Maardu Linnavolikogu — Maardu linna põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 51, 593

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse paragrahvi 22 lõike 1 punktist 9 ja lähtudes Maardu Linnavalitsuse 14.02.2006. a. protokollilisest otsusest nr 12 Maardu Linnavolikogu määrab: 1. Kinnitada Maardu linna põhimääruse uus redaktsioon (lisatud). 2. Maardu Linnavolikogu 30. mai 2000. a määrusega nr 39 kinnitatud «Maardu linna põhimäärus» tunnistatakse kehtetuks. 3. Määrus jõustub 10. märtsil 2006. a. Volikogu esimees Leo REPPONEN Lisa Kinnitatud Maardu Linnavolikogu 28. veebruari 2006. a määrusega nr 96 MAARDU LINNA PÕHIMÄÄRUS I ÜLDSÄTTED Paragrahv 1 Maardu linna kohalik omavalitsus (1) Maardu linna kohalik omavalitsus on põhiseaduses sätestatud omavalitsusüksuse-linna- demokraatlikult moodustatud võimuorganite õigus, võime ja kohustus seaduste alusel iseseisvalt korraldada ja juhtida kohalikku elu, lähtudes linnaelanike õigustatud vajadustest ja huvidest ning arvestades linna arengu iseärasusi. (2) Maardu linn on riigi territooriumi haldusjaotusel põhinev, seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega haldusüksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse omavalitsuslikku haldamist. (3) Maardu linna kohalik omavalitsus teostub demokraatlikult moodustatud esindus- ja võimuorganite kaudu, samuti kohaliku elu küsimustes rahvaküsitluse või rahvaalgatuse teel. Paragrahv 2 Maardu linna kohaliku omavalitsuse põhimõtted Kohalik omavalitsus Maardu linnas rajaneb järgmistel põhimõtetel: 1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; 2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste kohustuslik tagamine; 3) seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; 4) linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel; 5) vastutus oma ülesannete täitmise eest; 6) tegevuse avalikkus; 7) avalike teenuste osutamine soodsaimatel tingimustel. Paragrahv 3 Maardu linna kohaliku omavalitsuse õiguslikud alused (1) Maardu linn, kohaliku omavalitsusüksusena, juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest riigi õigusaktidest, käesolevast põhimäärusest ja teistest Maardu linna õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest ning lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsuseüksustega või nende liitudega. (2) Maardu linna kohalik omavalitsus otsustab talle seadusega pandud kohaliku elu küsimusi ja korraldab nende lahendamist, samuti lahendab kõiki neid kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite või kellegi teise pädevusse. (3) Maardu linn on avalik-õiguslik juriidiline isik, keda esindavad seaduste ja linna põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires linnavolikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ning linnapea. Maardu linna võivad esindada ka teised isikud, kellele on vastavad volitused antud Maardu linna õigusaktidega sätestatud korras. (4) Maardu linnal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. Paragrahv 4 Maardu linna omavalitsusorganid (1) Maardu linna omavalitsusorganid on: 1) linnavolikogu – omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel neljaks aastaks; 2) linnavalitsus – linnavolikogu poolt moodustatav täitevorgan. Paragrahv 5 Maardu linna kui omavalitsusüksuse ülesanded (1) Korraldada linnas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, avalikku korda, territoriaalplaneerimist, linnasisest ühistransporti ning linna teede ja tänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. (2) Korraldada linnas lasteaedade, koolide, raamatukogu, rahvamaja, spordibaaside, sotsiaal- ja tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist juhul kui need on linna omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatud ülesannetele otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi: 1) mis on talle pandud teiste seadustega; 2) mis ei ole seadusega antud kellegi teise otsustada ja korraldada. (4) Omavalitsusüksus täidab riiklike kohustusi: 1) mis on talle pandud seadusega; 2) mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja linnavolikogu vahelisest lepingust. (5) Käesoleva paragrahvi 4. lõike punkti 1 alusel omavalitsusele pandud kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. (6) Maardu kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate ülesannete realiseerimine tagatakse linna arengukava ja eelarve kujundamisega ning maksusüsteemi rakendamisega seadusega määratud ulatuses ja korras. Paragrahv 6 Maardu linna omavalitsusorganite suhted riigiorganitega (1) Maardu linna omavalitsusorganite ning riigi valitsusasutuste suhted põhinevad seadustel ning lepingutel. (2) Maardu linnavolikogu valib Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindajad ning Harju Maakohtusse rahvakohtunikukandidaadid seaduses sätestatud korras. (3) Maardu omavalitsusorganid ei tohi delegeerida oma ülesandeid ja pädevust ning nende täitmiseks seadusega ettenähtud vahendeid riigi valitsusasutustele. Paragrahv 7 Maardu linna suhted teiste omavalitsusüksustega (1) Maardu omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks ja kaitsmiseks ning ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsustega. (2) Maardu linnal on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja muid ühendusi. Paragrahv 8 Maardu linna lipp ja vapp (1) Maardu linna sümbolid on lipp ja vapp. (2) Maardu linna lipp koosneb kolmest osast: 1) esimene osa koosneb sinisest vöödist, mille laius on 2/7 lipu laiusest; 2) teine osa koosneb valgest vöödist, mille laius on 3/7 lipu laiusest; 3) kolmas osa koosneb sinisest vöödist, mille laius on 2/7 lipu laiusest. (3) Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7 : 11. (4) Lipu normaalsuurus on 100 x 157 cm. (5) Maardu linna vapp on kujutatud gooti kilbil. Kilbi tumesinisel põhjal, vapi keskel on kujutatud hõbedane kirka, mille teine ots on kujutatud ankruna. Kirka lühendatud varreosa toetub hõbedasele merelainele. Kahte hõbedast lainetriipu eraldab sinine laine. Teise hõbedase laine keskosa puutub kokku ankru ülemise osaga. Vapi värvid on sinine ja hõbehall. Paragrahv 9 Maardu linna lipu ja vapi kasutamise kord (1) Maardu linna lipu kasutamise kord: 1) Maardu linna lippu võivad heisata kõik linnakodanikud eramajadel, ette-võtted, asutused ja organisatsioonid oma hoonetel, lipuhoidjasse või lipumasti; 2) heisatav lipp peab vastama Maardu Linnavolikogu poolt kinnitatud kirjeldusele, olema puhas ja terve; 3) lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem lipu laiusest, seinalipu varda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest. 4) heisatud lippudel jääb lipukanga alumine serv vähemalt kolme meetri kõrgusele maapinnast; 5) Maardu linna lippu võib heisata riigipühadel ning tähtpäevadel (riigilipu heiskamise päevadel ehk lipupäevadel), linna juubelil ja perekondlikel pidupäevadel; 6) lipu heiskamiseks muude sündmuste puhul või kasutamiseks avalikel üritustel annab sellekohase korralduse või loa linnavalitsus; 7) linna lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8.00 ja langetatakse päikeseloojangul, kuid mitte hiljem kui kell 22.00; 8) Maardu Linnavalitsuse hoonel võib linna lipp olla heisatud ööpäevaringselt; 9) Maardu linna lipu heiskamisel leinalipuna kinnitatakse lipu ülemisse otsa 100 mm laiune must lint, mille mõlemad otsad ulatuvad lipukanga alumise servani või heisatakse lipp poolde lipumasti; 10) Maardu linna lippu võib heisata üksi või koos Eesti riigilipuga. Üks lipp teist ei asenda. Linna lipu mõõtmed ei või koos riigilipuga heiskamisel ületada riigilipu mõõtmeid; 11) kui Maardu linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, linna lipp vasakul; 12) kui linna lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mõne välisriigi lipuga ning maakondade ja linnade-valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud maakondade tähestikulises järjekorras. Maardu linna lipp asetseb vasakul äärel. Lipud peavad olema ühelaiused, heisatud iga lipp eri lipuvardasse või masti ja samale kõrgusele; 13) kasutamiskõlbmatuks muutunud linna lipp hävitatakse sündsal viisil; 14) Maardu linna lipu alusel vimplite valmistamine ja müük võib toimuda ainult linnavalitsusega sõlmitud sellekohase lepingu alusel. (2) Maardu linna vapi kasutamine: 1) Maardu linna vapi kujutist kasutavad oma pitsatitel ja dokumendiplankidel Maardu Linnavolikogu ja Maardu Linnavalitsus; 2) Maardu linna vapi kujutise kasutamine linnaasutuste pitsatite, dokumendiplankide, trükiste ning embleemide ja siltide kujunduselemendina, kooskõlastatakse eelnevalt linnavalitsusega; 3) linnavapi või sellega äravahetamiseni sarnaste kujutiste kasutamine tööstus- ja käsitöötoodete valmistamisel müügiks toimub ainult linnavalitsusega sõlmitud sellekohase lepingu alusel. Paragrahv 10 Maardu linna aukodanik (1) Aukodaniku nimetus «Maardu linna aukodanik» on Maardu linna poolt omistatav aunimetus. (2) Aukodaniku nimetus omistatakse füüsilisele isikule linnale osutatud teenete eest või linnapoolse erilise austusavaldusena. (3) Aukodaniku nimetuse omistamise otsustab linnavolikogu. (4) Maardu linna aukodaniku statuudi kinnitab linnavolikogu. Paragrahv 11 Maardu linna teenetemärk (1) Maardu linna teenetemärk antakse füüsilisele isikule Maardu linnale osutatud eriliste teenete eest. (2) Teenetemärgi andmise otsustab linnavalitsus. (3) Maardu linna teenetemärgi statuudi kinnitab linnavolikogu. Paragrahv 12 Linnapea ametiraha (1) Maardu linnapea ametitunnuseks on linnapea ametiraha. (2) Linnapea ametiraha kandmise ainuõigus on Maardu linnapeal linnavalitsuse ametisse kinnitamise momendist kuni linnapea volituste lõppemiseni. Linnapea volituste lõppemisel annab ametist lahkuv linnapea ametiraha üle uuele valitud linnapeale. (3) Linnapea ametiraha kantakse ametlike või pidulike ürituste ajal linna esindusfunktsioonide täitmisel. Paragrahv 13 Asjaajamiskeel (1) Asjaajamiskeel Maardu omavalitsusorganites ja linna asutustes on eesti keel. II MAARDU LINNA PIIR Paragrahv 14 Maardu linna piir (1) Maardu linna piir on määratud Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusega. (2) Linna piiride muutmise algatamine võib toimuda Vabariigi Valitsuse või linnavolikogu poolt. (3) Linna piiride muutmise otsustab Vabariigi Valitsus. (4) Maardu linna piire ei tohi muuta kohaliku omavalitsuse arvamust ära kuulamata. (5) Maardu linna piir looduses kooskõlastatakse naaberomavalitsusüksustega seaduses sätestatud korras ja tähistatakse linna suubuvatel teedel. III MAARDU LINNA ELANIK Paragrahv 15 Linnaelaniku mõiste (1) Maardu linna elanik on isik, kellel on alaline elukoht Maardus. (2) Muudel isikutel on Maardus viibides linnaelanikega võrdsed õigused ja kohustused kui seaduse või selle alusel antud õigusaktidega ei ole sätestatud teisiti. Paragrahv 16 Linnaelaniku valimisõigus (1) Maardu linnaelanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt põhiseadusele ja teistele seadustele. IV MAARDU LINNAVOLIKOGU Paragrahv 17 Omavalitsusüksuse esinduskogu (1) Maardu linnavolikogu kui kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel, ühetaolistel ja otsestel valimistel salajasel hääletamisel. (2) Maardu linnavolikogu peab olema vähemalt 21-liikmeline. (3) Linnavolikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määrab volikogu oma otsusega. Volikogu liikmete arv peab olema paaritu arv. (4) Kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult linnaelanike huvides ja nende nimel. Volikogu võib linnaelanike tahte väljaselgitamiseks läbi viia rahvaküsitlusi. Küsitlus viiakse läbi volikogu poolt kehtestatud korras. (5) Linnavolikogu kinnitab seaduses sätestatud alustel oma struktuuri ja töökorra ning lahendab seaduse või käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (6) Linnavolikogu esindab ja tema tööd korraldab volikogu esimees, kes valitakse kõrgharidust ning vähemalt neljaaastast avaliku teenistuse staa�i omavate volikogu liikmete hulgast ja kes valdab eesti keelt kõrgtasemel. (7) Linnavolikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päevast. Paragrahv 18 Linnavolikogu liige (1) Maardu linnavolikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusele. (2) Linnavolikogu liige juhindub seadusest, linna õigusaktidest ning linnaelanike vajadustest ja huvidest. (3) Linnavolikogu liikme tegevus oma volituste täitmisel on avalik. (4) Linnavolikogul on õigus maksta volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvitust volikogu kehtestatud korras ja määras. (5) Linnavolikogu esimehe või ühe volikogu aseesimehe ametikoht võib volikogu otsusel olla palgaline. (6) Linnavolikogu liige ei tohi osa võtta volikogu sellise üksikakti arutamisest ja otsustamisest, mille suhtes on tal huvide konflikt vastavalt korruptsioonivastase seaduse paragrahvile 25 lõikele 1. (7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on volikogu liige kohustatud enne küsimuse arutelu algust tegema avalduse enda mitteosalemise kohta antud päevakorrapunkti arutamisel. Vastav märge fikseeritakse volikogu istungi protokollis. Küsimuste arutamiseks ja otsustamiseks vajalik kvoorum on selle volikogu liikme võrra väiksem. (8) Linnavolikogu liige on kohustatud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni korruptsioonivastases seaduses sätestatud korras. (9) Linnavolikogu liikme eesti keele suuline ja kirjalik oskus peab tal võimaldada osa võtta volikogu tööst, see tähendab: 1) mõista õigusaktide ja teiste tekstide sisu; 2) teha ettekandeid päevakorraküsimustes ning avaldada oma arvamust kõne ja sõnavõtu vormis; 3) esitada küsimusi ja teha ettepanekuid; 4) suhelda valijatega, vastata pöördumistele, avaldustele ja järelpärimistele. Paragrahv 19 Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine (1) Maardu linnavolikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 1) volikogu tegutsemisvõimetuks osutumisega; 2) tagasiastumisega; 3) isiku püsiva elukoha muutusega, kui püsiv elukoht ei asu Eesti rahvastikuregistri andmetel Maardu linnas; 4) Eesti kodakondsuse kaotamisega; 5) valimisega Vabariigi Presidendiks või Euroopa Parlamendi liikmeks, nimetamisega riigisekretäriks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks, kohtunikuks või prokuröriks; 6) nimetamisega Maardu linna kohaliku omavalitsuse ametnikuks; 7) asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses, välja arvatud osavõtt õppekogunemisest; 8) tahtliku kuriteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega või seoses jõustunud kohtuotsusega, millega tühistati Maardu linna valimiskomisjoni otsus tema registreerimise kohta volikogu liikmeks, tema kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadusega sätestatud nõuetele mittevastamise tõttu, kui Riigikohtule esitatud kassatsioonkaebust ei võetud menetlusse või Riigikohus on kaebuse läbi vaadanud ja rahuldamata jätnud; 9) teovõimetuks tunnistamisega valimisõiguse osas; 10) surmaga. Paragrahv 20 Volikogu liikme volituste peatumine (1) Maardu linnavolikogu liikme volituste peatumine tähendab tema ajutist vabanemist volikogu liikme ülesannete täitmisest. (2) Linnavolikogu liikme volitused peatuvad: 1) kui volikogu liige on valitud Maardu linnapeaks või kinnitatud linnavalitsuse liikmeks ; 2) kui volikogu liikme suhtes on kohaldatud tõkendina vahi alla võtmist kestusega üle kolme kuu; 3) tema avalduse alusel selles näidatud tähtajaks, mis ei või olla lühem kui kolm kuud; 4) kui ta on puudunud volikogu istungitelt kolme järjestikuse kuu jooksul, arvestamata kuid, millal volikogu istungeid ei toimunud; 5) Vabariigi Valitsuse liikme volituste täitmise ajaks kuni Vabariigi Valitsuse liikme volituste lõppemiseni. (3) Käesoleva paragrahvi 2.lõike punktis 1 sätestatud piirang ei kehti volikogu uude koosseisu valitud eelmise koosseisu poolt valitud linnapea ja kinnitatud valitsuse liikme suhtes, kes jätkavad oma tegevust kuni volikogu poolt uue valitsuse kinnitamiseni. Paragrahv 21 Volikogu asendusliige (1) Käesoleva põhimääruse paragrahvides 19 ja 20 sätestatud juhtudel astub volikogu liikme asemele volikogu asendusliige. Asendusliige määratakse valimiskomisjoni otsusega valimiskomisjoni kinnitatud asendusliikmete nimekirja alusel. (2) Volikogu liikme volituste taastumisel lõpevad selle asendusliikme volitused, kes on viimasena määratud asendama volikogu liiget sama erakonna või valimisliidu kandidaatide hulgast. Volikogu liikme volitused taastuvad valimiskomisjoni otsuse jõustumise hetkest. Paragrahv 22 Linnavolikogu pädevus (1) Linnavolikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 1) linnaeelarve vastuvõtmine ja muutmine ning majandusaasta aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) linna eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja linna eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) linnavara valitsemise korra kehtestamine; 7) linna arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) linna põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine linna piiride või linna nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 12) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, linna valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjoni moodustamine; 13) linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine; 14) linnapea valimine; 15) linnavalitsuse liikmete arvu ja linnavalitsuse struktuuri kinnitamine; 16) linnavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine linnavalitsuse liikmete kohustustest; 17) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele; 18) linnapeale töötasu määramine; 19) linnavolikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 20) linnavolikogu esimehele või aseesimehele töötasu või hüvituse määramine; 21) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22) linna esindamise korra kehtestamine; 23) linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 24) linna osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 25) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 26) linna esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 28) linna ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja tühistamine; 29) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 30) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 31) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 32) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 33) linna ametiasutuse ja linna ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 34) linnaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 35) linna ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 36) kaevetööde eeskirjade ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirjade kehtestamine; 37) koerte ja kasside pidamise eeskirjade kehtestamine; 38) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirjade kehtestamine; 39) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 40) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 41) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine; 42) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimusi otsustab volikogu, kes võib delegeerida nende küsimuste lahendamise valitsusele. (3) Muudatuste tegemine eelarveaasta jooksul linnavalitsuse struktuuris ja teenistujate koosseisus, volikogu poolt kinnitatud palgafondi piires, delegeeritakse linnavalitsusele. Paragrahv 23 Linnavolikogu struktuur (1) Linnavolikogu töötab täiskoguna. Linnavolikogu tööorganid on eestseisus, alatised ja ajutised komisjonid ning fraktsioonid. (2) Linnavolikogu ning tema komisjonide ja fraktsioonide asjaajamise korraldamise tagab volikogu sekretär-asjaajaja. (3) Linnavolikogu töövorm on istung. Paragrahv 24 Linnavolikogu eestseisus (1) Linnavolikogu eestseisus on volikogu töö paremaks korraldamiseks moodustatud kogu. Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja alatiste komisjonide esimehed. Volikogu eestseisuse koosseisu kinnitab volikogu. Eestseisuse volitused ja töökord sätestatakse volikogu töökorras. Paragrahv 25 Linnavolikogu komisjon (1) Linnavolikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone ja määrab nende tegevusvaldkonnad. (2) Komisjonide esimehed ja aseesimehed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. (3) Teised komisjoni liikmed (v.a revisjonikomisjon) kinnitatakse komisjoni esimehe esildusel. (4) Vähemalt ühe komisjoniliikme kohta teeb esildise linnavalitsus. (5) Volikogu alatine komisjon: 1) selgitab välja kohaliku omavalitsuse poolt lahendamist vajavad linnaelu probleemid ja teeb ettepanekuid nende lahendamiseks; 2) töötab välja tegevuskavad ja esitab need volikogule kinnitamiseks; 3) algatab volikogu määruste ja otsuste eelnõusid; 4) esitab arvamusi talle läbivaatamiseks saadetud Maardu linna õigusaktide eelnõude kohta; 5) kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist; 6) teeb ettepanekuid istungil arutusele tulevate küsimuste kohta; 7) vastab volikogu poolt edastatud linnaelanike avaldustele ja ettepanekutele, mis puutuvad antud komisjoni pädevusse. (6) Komisjonidele suunavad materjale läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees, linnavalitsus ja linnapea. (7) Ühekordsete või ajutist iseloomu omavate ülesannete täitmiseks võib volikogu moodustada ajutisi komisjone, mille volituste ulatus ja kestus ning koosseis sätestatakse volikogu poolt komisjoni moodustamisel. (8) Komisjoni töövormiks on koosolek. Koosolek on otsustusvõimeline kui sellest võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust, sealhulgas esimees või aseesimees. Komisjon teeb otsustuse kui selle poolt on üle poole kohalolevatest liikmetest. (9) Komisjonil on õigus kaasata oma tegevuse asjatundjaid ning tellida sõltumatuid ekspertiise volikogu poolt eraldatavate vahendite arvelt. (10) Komisjon annab aru tehtust tööst volikogu ees vähemalt kord aastas. Paragrahv 26 Linnavolikogu fraktsioon (1) Linnavolikogu fraktsiooni võivad moodustada ja registreerida vähemalt neli volikogu liiget, esitades volikogule vastavasisulise kirjaliku avalduse. (2) Linnavolikogu liige võib kuuluda ainult ühte fraktsiooni. (3) Fraktsiooni liikmel on õigus igal ajal lahkuda fraktsioonist, informeerides sellest kirjalikult linnavolikogu esimeest. (4) Fraktsiooni liikme võib fraktsioonist välja arvata kõigi ülejäänud fraktsiooni liikmete ühisel otsusel, mis on kõigi nende poolt allkirjastatud. Vastav otsus edastatakse linnavolikogu esimehele, kes teeb selle teatavaks järgmisel linnavolikogu istungil. Paragrahv 27 Revisjonikomisjon (1) Volikogu moodustab oma volituste ajaks linnavalitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. (2) Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel. (3) Revisjonikomisjon kontrollib vähemalt kord aastas: 1) linnavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust linna eelarvele; 3) linna ametiasutuste ja munitsipaalasutuste raamatupidamise õigsust ning linna vara kasutamise sihipärasust; 4) linna poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) volikogu ülesandel linnavalitsuse ja linna ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (4) Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult linnavalitsusele, kes võtab kümne päeva jooksul pärast revisjoniakti saamist seisukoha ning esitab selle koos aktiga volikogule. (5) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (6) Revisjonikomisjon peab enne linnaeelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma töö tulemustest aru andma ning esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. Paragrahv 28 Küsimuste arutelu volikogus (1) Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asendaja. (2) Volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. (3) Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. Volikogu esimehe valimised korraldab linna valimiskomisjon ning valimistulemused tehakse kindlaks valimiskomisjoni otsusega. Sama kord kehtib ka volikogu järgmistel istungitel, kui esimesel istungil ei osutunud volikogu esimees valituks. (4) Volikogu istungid on avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (5) Volikogu arutab istungi kutses märgitud ja volikogu poolt nõutavas korras ettevalmistatud küsimusi. (6) Volikogu istungist võivad sõnaõigusega osa võtta linnavalitsuse liikmed, linnasekretär, samuti volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. Paragrahv 29 Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. (2) Hääletamine volikogus on avalik. (3) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (4) Volikogu otsustused fikseerib istungi juhataja. (5) Volikogu otsustused tehakse poolthäälte enamusega. Käesoleva põhimääruse paragrahvi 22 1. lõike punktides 2,4,6-10,13,14,17, 23 ja 26 ettenähtud küsimustes otsustuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. Paragrahv 30 Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, linnavalitsusele, linnapeale või linnavalitsuse liikmele. (2) Umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil. Umbusaldus algatatakse enne päevakorrapunktide arutelude juurde asumist. Umbusalduse algatajate esindaja esineb ettekandega ja annab umbusaldusavalduse istungi juhatajale üle. Umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (3) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe, komisjoni aseesimehe või revisjonikomisjoni liikme tema kohustustest. (4) Umbusalduse avaldamine vabastab linnapea ametist ja linnavalitsuse liikme linnavalitsuse liikme kohustustest. (5) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis ei saa samale isikule kolme kuu jooksul samal põhjusel algatada uut umbusalduse avaldamist. (6) Umbusaldusmenetlus viiakse läbi volikogu töökorras sätestatud korras. Paragrahv 31 Linnavolikogu esimees (1) Linnavolikogu esimees: 1) korraldab linnavolikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid, eestseisuse koosolekuid ning korraldab nende ettevalmistamist ja linnavolikogu õigusaktide menetlemist; 2) esindab Maardut ja linnavolikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning linnavolikogu poolt antud pädevusele; 3) kirjutab alla linnavolikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele dokumentidele ning peab linnavolikogu nimel kirjavahetust; 4) korraldab ja kontrollib linnavolikogu määruste ja otsuste täitmist; 5) täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. (2) Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe ning komisjoni esimehe ja aseesimehe volitused lõpevad samaaegselt tema volikogu liikme volituste peatumisega või ennetähtaegse lõppemisega. Paragrahv 32 Linnavolikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Maardu linna valimiskomisjon kutsub valitud volikogu kokku hiljemalt seitsmendal päeval valimistulemuste väljakuulutamise päevast arvates. Linnavolikogu uue koosseisu esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Linnavolikogu valib uue koosseisu esimesel istungil volikogu koosseisu volituste ajaks oma liikmete hulgast salajasel hääletamisel linnavolikogu esimehe. (3) Linnavolikogu esimehe kandidaadi võib üles seada linnavolikogu liige. Kandidaatide nimekirja kantakse nende kandidaatide nimed, kes annavad kirjaliku nõusoleku kandideerida. Oma kandidatuuri võivad nad taandada kuni kandidaatide nimekirja sulgemiseni. Kandidaatide nimekiri suletakse kui selle poolt hääletab enam volikogu liikmeid kui vastu. (4) Pärast nimekirja sulgemist kuulutab istungi juhataja välja vaheaja. Linna valimiskomisjon valmistab ette hääletamissedelid, kandes neile volikogu esimehe kandidaatide nimed tähestikulises järjekorras ja viib Maardu linna volikogu töökorras sätestatud korras läbi salajase hääletamise ning koostab protokolli hääletamistulemuste kohta. Protokollile kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (5) Linnavolikogu esimeheks osutub valituks kandidaat, kes saab linnavolikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi valimiste lisavoor kahe enamhääli saanud kandidaadi vahel volikogu töökorras sätestatud korras. (7) Valimistulemused vormistatakse valimiskomisjoni otsusega, mis jõustub allakirjutamisega. (8) Linnavolikogu aseesimehe valimine toimub volikogu töökorras ja käesolevas paragrahvis linnavolikogu esimehe valimisteks sätestatud korras. (9) Kui volikogu esimees või aseesimees astub tagasi volikogu esimehe või aseesimehe ametikohalt või kui tema volitused volikogu liikmena lõpevad enne tähtaega või peatuvad, toimuvad järgmisel volikogu istungil esimehe või aseesimehe erakorralised valimised vabanenud ametikohale volikogu töökorras sätestatud korras. Paragrahv 33 Linnavolikogu kokkukutsumine (1) Linnavolikogu täiskogu töövorm on istung. (2) Linnavolikogu korralise istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema asendaja volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Linnavolikogu kokkukutsumisel tuleb kutsel ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. (4) Linnavolikogu esimees või tema asendaja kutsub kokku volikogu erakorralise istungi linnavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja määrab volikogu esimees või tema asendaja, arvestades linna põhimääruses sätestatut, kuid mitte hilisemaks kui üks kuu. (5) Linnavolikogu kokkukutsumise üksikasjalikum kord sätestatakse volikogu töökorras. Paragrahv 34 Linnavolikogu õigusaktid (1) Linnavolikogul on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena vastu võtta otsuseid. (2) Maardu linnavolikogu õigusaktid kehtivad Maardu linna haldusterritooriumil. (3) Linnavolikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu liikmel; 2) volikogu komisjonil; 3) volikogu fraktsioonil; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel kohaliku elu küsimustes. (4) Käesoleva paragrahvi 3.lõike punktis 6 ettenähtud algatus esitatakse linnavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab linnavalitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. Algatuse esitajate esindajal on õigus osaleda algatuse arutelus linnavolikogus või linnavalitsuses. (5) Linnavolikogu määrused avalikustatakse nende väljapanekuga linnakantseleis. Volikogu määrused jõustuvad kolmandal päeval pärast nende avalikustamist, kui õigusaktis eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (6) Linnavolikogu määruses ei saa kehtestada tagasiulatuvalt sätteid, mis toovad kaasa isikute kohustuste ja vastutuse suurenemise. (7) Linnavolikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. (8) Linnavolikogu määrustele ja otsustele kirjutab alla volikogu esimees või tema asendaja. (9) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid peavad olema linnavolikogu kantseleis kättesaadavad kõigile isikutele. (10) Üldist tähtsust omavad volikogu määrused saadetakse Riigikantseleile avaldamiseks elektroonilises Riigi Teatajas. (11) Linnavolikogu määrused ja otsused ning istungite protokollid vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Paragrahv 35 Linnavolikogu tegutsemisvõimetus (1) Linnavolikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 1) pole vastu võtnud linna eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 2) pole kahe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates valinud volikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi kokkutulemise päevast arvates kinnitatud linnavalitsuse liikmeid; 3) pole kahe kuu jooksul volikogu esimehe või linnapea ametist vabastamisest arvates valinud uut volikogu esimeest või linnapead või pole nelja kuu jooksul linnapea vabastamisest arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid; 4) pole kahe kuu jooksul linnapeale või linnavalitsusele umbusalduse avaldamise päevast arvates valinud uut linnapead ja pole nelja kuu jooksul umbusalduse avaldamise päevast arvates kinnitanud linnavalitsuse liikmeid. (2) Kui linnavolikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks ning nende asemele astuvad asendusliikmed. Sellisel juhul kutsub volikogu istungi kokku ja seda juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni linna valimiskomisjoni esimees või tema asendaja. V MAARDU LINNAVALITSUS Paragrahv 36 Maardu Linnavalitsus – omavalitsuse täitevorgan (1) Linnavalitsus on linna omavalitsuse kollegiaalne täitev ja korraldav organ, kes viib praktilise tegevusega ellu Maardule kui omavalitsusüksusele pandud ülesandeid. (2) Linnavalitsus realiseerib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesandeid õigusaktide andmise, täitev – korraldava tegevuse, kontrolli ja elanike kaasamise kaudu. (3) Oma ülesannete täitmiseks moodustab linnavalitsus linna haldusaparaadi ja juhib selle tegevust, korraldab linna omanduses olevate asutuste tegevust ning osaleb linna osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse juhtimises. (4) Linnavalitsus võib oma täitva ja korraldava tegevuse üksikud funktsioonid lepingu alusel üle anda teistele isikutele, jäädes ise kontrollijaks ja vastutajaks nimetatud ülesannete täitmise eest. Paragrahv 37 Linnavalitsuse pädevus (1) Maardu Linnavalitsus: 1) valmistab ette linnavolikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes linnavalitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest; 2) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks linnavalitsusele; 3) lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu linnavolikogu ainupädevusse; 4) korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras; 5) esindab avalik-õigusliku isikuna linna kohtus; 6) lahendab küsimusi, mis on käesoleva põhimääruse § 22 lõike 2 ja 3 alusel delegeeritud valitsusele; 7) linnavalitsus kehtestab oma korraldusega linna asutuse poolt osutatavate teenuste hinnad, arvestades seejuures haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 3 sätestatut. (2) Linnavalitsus võib taotleda volikogu ees volikogu poolt vastuvõetud määruse või otsuse uuesti läbivaatamist. Paragrahv 38 Linnavalitsuse töö korraldamine (1) Linnavalitsuse juht on linnapea, kes esindab valitsust. (2) Valitsuse koosseisu kuuluvad linnapea ja valitsuse liikmed. (3) Linnavalitsuse töövorm on istung. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. Linnapea või tema asendaja võib istungile kutsuda ka teisi isikuid. Linnavalitsuse istungit juhatab linnapea, tema äraolekul tema asendaja. Linnavalitsuse istungist peab osa võtma linnasekretär või tema asendaja. (4) Linnavalitsus on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale linnapea või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. (5) Linnavalitsuse otsustused tehakse poolthäälte enamusega. (6) Linnavalitsuse istungi käik protokollitakse. Protokollid vormistatakse eesti keeles ning need peavad vastama haldusdokumentidele kehtestatud põhinõuetele. (7) Linnavalitsuse istungi protokollile kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ja protokollija. (8) Linnavalitsuse istungile küsimuste esitamise, istungi läbiviimise ja istungil vastuvõetud õigusaktide ning istungi protokolli vormistamise üksikasjalikum kord sätestatakse linnavalitsuse asjaajamise korraga. (9) Linnavalitsuse liikmete igapäevane tegevus toimub personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse alusel, mis tehakse teatavaks linna teenistuses olevate isikutele ja linnaelanikele. (10) Linnavalitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi ja üksikaktidena korraldusi. Valitsuse õigusaktid kehtivad Maardu linna haldusterritooriumil. (11) Linnavalitsuse määrustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla linnapea või tema asendaja ning linnasekretär. Paragrahv 39 Linnavalitsuse komisjonid (1) Linnavalitsus võib temale pandud ülesannete täitmiseks ja linnavalitsuse ettepanekute väljatöötamiseks moodustada ajutisi komisjone. (2) Komisjoni koosseisu kinnitab ja esimehe nimetab linnavalitsus. (3) Komisjoni esimehel on õigus vajaduse korral kaasata komisjoni töösse isikuid kes ei kuulu komisjoni koosseisu. (4) Komisjoni töövormiks on koosolek. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. Komisjon teeb oma otsustused poolthäälte enamusega. Häälte võrdsuse korral on otsustav komisjoni esimehe hääl. (5) Komisjoni otsustused on linnavalitsusele soovituslikud. Paragrahv 40 Linnavalitsuse õigusaktidele esitatavad nõuded (1) Linnavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles. Linnavalitsuse õigusaktid peavad olema kättesaadavad kõigile isikutele. (2) Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või on mõeldud üksnes linnavalitsuse siseseks kasutamiseks. (3) Linnavalitsuse määrused on kättesaadavad kõigile isikutele linnakantseleis. (4) Määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat tähtpäeva. (5) Valitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui korralduses eneses ei sätestata hilisemat tähtpäeva. (6) Määrustele ja teistele valitsuse dokumentidele kirjutab alla linnapea ja linnasekretär. Paragrahv 41 Linnavalitsuse koosseis ja moodustamise kord (1) Linnapeal on valituks osutumise päevast volitus moodustada linnavalitsus. (2) Linnapea esitab hiljemalt ühe kuu jooksul tema linnapeaks valimisest linnavolikogule kinnitamiseks ettepaneku linnavalitsuse arvulise koosseisu kohta ja linnavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirja. (3) Linnapea võib esitada linnavalitsuse liikme kandidaadiks ka ametniku, kes on teenistuses mõnes muus ametiasutuses. (4) Linnavolikogu kinnitab linnavalitsuse liikmete arvu hääletamise teel poolthäälte enamusega. (5) Linnavalitsuse liikmete kinnitamine toimub kandidaatide ükshaaval läbihääletamise teel. (6) Linnavalitsuse liikmeks kinnitatuks osutub linnavalitsuse liikme kandidaat, kes saab linnavolikogu poolthäälte enamuse. Paragrahv 42 Linnapea valimise kord (1) Linnapeaks võib linnavolikogu valida Eesti kodaniku, kes omab kõrgemat haridust ning vähemalt neli aastat avaliku teenistuse staa�i. 1) Abilinnapeaks võib nimetada Eesti kodaniku, kes omab kõrgemat haridust ning vähemalt neli aastat avaliku teenistuse staa�i. (2) Linnapea valimine viiakse läbi ühe kuu jooksul linnavolikogu uue koosseisu esimese istungi päevast arvates või käesoleva põhimääruse paragrahvi 43 lõigetes 3,4 ja 5 sätestatud tähtaegadel. (3) Linnavolikogu valib linnapea oma volituste ajaks kuni neljaks aastaks salajasel hääletamisel. Igal linnavolikogu liikmel on valimisel üks hääl. (4) Linnapea kandidaadi ülesseadmine ja linnapea valimine viiakse läbi volikogu töökorras sätestatud korras. (5) Linnapeaks valituks osutub see kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (6) Valimistulemused vormistatakse linnavolikogu otsusega. (7) Seaduses ja linna põhimääruses ettenähtud volitused saab linnapea volikogu poolt linnavalitsuse ametisse kinnitamise päevast. Paragrahv 43 Maardu linnapea (1) Maardu linnapea: 1) korraldab linnavalitsuse tööd ja linnavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Maardu linna ja linnavalitsust vastavalt seadusega, linna põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) annab linnavalitsuse sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 4) kirjutab alla linnavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 5) esitab volikogule kinnitamiseks linnavalitsuse koosseisu; 6) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks; 7) esitab linnavalitsusele ametisse kinnitamiseks linnaasutuse juhi kandidaadi, teeb linnavalitsusele ettepaneku nimetatud juhtide ametist vabastamise kohta; 8) täidab muid talle seaduse alusel ja linna põhimäärusega pandud ülesandeid. (2) Linnapea äraolekul asendab linnapead abilinnapea. Linnapea ja abilinnapea üheaegsel äraolekul asendab linnapead tema poolt käskkirjaga määratud üks linnavalitsuse liikmetest. (3) Linnapea vabastamisel ametist seoses tema nimetamise või valimisega teisele ametikohale muus ametiasutuses, valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (4) Linnapea vabastamisel ametist tema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. (5) Linnapeale umbusalduse avaldamise korral valib linnavolikogu samal istungil uue linnapea või määrab ühe linnavalitsuse liikme linnapea asendajaks kuni uuele linnavalitsusele volituste andmiseni. Paragrahv 44 Linnavalitsuse volituste tähtaeg (1) Linnavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. (2) Linnavalitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. (3) Pärast lahkumispalve esitamist täidab linnavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse ametisse kinnitamiseni. Paragrahv 45 Linnasekretär (1) Linnasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist seaduses sätestatud korras linnapea. (2) Linnasekretäriks võib nimetada vähemalt 21-aastase Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt kõnes ja kirjas, kellel on kõrgharidusega juristi kvalifikatsioon või tunnistus Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kutsenõuetele vastavuse kohta. Linnasekretäri vastavust kehtestatud kutsenõuetele kontrollib ja sellekohaseid tunnistusi annab välja Vabariigi Valitsuse moodustatud valla- ja linnasekretäride kutsekomisjon. (3) Linnasekretär ei kuulu valitsuse koosseisu, kuid ta võtab sõnaõigusega osa valitsuse istungitest. (4) Linnasekretär: 1) juhib linnakantseleid ning esitab linnapeale ettepanekuid linnakantselei ülesannete, struktuuri ja teenistujate koosseisu kohta; 2) annab kaasallkirja valitsuse määrustele ja korraldustele; 3) korraldab valitsuse õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 4) saadab õiguskantslerile linna õigustloovate aktide ärakirjad; 5) esindab linna kohtus või volitab selleks teisi isikuid; 6) hoiab linna vapipitsatit; 7) osaleb valitsuse istungite ettevalmistamisel ja korraldab istungite protokollimist; 8) annab linnakantselei sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 9) täidab teisi seaduses, linna põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid; 10) registreerib kriminaalmenetluse seadustiku §-s 141 sätestatud juhul prokuratuuri määruse või kohtumääruse alusel linnapea teenistussuhte peatumise määruse saamisele järgnevast tööpäevast; 11) vastutab sünni- ja surmaaktide õigusaktidele vastava koostamise eest kooskõlas perekonnaseaduse § 108 2.lõikega; 12) täidab teisi seaduses või linna põhimääruses ja valitsuse töökorras pandud ülesandeid. (5) Linnasekretäri asendamise korra määrab linnapea. Linnasekretäri asendajal on kõik linnasekretäri õigused ja kohustused ning ta peab vastama käesoleva paragrahvi 2. lõikes sätestatud tingimustele. VI LINNA AVALIK TEENISTUS JA LINNA ASUTUSED Paragrahv 46 Linna avalik teenistus (1) Linna avalik teenistus on töötamine linna ametiasutuses. (2) Linna avalik teenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd linna ametiasutuses. (3) Avalikud teenistujad jagunevad: 1) ametnikeks; 2) abiteenistujateks; 3) koosseisuvälisteks teenistujateks. (4) Ametnik on linna ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohale valitud või nimetatud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud, vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega või seaduse alusel kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega (5) Abiteenistuja võetakse tööle linna ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel. (6) Koosseisuväliseks teenistujaks on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks ametniku või abiteenistuja ajutise iseloomuga ülesannete täitmiseks. (7) Ametnike ametikohtade nimetused kehtestab Vabariigi Valitsus. Koosseisuväliste teenistuskohtade ja abiteenistuskohtade nimetused kehtestab linnavalitsus. Paragrahv 47 Linnaametnike sotsiaalsed tagatised (1) Maardu linna põhimääruses sätestatud ametikohtadele valitud või nimetatud isikutele (linnavolikogu esimees, linnavolikogu aseesimees, linnapea, abilinnapead, linnasekretär) makstakse teenistusest vabastamisel hüvitust sõltuvalt avaliku teenistuse staa�ist. (2) Hüvitusena makstakse kui ametnikul on avaliku teenistuse staa�i: 1) alla kolme aasta - kahe kuu ametipalk; 2) 3-5 aastat - kolme kuu ametipalk; 3) 5-10 aastat - kuue kuu ametipalk; 4) üle kümne aasta - 12 kuu ametipalk. (3) Käesoleva paragrahvi 2.lõikes sätestatud hüvitust ei maksta, kui teenistuja vabastatakse ametist tema enda algatusel, v.a seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma teenistuskohustustusi täita, või seoses vanaduspensionile jäämisega. Paragrahv 48 Linna asutused (1) Maardu Linnavalitsus (asutusena) koos struktuuriüksustega on Maardu linna eelarvest finantseeritav linna ametiasutus, kelle ülesandeks on avaliku võimu teostamine. (2) Haridus-, kultuuri-, spordi-, hoolekande-, tervishoiu- ja muud asutused mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse linna eelarvest, on linna ametiasutuse hallatavad linna asutused, mis ei ole juriidilised isikud. (3) Linna asutuse asutamise ja selle tegevuse lõpetamise otsustab linnavolikogu. Asutuse põhimääruse kinnitamine ja selle muutmine toimub linnavolikogu poolt kehtestatud korras. (4) Linna ametiasutus ja ametiasutuse hallatav asutus registreeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris. (5) Linna asutuse juhi kinnitab ametisse linnavalitsus linnapea ettepanekul. (6) Linna asutuse struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kinnitab linnavalitsus. (7) Linna asutuse töötajad võetakse tööle töölepingu alusel ja avaliku teenistuse seadus neile ei laiene. (8) Linna asutusel on oma eelarve, pitsat ja sümboolika. (9) Käesoleva paragrahvi 2.lõikes nimetatud asutustes (v.a linnaarhiiv) töötamist ei loeta avalikuks teenistuseks ja nende asutuste töötajad (v.a arhiiviametnikud) võetakse tööle töölepingu alusel. Arhiiviametnikud nimetatakse ametisse avaliku teenistuse seadusega ettenähtud korras. VII LINNAVARA JA LINNAEELARVE Paragrahv 49 Linnavara mõiste (1) Linnavara on linna omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. (2) Linna eelarvesse laekuvad maksud ja linna kasuks seatud reaalkoormatistest tulenevad võlad loetakse linnavaraks neile nõudeõiguse tekkimise päevast. (3) Linnavara valdamisest, kasutamisest ja käsutamisest saadud tulu, mis saadakse linna teenistuses olevate isikute läbi, kuulub linnale, kui seadusest, linnavolikogu õigusaktidest või nende alusel sõlmitud lepingutest ei tulene teisiti. (4) Linnavara valitsemise korra kehtestab Linnavolikogu. Paragrahv 50 Linnaeelarve (1) Maardu linnal on iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tuludest ja kuludest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarveaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. (3) Linnal on keelatud laenu andmine või tagamine. Laenu võib anda üksnes õppelaenuks linna eelarves selleks otstarbeks ettenähtud summa piirides. (4) Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve ning eelarve muudatused ja eelarve täitmise aruanne avalikustatakse. (5) Linna eelarve koostatakse seaduses sätestatud korras, arvestades linna arengukava. (6) Eelarve või selle projekti muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. (7) Linnaeelarve jõustub eelarveaasta algusest. (8) Majandusaasta aruande kinnitab linnavolikogu hiljemalt järgneva aasta 30. juuniks, kuulates ära revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruanne avalikustatakse linna põhimääruses sätestatud korras. (9) Linnaeelarve koostamise, vastuvõtmise, täitmise ja kontrollimise üksikasjalikuma korra kehtestab linnavolikogu «Maardu linna eelarve koostamise eeskirjaga». Paragrahv 51 Maksud ja koormised (1) Kohalikud maksud ja maksumäärade muudatused kehtestatakse enne linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve muutmisega. (2) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtetatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. VIII LINNA ARENGUKAVA Paragrahv 52 Maardu linna arengukava (1) Maardu linnal on linnavolikogu poolt kinnitatud arengukava, mis sisaldab linna majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi. (2) Maardu linna arengukava sätestab linna arengu prioriteedid ja tegevuskavad lähiaastateks ning toob esile visiooni linna arengusuundadest pikemaajalisemaks perioodiks. (3) Arengukava muutmise või tühistamise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel, on linnavalitsusel õigus ja kohustus algatada linnavolikogus arengukava muutmise või tühistamise menetlus. (4) Otsuse arengukava muutmise kohta peab volikogu vastu võtma hiljemalt jooksva aasta 01.oktoobriks. (5) Arengukava on aluseks: 1) linnaeelarve koostamisele; 2) investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele, sõltumata nende allikast; 3) laenude võtmisele ja võlakirjade emiteerimisele eelarveaastast pikemaks perioodiks. (6) Linna arengukava ja üldplaneering ei tohi olla vastuolus. IX LINNA PLANEERIMINE JA MAJANDUSTEGEVUS Paragrahv 53 Linna planeerimine (1) Maardu linna planeerimine on üld- ja detailplaneeringute kompleks, mis tagab tingimused Maardu kui kohaliku omavalitsusüksuse, funktsioonide täitmiseks, keskkonna kujundamiseks, säästvaks maakasutuseks ning sotsiaalmajandusliku ja territoriaalse planeerimise sidumiseks. (2) Maardu Linnavolikogu kehtestab Maardu linna ehitusmääruse, millega täpsustatakse, kohalikke olusid arvestades, seadusega sätestatud nõudeid planeerimise ja ehitamise korraldamisel. (3) Maardu linna ehitusmäärus sätestab planeeringute kehtestamise korra ja reguleerib riigiasutuste, linnavolikogu, linnavalitsuse ning teiste isikute vahelisi suhteid planeeringute koostamisel, ehituslikul projekteerimisel, ehitamisel ja ehitiste kasutamisel. Paragrahv 54 Majandustegevus ja osalemine juriidilistes isikutes (1) Maardu linna majandustegevus on: 1) teenuste osutamine linna asutuste kaudu; 2) tehingud linnavaraga; 3) osalemine äriühingutes; 4) muu Maardu linna õigusaktidega sätestatud tegevus. (2) Maardu linn võib teenuste osutamiseks asutada linna ametiasutuse hallatavaid asutusi, mis ei ole juriidilised isikud, olla osanikuks või aktsionäriks linna arengu seisukohast olulises äriühingus, samuti asutada sihtasutusi ja olla mittetulundusühingu liikmeks. (3) Sihtasutuse, mille ainuasutajaks on linn, samuti osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks osanikuks või aktsionäriks on linn, asutamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab linnavolikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab, samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab linnavalitsus. Kui osaühingul ei ole nõukogu, nimetab linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed. (4) Kui sihtasutusel on mitu asutajat või kui äraühingus osaleb lisaks linnale ka teisi osanikke või aktsionäre, samuti kui linn osaleb liikmena mittetulundusühingus, otsustab osalemise ja selle lõpetamise linnavolikogu. Muus osas teostab osaniku-, aktsionäri-, asutaja- või liikmeõigusi linnavalitsuse poolt nimetatud isik. (5) Linnal on õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid. Lepingute sõlmimiseks volitatud isikud määrab linnavalitsus. X PÕHIMÄÄRUSE KINNITAMINE JA MUUTMINE Paragrahv 55 Põhimääruse kinnitamine ja muutmine (1) Põhimääruse kinnitab, muudab või tunnistab kehtetuks linnavolikogu. (2) Põhimäärus või temas tehtud muudatus kinnitatakse linnavolikogu koosseisu häälteenamusega. (3) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub linnavolikogu poolt määratud tähtajal.