveeritud 2005. aastal. Vahetati amortiseerunud ja üledimensioneeritud torustikud eelisoleeritud torustikuga 430 m ulatuses. Tööde maksumus oli ligikaudu 1,6 miljonit krooni, millest OÜ Velko AV maksis põhitrassi pikkusega 197 m ehitamiseks 470 tuhat krooni. Töid finantseerisid Anija vallavalitsus ja OÜ Velko AV . Kaugküttevõrk varustab soojusenergiaga vaid Anija valla kolme objekti: põhikool, lasteaed ja rahvamaja. Nimetatud objektidele paigaldati ka uued täisautomaatsed soojussõlmed. Katelde seisukord Katlamaja Katla mark Kütus Võimsus MW Tootmisaeg Seisukord Prognoositav tööiga 1. Kehra Multimiser 21 Spec hakkepuit 2,25 1993 hea 10 aastat 2. Kehra Multimiser 21 Spec hakkepuit 2,25 1993 hea 10 aastat 3. Lehtmetsa Kadrina T-4,5-0,7 vedelkütus 2,0 1973 hea* 10 aastat 4. Lehtmetsa Kiviõli – 80 vedelkütus 1,0 1977 hea** 10 aastat 5. Lehtmetsa Kiviõli – 80 vedelkütus 1,0 1983 rahuldav 6. Alavere Futer – 2 vedelkütus 2,0 1993 rahuldav 7. Alavere Futer – 2 vedelkütus 2,0 1993 Hea*** 10 aastat * renoveeritud 2001 aastal. ** renoveeriti täielikult 1999 aastal. *** korrastati täielikult 2004 aastal ( torude vahetus, happepesu ) Soojusvõrgu seisukord: Soojusvõrk Pikkus M Seisukord Prognoositav tööiga 1. Kehra 4900 renoveerimist vajav 2. Lehtmetsa 700 renoveerimist vajav 3. Alavere 430 väga hea 30 aastat 3.2. Veevärk ja kanalisatsioon Geoloogia ja hüdrogeoloogia: Anija vallas kasutatavad põhjaveehorisondid (ordoviitsium-kambriumi ja kambrium-vendi) on üldjoontes hästi kaitstud, kuid toorvesi vajab enne tarbijale andmist joogivee nõuetele vastavaks töötlemist. Peamiseks probleemiks on üldraua, kloriidide ja väävelvesiniku (H2S), mis veele halva lõhna annab, ülenormatiivne sisaldus ja vee agressiivsus, mis torustikes korrosiooni põhjustab. Põhjavett kasutatakse majandus-joogiveena. Tarbitakse ordoviitsiumi, ordoviitsium-kambriumi veekihtide vett, mille kasutamine kinnitatud jaotuse järgi on 600 m3/d vallas ja 500 m3/d vallaga ühinenud Kehra linnas. Kambrium-vendi veekompleksi vett kasutatakse vastavalt 100 m3/d ning 900 m3/d.Veeressurss on üheks mõjufaktoriks piirkonna arengu planeerimisel. Puurkaevusid on Anija vallas arvel 92, neist eraomanduses 35. Arvelolevatest ei ole kasutuses 14, neist on tamponeeritud 2, veel on vaja tamponeerida 2 puurkaevu. Looduslik põhjavesi vastab joogivee standardile - vesi kuulub rahuldavasse või heasse kvaliteediklassi. Esineb kõrgendatud raua- ja väävelvesiniku sisaldus ning karedus. Tarbijani jõudev vesi ei ole kahjuks sama kvaliteediga, kuna paljud puurkaevud on rajatud enam kui 20 aastat tagasi (92 puurkaevust 62, neist 15 on rajatud enne 1960.a.), samuti on veetrassid amortiseerunud. Harjumaa keskkonnateenistuse andmetel on valla veevõrguga asulates 20 % elanikest ebakvaliteetne vesi. Eramajapidamistes on peamiselt madalad salvkaevud. Samadel andmetel on 50% neist ebakvaliteetne vesi, tingitud peamiselt lokaalsetest reostusallikatest. Puudulikud andmed on suvila- ja aiandusühistute kaevude kohta. Pinnavee kvaliteet: Jägala jõgi on määratletud tundliku suublana. Jõe vesi on nõrgalt aluseline (pH 7,6-8,0), lahustunud hapniku sisaldus keskmiselt 7,6-8,8 mgO2/l. Suur on mineraalainete, HCO3 ja Ca sisaldus. Suurenenud on ka SO4 sisaldus. Taimetoitainete (lämmastik, fosfor) poolest on jõgi Kehrast ülesvoolu mesotroofne (keskmiselt rikas) ja allavoolu eutroofne (rikas), mis näitab, et suure osa jõe reostusest põhjustab Kehra linn. Suurimaks reostajaks on AS Horizonile kuuluv Kehra Tselluloosi- ja Paberivabrik, mille puhastatud reovesi (k.a linna olmereovesi) vastab küll normidele, kuid vee kogus on Jägala jõe jaoks liialt suur. Reostusallikad: Suurimaks reostajaks on ASile Horizon kuuluv Kehra Tselluloosi ja Paberivabrik, mis taaskäivitati 1995. aasta augustis. Paberivabriku puhastatud reovesi vastab normidele, kuid selle vee kogus on Jägala jõe jaoks liiga suur, tekitades nn lahjendusprobleeme (jõe vooluhulk peaks olema 5-6 korda Jägala omast suurem). Lisaks veel paberivabrikust lähtuv õhusaaste ning valla territooriumil asuvad AS Horizon prügimägi ja tuhamägi; Põllumajandusettevõtete ning eraomanduses olevate loomalautade sõnnikuhoidlad; Omanikuta puurkaevud (põhjavee reostusoht kasutamata ning tamponeerimata puurkaevudest); Omanikuta, rüüstatud ning seisvad või madala efektiivsusega töötavad reoveepuhastid Anijal, Lillis ja Ülejõel; Kasutamiskõlbmatud pestitsiidid Paasiku ja Alavere mürgilaos. OÜ Velko AV varustab joogiveega ja kanaliseerib heitvett Kehra linnas, Lehtmetsa, Alavere, Anija, Lilli, Kaunissaare ja Voose külas. OÜ Velko AV valduses on 12 puuurkaevu. 3.2.1. Kehra linn Linn Anija vallas Tallinn-Narva raudtee ja Jägala maantee ääres, ca 40 km Tallinnast idas. Kehra linn on Anija valla administratiiv-keskus ja suurim asula 3247 elanikuga. Kehras paiknevad tselluloosi- ja paberitööstus (AS Horizon), keskkool, puidu- ja mööblitööstus, kunstide kool, tervisekeskus, endise Kehra sovhoosi (mõisa) keskus. Arvukad elamud paiknevad linnaosadena (Uusasula, Keskus, Vana-asula, Ülejõe, Põrgupõhja). Kehra linna elanikkonna dünaamika aastatel 1980-2001 ja perspektiiv aastaks 2013: 1980 1990 1995 1998 2000 2001 2005 2012 2013 3780 3990 3376 3321 3316 3248 3400 4000 4 000 Kaevude ja veepumplate tehniline seisukord: Kehra linna ümbruses on antud tarbimiseks O-Cm T2 kategooria veevaru 500 m3/d. Olemasolevate veeanalüüside järgi veekvaliteediga muid probleeme pole kui väävelvesiniku ja boori suur sisaldus. Kehra ei saa tarbida O-Cm T1 varu kõrgendatud väävelvesiniku ja boori sisalduse tõttu. Puurkaev-pumplate tehnilised andmed on antud tabelis: OÜ Velko AV puurkaev-pumplate tehnilised andmed OÜ Velko AV puurkaev-pumplate tehnilised andmed Puurkaevu, passi ja katastri nr Nimetus, valdaja, asukoht Projekt (kes, millal) Puuri- mise aeg Süga- vus, m Hori- sont Vettandva osa filtri ulatus Mantli läbimõõt mm Eri- deebit m3/m*h Proj tootlikkus m3/h Pump (mark, sügavus, toodang seisund) Nr 1 OÜ Velko AV 1952 102 O-Cm 219 15 9,6 m3/h kat nr 1098 Kooli tn 14 nr 2, A707M OÜ Velko AV 1961 230 Cm-V 192-230 8" 40 EZV6-16, 72,6m, kat nr 1096 Kooli tn 14 17 m3/d, s. halb nr 3,3254 OÜ Velko AV nr 3331 1972 250 Cm-V 187-245 12" 144 40 D-12, 78m, kat nr 1097 Keskuse tn 13 1968 36 m3/h, s. norm. Nr 4 Vana asula OYE-15-16, OÜ Velko AV 1938 100 O-Cm 8" 20,4m,13 m3/h kat nr 1561 Tselluloosi tn 1 s. rahuldav Nr 5 Hakke- katlamaja AS EMV EZV-6-16 6725 OÜ Velko AV nr 10928 1995 60 O 41,4-60 245 227 6,3 m3/h kat nr 9533 Kreutzwaldi tn 4 rahuldav Nr 6 Rdt jaam KM 145 Winner 4C 4-9, OÜ Velko AV 1961 70 O 21,8m, 3 m3/h kat nr 5106 Jaama tn 1 s. hea Linna varustatakse joogiveega kuuest puurkaevust, mille vanus on: Pk 1 - 49 aastat; Pk 2 - 40 aastat; Pk 3 - 29 aastat, Pk 4 - 63 aastat; Pk 5 - 6 aastat; Pk 6 - 40 aastat. Kuna puurkaevu elueaks loetakse 10 000 ööpäeva, ehk ligikaudu 27,4 aastat, on viis kuuest Kehra linna puurkaevust tehniliselt amortiseerunud. Kõik puurkaev-pumplad on veemõõtjatega varustatud. Pk 1 ja Pk 2 jaoks on olemas normidekohane aiaga ümbritsetud sanitaarkaitsetsoon. Pk 3-l puudub sanitaarkaitsetsoon ja vahetus läheduses on sõiduteed. Sanitaarkaitsetsooni loomise võimalus on olemas, kuid see eeldab sõiduteede ümbersuunamist. Pk 4-l puudub hoone ja ka sanitaarkaitsetsoon ning selle loomise võimalus. Puurkaevu vahetus läheduses asuvad sõiduteed ja AS Horizoni paberivabrik. Pk 5 asub pargi territooriumil, läheduses reostusallikad puuduvad. Pk 6-l puudub sanitaarkaitsetsoon ning ka selle rajamise võimalus, puurkaev on küll ümbritsetud aiaga aga see on ebapiisav, vahetus läheduses asub raudtee. Veevõrgu tehniline seisukord: Ühisveevarustuse teenusega on kaetud Uus asula ja Vana asula. 3400 elanikust saavad vee ühisveevarustusest 2698, s.o. ca 83%. Enamikku linna elanikkonnast varustab joogi- ja olmeveega OÜ Velko AV. Elanikkonnast on veemõõtjatega varustatud ca 95 % kõikidest ühisveevarustusega varustatud majadest. Elanike keskmine kodune veetarbimine aastal 2004 on 372 m3/d, mis teeb ühe elaniku ühiktarbimiseks 138 l/in/d. OÜ Velko AV halduses olevate veetorustike kogupikkus on ca 5000 m. Veevõrk puudub Põrgupõhja ja Ülejõe linnaosas. Enamus torustikust on malmtoru, läbimõõduga 50-150 mm. Tuletõrje veevarustuse olukord on halb. Veetorni juures asuv tuletõrjevee mahuti on amortiseerunud ja kasutusest väljas. Kohati on veetorustikule paigaldatud hüdrandid, kuid ei ole tagatud vajalik vooluhulk. Tuletõrjevesi saadakse jõele ehitatud tuletõrje veevõtukohtadest. Puudub tervet linna hõlmav ringvõrk, mis tagaks kõikidele tarbijatele kvaliteetse joogivee ja oleks üheks lahenduseks linna ebapiisava vooluhulga probleemidele täiendava torustiku ehitus: DN 150 – ca 400 m, DN 100 – ca 3700 m, DN 50 – ca 800 m Kanalisatsiooni tehniline seisukord: Kehra linna 3400 elanikust saab ühiskanalisatsiooni kasutada ca 2550 (79%). Lisaks Kehra linna elanikele teenindab linna kanalisatsioon ka Lehtmetsa küla, kust juhitakse ära ca 700 inimese reovesi. Põrgupõhja ja Ülejõe linnaosas kanalisatsioon puudub. Ühiskanalisatsiooniga ühendamata elanikel on reovee kogumiskaevud. Isevoolset kanalisatsioonitorustikku on linnas ca 8 km, mis läbimõõtude järgi jaguneb: Ø150 mm - 1100 m, Ø200 mm - 4200 m, Ø250 mm - 500 m, Ø300 mm - 600 m, Ø400 mm - 350 m, Ø500 mm - 700 m, Ø600 mm - 200 m. Valdav osa isevoolsest torustikust on rajatud 1950-60-ndatel aastatel ja on seega keskmiselt 40 aastat vana. Torustiku materjalina on enamuses kasutatud keraamilist ja asbotsementtoru, suuremate läbimõõtude puhul ka raudbetoontoru. Vanade torustike tehniline seisukord on halb – suur on pinnasevee infiltratsioon, palju on setteid. Kohati on torudesse tunginud puujuured, mistõttu torude läbilaskevõime on vähenenud ja esineb ummistusi. Arvestades suurt liigvee kogust reoveekanalisatsioonis, võib arvata, et kinnistute saju- ja drenaaživesi ning soojakanalite drenaaživesi on kohati juhitud reoveekanalisatsiooni. Jälgides olemasolevate torustike plaane (REI geodeetiline uuring 370-M 1982.a.) on märgata ehituse mõningast plaanipäratust ja stiihilisust. Esineb olukordi, kus reovesi juhitakse otse Jägala jõkke. Kanalisatsiooni survetorusid on Kehras kokku ca 2120 m, millest 920 m kuulub vallale ja ca 1200 m on eravalduses. Peapumpla survetoru pikkus on 660 m, millest 460 m (pumplast Lauristini tänavani) on vahetatud 2003.a Ø225 mm plasttorudest. Lõik Lauristini t. kuni Anija mnt.3 pikkusega 200 m on 1996.a. välja vahetatud DN 225 mm plasttoruga (PVC) ja on heas korras. Reoveepuhasti pumplatest väljub kaks survetoru, millest ühe kaudu pumbatakse reovesi em?eritesse ja teise kaudu eelsetitatud vesi AS Horizon biopuhastisse. Esimene neist on terastoru läbimõõduga 100 mm, pikkus 30 m, ehitatud 1955. ja 1967.a. Toru seisukord on halb. Teine, 230 m pikkune DN 200 mm terastoru, on ehitatud 1996.a., kuid ehituskvaliteet on väga kehv ja toru on avariilises seisus. Survetoru kasutatakse Lehtmetsa küla reovee pumpamiseks peapumplasse. 550 m pikkune toru on ehitatud 1996.a. kaheniidilisena Ø100 mm malmtorudest ja selle seisukord on hea. Nn. Koguduse pumpla survetoru kaudu pumbatakse ära reoveed mõnest hoonest linna Keskuses. Pikkus on ca 200 m, materjal vene päritoluga plast. Ülevaade seisukorrast puudub, kuid probleeme seni esinenud ei ole. Raudteejaama pumpla koos 450 m pikkuse Ø150 mm malmist survetoruga ehitati 1960-ndatel aastatel, kuid seda kasutusse ei võetud. Andmed seisukorra ja kuuluvuse kohta puuduvad. Vallale kuuluvaid reoveepumplaid on Kehras kolm – peapumpla ja kaks puhasti pumplat. Peale nende on veel kaks pumplat Lehtmetsa küla reovete juhtimiseks Kehra reoveepuhastile; Koguduse pumpla mõne linna keskuses asuva hoone kanaliseerimiseks ja nimetatud kasutamata Raudteejaama pumpla. Kehra heitvete pumpla koos malm survetorustikuga DN 150 ehitati 1954a Esialgselt paigaldati pumbad 2,5 NF, hiljem 4NF, 1997a PUMPEX K-86. 1999a AFP 1034 1996a vahetati 200m ja 2002a 460m torustikku plastiktoruga PVC Ø225mm. 2003a novembris käivitus pumpla täiesti uue sisseseadega. Teadaolevad andmed pumplate kohta on toodud järgnevas tabelis: Reoveepumplate tehnilised andmed Pumpla nimetus ja asukoht Ehitus- aasta Pumpla tüüp, reservuaari maht, pumpade arv ja paigaldusviis Kasutatavad pumbad Pumpla seisukord Peapumpla Kreutzwaldi t. 1954 (2003) Raudbetoonist kahekambriline šahtkaev Ø 6 m, sügavus 7 m, sissevoolu sügavus 5 m. Regulleeriv maht 9 m3, käsivõre, 2 kuivpaigaldusega pumpa ABS PUMPS Ltd. AFP 1543.2B-M140/4 Qmax 395,0m3/h, Hmax 26,7m; Øimp 290mm Täielikult renoveeritud 2003. aastal Puhastus-seadmete pumpla 1 (emšeritesse linna põhjapiiril 1955 Raudbetoonist kahekambriline šahtkaev Ø5 m, sügavus 5,5 m, sisse-voolu sügavus 1,8 m. Reservuaari maht 8 m3, käsivõre, 2 kuivpaigaldusega pumpa Nõukogudeaegsed pumbad FG216/24 Q=216 m3/h H=24 m P=37 kW Paigaldatud 1967.a. Täielikult amortiseerunud. Ventilatsioon puudub. Vooluhulkade mõõtmine puudub Puhastusseadmete pumpla 2 (AS Horizon puhastisse), linna põhjapiiril 1996 Kasutusele võetud endine puhasti kontaktbassein. Uputatud pumbad Kaevu Ø 6 m PUMPEX K-102 Q=25 l/s, H=15 m U=400V, P=7 kW Paigaldatud 1996.a. AFP1032.1 M200/2 Q=107 m3/h H=16 m, P=6 kW Paigaldatud 1996.a. Ajutine lahendus Pumpade tootlikkus ebapiisav Koguduse pumpla Kreutzwaldi 1 Raudbetoonist šahtkaev Ø2 m, sügavus 4,5 m, sissevoolu sügavus 3 m. Reguleeriv maht 5 m3, 2 uputatud pumpa PUMPEX K-81-F Paigaldatud 1996.a. Hea Raudteejaama pumpla ANDMED PUUDUVAD OÜ Velko AV (Lehtmetsa), Kose mnt. linna lõunapiiril 1996 Raudbetoonist, kahekambriline, kuivpaigaldusega pump PUMPEX K-102 Q=20 l/s, H=10 m P=5,5 kW Paigaldatud 1996.a. Hea Reoveepuhasti tehniline seisukord: Kehra linna majandus-olmereovesi puhastatakse AS HORIZON reoveepuhastis koos tselluloositööstuse reoveega. Puhasti on avariilises seisukorras. Emšeri nr 1 sein ja sette väljalask lekivad. Emšerite nr 1 ja nr 2 betoonist jaotusrenn on vees leiduvate abrasiivosakeste mõjul kulunud. Liivapüüdja rennid emšerite nr 3 ja 4 ees on vajunud ja pragunenud. Metallkonstruktsioonid on läbi roostetanud. Heitvee vastuvõtukohad: Kehras puudub purgimissõlm. Purgimine on võimalik kanalisatsioonikaevu enne puhastusseadmeid. Sademevee järelpuhastus: Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimiseks kasutatakse kraave ja lahkvoolset sajuvee- ja drenaaživõrku (viimast peamiselt soojuskanalite kuivendamiseks). Üldjoontes on linna sajuvee- ja drenaaživõrk piisavalt ja loogiliselt välja arendatud Keskuses, Uusasulas ja ka paberivabriku territooriumil, kuid selle olukord, arvestades suurt liigvee kogust reoveekanalisatsioonis, jätab ilmselgelt soovida. Põrgupõhjas, Ülejõel ja suuremas osas Vanast asulast on tänu sobivale reljeefile saju- ja pinnasevesi äravoolutatav tänavakraavide abil. Torustiku kohta puuduvad täpsed andmed. Riikliku Ehitusuuringute Instituudi poolt 1982.a. tehtud uuringute järgi on torustiku pikkus umbes 6 km. Ehitatud enamasti keraamilistest või asbotsementtorudest. Vastupidiselt reoveekanalisatsioonile, mis on kohati üle dimensioneeritud, on torustiku läbimõõdud valingvihmade vastuvõtuks ebapiisavad (enamuses 200 mm) ja kalded isepuhastuskiiruste tagamiseks kohati ebapiisavad. Järelpuhastus puudub, kuid sademevee väljalaskudele on otstarbekas rajada puhastid (õlipüüdurid). 3.2.2. Lehtmetsa küla Küla Anija vallas mis jääb Kehra linna kaguserva. Külas elab 757 elanikku, kes moodustavad 303 peret ja kellest ühisveevarustuse ja –kanalisatsiooni teenusega on varustatud 675 (88%). Kaevude ja veepumplate tehniline seisukord: Lehtmetsa külas on kokku 5 puurkaevu, millest 2 on ametkondlikud puurkaev-pumplad (kuuluvad OÜ-le Velko AV) ja 3 erapuurkaevud. Põhiliseks probleemiks on suur põhjavee rauasisaldus. Puurkaev-pumplate tehnilised andmed on antud tabelis: Lehtmetsa küla puurkaev-pumplad Lehtmetsa küla puurkaev-pumplad Puurkaevu, passi ja katastri nr Nimetus, valdaja, asukoht Projekt (kes, millal) Puuri- mise aeg Süga- vus, m Hori- sont Vettandva osa filtri ulatus Mantli läbimõõt mm Eri- deebit m3/m*h Proj tootlikkus m3/d Pump (mark, sügavus, toodang) 56431562 Lehtmetsa küla OÜ Velko AV 1986 110 O-Cm 78,2-110 273168 170 Uusasula OÜ Velko AV 1953 33 O Kuna kahest Lehtmetsa puurkaev-pumplast ühte kasutatakse avaliku veevõtu kohana ja ümbruses torustikud puuduvad, siis näeb kava ette juhul, kui piirkonda rajatakse veevärk, selle puurkaevu tamponeerimise. OÜ-le Velko AV kuuluv puurkaev rahuldab oma toodanguga ka tulevikus küla veevajaduse ja vastab sanitaarnõuetele (sanitaartsoon on tagatud). OÜ Velko AV puurkaevule tuleb ette näha veetöötlus. OÜ Velko AV puurkaevpumplas on 15 m3 veemahuti, mis on rahuldavas seisukorras. Veevõrgu tehniline seisukord: Olemasolev veetorustik on enamuses malmist läbimõõduga 100 mm kogupikkusega ca 865 m. See on kohati üledimensioneeritud ja vesi viibib selles liiga kaua - vananeb. Majaühendused on heas seisukorras. Siibrite seisund on rahuldav. Ühisveevärgi kliendid on 282 korterit, 5 eramut, 1 lastead, 2 aiandit. Ühisveevärgita eramud asuvad võrdlemisi suurel maa-alal hajutatult, mis teeb ühisveevarustuse rajamise sinna võrdlemisi kulukaks. Kanalisatsiooni tehniline seisukord: Olemasolev kanalisatsioonitorustik on ehitatud enam-vähem samal ajal kui Kehra linnaski – 1960-ndatel aastatel põhiliselt 150 mm läbimõõduga asbotsementtorudest. Torustiku pikkus on ca 1000 m Ø150 mm ja ca 150 m Ø200 mm. Varem koguti reoveed Metsa t. ülepumplasse, kust need suunati Kehra linna kanalisatsioonivõrku. Nüüdseks on pumpla tööst välja lülitatud ja jäetud reservi. Veed on ümber suunatud OÜ Velko AV pumplasse. Mõnevõrra hilisemast ajast pärineb Kose mnt. ja Jägala jõe vahelisel alal asuvate elamute kanalisatsioon ja ülepumpla, kuhu juhiti ka 80-ndatel aastatel ehitatud kolme korterelamu reoveed. Survetoru on rajatud Ø100 mm malmtorudest. 1995.a. ehitas OÜ Velko AV Kehra linna piirile Kose mnt. äärde uue ülepumpla ja kogu Lehtmetsa küla reovesi suunati ümber sellesse. Uusi torustikke ehitati Ø150 mm ca 110 m, Ø200 mm ca 320 m. Vana, amortiseerunud ja väikeste kalletega isevoolne süsteem on praktiliselt kogu ulatuses kasutusele jäänud. Antud asumist kaugemale jäävad majapidamised (alusplaani järgi 48) on kanaliseerimata. Kasutatakse kogumis- ja imbkaevusid. Reovesi pumbatakse Kehra linna kanalisatsioonisüsteemi ja puhastatakse AS Horison reoveepuhastis. 3.2.3. Lilli küla Küla Anija vallas Kehrast põhjas Kehra-Jägala-Tallinna maantee ääres. Külas on 133 elanikku (62 peret). Tiheasustatud elamupiirkond on küla põhjaosas, lõunaosas asuvad kolhoosiaegsed farmide ja töökodade maa-alad, kus asub mitu endist puurkaev-pumplat, mis on käesolevaks ajaks rüüstatud ning võivad endast kujutada ohtu põhjaveele. Kaevude ja veepumplate tehniline seisukord: Lilli küla elamuid veega varustav puurkaev on puuritud 1973. aastal ja asub küla põhjapiiril aiamaade vahetus läheduses, st sanitaartsoon praktiliselt puudub. Rõhku reguleeritakse hüdrofooriga (maht 5 m3). Puurkaev-pumpla tehnilised andmed on antud tabelis: Lilli küla puurkaev-pumpla Lilli küla puurkaev-pumpla Puurkaevu, passi ja katastri nr Nimetus, valdaja, asukoht Projekt (kes, millal) Puuri- mise aeg Süga- vus, m Hori- sont Vettandva osa filtri ulatus Mantli läbimõõt mm Eri-deebit m3/m*h Proj tootlikkus m3/d Pump (mark, sügavus, toodang) 3552 Lilli OÜ Velko AV EKE EMV 1973 716 O-Cm 52,8-71,6 10" 6" 76 119 EZB-6-6,3-85 Ajuti ei vasta puurkaevu vesi normidele kõrgema heterotroofsete bakterite arvu tõttu 1 cm3 vees. Näiteks 10.11.2000.a võetud proovis oli vastav näitaja 110. Tellistest ehitatud pumpla hoone on mõõtmetelt väike, kuid seisund on rahuldav. Pumpla on vajalik täielikult rekonstrueerida. Hoone tuleb remontida ja soojustada, vajalik on vahetada puurkaevu päis ning paigaldada uus roostevabast terasest toruarmatuur, II astme pump ja veepuhastusseadmed. Veevõrgu tehniline seisukord: Elamud on suures ulatuses ühisveevärgiga varustatud (varustamata vaid 12 korterit). Torustik on rajatud 1974.aastal ja selle aja kohta erandlikult plasttorust. Kahjuks on selline novaatorlik lahendus nüüdseks amortiseerunud ning vajab täies ulatuses (200m) välja vahetada. Lisaks on vaja laiendada ühisveevärki nimetatud 12 korterini, milleks on vaja paigaldada 100 m torustikku. Kanalisatsiooni tehniline seisukord: Lilli küla on osaliselt kanaliseeritud (12 korterit ilma). Malmtorudest kanalisatsiooni kogupikkus on 300m, mis on vajalik täieliku amortiseerumise tõttu vahetada ning paigaldada lisaks 100m. Reoveepuhastite tehniline seisukord: Lilli asula põhjaservas on säilinud mõned endise reoveepuhasti BIO - 25 konstruktsioonid. Puhasti korpus on säilinud peaaegu täielikult, kuid muutunud kasutuskõlbmatuks. Puhurite hoonest on alles vaid vundament Biotiik on täielikult settega täitunud ja kaetud erineva taimestikuga. Vee-ettevõtjale on olukorra tõsiduse tõttu tehtud ettekirjutus veeseaduse §21 p1 rikkumise tõttu ja kohustatud puudused viivitamatult likvideerima, st rajama uue reoveepuhasti Arvestades külaelanike maksevõimet ja territoriaalsete piirangute puudumist võib osutuda otstarbekaks ökoloogiline märgalapuhasti. Sademevee järelpuhastus: Sademevee kanalisatsioon puudub, ning sademevesi imbub küla piires pinnasesse. 3.2.4. Anija küla Küla samanimelises vallas Kehrast loodes Kose-Jägala ja Raasiku-Kiiu teeristil. 143 elanikku, 69 peret. Küla idaosas asub ka põhiline elamuteala, kuhu kuuluvad üks 12 korteriga ja kolm 8 korteriga korrusmaja ning mitu eramut. Kaevude ja veepumplate tehniline seisukord: Küla varustab joogiveega kaks puurkaevu. Anija mõisa varustava kaevu kohta andmed puuduvad, kuid elamuid varustava puurkaev-pumplate tehnilised andmed on antud tabelis: Anija küla puurkaev-pumpla Puurkaevu, passi ja katastri nr Nimetus, valdaja, asukoht Projekt (kes, millal) Puuri- mise aeg Süga- vus, m Hori- sont Vettandva osa filtri ulatus Mantli läbimõõt mm Eri-deebit m3/m*h Proj tootlikkus m3/d Pump (mark, sügavus, toodang) 3280 Anija küla OÜ Velko AV EKE EMV 1972 70 O-Cm 53,2-70 10" 6" 4" 16 1065 EZB-6-6,3-85 Elamute puurkaevu sanitaarkaitseala vajab korrastamist, samuti aiaga piiritlemist. Perspektiivis on otstarbekas jätkata elanike varustamist veega samast kaevust. Selleks on vajalik puurkaev-pumpla põhjalikult rekonstrueerida. Pumpla hoone on hästi säilinud, ja erilist investeeringut ei vaja peale soojustamise. Puurkaevule on vajalik paigaldada uus päis, pumplasse uus sisseseade. Veevõrgu tehniline seisukord: Kõigis küla elamutsooni majades on võimalik kasutada ühisveevärki, mille kogupikkuseks on 800 m, millest 2000.aastal vahetati 300m uue PEM toruga. Ülejäänud 500m torustiku materjaliks on teras, mis samuti vajab vahetamist. Kanalisatsiooni tehniline seisukord: Anija kanalisatsiooniskeem on kummaline: 12 korteriga majas on kanalisatsiooniga ühendatud nii WCd kui valamud, 8 korteriga majades on kuivkäimlad ja kanalisatsiooniga on ühendatud ainult valamud, eramutel on vaid kogumiskaevud. Kanalisatsiooni pikkus on 800m, sellest 100m 65mm jämedune malmtoru. Ülejäänud 700m on ehitatud nüüdseks peaaegu täielikult läbiroostetanud terastorust, mis lekib nii sisse- kui väljapoole. Selle tunnistuseks on reovee reostuskoormuse sõltuvus sademete hulgast. Kogu kanalisatsioon vajab rekonstrueerimist. Reoveepuhastite tehniline seisukord: Kortermajade reovesi juhitakse küla edelapiiril asuvasse septikusse, mis sisuliselt puhastina ei tööta. Septiku väljundreostusnäitajad on järgnevad: pH - 7,4; BHT7 - 95 mg/l; HA - 54 mg/l; Nüld - 120 mg/l; Püld – 22 mg/l. Nähtub, et tõsiseid probleeme on fosfori ja lämmastiku ärastusega, kusjuures fosfori sisaldus ületas proovivõtmise ajal lubatava 8 korda. Puhastusefekti ei suuda tagada ka kaks setetega täitunud biotiiki. Olukorra parandaks ainult uue reoveepuhasti rajamine. Arvestades elanike maksevõimet ja territoriaalsete piirangute puudumist võib olla otstarbekas ökoloogilise märgalapuhasti rajamine. Sademevee järelpuhastus: Sademevee kanalisatsioon puudub, ning sademevesi imbub küla piires pinnasesse. 3.2.5. Voose küla Küla Anija vallas Kehrast kagus Aruküla-Albu maantee ääres. 96 elanikku, 51 peret. Kaevude ja veepumplate tehniline seisukord: Voose külas on üks puurkaev-pumpla, mis varustab ühte 12 korteriga ja kahte 4 korteriga elumaja rahvamaja ning 5 eramut. Kaevu tehnilised andmed on antud tabelis: Voose küla puurkaev-pumpla Puurkaevu, passi ja katastri nr Nimetus, valdaja, asukoht Projekt (kes, millal) Puuri- mise aeg Süga- vus, m Hori- sont Vettandva osa filtri ulatus Mantli läbimõõt mm Eri-deebit m3/m*h Proj tootlikkus m3/d Pump (mark, sügavus, toodang) 3196 Voose OÜ Velko AV PM EMV 1971 65 O3 30,4-65 10" 6" 38 756 EZB-6-6,3-85 Ülejäänud elamud kasutavad salvkaeve, mille veekvaliteet ei vasta normidele. Pumpla hoone seisukord on mitterahuldav. Puurkaev pumpla vajab täismahulist rekonstrueerimist, et varustada terve küla vajadusi. Veevõrgu tehniline seisukord: Malm- ja terastorudest ning osaliselt plasttorust ehitatud 150 m pikkune ühisveevärk on oma ressursi ammendanud ja vajab rekonstrueerimist. Lisaks on vajalik rajada sama palju uut kanalisatsiooni. Kanalisatsiooni tehniline seisukord: Ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti puuduvad. Kõik elamud on varustatud kogumiskaevudega, mille seisukord ei võimalda vältida puhastamata reovee pääsu loodusesse. Vajalik on rajada 300 m torustikku ja uus reoveepuhasti. 3.2.6. Alavere küla Küla Anija vallas Kehrast lõunas Kose-Kehra ja Aruküla-Albu teeristi lähedal. 457 elanikku, 142 peret. Küla põhjapiiri tähistab Jägalasse suubuv Jõelähtme jõgi. Alavere küla on kunagise Alavere kolhoosi keskus ja selle tõttu on ka küla infrastruktuur arendatud välja põllumajandusliku suurtootmise loogika kohaselt – eristatavad on tootmistsoon (farm, töökoda) küla põhjaosas ning elamurajoon lõunaosas. Küla ja ka selle ümbrus on suhteliselt tihedasti asustatud. Alavere park kuulub looduskaitse alla. Kaevude ja veepumplate tehniline seisukord: Kolhoosiajal varustati küla kahest puurkaevust, kuid tarbimise vähenedes halvema veekvaliteediga Pargi puurkaev 1996.a tamponeeriti. Ka allesjäänud keskuse puurkaevu vesi ei vasta joogivee nõuetele eelkõige lõhna tõttu. Põhjuseks on suur väävelvesiniku kontsentratsioon. Veekvaliteedi parandamiseks on vajalik paigaldada veetöötlusseadmed ja tarbijaid rahuldava surve tagamiseks II astme pump. Pumpla hoone on vajalik remontida ja soojustada. Puurkaevule tuleb paigaldada uus päis ja pumplasse uus armatuur. Keskuse puurkaev-pumpla tehnilised andmed on antud järgnevas tabelis: Alavere küla puurkaev-pumpla Puurkaevu, passi ja katastri nr Nimetus, valdaja, asukoht Projekt (kes, millal) Puuri- mise aeg Süga- vus, m Hori- sont Vettandva osa filtri ulatus Mantli läbimõõt mm Eri-deebit m3/m*h Proj tootlikkus l/s Pump (mark, sügavus, toodang) 1499 Alavere keskus OÜ Velko AV 1965 70 O2-3 21,65-70 146 622 EZB-6-6,3-85 Veevõrgu tehniline seisukord: Kõigil Alavere küla elanikel on võimalus kasutada ühisveevärgi teenust. Valdavalt üle 30 aasta tagasi malm- ja terastorudest rajatud torustik on amortiseerunud ja tekitab selle haldajale pidevaid probleeme. Viimasel talvel sai torustik tõsiseid kahjustusi nii torude lõhkikülmumise kui pinnasekergete tõttu. Torustiku pikkus on umbes 2 km ja töökindluse tagamiseks tuleb see täies mahus rekonstrueerida ja paigaldada tuletõrjenõuetele vastavad hüdrandid. Kanalisatsiooni tehniline seisukord: Kõik Alavere elamud on ühiskanalisatsiooniga ühendatud. Süsteem koosneb isevoolsetest harutorustikest, kahest reoveepumplast ja viimaseid reoveepuhastiga ühendavast survetorustikust. Reoveepumplad renoveeriti 1998.aastal ja uusi investeeringuid ei vaja. Malmist 2,2 km kogupikkusega torustik tuleb koos kaevudega aga kogu ulatuses vahetada. Reoveepuhasti tehniline seisukord: Reovesi kogutakse ja juhitakse reoveepuhastile, mis koosneb kolmest kompaktpuhastist BIO-50. Kaks nendest töötavad ja kolmas on alakoormuse tõttu välja lülitatud. Reoveepuhasti protsess toimib visuaalsel hinnangul normaalselt, aga on moraalselt vananenud ja energiamahukas. BIO tüüpi puhasti on monoplokk-konstruktsiooniga (õhutuskamber ja setiti moodustavad ühise ploki). Reovesi voolab puhasti õhustuskambrisse läbi võre. Õhustuskambri põhjas paiknevad perforeeritud metalltorud, mille kaudu õhk pihustatakse vette. Õhustus on pneumaatiline ja vesi viibib õhustuskambris keskmiselt 24 h. Õhustuskambrist voolab aktiivmudasegu mudataskuna kujundatud setitisse. Aktiivmuda vajub mööda kambri kaldseina alla, kust ta juhitakse tagasi õhustuskambrisse. Kestusõhutus režiimi korral muda mineraliseerub puhastis eneses, millest tulenevalt jääkmuda hulk ei ole eriti suur. Puhastatud vesi voolab üle hammasülevoolu äravoolurenni. Fosfori ja lämmastiku ärastamist BIO-tüüpi puhastites ei ole. Alavere reoveepuhasti väljundreostusnäitajad on järgnevad: pH - 7,2; BHT7 – 6,4 mg/l; HA - 7 mg/l; Nüld - 11 mg/l; Püld – 8,7 mg/l. Nähtub, et tõsiseid probleeme on fosfori ärastamisega, mille sisaldus ületas proovivõtmise ajal lubatava 4 korda. Puhasti metallkorpused on tugevalt roostetanud ning võivad lähiajal hakata lekkima. Järelpuhastuseks on rajatud 3 biotiiki, millest esimene on aga setetega täielikult täitunud ja puhastusefekti ei oma. Kaks viimast biotiiki veel töötavad, kuid needki vajavad puhastamist. Puhurite hoone on hästi säilinud, kuid vajab põhjalikku remonti. Reoveepuhasti territoorium on aiaga piiritletud, kuid see ei taga kõrvaliste isikute ja loomade ligipääsu. Territoorium ja ka reoveepuhasti on suhteliselt korralikult hooldatud, kuid kohati on reovesi voolanud üle puhasti korpuse serva. Kõige eelneva tõttu kujutab Alavere reoveepuhasti lähiajal keskkonnale suurt ohtu. Otstarbekas on reoveepuhasti rekonstrueerida. Arvestades territoriaalsete piirangute puudumist võib kaaluda ka vähem energiamahuka märgalapuhasti rajamist. Sademevee järelpuhastus: Tootmistsoonil oli kunagi sademeveekanalisatsioon, kuid tänaseks on see täielikult amortiseerunud ja täis settinud. Sademevesi asfaltplatsidelt ja räästavesi voolab ümbritsevatele haljasaladele, kus vesi imbub pinnasesse. Ülejäänud asulal on sademeveekanalisatsioon, mis juhitakse puhastamata jõkke. 4. Investeerimisvajadused 4.1. Energeetika 4.1.1 Soojatrassid Kuigi torustike tehnilist seisukorda hinnatakse üldiselt rahuldavaks, on ilmne, et lähema 10 aasta jooksul tuleks Kehra kaugkütte piirkonna soojusvõrgu torud asendada eelisoleeritute vastu. Selle tulemusena väheneksid soojakaod trassides kuni 10 %. See omakorda vabastab ligi 10 % katlamaja(de) võimsust ehk 0,4 MW. Uus trass on ka teenuse pideva ja häireteta pakkumise ja seega ka kvaliteedi parandamise seisukohalt väga oluline. Uue trassi projekteerimisel piirkonda tuleb arvestada kogu kaugküttepiirkona arengut, uusehitusi ja kindlasti trassi optimaalset asukohta ja pikemas perspektiivis uue katlamaja ehitust ning selle asukohta. Alavere olemasolev soojatrass käesoleva arengukavaga hõlmataval perioodil investeeringuid ei vaja. 4.1.2. Katlamajad Kehra Hakkekatlamaja Katlamaja on töötanud tänaseks 11 aastat. Vajalikud investeringud oleks kinnise hakkelao ehitamine, katelde etteveo renoveerimine tigukonveierite väljavahetamisega ja katelde müüritiste vahetus. Sellised investeeringud tagaksid katlamaja töö vähemalt järgmised 10 aastat kuni uue katlamaja projekteerimise ja ehitamiseni. Lehtmetsa katlamaja Katlamaja töötab tipukatlamajana 2 – 3 kuud aastas. Ülejäänud aja on katlamaja reservis kuid töövalmis. Katlamaja ei vaja olulisi investeeringuid ja peale uue katlamaja ehitamist (peale 2013 aastat) kuulub likvideerimisele. Alavere katlamaja Alavere katlamaja on töötanud tänaseks 10 aastat. Vajalikud investeeringud oleks ühe katla vahetamine väiksema katlaga, tarbijate liitumisel ja toodangu suurenemisel vajadus viia katlamaja üle hakkepuidu/saepuru küttele. Vastav projekt ja tehniline lahendus on koostatud 2000 aastal AS Tamult poolt. 4.2. Veevärk ja kanalisatsioon . Veevarustuse- ja kanalisatsiooni arendamiseks on koostatud Kehra linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava, mis on aluseks ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimiseks ja väljaarendamiseks Kehra linnas ja Lehtmetsa külas. Arengukava näeb ette konkreetseid investeeringuprojekte põhjaveehaarde ja veetöötluse väljaarendamiseks, veetorustiku väljaarendamiseks, kanalisatsioonisüsteemi väljaarendamiseks, sajuveekanalisatsiooni väljaarendamiseks ja reoveepuhastuse väljaarendamiseks. Lisaks nimetatud arengukavale on hinnatud ära ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni renoveerimise ja väljaarendamise investeeringumahud ja vajalikud tööd ka Alavere, Anija, Lilli, Voose külade osas. Kehra linna ( koos Lehtmetsa, Ülejõe ja Põrgupõhja ) ühisveevärgi- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimist, rekonstrueerimist ja rajamist valmistatakse ette ja viiakse läbi Ida-Harju ja Keila-Vasalemma veekaitse projekti raames ja osaliselt ( 85 % ) rahastatakse Euroopa Liidu ÜF ( Ühtekuuluvusfond ) vahenditest. 4.2.1. Kehra linn, Lehtmetsa küla – osalemine ühisprojektis 2004. aasta oktoobris sõlmiti Halcrow Grupi, konsortsiumis koos Eesti Veevärk Konsultatsiooniga ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) vahel leping, et arendada veeteenuseid Harju alam-vesikonnas. Ida-Harju ja Keila, Vasalemaa veekaitse tehnilise abi projekti 2001/EE/16/P/PA/005 eesmärgiks oli rahastamistaotluse koostamine Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist (ÜF-ist) vee- ja kanalisatsiooniteenuste parandamiseks antud piirkonnas, eelprojekti koostamine ja geodeetilised mõõdistused kogumahus 564 ha. 9 Harjumaa ja 1 Raplamaa omavalitus koostöös omavalituste omandis olevate vee-ettevõtetega ning koostöös EV Keskkonnaministeeriumiga ja SA-ga Keskkonnainvesteeringute Keskusega kavandab ellu viia Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavat Ida-Harju ja Keila, Vasalemma veekaitseprojekti. Projektiga on hõlmatud järgmised Harjumaa omavalitsused: Omavalitsus Kasusaaja Anija vald OÜ Velko AV Jõelähtme vald OÜ Loo Vesi Keila linn AS Keila Vesi Kuusalu vald OÜ Kuusalu Soojus Maardu linn AS Maardu Vesi Raasiku vald OÜ Raven Rae vald AS Elveso Vasalemma vald Vasalemma vald Viimsi vald AS Viimsi Vesi Projekti käigus teostatakse alljärgnevad tööd: 1. Puurkaev-pumpla(te) renoveerimine 2. Puurkaev-pumpla(te) rajamine 3. Veetöötlus(t)e rajamine 4. II astme pumpla(te) rajamine 5. Veetorustike renoveerimine 6. Veetorustike rajamine 7. Kanalisatsiooni torustike renoveerimine 8. Kanalisatsiooni torustike rajamine 9. Reoveepumpla(te) renoveerimine 10. Reoveepumpla(te) rajamine 11. Reoveepuhasti renoveerimine/rajamine Eelnimetatud punktide tööde maht, ulatus ja sisu on määratud eelprojektis EuropeAid/117812/D/SV/EE - dets. 2005.a. Tööde ligikaudne maksumus on 115 miljonit krooni millest ÜF finantseerib 85 %. Ülejäänud omafinantseering tuleb katta veeettevõtte, omavalitsuse ja vajadusel laenurahast. Ei ole välistatud ka riigipoolne abi soodsa ja pikaajalise laenuna. Tegelik summa moodustub siiski alles peale rahaeraldust, omafinantseringu võimest ja tegelikust projekti eelarvest. 4.2.2. Lilli küla Projekteerimise lähteülesanne: Lilli küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaasajastamiseks on vaja rekonstrueerida puurkaev-pumpla, ühisveevärk ja –kanalisatsioon ning ehitada nii energia- kui loodussäästlik reoveepuhasti. Investeeringuprojektide maksumus: Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine Remont, uute seadmete paigaldamine 0,300 Uuringud, projekteerimine 10% 0,030 Ettenägematud kulud, 10% 0,030 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,015 KOKKU A: 0,375 B. Veevõrgu renoveerimine ja laiendamine Torustiku renoveerimine ja laiendamine plasttorudega PEH/PELM, dn50 300m, hüdrant 0,380 Uuringud, projekteerimine 10% 0,038 Ettenägematud kulud, 10% 0,038 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,019 KOKKU B: 0,475 C. Kanalisatsiooni renoveerimine ja laiendamine Torustik plasttorust PEH/PELM, 400 m 0,440 Uuringud, projekteerimine 10% 0,044 Ettenägematud kulud, 10% 0,044 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,022 KOKKU C: 0,550 D. Reoveepuhasti rajamine Reoveepuhasti paigaldamine 0,300 Uuringud, projekteerimine 10% 0,030 Ettenägematud kulud, 10% 0,030 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,013 KOKKU D: 0,375 Lilli küla kokku 1,775 Koostatud on ekspertiis «Eksperdi arvamus Anija valla Lilli küla reoveepuhasti rekonstrueerimisvõimaluste kohta». 4.2.3. Anija küla Projekteerimise lähteülesanne: Anija küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaasajastamiseks on vaja rekonstrueerida puurkaev-pumpla, ühisveevärk ja –kanalisatsioon ning ehitada nii energia- kui loodussäästlik reoveepuhasti. Investeeringuprojektide maksumus: Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine Remont, uute seadmete paigaldamine 0,200 Uuringud, projekteerimine 10% 0,020 Ettenägematud kulud, 10% 0.020 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,010 KOKKU A: 0,250 B. Veevõrgu renoveerimine Torustiku renoveerimine plasttorudega PEH/PELM, , dn50 500m, hüdrant 0,520 Uuringud, projekteerimine 10% 0,110 Ettenägematud kulud, 10% 0,110 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,055 KOKKU B: 0,650 C. Kanalisatsiooni renoveerimine Torustik plasttorust PEH/PELM, 800 m 0,880 Uuringud, projekteerimine 10% 0,088 Ettenägematud kulud, 10% 0,088 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,044 KOKKU C: 1,100 D. Reoveepuhasti rajamine Reoveepuhasti paigaldamine 0,300 Uuringud, projekteerimine 10% 0,051 Ettenägematud kulud, 10% 0,051 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,026 KOKKU D: 0,375 Anija küla kokku 2,375 4.2.4. Voose küla Projekteerimise lähteülesanne: Voose küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaasajastamiseks on vaja rekonstrueerida puurkaev-pumpla ja olemasolev ühisveevärk, laiendada ühisveevärki ja rajada ühiskanalisatsioon ning reoveepuhasti. Investeeringuprojektide maksumus: Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine Remont, uute seadmete paigaldamine 0,200 Uuringud, projekteerimine 10% 0,020 Ettenägematud kulud, 10% 0,020 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,010 KOKKU A: 0,250 B. Veevõrgu renoveerimine ja laiendamine Torustiku renoveerimine ja laiendamine plasttorudega PEH/PELM, dn50 300m, hüdrant 0,380 Uuringud, projekteerimine 10% 0,038 Ettenägematud kulud, 10% 0,038 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,019 KOKKU B: 0,475 C. Kanalisatsiooni renoveerimine Torustik plasttorust PVC, 300 m 0,300 Uuringud, projekteerimine 10% 0,030 Ettenägematud kulud, 10% 0,030 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,015 KOKKU C: 0,375 D. Reoveepuhasti rajamine Reoveepuhasti paigaldamine 0,260 Uuringud, projekteerimine 10% 0,026 Ettenägematud kulud, 10% 0,026 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,013 KOKKU D: 0,325 Voose küla kokku 1,425 4.2.5. Alavere küla Projekteerimise lähteülesanne: Alavere küla ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaasajastamiseks on vaja rekonstrueerida Keskuse puurkaev-pumpla, reoveepuhasti, ühisveevärk ja -kanalisatsioon. Investeeringuprojektide maksumus: Projekti osa Komponendid Kokku (mln krooni) A. Puurkaev-pumpla rekonstrueerimine Pumpla rekonstrueerimine 0,150 Veepuhastusseadmete paigaldamine 0,450 Uuringud, projekteerimine 10% 0,060 Ettenägematud kulud, 10% 0,060 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,030 KOKKU A: 0,750 B. Veevõrgu renoveerimine Torustiku renoveerimine plasttorudega 2000m , hüdrandid 2,400 Uuringud, projekteerimine 10% 0,240 Ettenägematud kulud, 10% 0,240 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,120 KOKKU B: 3,000 C. Kanalisatsiooni renoveerimine Torustiku renoveerimine plasttorudega 2200m 2,600 Uuringud, projekteerimine 10% 0,260 Ettenägematud kulud, 10% 0,260 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,130 KOKKU C: 3,250 D. Reoveepuhasti rekonstrueerimine Reoveepuhasti rekonstrueerimine 1,500 Uuringud, projekteerimine 10% 0,150 Ettenägematud kulud, 10% 0,150 Projektijuhtimine, ehitusjärelvalve 5% 0,075 KOKKU D: 1,875 Alavere küla kokku 8,875 Lilli, Anija, Voose ja Alavere projekteerimise lähteülesanne ja investeeringute vajadus kokku 12,450 miljonit on välja töötatud 2003. aastal. Seega võib vajaminev investeering suureneda ehituse alustamise ajaks. Praegustel andmetel ei finantseeri ÜF asulaid, kus on veetarbimine ühisveevärgist alla 2000 inimekvivalendi enne 2012 aastat. 5. OÜ Velko AV investeeringute kava Jrk. Nr. Tegevuse nimetus milj. krooni Aeg 2006 2007-2008 2009-2010 2011-2012 2013 Soojamajandus 1 Kehra kaugküttevõrkude renoveerimine 0,5 0,5 2 Kehra kaugküttevõrkude renoveerimine 10,5 3 3 3 1,5 3 Hakkekatlamaja küttehoidla projekt 0,2 0,2 Veemajandus 1 Osalemine ühisprojektis 7 2,0 2,0 2,0 1,0 2 Lilli küla 0,2 0,2 3 Anija küla 4 Voose küla 5 Alavere küla 1,0 Investeeringute käigus tehtavad tööd täpsustatakse tegevuskavades perioodide kohta. 6. Personalipoliitika Eesmärk OÜ Velko AV (edaspidi OÜ) personalipoliitika väljatöötamise ja kõigi töötajateni viimise eesmärgiks on: • tagada seadusandlust ja OÜ eelarve võimalusi arvestades organisatsiooni pidevaks arenguks ja eesmärkide täitmiseks vajalik kompetentne ja pühendunud töötajaskond; • tõsta ja hoida OÜ kui tööandja mainet; • kujundada tugev organisatsioonikultuur, kus hinnatakse avatust, isiklikku arengut, töötaja lojaalsust ja vastutust tulemuste eest. Värbamine Uute töötajate värbamise ja valiku peamiseks eesmärgiks on sobivaima kandidaadi leidmine vakantse ametikoha eesmärkide täitmiseks ning vastastikusel usaldusel põhineva pikaajalise ja efektiivse töösuhte loomiseks. Värbamise ja valiku aluseks on põhimõtted: • Ressursside optimaalseim kasutamine; • Asutusesisese rotatsiooni võimaldamine; • Juhtkonna ja struktuuriüksuste vaheline tihe koostöö; • Värbamisprotsess on avalik, objektiivne ja õiglane. Arendamine OÜ soodustab ja väärtustab inimeste pidevat professionaalset arengut ning töötajate omaalgatust, luues töötajate jaoks enesetäiendamist soodustava keskkonna ja oskusteabe omandamise võimalused. Arendustegevus toimub koostöös juhtide ja alluvate vahel, eesmärgiga arendada OÜ eesmärkide saavutamise efektiivsust läbi tegevuste planeerimise ja hindamise ning juhtide ja töötajate kompetentside arendamise. Töötajate individuaalse arengu kavandamine ja töösoorituse hindamine toimub iga-aastase arenguvestluse käigus vastavalt OÜ arenguvestluste läbiviimse juhendile. Arenguvestluste ülesandeks on tagada töötajate eesmärkide ja väärtuste ühendamine OÜ omadega ja anda tagasisidet. Arenguvestluste eesmärgiks on ka koolitusvajaduste väljaselgitamine ja saadud info alusel koolituse planeerimine. Tööalase koolituse eesmärgiks on luua eeldused kompetentside arendamiseks, et tagada nii OÜ ees eesmärkide täitmine kui ka pidev areng. Tulemuste mõõtmine Tagamaks OÜ elujõuline areng, on oluline jätkuvalt tegeleda tulemuste mõõtmise süsteemi loomise ja täiendamisega. Resultaadiks on pidev tööprotsesside korrastamine, efektiivistamine ja adekvaatne tööprotseduuride kirjeldus, eesmärkide püstitamise-, raporteerimise-ja tagasisidesüsteemi loomine ja teistegi juhtimissüsteemi oluliste mõõtmiselementide kasutamine igapäevatöös, mis annavad ülevaate tulemustest ja tulevikuvajadustest. Juhtimine Läbi süsteemse juhtimisprogrammi luuakse alus stabiilsele arengule järgnevatel perioodidel, kus määratletakse edu toovad lähenemisviisid ning rakendatakse pidevas arengus olevad töövahendid. Juhtimine OÜ-s on objektiivsetel hinnangutel põhinev ja demokraatlik, saavutades eesmärgid töötajaid kaasates, arendades, meeskonnatööd tehes ja tunnustust jagades. Seepärast hindab OÜ eriti kõrgelt juhte, kes on avatud, töötajatele kättesaadavad ning nende tegevus nähtav. Kõrgelt hinnatakse töötajaid ja allüksusi, kes järjekindlalt jagavad oma teadmisi ja kogemusi teistega kas vahetu tööprotsessi või organisatsiooni-siseste kommunikatsioonikanalite kaudu. Tasustamine Töö tasustamise ehk palkade määramisel lähtume nii töötaja kompetentsist kui ka panusest OÜ eesmärkide täitmisse, eesmärgiga maksta töötajale hea töö eest väärilist ning adekvaatset tasu. Töö tasustamise põhimõtted ja kord on legaalsed, üksteisega sobivad ja kõigile töötajatele avalikud. Töötajaid eelistatakse tasustada otsesel teel makstes palka, mis koosneb vastavast ametipalgast, diferentseeritud palgamäärast ja töötulemusel põhinevast lisatasust ning erandkorras makstavast preemiast. Motivatsioon OÜ stimuleerib töötajaid järgmiste motivaatorite abil: 1. töö eest saadav tasu (vt. p 6. Tasustamine) 2. töökeskkond (füüsiline keskkond, mikrokliima, suhtlemine ja suhted töökohal) 3. töö (töö sisu ja eneseteostuse võimalused, arenemisvõimalused) Sisekommunikatsioon Sisekommunikatsiooni puhul hindab OÜ ja kujundab jätkuvalt avatud, regulaarset ja tõhusat info liikumist juhtkonna ja struktuuriüksuste, kolleegide ning ülemus-alluva vahel, eesmärgiga tõhustada koostööd ning suurendada OÜ-s töötajate «meie»-tunnet. Väärtused OÜ väärtustab töötajasõbralikku keskkonda ning peab töötajaid meeles oluliste sündmuste ja tähtpäevade puhul. Hindame pikaajalist ja/või silmapaistvat panustamist OÜ eesmärkide saavutamisel, tunnustades tublimaid ning staažikaid töötajaid. OÜ väärtustab oma töötajaid kindlustades neid ohutute ja tervislike töötingimustega. Töötingimuste nõuetele vastavust ning töötajate tervist kontrollitakse pidevalt. Soodustame tervislikke eluviise ja töövälisel ajal sportimist 7. Visioon aastal 2013 Projekteeritud uus Kehra kaugküttevõrk ja vahetatud 80 % olemasolevast torustikust. Alustatud uue katlamaja projekteerimist. Viidud ellu veeprojektid. Moodustatud korteriühistud ja kõigi klientidega lepingulised suhted OÜ omab väljaõpetatud kaadrit ja on arenev ning jätkusuutlik 8. Arengukava täitmine OÜ Velko AV arengukava on strateegiline dokument, millega tihedas seoses töötatakse välja iga-aastased tegevuskavad ja sõnastatakse arendusülesanded. Arengukava lahutamatu osana vaadeldakse lisatud projektide dokumentatsiooni. Arengukava arutatakse OÜ Velko AV nõukogu iga aasta viimasel istungil. Vajadusel tehakse täiendusi ja parandusi. Arengukava igaaastase täitmise ettekande ja oma ettepanekud arengukava muudatusteks teeb OÜ Velko AV juhatus. Arengukava on 01.02.2006.a OÜ Velko AV nõukogu poolt heaks kiidetud ja saadetud osanike üldkoosolekule kinnitamiseks.