Paikuse Vallavolikogu — Paikuse Põhikooli arengukava — KO, 53, 604

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» paragrahv 31 lõike 3 ning Paikuse Vallavolikogu 18. veebruari 2002 määruse nr 10 «Haridusasutuste arengukavade kinnitamise kord» punktide 1.8 ja 1.9 alusel, olles ära kuulanud vallavalitsuse ning haridus-, sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni seisukohad. § 1. Arengukava Paikuse Põhikooli arengukava aastateks 2006 – 2008 kinnitatakse vastavalt lisale. § 2. Rakendussätted (1) Paikuse Vallavolikogu 17. veebruari 2003 määrus nr 5 «Paikuse Põhikooli arengukava kinnitamine» tunnistatakse kehtetuks. (2) Määrus jõustub 24. veebruarist 2006. Volikogu esimees Mait TALVOJA KINNITATUD Paikuse Vallavolikogu 20. veebruari 2006. a määrusega nr 8 PAIKUSE PÕHIKOOLI ARENGUKAVA 2006 – 2008 SISSEJUHATUS 1. KOOLI AJALUGU 2. HETKESEIS 2.1. Õpilased, prognoos järgnevateks aastateks 2.2. Õpetajad 2.3. Täiendkoolitus 2.4. Hoone ja territoorium 2.5. Raamatukogu 2.6. Infotehnoloogia 2.7. Noorsootöö 2.8. Koostöö 2.9. Majandus 3. MISSIOON 4. VISIOON 5. PÕHIEESMÄRGID 5.1. Eesmärgid 10 a perspektiivis 5.2. Eesmärgid 5 a perspektiivis 6. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 6.1. Koolisisene juhtimine 6.1.1. Koolisisene juhtimine 6.1.2. Hoolekogu 6.1.3. Lastevanemate ja õpilaste osalemine koolielus 6.2. Kooli töö plaanimine 6.3. Õpetamine ja õppimine 6.4. Koolikohustuse täitmine, õpilaste algarvestus 6.5. Kooli töökeskkond 6.6. Noorsootöö ARENGUKAVA UUENDAMISE KORD SISSEJUHATUS Kooli uuendamine Eestis ei ole eesmärk omaette. On ju eesti koolis, vaatamata totalitarismi püüdele seda oma taotlustele vastavalt deformeerida, säilinud väga palju rahvuskultuurile iseloomulikke väärtusi, mida tuleks igal juhul säilitada ja tugevdada. Eesti kooli traditsiooniliseks omapäraks on olnud õpilaste hea distsipliin ja töörahu, head ainealased teadmised, aineolümpiaadide traditsioonid, huvitegevuse kõrge tase, kooli kultuuritraditsioonid, tervisekasvatus. Haridus peab uuenema. Haridus peab kõigepealt väärtustuma. Koolist kui õpetamist ja kasvatamist teostavast riiklikust institutsioonilisest asutusest peab kujunema õpilase isiksuse arengut suunav ning enesearendust toetav haridus ja kultuuriasutus. Neid muutusi ei ole võimalik realiseerida. ülalt alla toimuva käsuliini korras Ainukeseks teeks koolikultuuri uuenemisel on koolisisene arenguprotsess, mis peaks aset leidma igas konkreetses koolis eraldi. Kooli juhtkond koos kooli omanikuga peab looma selleks arenguks vajalikud administratiivsed, organisatsioonilised, juriidilised ja majanduslikud eeldused ja kindlustama arengu vastavates aspektides. Paikuse Põhikooli käesoleva arengukava eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme ja kasvatuse vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele ja ühiskonna ootustele. Kooli ülesandeks on kvalifitseeritud ja arenemisvõimelise kaadri leidmine ja nendele pideva täiendkoolituse tagamine. Lähtuvalt ühiskonnas toimuvatest muutustest toimub koolis: 1. kooli õppekava ja ainekavade pidev uuendamine, 2. inimestevaheliste igapäevasuhete kvaliteedi parendamine, 3. läbi ainekomisjonide töö õpetamise kaasaegsete suundade ja metoodikate rakendamine igapäevatöös õpilaste õppima õpetamisel Antud arengukava tuleb pidevalt edasi arendada, kaasates protsessi kooli hoolekogu, vallavoli-kogu, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Arengukava täitmist hinnatakse vastavalt kooli enesehindamise süsteemile ja tehakse muudatusi iga aasta lõpus.. Arengukava alusel koostatakse kooli üldtööplaan. 1. KOOLI AJALUGU Paikuse Põhikool asub Pärnumaal Pärnu ja Sindi vahel ja on käesoleval ajal Pärnumaa suurim põhikool. 01. septembril 1991. a. Alustas Paikusel õppetööga Paikuse Algkool kolme klassikomplektiga. 1995. a. Muudeti algkool põhikooliks ja avati 7. klass. 1996.a. töötas kool 2 vahetuses 8 klassilisena seoses ruumi puudumisega. 1996. a. Oktoobris alustati endise EPT administratiivhoone ümberehitamist Paikuse Põhikooliks. 1997. a. 1. septembril alustas Paikuse Põhikool 9 klassilisena 282 õpilasega. Käesoleval õppeaastal õpib Paikuse Põhikooli 17 klassikomplektis 396 õpilast. Seega on tegemist ühe kiiremini kasvava kooliga. Ka prognoos lähiaastateks on positiivne. Paikuse valla vanuseline struktuur (pensionäre 14 %, tööealisi 60 %, õpilasi 26 %) ja soodne asend Pärnu külje all loovad eeldused ka edasiseks õpilaste arvu suurenemiseks. 2. HETKESEIS 2.1. Õpilased Paikuse vald on üks vähestest omavalitsusüksustest, kus kooli astuvate õpilaste arv ei vähene. Alltoodud tabelis on andmed praegu vallas sissekirjutatud õpilaste kohta. Arvestamata on mehhaaniline migratsioon, mis on tänu intensiivsele elamuehitusele Paikuse vallas küllalt kõrge. Arvestada saab ka Sindi Gümnaasiumi teeninduspiirkonda jäävate õpilastega, kes elavad Paikuse valla vahetus ümbruses. Õpilaste arvu prognoos sündivuse järgi: a. / kl I II III IV V VI VII VIII IX K 03/04 37 40 41 34 41 48 34 34 48 357 04/05 35 37 40 41 38 41 48 34 34 348 05/06 38 35 37 40 43 38 41 48 34 354 06/07 43 38 35 37 42 45 38 41 48 367 08/09 39 43 38 35 37 44 45 38 41 360 2005/2006. õ.a. õpib Paikuse Põhikoolis 396 õpilast. Peale 9. klassi on kõik klassid paralleelid. Klass Õpilaste arv tüdrukud poisid 1a 24 11 13 1b 24 12 12 2a 22 9 13 2b 21 8 13 3a 24 9 15 3b 23 11 12 4a 17 8 9 4b 21 9 12 5a 20 11 9 5b 23 13 10 6a 20 13 7 6b 27 12 15 7a 22 12 10 7b 23 12 11 8a 26 13 13 8b 26 12 14 9. kl 33 16 17 kokku 396 191 205 Õpilaste tervis Ühel päeval nädalas töötab koolis kooliarst, kelle teenindada on veel ka Sindi Gümnaasium, Taali Põhikool ning Seljametsa L-A. Meditsiinilist esmaabi saavad õpilased iga päev meditsiiniõelt. Regulaarselt toimub laste vaktsineerimine, nägemise-kuulmise kontroll. Kooli külastab kord aastas hambaarst. Koolis on käivitunud projektid laste tervise ja turvalisuse kindlustamiseks: TERVED HAMBAD- TERVISE ALUS OHUTU JA TURVALINE SUVI Kooliarst on jälginud kooliruumide vastavust laste tervise seisukohalt: - ruumide valgustust - korrapärast tuulutamist - müra tugevust - puhtust ja hügieeninõuete täitmist kooli sööklas Turvaline kool Kooli juhtkonna ja kõigi töötajate kohustuseks on kindlustada kõigile õpilastele turvaline koolikeskkond, kus ei esine ei vaimset ega füüsilist vägivalda Pidevalt on tähelepanu all: õpilaste omavahelised suhted õpilane-õpetaja suhted õpetaja-lapsevanem suhted kooli sisemine mikrokliima tervikuna. Tagasiside saamiseks korraldatakse erinevates vanuseastmetes õpilaste küsitlusi. Regulaarselt viiakse keskastmes läbi küsimustikke koolikiusamise kohta. Positiivseks muudatuseks on valla lastekaitsespetsialisti töölevõtmine Kuna kool asub vabariikliku tähtsusega maantee vahetus läheduses, siis on probleemiks ka turvaline koolitee. Koostöös valla arengukomisjoniga on vajalik leida võimalusi kooli läheduses olevate ülekäiguradade ohutumaks muutmiseks. 2.2. Õpetajad Tänapäeva õpetaja on koolis õppija toetaja, juhendaja, tegevuse juht, organiseerija ja läbiviija, eakohase kasvatusprotsessi juhtija. Õpetaja peab oskama luua sellist keskkonda, et õpilased tahaksid õppida. Õpetaja peab olema motiveeritud pidevale enesetäiendamisele ja (õppima) oskama ajaga ümber käia nii, et tal jätkuks aega kõige olulise tarvis, silma kõige areneva märkamiseks, kõrva kõige olulise kuulamiseks. Õpetajate üldiseloomustus Jrk Andmed Arv % 1. Õpetajate üldarv (v.a pikemal puhkusel, nt lapsehooldusel olijad) 28 2. Kohakaaslaste arv/% õpetajate üldarvust 4 14,3 3. Põhikohaga õpetaja keskmine nädalakoormus 22 4. Õpetajate jagunemine hariduse järgi (% üldarvust) 5. kõrgharidus 28 100 6. keskeriharidus - 3,6 7. keskharidus - 3,6 8. Õpetajate jagunemine ametijärkude järgi (% üldarvust) 8. nooremõpetaja - 7,1 10. õpetaja 22 78,6 11. vanemõpetaja 6 21,4 12. metoodik - - 13. Naisõpetajate % õpetajate üldarvust 23 82,1 14. Õpetajate vanuseline jaotus üldriikliku statistilise aruandluse vanuserühmade järgi (% üldarvust) 15. kuni 29-aastased 3 10,7 16. 30-39-aastased 11 39,3 17. 40-49-aastased 9 32,1 18. üle 50-aastased 5 17,9 19. Õpetajate jaotus staaži järgi (% üldarvust) 20. kuni 2 aastat 1 3,6 21. 2-5 aastat 3 10,7 22. 5-8 aastat 5 17,9 23. 8-11 aastat - 24. üle 15 aasta 19 67,9 25. Õpetajate-pensionäride % õpetajate üldarvust 26. Täiend- ja ümberõppe kõikides vormides osalejate arv 28 27. % õpetajate üldarvust 85,7 28. s.h lühikursustel (alla 160 tunni) 20 29. s.h pikal kursusel (üle 160 tunni) 2 30. s.h kaugõppes 2 2.3. Täiendkoolitus 1999.a kuni 2002.a käisid täiendkoolitusel kõik põhikohaga töötavad õpetajad, logopeed, raamatukogujuhataja. Eelistatud on senini ainealased ja ainemetoodilised kursused. Aktiivselt on osaletud arvutiõpetuse kursustel. Õpetajakoolituse nõuete järgi peab iga õpetaja läbima iga viie aasta jooksul 160 tunni ulatuses täiendkoolitust. Keskmiselt on täiendkoolitusel osaletud 76 tundi aastas õpetaja kohta. Lisaks on 15 õpetajat osalenud 40 tunnisel arvutiõpetuse kursusel. Läbi on viidud koolisisene koolitus arenguvestluste läbiviimiseks klassijuhatajatele. 2.4. Hoone ja territoorium Paikuse Põhikooli tervikprojektist 3588,16 m2 valmis 1997. aasta 1.septembriks 1. järk - õppehoone üldpinnaga 1925,89 m2. Koolimajaks projekteeriti ja ehitati ümber endine EPT kontorihoone. Koolimaja on III korruseline, valgusküllane, kaasaegne tervisekaitse nõuetele vastav ehitis. Majas on korralikult sisustatud klassiruumid: - laste kasvule vastav mööbel enamikes klassiruumides - kaasaegsed tahvlid - lõunapoolsetel akendel päikesekatted. 1999. aastal valmis ja sisustati kaasaegne arvutiklass 16 arvutiga. Majas asuvad administratiivse personali ruumid, logopeedi tööruum.Kooli kasutada on Paikuse valla spordikompleks: normaalmõõtmetega spordisaal, jõusaal, maadlussaal. 2002. aastal valmis Paikuse põhikooli II ehitusjärk, mille tulemusena kool sai juurde 815 m² kasulikku pinda. Juurdeehituse esimesel korrusel asub kõigile tervisekaitse nõuetele vastav kaasaegsete seadmetega sisustatud koolisöökla. II korrusel on sisustatud 3 aineklassi, nõuetele vastav arstikabinet ja raamatukogu 1. ehitusjärk. 2003. a. Ehitati ümber endine EPT garaaž. Uude majja said ruumid tööõpetusklassid, kunstiklass ja lisaks 2 algklassi. 2005. a. Valmis tänapäevase rajakattega 300m pikkuse jooksurajaga staadion. Käesoleval ajal puudub koolil olulistest rajatistest veel a aula. Puuduseks on ka asjaolu, et kooli territoorium ei ole piiratud. 2.5. Raamatukogu Lapsi tuleb õpetada mitte niipalju tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma. /J. Käisi pedagoogiline kreedo/ Paikuse kooli raamatukogu on aktiivselt tegutsenud 1996/97 õppeaastast. Kooliraamatukogu põhiülesandeks on õpilaste ja õpetajate varustamine õppe- ja kasvatustööks vajaliku kirjandusega, audio-visuaalse ja muude infokandjatega, selle säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, õpilaste iseseisva töö oskuste ja lugemishuvi äratamine. 1999/2000 õppeaastast on raamatukogus kasutusel kooliraamatukogudele mõeldud arvutiprogramm ARX - Raamat 7.0. Andmebaasis on olemas tabelid lugejate, klasside, raamatute, õpikute, perioodika, audio-video, töövihikute, metoodilise kirjanduse, autorite, kirjastuste jm andmete jaoks. Programm võimaldab laenutada raamatuid, õpikuid, perioodikat, auviseid ja metoodilist kirjandust; vaadata ja välja trükkida võlglaste nimekirjad; teha igapäevast laenutusstatistikat. Arvutiprogramm on lihtsustanud tööd kooliraamatukogus tunduvalt, kuid on ka puudusi: halb tehniline tugi ja puuduvad versiooniuuendused Kooliraamatukogu põhiülesandeks on õpilaste ja õpetajate varustamine õppe- ja kasvatustööks vajaliku kirjandusega, audio-visuaalse ja muude infokandjatega, selle säilitamine ja kättesaadavaks tegemine, õpilaste iseseisva töö oskuste ja lugemishuvi äratamine. Koolitöö tulemuslikkuse ning õppeasutuse kujundamise oluline aspekt on kooliraamatukogu teenuste tase ja õppetöösse integreerimine. Et Eesti kool on üle minemas õpilaskesksele õpetusele – suurem rõhk on asetatud just õpilaste iseseisvale tööle, uurivale õppimisele, infootsioskuste arendamisele ning seega ka iseseisvamale õppimisele- suureneb vajadus kooliraamatukogu teenuste järele Kooliraamatukogu arendamine on elukestva õppe idee teostamise teenistuses. Raamatukogu arvudes seisuga 31. 10.2005 Lugejaid kokku: 470 Raamatuid (teatme – ja ilukirjandus): 2765 eks Fondeeritud õpikud: 4702 eks Auvised: 324 Ajakirju, sh ajalehed tellitud 4000 EEK väärtuses Raamatukogu töötab ARX-Raamat 7.0 programmiga. Oleme täna veel osaliselt automatiseeritud kooliraamatukogu (II tase) Eesmärk on KOOLIRAAMATUKOGU KUI ÕPIKESKUS (I tase) Olemas: - Ajakohane ja avar kehtivatele tervisekaitse nõuetele vastava valgustusega ruum. Hoidla, õpikute kogu ja raamatute parandamise jaoks on olemas eraldi ruum. - Raamatukogu on avatud kogu koolipäeva vältel – 8 tundi päevas. - Raamatukogu kogud on nii lugejate kui ka töötajate arvu jaoks optimaalse suurusega. Kogud on korras, vananenud kirjandus on maha kantud. Kogude komplekteerimisel lähtutakse kooliõppekavast, Puudused: - Vahendite vähesus ilukirjanduse, audio- visuaalse ja perioodika tellimiseks - Avariiulite informatiivsus ei ole heal tasemel, eriti perioodika väljapanekute osas. - Vähe lugejakohti (lugemissaaliga kaoks ruumi puudus) - Algklasside õpilastele oma nurk - Vajalik oleks ka raamatukogu lahtiolekuaega pikendada vähemalt ühel päeval nädalas ka õhtupoolikul - Puudub lugemissaal - Infotehnoloogia areng (kooskõlas kooli infotehnoloogilise arengukavaga) - Puudulik tugiühendus arvutiprogrammi Arx- Raamat haldajaga - Kaasaegsed otsingusüsteemid, infootsingul kasutatakse elektronkatalooge - Eraldi arvutid lugejatele. Arvutid peavad olema ühendatud kooli arvutivõrku, interneti püsiühendusega, tehnilised vahendid auviste kasutamiseks 2.6. Infotehnoloogia Infoühiskond ja kooliharidus on üksteisega väga tugevalt seotud. Hariduse andmine on tegelikult info omandamine erinevatest allikatest. Koolis on läbi aegade toimunud õpetamine õpilase ja õpetaja vahetu kontakti teel ja raamatute abil. Tänapäeval lisanduvad sellele infotehnoloogia vahendid. Ei saa aga lugeda õigeks infotehnoloogia vahendites eesmärgi nägemist. Kooli eesmärgiks on maksimaalselt heade õppimisvõimaluste loomine õpilastele ja infotehnoloogia kasutamine vahendina selle saavutamiseks. 2005/06 õ.a. alustati E-kooli kasutamisega vanemas kooliastmes. 2.6.1. Riistvara Õpetajate kasutada õpetajate toas on 3 arvutit, printer ja 1 skänner. Ainekabinettidesse on paigutatud arvutid. Juhtkonna kasutada on 2 arvutit, 3 printerit ja 2 laptop’i. Raamatukogu töötaja käsutuses on 1 arvuti ja 1 printer. Koolisöökla juhataja käsutuses on 1 arvuti ja 1 printer. Koolil on digitaalne fotoaparaat, videokaamera ja cd kirjutaja. Riistvara arendamine - ADSL ühenduse paigaldamine; - Oma meiliserveri paigaldamine; - Intraneti loomine töö ja suhtlusvahendina; - Kooli kodulehekülje muutmine kasutajasõbralikumaks. - Töökohtade arvu suurendamine arvutiklassis 17-le; - I ja II korruse klassidesse arvutivõrgu väljaehitamine; - Klassiruumide varustamine arvutitega; - Kooli ja kooli ümbrust hõlmava WiFi võrgu ehitamine - Arvutiklassis olevate monitoride vahetamine uuemate vastu; - Raamatukogus kolme õppetööks mõeldud arvutitöökoha loomine Teise, ainetundide läbiviimiseks mõeldud arvutiklassi rajamine 2.6.2. Õppimine ja õpetamine arvuti abil OLEMASOLEV OLUKORD Arvutiõpetust pakutakse alates 4 klassist. Arvutiõpetuse tunnid on põhiliselt ette nähtud põhioskuste tundmaõppimiseks, samuti levinumate tarkvara pakettidega tutvumiseks ja nendega töötamise algvilumuste omandamiseks. Samuti kasutatakse õpilaste poolt Interneti võimalusi täiendava info otsimiseks ja kogumiseks uurimistööde ja referaatide koostamisel. Arvutiklass on avatud esmaspäeval ja neljapäeval pärast õppetunde vabakasutuseks kella 19.00-ni. Üleminek uuele raamatukoguhaldus programmile. Milline programm valida sõltub sellest, millal kooli ja valla raamatukogud liituvad. Esialgse plaani järgi on kavas asendada ARK-Raamat RIKS’iga kuna RIKS’il on olemas pidev tootjapoolne tugi ja programmi pole vaja välja osta, RIKS’i puhul on võimalik programmi rentida. Kui aga lähiajal on päevakorras kooli ja valla kogude liitmine tuleb võtta kasutusele URRAM, sest valla raamatukogul on see juba olemas. EESMÄRGID TULEVIKUKS - Arvutiga tutvumist alustada juba algklassidest;- Ühtlustada informaatika õppekava;- Osaleda erinevates veebis pakutavates projektides; - Suurendada IKT vahendite osakaalu ainetundide läbiviimisel; - Uurimistööde koostamine IKT vahendite abil: - Anda põhikooli lõpetajatele võimalus sooritada AO-eksameid Paikuse Põhikoolis. 2.7. Noorsootöö Alates 2002/2003.õ.a on võetud tööle huvijuht (0,65 kohta). Praegu töötab huvijuht täiskohaga. Samal ajal on tööle rakendatud ka 9 liikmeline õpilaste omavalitsus, kuhu kuuluvad vanema astme õpilased (7.-9. klass). Noorsootöö arengukava 2006-2009 - Tihendada spordiüritusi staadionil - Rohkem õppereise, mis toetavad õppeaineid - Alustada koolivormiga algklassides. Esialgu ainult mõni element. (Nt kooli kampsun). - Suurendada kooli sümboolikaga asju, aitab kaasa oma kooli tundele - Arendada välja tugiõpilassüsteem uutele õpilastele (pehmem sisse elamine) - Koostada parimate õpilaste autahvel ning see üles panna alla fuajeesse - Eesmärgistada sõpruskoolidega kohtumisi - Ringitegevused toetavad oma tegevusega õppekava - Kutsevaliku programmi raames teha töövarjupäevi ning elukutsete ja koolide tutvustusi - Tihendada vanematega koostööd ühisürituste näol - Enesetäiendamise võimalusi klassiväliselt – õppepäevad, seminarid, keelepäevad, rahvusõhtud - Täiendada õpilaste teadmisi etiketi alaselt (riietumine koolis - vastavalt üritusele, kuidas käituda banketil, söögikohas jne jne) - Tervislike eluviiside tutvustamine, soodustamine - Preventatiivne töö koolis - Ühisüritused koostöös PaNoKe-ga - Kasvatada noortes tolerantsust teiste ühiskonna liikmete vastu - Korrapärased küsitlused välja selgitamaks koolielu arendamist vajavates kohtades Õpilasomavalitsuse tegevuskava - Huvialade ja hobide väljaselgitamine - Kooli traditsioonide järgimine ja edendamine - Õppetööle ja koolielu korraldamisele kaasaaitamine. Õpilastuutorluse rakendamine. - Koolisiseste ürituste organiseerimine. I poolaastal: sügiskompositsioonid, õpetajate päev, valla päevad, mini play-back show, kooli kaunistamine jõuludeks, jõululaat, kooli sünnipäev, jõululaat, jõulupidu. - Kujundada üksteist austavaid käitumisnorme, olla eeskujuks teistele - Koostöö loomine Politseikooli õpilasomavalitsusega - Koostöö edendamine Paikuse vallavalitsusega. Ühiste koostööprojektide temaatika laiendamine. - Koostöö lastevanematega - Koostöö arendamine vilistlastega - Koostöö lasteaiaga - Koostöö Seljametsa LAK ja muuseumiga Traditsioonilised üritused Paikuse Põhikoolis September Tarkuse päev Spordipäevad Oktoober Õpetajate päev Mõtteralli November Luuleõhtu Mini play-back show Mõtteralli Detsember Jõululaat Jõulukontsert Kooli sünnipäev Jaanuar Maatikapäev Klassidevaheline rahvastepalli turniir Veebruar Sõbrapäev Klassidevaheline korvpalli turniir Vabariigi aastapäev Keeltenädal Märts Mini poppide valimine Emakeelepäev Aprill Tantsushow Jüriöö jooks Mai Tutipidu Kevadkontsert Asfaldijoonistuste päev Parimate õpilaste vastuvõtt vallavalitsuses 2.8. Koostöö Paikuse Valla haridusasutuste vaheline koostöö Seljametsa Lasteaed-Algkool Paikuse Lasteaed Mesimumm Paikuse Politseikool Koostöö teiste Pärnumaa põhikoolidega Uulu Põhikool Tori Põhikool Tootsi Põhikool Viira Põhikool Koostöö vormid: õpetajate koolitus õppepäevad ühisüritused (ainepäevad, spordivõistlused, viktoriinid) õpilasomavalitsuste kohtumised liiklusõpetuse läbiviimine Koostöö sõprusvalla koolidega Soomes (Mynämäen ja Miestoisten valla koolid) õpetajate vahetus õpilaste vahetus laste suvelaagrid Osalemine Comenius projektis (koolid Austrias, Kreekas, Leedus) 2.9. Majandus Kooli õpetajate töötasu kaetakse riigi eelarvest, arvestades õpilaste arvu koolis. Muud kooli ülalpidamiskulud kaetakse valla eelarvest. Eelarve koostamisel on suuremat rõhku viimastel aastatel pandud kulutustele infotehnoloogias ja õppeotstarbelise inventari soetamisele. 2004/05.a. prioriteet oli algklasside varustamine uue mööbliga. Kuna Paikuse Põhikool on noor ja kiiresti kasvav kool, siis ei jõua kooli teenindava personali suurus järgi haridusministri kinnitatud miinimumkoosseisudele. Allpool on toodud seis 2005. a. alguses. Valla eelarvest tasustatavate Paikuse Põhikooli töötajate koosseis Ametikoht Miinimumkoosseis vastavalt õpilaste arvule (363) Paikuse Põhikool Majandusjuhataja 1,0 1,0 Sekretär 1,0 1,0 Raamatupidaja Luuakse koolis, mis on iseseisval raamatupidamisel Ringijuht 1,0 1,0 Laborant 1,25 puudub Huvialajuht 1,0 1,0 Raamatukoguhoidja 1,0 1,0 Täiendavad ametikohad Infojuht —— 0,75 Logopeed 1,0 0,75 Logopeedilist abi vajavate laste arv eeldaks ka täiskohaga logopeedi olemasolu. Samuti võimaldaks praegune õpilaste arv tööle rakendada koolipsühholoogi (0,5 kohta). 3. MISSIOON Haridus valmisolekute kujunemise elukestev jada. Haridus on iga inimese ja riigi arengu peamine ressurss. Haridust ei saa anda ei kodu ega kool. Haridust ei saa võtta, osta, müüa ega vahetada, harituks saab üksnes ise kujuneda. Paikuse Põhikool loob keskkonna, kus on võimalik kujuneda haritud inimeseks. Kooli missioonist tulenevalt on õppe- ja kasvatustöö eesmärgid järgmised: Aidata õpilasel kujuneda isiksuseks, kes - peab lugu enesest ja kaasinimestest, oma ja teiste rahvuste kultuurist - peab lugu kodust, hindab perekonda, tunneb ja armastab oma kodukohta - on omaks võtnud ja omandanud õpioskused ja pidevõppe põhimõtted; käitub kodanikuna ja järgib õigusnorme ja demokraatlikke põhimõtteid - on laia silmaringiga, tunneb igakülgset huvi maailma vastu - hindab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha - suudab teha valikuid, otsustusi, oma tegevust kriitiliselt hinnata ja kanda vastutust - hoiab loodust ja elab keskkonda säästvalt - suudab hankida ja kasutada infot - peab lugu kooli ajaloost, traditsioonidest ja õppesuundadest. 4. VISIOON Paikuse Põhikool on maakonnas aktsepteeritav, arenev, traditsioone järgiv kuid uuendusmeelne, avatud, eeskuju andev kool, mille pedagoogiline kaader on kõrge kvalifikatsiooniga; milles õpilastele ja õpetajatele on loodud kaasaja nõuetele vastav õpi- ja töökeskkond; kus juhtimis- ja infosüsteem tagavad arengu; kus arvestatakse iga õppija individuaalsete võimetega, huvidega ja isikupäraga; kus valitsevad õppimist ja õpetamist soodustavad vastastikused suhted; kus õpilastele on loodud mitmekülgsed võimalused huvitegevusega tegelemiseks. Me oleme kool, kuhu tahetakse tulla õpetama ja õppima. 5. PÕHIEESMÄRGID Valla tasandil: 5.1. Eesmärgid 10. a perspektiivis 5.1.1. Kooli peahoone on ühendatud tööõpetusmajaga. 5.1.2. Kooli raamatukogu on kujunenud kaasaegseks õpikeskuseks. 5.1.3. Kooli park on muudetud puhke, sportimise ja õppimispaigaks. 5.2. Eesmärgid 5. a perspektiivis 5.2.1. Valminud on Paikuse Põhikool III ehitusjärk (aula koos muusikaklassi ja raamatukogu lugemissaaliga) on välja ehitatud. 5.2.2. Koolisisese arvutivõrk on välja ehitatud 5.2.3. Kooli siseõu võimaldab erinevaid tegevusi vahetunniks5.2.4. Koolil on avatud täiendav arvutiklass, mis on mõeldud ainetundide läbiviimiseks. Pärnu maakonna tasandil: Peahoone ja tööõpetusmaja baasil on väljakujunenud polüfunktsionaalne koolitusbaas erinevate täiendkoolituste läbiviimiseks. Vabariigi tasandil: Kool pakub võimalusi õpetajate ja ringijuhtide täiendkoolituse läbiviimiseks (suvekursused, laagrid, õppepäevad, erinevad koolitused)Laienenud on võimalused õpilaste spordi-, kunsti- ja laululaagrite läbiviimiseks. Põhiarengusuunad 1. Paikuse Põhikool töötab kahekomplektilise põhikoolina, millest üks algklasside paralleel kasutab «Hea Alguse» metoodika elemente 2. Paikuse Põhikoolis pööratakse pidevalt suurt rõhku kooli varustamiseks õppetööks vajalike kaasaegsete õppe- ja infotehnoloogia vahenditega. 3. Paikuse Põhikoolis õppekavas on valikainete arvelt suurendatud inglise keele ja arvutiõpetuse tunde. 4. Paikuse Põhikoolis on välja arendatud õpilaste aitamiseks tugisüsteemid 5. Tööõpetusmaja baasil areneb välja huvikeskus, kus huvilistel on võimalik omandada eluks vajalikke praktilisi oskusi. 6.Sordikeskuse ja staadioni baasil on loodud täiendavad võimalused spordiga tegelemiseks. 6. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 6.1. Koolisisene juhtimine 6.1.1. Koolisisene juhtimine SISU Sihtgrupp Vastutaja Partner Aeg Maksu- mus Finant- seerija 1.1 Kooli õppekava vastavusse viimine uue riikliku õppekavaga Õpetajad Direktor Õppeala juhataja 2006 3000 1.2 Kooli sisemist töökorraldust reguleerivate dokumentide täpsustamine: ametijuhendid, asjaajamise kord, info edastamine, protseduurireeglid Kõik kooli töötajad Direktor Õppeala- juhataja 2006 2007 2008 VV 1.3 Kooli enesehindamise teostamine, ettepanekud kooli arengukava täiustamisega Õpetajad Direktor Õppeala- juhataja 2006 2007 2008 1.4 Töötada välja õpetajate täiendkoolituse plaan, lähtudes kooli vajadusest. Õpetajad Õppeala- juhataja Direktor 2006 1.5 Kooli sümboolika täiendamine tänukiri, diplom, kooli märk diplom õnnitluskaardid, dress, müts Õpilased. kooli töötajad, toetajad Huvijuht Aineste- sioonide juhatajad Direktor Majandus- juhataja 2006 2007 2008 2000 2000 2000 Sponsorid Eelarve 6.1.2. Hoolekogu TEGEVUS Sihtgrupp Vastutaja Partner Aeg Maksu- mus Finant- seerija 2.1. Osalemine kooli eelarveliste vahendite otstarbekal planeerimisel Õpilased Õpetajad Hoolekogu Juhtkond 2006 2007 2008 2.2. Osalemine kooli enesehindamisel, ettepanekute tegemine kooli töö parendamiseks Õpilased Õpetajad Hoolekogu Juhtkond 2006 2007 2008 2.3. Kooli probleemidele lahenduste otsimine koostöös Paikuse vallavalitsusega Õpilased Õpetajad Hoolekogu Juhtkond 2006 2007 2008 2.4. Õpilaste õpimotivatsiooni tõstmiseks abinõude kavandamine Õpilased Õpetajad Hoolekogu Juhtkond 2006 2007 2008 1000 1000 1000 Sponsorid 2.5 Täiendavate vahendite leidmine arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamisel Õpilased Õpetajad 2006 2007 2008 Sponsorid 6.1.3. Lastevanemate koolieluga sidustamine TEGEVUS Sihtgrupp Vastutaja Partner Aeg Maksu- mus Finant- seerija 3.1. Kooli ajalehe regulaarne väljaandmine Valla elanikud Huvijuht Infojuht 2006 2007 2008 4000 4000 4000 Kooli eelarve 3.2. Lastevanemate koolitussoovide ja ootuste väljaselgitamine Lapse vanemad Õppeala- juhataja Klassi- juhatajad 2006 2007 2008 3.3. Koolielu pidev valgustamine valla ajalehes Lapse vanemad Direktor Õppeala Juhataja Huvijuht 2006 2007 2008 3.4. Lastevanematele koolituste organiseerimine Lapse vanemad Õppeala juhataja Direktor 2006 2007 2008 1000 Kooli Eelarve 3.5. Toimuvad arenguvestlused lastevanematega Lapse vanemad Klassi- juhataja Õppeala juhataja 2006 2007 2008 6.2. Kooli töö planeerimine TEGEVUS Sihtgrupp Vastutaja Partner Aeg Maksu- mus Finant- seerija 2.1. Kooli arengukava alusel töö analüüs ja arengukava uuendamine Õpetajad Direktor Õppeala- juhataja 2006 2007 2008 2.2. Õpetajate töökavade täiustamine Õpetajad Õppeala Juhataja Ainekomis- jonide esimehed 2006 2007 2008 2.3. Kooli üldtööplaani koostamine ja tehtu analüüs Direktor Õppeala- juhataja 2006 2007 2008 2.4. Igaaastaste arenguvestluste läbiviimine kooli pedagoogilise personaliga Õpetajad Direktor Õppeala- juhataja 2006 2007 2008 6.3. Õppimine ja õpetamine TEGEVUS Sihtgrupp Vastutaja Partner Aeg Maksu- mus Finant- seerija 3.1. Koolidevahelise õpioskuste olümpiaadi läbiviimine 4. ja 5. kl õpilased Õppealajuhataja Raamatukogu juhataja 2006 2007 2008 3.2. Individuaalõppekavade koostamine vastavalt vajadustele Erivajadusega lapsed Õppealajuhataja Aineõpetajad 2006 2007 2008 3.3. Õpiabi osutamine, regulaarsete konsultatsioonide pakkumine Õpilased Õppealajuhataja Aineõpetajad 2006 2007 2008 3.4. Aktiivõppe meetodite rakendamine õppetundides Õpilased Õppealajuhataja Aineõpetajad 2006 2007 2008 3.5. Ainenädalate läbiviimine õppeaine propageerimiseks Õpilased Ainekomisjonide esimehed Õppeala- juhtaja 2006 2007 2008 2000 Eelarve 3.6. Ainetevahelise integratsiooni täiustamine Õpilased Ainekomisjonide Esimehed Õppeala- juhataja 2006 2007 2008 3.7. Osalemine maakondlikel aineolümpiaadidel ja konkurssidel Õpilased Ainekomisjonide Esimehed Õppeala- juhtaja 2006 2007 2008 3.8. Õppevahendite baasi analüüs ja vajaduste pingerea koostamine Õpilased Õppealajuhataja Ainekomis- jonide esimehed 2006 2007 2008 3.9. Andekatele õpilastele aineringides täiendavate võimaluste loomine Õpilased Õppealajuhataja Huvijuht 2006 2007 2008 3.10. Kooli parimatele õppuritele preemiareiside organiseerimine Õpilased Direktor Huvijuht 2006 2007 2008 2000 2002 Eelarve 6.4. Koolikohustuse täitmine TEGEVUS Sihtgrupp Vastutaja Partner Aeg Maksu- mus Finant- seerija 4.1. Koostöös omavalitsustega, õiguskaitsekomisjoni ja valla sotsiaaltöötajatega probleemsete lastega töö tõhustamine Probleemsed õpilased Direktor Klassi- juhatajad 2006 2007 2008 4.2. Probleemsete õpilaste kaasamine huviringide töösse Probleemsed õpilased Ringi juhid Huvijuht 2006 2007 2008 4.3. Õpiraskuste ennetamiseks parandusõppe korraldamine Probleemsed õpilased Õppeala juhataja Klassi juhatajad 2006 2007 2008 4.4. Lastekaitsespetsialisti töölerakendamine Probleemsed õpilased, lapsevanemad, õpetajad Direktor KOV 2005 4.5 Kool peab nõuetekohast arvestust koolikohustuse täitmise üle Probleemsed õpilased, lapsevanemad, õpetajad Õppeala juhataja KOV Direktor 2006 2007 2008 4.6 Koolipsühholoogi töölerakendamine Probleemsed õpilased, lapsevanemad, õpetajad Direktor 2008 Eelarve 6.5. Kooli töökeskkond TEGEVUS Sihtgrupp Vastutaja Partner Aeg Maksu- mus Finant- seerija 5.1. Ühenduse ehitamine paehoone ja tööõpetusmaja vahele Õpilased Õpetajad Direktor Majandus juhataja 2008 Eelarve 5.2. Tööõpetusmaja klassidesse inventari muretsemine Õpilased, ringijuhid Direktor Majandus juhataja 2006 2007 2008 Eelarve Sponsorid 15 000 25 000 35 000 5.3. Traadita internetiala laiendamine Õpilased Õpetajad Direktor Infojuht 2006 Eelarve 5 000 5.4. Kooli raamatukogu fondi täiustamine õppekava nõuete täitmiseks Paikuse valla õpilased ja lapse- vanemad Raamatukogu juhtaja Direktor 2006 2007 2008 Eelarve Sponsorid 40 000 40 000 40 000 5.5. Koridoride sisustamine puhkeinventariga Õpilased Majandus- juhataja Direktor 2006 2007 Sponsorid Eelarve 10 000 10 000 5.6 Kooli sisehoovi piiramine aiaga Õpilased Direktor Majandus- juhataja 2008 Eelarve 5.7. Mänguväljakute rajamine sisehoovi Õpilased Direktor Majandus- juhataja 2008 Sponsorid KOV 5.8. Klasside – kabinettide jooksev remont (3 klassi aastas) Õpilased Õpetajad Majandus- Juhataja Juhtkond 2006 2007 2008 Eelarve 5000 5000 5000 5.9. Täiendava arvutiklassi rajamine Direktor 2007 KOV Tiigrihüpe 100 000 5.10. Akustilise koolikellasüsteemi paigaldamine 5.11. Kooli välistrepi viimine vastavusse nõuetele Õpilased Kooli personal Külalised Majandus Juhataja Direktor 2006 Eelarve 5.12. Klasside varustamine uue mööbliga Õpilased Õpetajad 2006 2007 2008 5.14. Sööklasse uute laudade muretsemine Õpilased Kooli personal Külalised 2006 Eelarve 40 000 5.15. Väliklassi rajamine Õpilased Õpetajad 2006 2007 Projektid 5.16. Muretseda garderoobikapid Õpilased 2006 2007 2008 Eelarve 5.17. Algklasside metoodikakabineti loomine 2006 12 000 Eelarve 6.6. Noorsootöö TEGEVUS Sihtgrupp Vastutaja Partner Aeg Maksu- mus Finant- seerija 6.1. Projektide kaudu täiendavate rahaliste võimaluste leidmine huvitegevuse mitmekesistamiseks Õpilased Huvijuht Infojuht 2006 2007 2008 KOV Fondid 6.2. Õpilaslaagrite korraldamine Õpilased Huvijuht Juhtkond 2006 2007 2008 Eelarve 6.3. Osalemine linna, maakonna ja vabariiklikel õpilasüritustel Õpilased Huvijuht Aine komisjonide esimehed 2006 2007 2008 Eelarve 6.4. Projektide kaudu õpilastele suviste töö- ja puhkelaagrite korraldamiseks võimaluste otsimine Õpilased Huvijuht Ringijuhid Juhtkond 2006 2007 2008 15 000 15 000 15 000 KOV EÕM 6.5 Leida võimalusi ringijuhtide täiendavaks tasustamiseks Õpilased Direktor Hoolekogu KOV 2006 2007 2008 Eelarve 6.6 Liiklusalane õpetus Õpilased Õppeala juhataja Politsei kool 2006 2007 2008 2000 2000 200 Projektid Eelarve 6.7. Osalemine koolinoorte laulu- ja tantsupeo üritustel Õpilased Huvijuht Ringijuhid Juhtkond 2007 6 000 Eelarve 6.8. Osalemine Pärnumaa Koolispordiliidu ja Eesti Koolispordiliidu võistlustel Õpilased Kehalise kasvatuse õpetajad Õppeala juhataja 2006 2007 2008 6.9 Osalemine valla üritustel Jüriöö jooks, jalgrattamatk Õpilased Huvijuht KOV 2006 2007 2008 6.10. Soodustada vahetusõpilaste tulekut meie kooli. See aitab noortel integreeruda teiste kultuuride esindajatega Õpilased Huvijuht 2006 2007 2008 6.11. Korraldada koolivahetuspäevi mõne gümnaasiumiga. (kasuks valiku tegemisel peale põhikooli) Õpilased Huvijuht Õppeala juhataja 2006 2007 2008 6.12. Koostada parimate õpilaste autahvel ning see üles panna alla fuajeesse Õpilased Õppeala juhataja 2007 2008 6.13. Viia sisse kutsevaliku programm alates 8.klassi teisest poolsest Õpilased Õppeala juhataja Huvijuht 2007 2008 6.14. Arendada välja tugiõpilassüsteem uutele õpilastele (pehmem sisse elamine) Õpilased Huvijuht Õppeala juhataja 2006 2007 2008 Arengukava uuendamise kord 1. Arengukava on arenev dokument, mis muutub koos ajaga. 2. Arengukava uuendatakse üks kord aastas. 3. Arengukava parandus- ja muudatusettepanekuid võivad esitada kõik kooli arengust huvitatud isikud kas kirjalikult või meili teel I õppeveerandi jooksul. 4. Vajalikud parandused ja muudatused viiakse sisse II õppeveerandi lõpul õppenõukogu koosolekul. 5. Kooli hoolekogu kinnitab parandused ja muudatused jaanuarikuu jooksul 6. Arengukava parandused esitatakse volikogule kinnitamiseks veebruaris 7. Arengukava uuendamise korra täitmise eest vastutab kooli direktor. LISAD: Lastevanemate küsitlus - 2b, 6a, 8. klass nr Küsimus Väga nõus Nõus Ei oska öelda Ei ole nõus Ei tea 1 Minu lapsele meeldib meie kool 21 40% 28 53% 2 4% 1 2% - 2 Minu lapsel läheb koolis hästi 14 27% 29 56% 8 15% 1 2% - 3 Koolis on meeldiv käitumiskultuur 5 10% 26 50% 14 27% - 7 13% 4 Koolis on õpilaste vahel head suhted 2 4% 31 60% 11 21% 2 4% 6 11% 5 Koolis on õpetajate ja õpilaste vahel head suhted 4 8% 36 69% 10 19% 1 2% 1 2% 6 Minu lapsele antakse piisavalt kodutöid 11 21% 38 73% 3 6% - - 7 Koolis on hea õpetamise tase 14 27% 35 67% - - 3 6% 8 Minu laps suhtub õpingutesse tõsiselt 9 17% 28 53% 10 19% 3 6% 1 2% 9 Kool aitab lapsel saada arukaks inimeseks 8 15% 41 79% - - 3 6% 10 Mind hoitakse kursis, kuidas laps õpib 7 13% 31 60% 11 21% 3 6% - 11 Ma ei tunne end ebamugavalt pöördudes kooli poole 12 23% 34 65% 4 8% - 2 4% 12 Koostöö lapsevanematega on heal tasemel 6 11% 28 53% 6 11% 3 6% 8 15% 13 Kooli juhtimine on heal tasemel 7 13% 34 65% 2 4% - 9 17% 14 Koolis on erinevaid võimalusi klassiväliseks tegevuseks 4 8% 23 44% 17 32% 5 10% 3 6% * küsitlus viidi läbi riikliku järelvalve käigus Tagastati 52 vastustelehte Lastevanemate küsitlus - 1.-3. klass Täiesti nõus Nõus Ei oska öelda Ei ole nõus Üldse ei ole nõus 1 Minu lapsele meeldib meie kool 58 35 6 0 0 2 Mul on hea ülevaade oma lapse õppimistulemustest 39 62 3 3 0 3 Koolis on meeldiv käitumiskultuur 17 48 32 11 0 4 Koolis on õpilaste vahel head suhted 4 57 38 7 0 5 Koolis on õpetajate ja õpilaste vahel head suhted 28 65 14 1 0 6 Koolis on hea õpetamise tase 28 71 10 0 0 7 Minu lapsele antakse piisavalt kodutöid 28 68 8 3 0 10 Kool peab aktiivselt ühendust kodudega 19 55 15 13 0 11 Ma ei tunne end ebamugavalt kooli poole pöördudes 41 54 9 3 0 12 Koolis on erinevaid võimalusi klassiväliseks tegevuseks 29 55 14 8 1 13 Kooli on head õpperuumid ja kaasaegsed õppevahendid 52 48 5 2 0 14 Koolis on kvalifitseeritud ja koostöövõimelised õpetajad 34 56 18 0 0 15 Kooli juhtimine on heal tasemel 26 53 25 1 0 16 Kool vastab nendele nõuetele, mida esitan heale koolile 26 66 14 0 0 17 Õpilane saab alati pöörduda õpetaja poole lisaõppe saamiseks 29 48 29 1 0 18 Kooli personal võitleb pidevalt koolikiusamise ilmingutega 10 33 61 3 0 19 Pean vajalikuks, et kooli probleeme arutatakse koos lapsevanematega 37 52 17 2 0 20 Vajaksin mõnikord koolilt abi, et oma last õpetada ja kasvatada 11 49 32 12 1 Jah Ei Ei oska öelda 21 Kas Teil on kodus võimalik kasutada internetiühendust? 72 35 0 22 Kas soovite võimalust jälgida oma lapse õpitulemusi kooli koduleheküljel? 73 25 9 23 Kas koolis peaks olema võimalus süüa kodust kaasavõetud toitu? 48 39 21 24 Kas koolis peaks olema võimalus rentida õppevahendite kappe? 56 16 35 25 Kas Paikuse Põhikool peaks arenema gümnaasiumiks? 86 12 7 26 Kas soovite osaleda kooli poolt korraldatud õppepäevadel lastevanematele? 42 14 47 27 Kas arenguvestlus klassijuhataja ja lapsevanema vahel on vajalik? 88 7 12 Lastevanemate küsitlus - 4.-6. klass Täiesti nõus Nõus Ei oska öelda Ei ole nõus Üldse ei ole nõus 1 Minu lapsele meeldib meie kool 43 43 7 3 1 2 Mul on hea ülevaade oma lapse õppimistulemustest 21 48 10 17 2 3 Koolis on meeldiv käitumiskultuur 7 28 35 25 4 4 Koolis on õpilaste vahel head suhted 5 33 33 20 5 5 Koolis on õpetajate ja õpilaste vahel head suhted 15 41 29 9 0 6 Koolis on hea õpetamise tase 20 61 15 2 0 7 Minu lapsele antakse piisavalt kodutöid 22 52 11 10 1 10 Kool peab aktiivselt ühendust kodudega 11 37 21 22 6 11 Ma ei tunne end ebamugavalt kooli poole pöördudes 35 51 7 3 1 12 Koolis on erinevaid võimalusi klassiväliseks tegevuseks 17 51 13 11 4 13 Kooli on head õpperuumid ja kaasaegsed õppevahendid 35 56 4 4 0 14 Koolis on kvalifitseeritud ja koostöövõimelised õpetajad 21 50 21 3 0 15 Kooli juhtimine on heal tasemel 16 44 37 1 0 16 Kool vastab nendele nõuetele, mida esitan heale koolile 23 58 8 4 0 17 Õpilane saab alati pöörduda õpetaja poole lisaõppe saamiseks 29 34 27 6 1 18 Kooli personal võitleb pidevalt koolikiusamise ilmingutega 11 33 46 3 3 19 Pean vajalikuks, et kooli probleeme arutatakse koos lapsevanematega 28 54 19 2 0 20 Vajaksin mõnikord koolilt abi, et oma last õpetada ja kasvatada 10 28 24 26 7 Jah Ei Ei oska öelda 21 Kas Teil on kodus võimalik kasutada internetiühendust? 72 25 0 22 Kas soovite võimalust jälgida oma lapse õpitulemusi kooli koduleheküljel? 71 20 7 23 Kas koolis peaks olema võimalus süüa kodust kaasavõetud toitu? 51 20 27 24 Kas koolis peaks olema võimalus rentida õppevahendite kappe? 68 13 18 25 Kas Paikuse Põhikool peaks arenema gümnaasiumiks? 86 5 7 26 Kas soovite osaleda kooli poolt korraldatud õppepäevadel lastevanematele? 41 18 39 27 Kas arenguvestlus klassijuhataja ja lapsevanema vahel on vajalik? 73 8 17 Kokkuvõte: 1. Suurele osale õpilastest (86 %) meeldib meie kool 2. Suhteid õpilaste ja õpetajate vahel hindab heaks 60 % lastevanematest (nõus ei ole sellega 27 %) 3. Kooli õpetamise taset hindab heaks 83 % lastevanematest 4. Internetiühendust saavad kodus kasutada 74 % õpilastest 5. Põhikooli arenemist gümnaasiumiks soovivad 87 % lastevanematest 6. Arenguvestluste vajalikkust tunnistavad 75 % vanematest. Vastu on 8 % vanematest. Lastevanemate küsitlus - 7.-9. klass Täiesti nõus Nõus Ei oska öelda Ei ole nõus Üldse ei ole nõus 1 Minu lapsele meeldib meie kool 23 30 8 4 1 2 Mul on hea ülevaade oma lapse õppimistulemustest 13 36 3 9 2 3 Koolis on meeldiv käitumiskultuur 4 20 32 9 2 4 Koolis on õpilaste vahel head suhted 2 24 29 9 0 5 Koolis on õpetajate ja õpilaste vahel head suhted 3 28 28 5 2 6 Koolis on hea õpetamise tase 14 48 5 0 0 7 Minu lapsele antakse piisavalt kodutöid 13 41 8 4 1 10 Kool peab aktiivselt ühendust kodudega 3 33 10 23 4 11 Ma ei tunne end ebamugavalt kooli poole pöördudes 14 39 6 13 1 12 Koolis on erinevaid võimalusi klassiväliseks tegevuseks 14 29 12 8 1 13 Kooli on head õpperuumid ja kaasaegsed õppevahendid 21 40 3 2 0 14 Koolis on kvalifitseeritud ja koostöövõimelised õpetajad 14 24 19 2 0 15 Kooli juhtimine on heal tasemel 17 29 20 1 0 16 Kool vastab nendele nõuetele, mida esitan heale koolile 14 36 14 3 0 17 Õpilane saab alati pöörduda õpetaja poole lisaõppe saamiseks 16 34 12 2 3 18 Kooli personal võitleb pidevalt koolikiusamise ilmingutega 4 20 38 5 0 19 Pean vajalikuks, et kooli probleeme arutatakse koos lapsevanematega 12 41 8 2 2 20 Vajaksin mõnikord koolilt abi, et oma last õpetada ja kasvatada 3 21 13 18 11 Jah Ei Ei oska öelda 21 Kas Teil on kodus võimalik kasutada internetiühendust? 57 10 0 22 Kas soovite võimalust jälgida oma lapse õpitulemusi kooli koduleheküljel? 37 20 8 23 Kas koolis peaks olema võimalus süüa kodust kaasavõetud toitu? 41 17 8 24 Kas koolis peaks olema võimalus rentida õppevahendite kappe? 46 13 8 25 Kas Paikuse Põhikool peaks arenema gümnaasiumiks? 52 8 6 26 Kas soovite osaleda kooli poolt korraldatud õppepäevadel lastevanematele? 19 21 26 27 Kas arenguvestlus klassijuhataja ja lapsevanema vahel on vajalik? 49 9 8 Kokkuvõte: 1. Suurele osale õpilastest (80 %) meeldib meie kool. Ei meeldi 8% õpilastest. 2. Suhteid õpilase ja õpetajate vahel hindab heaks 47 % lastevanematest. Suhted on halvad 11 % õpilastest. 3. Õpetamise taset hindavad heaks 93 % lastevanematest. 4. Internetiühendus on 85 % kodudest. 5. Kooli arengut gümnaasiumiks soovis 79 % lastevanematest. Vastu oli 12 % vanematest. 6. Arenguvestluse vajalikkuses on veendunud 74 % lastevanematest. Vastu on 14 % vanematest. Hoolekogu ettepanekud mai 2005. a. I. ARENGUKAVA 1) Hoolekogu töö tõhustamine - a) suurem arv liikmeid (igast klassist üks lapsevanem) b) liikmete tööjaotus c) hoolekogu tööst koolile parem ülevaade (kodulehekülje kaudu). 2) Kodulehekülje informatiivsemaks, aja- ja asjakohasemaks muutmine. Õppeinfosüsteem- õpitulemused kodulehekülje kaudu. 3) Hindamisjuhised välja töötada (tõenäoliselt on need välja töötatud), aga siis need ka koduleheküljele üles panna. 4) Kooli vilistlaste kaasamine - õppetöö kvaliteediga rahuloluküsitlus nendele - millised õppeained valmistavad uutes koolides enim raskusi. 5) Ametite tutvustamine koolis, kutseõppe tutvustamine (erinevate ametite esindajad võiksid lõpuklassides oma ameteid tutvustada - eelnev küsitlus - milliste ametite kohta huvi on; tutvustada ka lõpuklassides rohkem kutseõppevõimalusi, sest kõik ei ole ikkagi gümnaasiumisse minejad) 6) Lastekaitseametniku ja kooli medõe tööülesannete ja funktsioonide täpsustamine, nende töö omavaheline koordineerimine ja tõhustamine 7) Suurem tähelepanu edaspidi laste sotsiaalse kompetentsuse (käitumine, enesedistsipliin) arendamisele. Ka vanemate jätkuv ja senisest tõhusam koolitamine, harimine selles vallas- laste emotsionaalne turvatunne peab olema kodus tagatud, emotsionaalse kompetentsuse arendamisel, õppeedukuse parandamisel on kohustused mitte ainult koolil, vaid ka vanematel. 8) Arenguvestluste läbiviimise süsteemi laiaulatuslikum juurutamine (praegu teeb 3 õpetajat) 9) Praeguses arengukavas on küll õpetajate regulaarne täiendkoolitus- kas ka tegelikkuses on kõikidele õpetajatele tagatud regulaarne ja vajalik täiendkoolitus? 10) Hoolekogu enamuse seisukoht edasise arengu osas- põhikooli hariduse arendamine ja parendamine ja tõhustamine Paikusel, mitte niivõrd üleminek gümnaasiumiharidusele. Kui Gümnaasiumiharidus ikkagi päevakorda tõuseb, siis võib-olla meie naaberkooli- Paikuse Politseikooli silmas pidades - korrakaitse suunitlusega gümnaasium? 11) Kooli tunnustussüsteemi väljatöötamine - tunnustuskriteeriumite, reeglite, protseduuride väljatöötamine (kellele, mis alusel, millega tunnustatakse) - haakub ka kooli sümboolikaga n. mälestusmedalitega. 12) Kooli sümboolika väljatöötamineII SÜMBOOLIKA (suur loetelu lihtsalt erinevate mõtetega, äkki leidub siit midagi sobivat) 1. rinnamärk; lõpumärk 2. kooli logoga arvutihiire matt 3. medalid (parimatele õpilastele, lõpetajatele, sportlastele, õpetajatele) - haakub p. 12 tunnustussüsteemiga 4. kooli pastakas 5. almanahh 6. teatepulk - vt. Väike-Maarja kooli koduleheküljelt - näiteks parima õpetaja teatepulk- mida edasi antakse 7. võtmehoidja 8. kooli logo kasutamine dokumentidel 9. kruusid 10. müts, rätik 11. särk 12. dokumendimapp - VIP-dele 13. vitraaž - VIP-dele 14. plaat - VIP-dele Hoolekogu esinaine Karin ROSIN