Hanila Vallavolikogu — Hanila valla korraldatud jäätmeveo rakendamise kord — KO, 51, 587

Määrus kehtestatakse «Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse» § 6 lõike 1, § 22 lõike 1 punkti 366 ja «Jäätmeseaduse» § 66 lõike 4 alusel. § 1. Üldsätted (1) Käesoleva korraldatud jäätmeveo rakendamise korraga sätestatakse: 1) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete liigid; 2) olmejäätmete vedajale olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord; 3) jäätmekäitluslepingute sõlmimise kord; 4) olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise kord; 5) minimaalne jäätmekogumisvahendi maht ja jäätmeveo sagedus; 6) korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise teenustasude piirmäärade muutmise kord; 7) teenustasude muutmise kord; 8) vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise kord. (2) Määrus on kohustuslik täitmiseks kõigile Hanila vallas hoonestatud maaüksust omavatele või kasutatavatele juriidilistele ning füüsilistele isikutele, samuti jäätmevedu teostatavatele ettevõtetele. (3) Korraldatud jäätmevedu vallas korraldab Hanila Vallavalitsus vastavalt jäätmehooldust reguleerivatele õigusaktidele. § 2. Mõisted (1) Käesolevas määruses kasutatakse alljärgnevaid mõisteid järgmises tähenduses: 1) avalik konkurss – «Konkurentsiseaduse» alusel korraldatav avalik konkurss olmejäätmete vedajale korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamise ainuõiguse andmiseks veopiirkonnas; 2) ettevõtja – isik, kes osaleb avalikul konkursil ja esitab oma pakkumise; 3) vedaja – ettevõtja, kellele avaliku konkursi tulemusena on antud ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas; 4) olmejäätmete valdaja – korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete tekitaja või muu isik või asutus kelle valduses on korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmed; 5) veopiirkond – Hanila valla jäätmehoolduseeskirjaga kindlaksmääratud ala, kus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist teostab ainuõigust omav olmejäätmete vedaja; 6) valla ja vedaja vaheline leping – Hanila valla ning vedaja vahel sõlmitav leping, millega reguleeritakse vedaja ja valla õigused ning kohustused seoses korraldatud jäätmeveoga; 7) jäätmekäitlusleping – vedaja kui töövõtja ja olmejäätmete valdaja kui tellija vahel sõlmitav leping, millega töövõtja võtab endale kohustuse korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks; 8) jäätmeveo teenustasu piirmäär – kõige suurem võimalik tasu segaolmejäätmete käitlemise eest, millest vedamise ainuõigust omava vedaja teenustasu ei saa kõrgem olla; 9) teenustasud – segaolmejäätmete valdaja poolt vedajale makstavad tasud, mis sisaldavad jäätmete jäätmeveokisse tõstmist, jäätmekäitluskohta viimist ja jäätmekäitluskohas jäätmete ladestamise eest makstavat tasu ning erikohtlemist vajavate jäätmete äraveoks tehtavate kulutuste eest makstavat tasu; 10) minimaalne jäätmeveo sagedus – korraldatud jäätmeveoga hõlmatud maaüksuselt jäätmete äraveo vähim, kohustuslik sagedus; 11) minimaalne arvestuslik jäätmeteke – statistiline näitaja, mis iseloomustab ühe inimese poolt ajaühikus (kuus, aastas) toodetud jäätmete kogust (liitrites, kuupmeetrites, tonnides); 12) minimaalne jäätmekogumisvahendi maht – äraveo minimaalsest sagedusest sõltuv väikseim lubatud kogumisvahendi ruumala, mille järgi arvutatakse teenustasu. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata mõistete defineerimisel lähtutakse jäätmeseaduses, Hanila valla jäätmehoolduseeskirjas (edaspidi jäätmehoolduseeskiri) ning teistes jäätmehooldust reguleerivates õigusaktides sisalduvatest legaaldefinitsioonidest, nende puudumisel aga sõna üldlevinud tähendusest. § 3. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete liigid (1) Olmejäätmeteks, mille kogumine ja vedamine Hanila valla haldusterritooriumil toimub vastavalt korraldatud jäätmeveo nõuetele, on Vabariigi Valitsuse 06.04.2004. a määrusega nr 102 kehtestatud «Jäätmete, sealhulgas ohtlike jäätmete nimistu» segaolmejäätmed (jäätmenimistu koodiga 20 03 01). Teiste jäätmete kogumine ja käitlemine toimub vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale või teistele jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele. (2) Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud bussipeatustes, tänavatel, avalikes parkides, kalmistutel ning haljasaladel paiknevate avalike jäätmemahutite tühjendamine ja viimatinimetatud jäätmemahutites asuvate jäätmete vedamine, samuti vallas toimuvad massiüritused ning tootmismaa sihtotstarbega maaüksused. § 4. Avaliku konkursi korraldamise kord (1) Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks korraldab vallavalitsus avaliku konkursi. (2) Avalik konkurss viiakse läbi lähtudes Vabariigi Valitsuse 25.09.2001. a määrusest nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord». (3) Avalikul konkursil kasutatakse pakkumismenetlusena avatud pakkumist. Avatud pakkumine on pakkumismenetlus, mille puhul võivad pakkumise esitada kõik ettevõtjad. Kui avatud pakkumine ei anna soovitud tulemust, võib kasutada sama õiguse andmiseks läbirääkimistega piiratud pakkumist või pakkumist ühelt ettevõtjalt. (4) Avalik konkurss kuulutatakse välja vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, Hanila valla kodulehel ning ajalehes Lääne Elu. (5) Avatud pakkumise väljakuulutamise teates peavad sisalduma Vabariigi Valitsuse 25.09.2001. a määruse nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord» paragrahvis 11 sätestatud andmed. (6) Avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides peavad sisalduma Vabariigi Valitsuse 25.09.2001. a määruse nr 303 «Eri- või ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord» paragrahvis 15 sätestatud andmed ning «Jäätmeseaduse» paragrahvi 67 lõikes 2 sätestatud andmed. (7) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatule peavad avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides sisalduma: 1) andmed selle kohta, millal lõpeb vedajale antav ainuõigus korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas; 2) tähtpäev, millal peab vedaja alustama korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist; 3) nõue selle kohta, et ettevõtja peab tagama tema poolt tehtava pakkumise vastavuse jäätmeseaduse, jäätmehoolduseeskirja nõuetele. (8) Avatud pakkumiste esitamise tähtaeg on vähemalt kolm kuud konkursi väljakuulutamisest arvates. (9) Kui õiguseandja muudab pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimusi pärast poole tähtaja möödumist, algab avatud pakkumiste esitamise tähtaeg uuesti nende muudatuste avaldamisest samas päevalehes, kus avaldati põhipakkumised, ning läbirääkimistega piiratud pakkumiste ja pakkumise ettevõtjalt alates muudatuste saatmise päevast. (10) Pakkumist, mis laekub pärast pakkumiste esitamise tähtpäeva, ei avata ning see tuleb tagastada. (11) Olmejäätmete vedaja leidmiseks korraldatava avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides võib sätestada miinimum- või erinõuded veopiirkonnas kasutatavate jäätmemahutite suuruse ja jäätmekäitluseks vajaliku tehnika, sealhulgas prügiveoautode, suhtes. (12) Järgmine avalik konkurss vedaja väljaselgitamiseks tuleb välja kuulutada sellise arvestusega, et uus vedaja: 1) jõuab enne eelmisele vedajale antud ainuõiguse tähtaja lõppemist sõlmida valla ja vedaja vahelise lepingu; 2) on eelmisele vedajale antud ainuõiguse lõppemise päevale järgnevast päevast suuteline alustama olmejäätmete vedamist, samuti müüma või andma üürile jäätmemahutid kõigile olmejäätmete valdajatele. (13) Vallavalitsus annab avalikul konkursil edukaks tunnistatud pakkumise esitanud ettevõtjale ainuõiguse teostada korraldatud jäätmeveoga hõlmatud olmejäätmete vedamist veopiirkonnas. § 5. Lepingute sõlmimise kord (1) Vallavalitsus teavitab avalikkust väljaande Ametlikud Teadaanded ja ajalehe Lääne Elu ning Hanila valla kodulehe kaudu avaliku konkursi tulemusena välja valitud vedajast ja veopiirkonnast, kus see vedaja omab ainuõigust korraldatud olmejäätmeveoga hõlmatud jäätmete vedamiseks. (2) Vedaja peab sõlmima 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates temale korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise päevale järgnevast tööpäevast valla ja vedaja vahelise lepingu. (3) Vedaja sõlmib veopiirkonnas kõigi olmejäätmete valdajatega, kes on selleks kohustunud, jäätmekäitluslepingud, millega täpsustatakse korraldatud jäätmeveo tingimused. (4) Jäätmekäitluslepingu mittesõlmimisel juhinduvad vedaja ja olmejäätmete valdaja vastastikuste õiguste ja kohustuste kindlaksmääramisel korraldatud jäätmevedu reguleerivatest õigusaktidest. § 6. Olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga liitumine ja mitteliitunuks lugemine (1) Olmejäätmete valdaja loetakse liitunuks korraldatud jäätmeveoga jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõike 1 alusel. (2) Veopiirkonnas asuval või elaval segaolmejäätmete valdajal on õigus esitada vallavalitsusele kirjalik taotlus tema tähtajaliseks korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemiseks. (3) Kirjalikus taotluses märgitakse: 1) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed ning olmejäätmete asukoha majapidamise aadress; 2) põhjused, miks soovib olmejäätmete valdaja enda mitteliitunuks lugemist; 3) tähtaeg, mille jooksul soovib olmejäätmete valdaja olla korraldatud jäätmeveoga mitteliitunud; 4) kuidas kavatseb olmejäätmete valdaja ise oma jäätmeid keskkonnaohutult käidelda; 5) taotluse esitamise kuupäev ja taotleja allkiri. (4) Valla keskkonnakaitseinspektor kontrollib olmejäätmete valdaja korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks lugemise taotluse põhjendatust ning esitab oma seisukoha vallavalitsusele. (5) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab vallavalitsus korraldusega ühe kuu jooksul taotluse registreerimise päevast arvates. (6) Vallavalitsus teavitab taotlejaid kirjalikult korraldatud jäätmeveoga mitte liitunuks lugemisest või jäätmevaldaja taotluse tagasilükkamisest 5 tööpäeva jooksul arvates otsuse vastu võtmisest. (7) Mõjuvateks põhjusteks, mis võivad õigustada olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemist, on eelkõige järgmised asjaolud: 1) segaolmejäätmete valdaja kasutab oma jäätmete kogumiseks presskonteinereid või mõnda analoogset liiki konteinereid, mille tühjendamiseks ning vedamiseks on oma eritehnika; 2) segaolmejäätmete valdaja kinnisasjal või territooriumil tekib jäätmeid suurtes kogustes massiürituste korraldamise ajal, muul ajal olmejäätmeid ei teki; 3) segaolmejäätmete valdaja soovib ja suudab ise keskkonnaohutult korraldada oma olmejäätmete jäätmekäitluse. (8) Vallavalitsusel on õigus olmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemine ennetähtaegselt lõpetada, kui: 1) segaolmejäätmete valdaja ei esita õigeaegselt jäätmeseaduse paragrahvi 69 lõikes 5 nimetatud selgitust või on esitanud valeandmeid; 2) mitteliitunuks loetud olmejäätmete valdaja ei suuda nõuetekohaselt korraldada oma segaolmejäätmete jäätmekäitlust. (9) Vallavalitsus teavitab vedajat veopiirkonnas jäätmevaldaja mitteliitunuks lugemisest ja tähtpäevast, alates millest on nimetatud jäätmevaldaja loetud korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks. (10) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja esitab kord aastas 01. jaanuariks kirjaliku selgituse oma jäätmete käitlemise kohta. Ise jäätmete jäätmekäitluskohta transportimise korral tuleb esitada jäätmekäitlusettevõtte vastavad kviitungid. (11) Mitteliitunuks loetud jäätmevaldaja võib korraldatud jäätmeveoga liituda igal ajal esitades vallavalitsusele kirjaliku taotluse. (12) Segaolmejäätmete valdaja mitteliitunuks lugemine lõpeb tähtaja möödumisel, milleks vallavalitsus tunnistas segaolmejäätmete valdaja mitteliitunuks. (13) Vallavalitsus kannab korraldatud jäätmeveoga mitteliitunuks loetud isikute kirjalikes selgitustes sisalduvad andmed jäätmevaldajate registrisse. § 7. Minimaalne jäätmekogumisvahendi maht, jäätmeveo sagedus (1) Minimaalne kohustuslik jäätmeveo sagedus on üks kord kuus. Kui jäätmemahutid on ületäitunud või levitavad tugevat haisu või kui on suurenenud kahjurite leviku või ümbruskonna reostuse oht, tuleb jäätmemahutit tühjendada sagedamini. (2) Minimaalsest veosagedusest tulenev minimaalne jäätmekogumisvahendi(te) mahtuvus arvutatakse minimaalse arvestusliku jäätmetekke baasil. (3) Minimaalne arvestuslik jäätmeteke on 45 liitrit inimese kohta kuus koos taaskasutatavate, ohtlike ja bioloogiliste jäätmetega. (4) Ühepereelamu minimaalne jäätmemahuti on 140 liitrit. (5) Kortermajadega maaüksustele ja mitmele ühepereelamule ühiselt paigaldatava jäätmekogumisvahendi minimaalne maht leitakse lähtudes inimeste arvust. (6) Kui jäätmeveo sagedus erineb minimaalsest kohustuslikust jäätmeveo sagedusest, korrigeeritakse sellele vastavalt ka jäätmekogumisvahendi minimaalset mahtu. (7) Minimaalne jäätmekogumisvahendi maht ümardatakse lõikes 3 arvutatud mahule lähima suurema jäätmehoolduseeskirjas esitatud jäätmekogumisvahendi tüüpmahuni. (8) Kui arvestuslikult leitud jäätmekogumisvahendi(te) suurus(ed) osutuvad tegelikult ebapiisavateks ning jäätmeveo sageduse suurendamine ei ole otstarbekas, peab jäätmevaldaja kasutusele võtma suurema(d) jäätmekoguvahendi(d). § 8. Teenustasude piirmäärad ning nende muutmine (1) Teenustasude piirmäärad segaolmejäätmete eest kehtestatakse vallavolikogu sellekohase määrusega. (2) Teenustasu piirmäär ei hõlma jäätmekogumisvahendite rendi, amortisatsiooni, soetamise jms jaoks tehtavaid kulutusi. (3) Vallavolikogul on õigus muuta kehtestatud teenustasude piirmäärade suurusi mitte sagedamini kui 1 (üks) kord aastas käesoleva määruse jõustumise päevast arvates. (4) Teenustasude piirmäärade suurendamine on lubatud vaid juhul, kui esinevad objektiivsed asjaolud, mis oluliselt mõjutavad olmejäätmete veokulusid või jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemis- või järelhoolduskulusid. (5) Olmejäätmete eest tasumisele kuuluva jäätmekäitluskoha tasu suurenemise korral on vallavolikogul õigus erandkorras teenustasude piirmäärasid muuta enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja saabumist. (6) Teenustasude piirmäärade suurendamisel ei tohi ühegi teenustasu uus piirmäär olla selle teenustasu senisest piirmäärast suurem kui 10%. § 9. Teenustasud ja nende muutmine (1) Vedajale makstavate teenustasude muutmise otsustab vallavalitsus. (2) Vedajale makstavad teenustasud ei tohi olla suuremad vallavolikogu poolt kehtestatud teenustasude piirmääradest. Teenustasude piirmäärade suurendamine vallavolikogu poolt ei too automaatselt kaasa vedajale makstavate teenustasude suurenemist. (3) Vedajal on õigus taotleda vallavalitsustelt teenustasude muutmist, kui: 1) vedaja kulud või jäätmekäitluskoha tasu on oluliselt muutnud võrreldes nimetatud kulu ja tasude suurusega avaliku konkursi korraldamise ajal; 2) vedaja ei saanud avalikule konkursile pakkumise esitamise ajal mõistlikult eeldada, et nimetatud kulud või tasu oluliselt muutuvad; 3) nimetatud kulude või tasude oluline muutumine ei ole tingitud vedaja ebaõigest majandustegevusest. (4) Teenustasude muutmiseks esitab vedaja vallavalitsustele kirjaliku taotluse, mis peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) teenustasude muutmise põhjus; 2) millised oleksid vedaja poolt soovitavate teenustasude suurused segaolmejäätmete vedamise eest. (5) Vedaja saab taotleda teenustasude muutmist senisest teenustasust kuni 10% ulatuses. (6) Vedajale makstavaid teenustasusid ei saa käesoleva korra alusel muuta mitte sagedamini kui üks kord ühe aasta jooksul. § 10. Vedajalt korraldatud jäätmeveo ainuõiguse ennetähtaegne äravõtmine (1) Vallavolikogul on õigus võtta vedajalt ennetähtaegselt ära ainuõigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas kui esineb vähemalt 1 (üks) alljärgnevalt nimetatud asjaoludest: 1) vedaja ei ole sõlminud käesoleva määruse § 5 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul valla ja vedaja vahelist lepingut; 2) vedaja ei ole alustanud veopiirkonnas olmejäätmete vedamist seitsme kalendripäeva jooksul alates korraldatud jäätmeveo loa saamisest; 3) vedaja ei ole varustanud jäätmemahuteid üürida või osta soovivaid olmejäätmete valdajaid jäätmemahutitega vastavalt valla ja vedaja vahelises lepingus sätestatud tähtajaks; 4) vedaja on kolmel korral järjest jätnud jäätmemahutid õigeaegselt tühjendamata; 5) vedajapoolse korduva jäätmekäitlust reguleerivate või muude õigusaktide ning valla ja vedaja vahelise lepingu olulise rikkumise korral; 6) vedaja ei sõlmi avaliku konkursi pakkumiskutse dokumentides sätestatud tingimustele vastavat tegevuskindlustuse lepingut; 7) vedaja jäätmeluba tunnistatakse kehtetuks. (2) Juhul, kui esineb vähemalt üks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaolu, teavitab vallavalitsus sellest koheselt vedajat ja vallavolikogu ning nõuab vedajalt kirjalikku ja põhjendatud selgitust, mis tuleb esitada kolme tööpäeva jooksul alates vastavasisulise nõude kättesaamisest vedaja poolt. (3) Juhul, kui vedaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud selgitust või ei ole selgitusest nähtuvad asjaolud nii kaalukad, et need õigustaksid vedaja poolt lõikes 1 nimetatud rikkumist, otsustab vallavolikogu vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise. (4) Vallavolikogu poolt vedajalt olmejäätmete vedamise ainuõiguse ennetähtaegse äravõtmise korral: 1) korraldab vallavalitsus ajutise vedaja leidmise olmejäätmete vedamiseks kuni on konkursi korras leitud uus vedaja ja sõlmitud käesoleva määruse paragrahvi 5 lõikes 2 nimetatud leping; 2) vedaja ainuõigus olmejäätmete vedamiseks veopiirkonnas loetakse ennetähtaegselt äravõetuks alates päevast kui vallavalitsuse poolt on sõlmitud leping ajutise vedajaga. § 11. Järelvalve ja vastutus Järelvalvet käesoleva korra nõuete täitmise üle teostab Hanila Vallavalitsus. Käesolevat korda rikkunud isikud võetakse vastutusele jäätmeseaduses sätestatud korras. § 12. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub 6. märtsil 2006. a. Volikogu esimees Olavi VAINU