Sõmeru Vallavolikogu — Sõmeru valla põhimääruse kinnitamine — KO, 61, 744

Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lg 1 punkti 9 ja § 8 alusel: § 1. Sõmeru valla põhimääruse eesmärk Sõmeru valla põhimääruses sätestatakse Sõmeru Vallavolikogu ja Sõmeru Vallavalitsuse, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord. § 2. Sõmeru valla kohaliku omavalitsuse põhimõtted (1) kohaliku elu küsimuste iseseisev ja lõplik otsustamine ja korraldamine; (2) igaühe seaduslike õiguste ja vabaduste tagamine; (3) vallaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse teostamises; (4) seaduslikkuse tagamine ja seaduslike vahendite vaba valik oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; (5) omavalitsusorganite vastutus neile antud õiguste ja pandud kohustuste täitmisel; (6) vallaelanikele võimalikult soodsatel tingimustel avalike teenuste osutamine ja vahendamine; (7) tegevuse avalikkus. § 3. Sõmeru valla omavalitsusorganid (1) Sõmeru valla omavalitsuse esinduskoguks on Sõmeru Vallavolikogu (edaspidi volikogu), mis valitakse Sõmeru valla hääleõiguslike elanike poolt. (2) Sõmeru valla omavalitsuse täitevorganiks on Sõmeru Vallavalitsus (edaspidi vallavalitsus), mis kinnitatakse volikogu poolt. § 4. Sõmeru valla piir (1) Sõmeru valla piir (edaspidi valla piir) koos piiri kirjeldusega määratakse Eesti Vabariigi haldusjaotuse seaduse alusel. (2) Valla piir tähistatakse kõigil üldkasutatavatel teedel vallavalitsuse sätestatud korras. § 5. Sõmeru valla sümbolid (1) Sõmeru valla sümbolid on lipp ja vapp, mille näidised asuvad vallakantseleis. (2) Valla lipu värvid on sinine roheline valge. Lipp on ristkülikukujuline riidekangas, mis on horisontaalselt jagatud kolmeks, kusjuures keskmine osa jaguneb omakorda kolmeks. Lipu ülemine ning alumine kolmandik on sinised, keskmine jaguneb valge - roheline - valge. (3) Vapikilp on sinine. Vapi põhitunnuseks on sinisel pinnal vertikaalselt paiknev kuldne viljapea kahe kuldse ringi (kuldraha) vahel. § 6. Lipu ja vapi kasutamine (1) Lippu kasutatakse Sõmeru valla pidupäevadel ja tähtsündmustel. Sõmeru valla elanikel on õigus heisata valla lipp perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul. Sõmerus tegutsevatel ettevõtetel ja organisatsioonidel on õigus heisata valla lipp oma ürituste ja tähtpäevade puhul. Valla lipu alalise heiskamise otsustab vallavalitsus. (2) Värvides ja värvideta vappi kasutatakse volikogu, vallavalitsuse ja ametiasutuste hallatavate asutuste dokumentidel, trükistel, suveniiridel jne. (3) Käesolevas paragrahvis loetlemata juhtudel toimub vapi kasutamine vallavalitsuse loal. Vapi kasutamine ärilistel eesmärkidel on tasuline. Tasu suuruse määrab vastava loa andmisel vallavalitsus. § 7. Sõmeru valla tunnustusavaldused (1) Sõmeru vald avaldab tunnustust valla tänuplaadi, aumärgi või tänukirja andmisega. (2) Tänuplaat antakse isikule, kes on toetanud valla poolt või koostöös vallaga organiseeritud üritust, või muudel juhtudel vastavalt vallavalitsuse otsusele. (3) Aumärk antakse austusavaldusena Sõmeru vallale osutatud väljapaistvate teenete eest hariduse, kultuuri, sotsiaal-, tervishoiu, majanduse ja muudes valdkondades. (4) Tänukiri antakse vallavalitsuse, selle hallatavate asutuste teenistujatele ja töötajatele ning Sõmeru valla elanikele, samuti Sõmeru vallas tegutsevatele juriidilistele isikutele ja juriidiliseks isikuks mitteolevate isikute ühendustele ühekordse tunnustusena Sõmeru valla hüvanguks ja maine kujundamiseks tehtud töö eest ning tänu avaldamiseks. (5) Tänuplaadi ja aumärgi saajate nimed kantakse Sõmeru valla auraamatusse. (6) Sõmeru valla tunnustusavalduste andmise täpsem kord sätestatakse volikogu poolt. § 8. Volikogu ja volikogu liige (1) Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel. (2) Volikogu liikmete arvu määrab volikogu eelmine koosseis. (3) Volikogu liikme volitused algavad, peatuvad ja lõpevad seaduses sätestatud alustel ja korras. (4) Volikogu liikmele makstakse hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest ja tasu volikogu tööst osavõtu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. (5) Volikogu asjaajamist korraldab volikogu sekretär. Volikogu sekretär saab ametikohustused volikogu esimehelt. § 9. Volikogu pädevus (1) Volikogu ainupädevuses olevad küsimused sätestatakse seadusega; 1) vallaeelarve vastuvõtmine ja muutmine, selle täitmise aruande kinnitamine ning audiitori määramine; 2) kohalike maksude kehtestamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 3) valla eelarvesse laekuvate kohalike maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 4) koormiste määramine; 5) toetuste andmise ja valla eelarvest finantseeritavate teenuste osutamise korra kehtestamine; 6) vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 7) valla arengukava vastuvõtmine ja muutmine; 8) laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 9) valla põhimääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 10) taotluse esitamine või arvamuse andmine valla piiride või nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 11) osavalla moodustamine või lõpetamine, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhimääruse kinnitamine; 12) volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 13) valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine, valla valimiskomisjoni ja jaoskonnakomisjonide moodustamine; 14) volikogu esimehe ja aseesimeeste valimine; 15) vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 16) vallavalitsuse liikmete arvu ja valitsuse struktuuri kinnitamine; 17) vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja nende vabastamine vallavalitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste vallavalitsuse liikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine; 18) umbusalduse avaldamine volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, vallavalitsusele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele; 19) vallavanemale ja palgalistele vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine ning teistele vallavalitsuse liikmetele hüvituse maksmise otsustamine ja selle suuruse määramine; 20) volikogu komisjonide moodustamine ja tegevuse lõpetamine, nende esimeeste ja aseesimeeste valimine volikogu liikmete hulgast ja komisjonide koosseisu kinnitamine; 21) volikogu esimehele või ühele aseesimehele töötasu või hüvituse määramine või aseesimeestele hüvituse määramine; 22) volikogu liikmetele volikogu tööst osavõtu eest tasu ja volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 23) valla esindamise korra kehtestamine; 24) valla poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja muutmine; 25) valla osalemise otsustamine äriühingus, sihtasutuses, mittetulundusühingus ning nendes osalemise lõpetamise otsustamine; 26) valla esindajate ja nende asendajate nimetamine kohaliku omavalitsuse üksuste liidu üldkoosolekule ja sealt tagasikutsumine; 27) rahvakohtunikukandidaatide valimine; 28) Vabariigi Presidendi valimiskogusse volikogu esindaja või esindajate valimine; 29) maavanema kandidatuuri kooskõlastamiseks volikogu esindaja valimine; 30) valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 31) kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 32) üldplaneeringu algatamine, kehtestamine ja muutmine; 33) üldplaneeringu vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 34) detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine ning sellise detailplaneeringu kehtestamine, mille puhul planeerimisseaduse kohane järelevalve teostamine planeeringute koostamise üle on kohustuslik või millega määratakse miljööväärtuslik hoonestusala; 35) valla ametiasutuse ja valla ametiasutuse hallatava asutuse moodustamine, ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine ning ametiasutuse põhimääruse kinnitamine; 36) vallaametnikele sotsiaalsete garantiide kehtestamine; 37) valla ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade ja palgatingimuste kinnitamine; 38) kaevetööde eeskirja ja heakorra tagamiseks heakorraeeskirja kehtestamine; 39) koerte ja kasside pidamise eeskirja kehtestamine; 40) avaliku korra tagamiseks avaliku korra eeskirja kehtestamine. 41) jäätmekava vastuvõtmine ja ajakohastamine; 42) jäätmehoolduseeskirja kehtestamine; 43) jäätmeliikide, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, vedamissageduse ja -aja, jäätmeveo piirkondade ja jäätmeveo teenustasu piirmäära kehtestamine 44) muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. (2) Volikogu pädevuses on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud küsimustele ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja teiste seadustega tema pädevusse antud küsimused, samuti küsimused, mis on seadusega antud kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse ja mille lahendamist volikogu ei ole delegeerinud vallavalitsusele. § 10. Volikogu õigusaktide algatamise õigus (1) Volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu liikmel; 3) volikogu fraktsioonil; 4) vallavalitsusel; 5) vallavanemal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) valla valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Volikogu võib oma otsusega teha vallavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. § 11. Volikogu õigusaktide avalikustamine ja jõustumine (1) Volikogu õigusaktid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Volikogu istungite protokollid avalikustatakse vallakantseleis. Täiendavalt on volikogu määrused kättesaadavad Sõmeru valla veebilehel. (2) Volikogu üldist tähtsust omavad õigusaktid avalikustatakse lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 märgitud kohtadele seaduses sätestatud korras Riigi Teataja elektroonilises andmekogus ja volikogu otsusel ajalehes. (3) Volikogu määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses eneses ei ole sätestatud hilisemat jõustumise tähtaega. (4) Volikogu otsus jõustub teatavakstegemisest. § 12. Seaduste ja volikogu õigusaktide täitmise kontroll (1) Vallavalitsuse poolt seaduste ja volikogu õigusaktide täitmist kontrollib volikogu revisjonikomisjon. (2) Volikogu liige võib esitada arupärimise volikogu poolt ametisse valitud, nimetatud või kinnitatud isikule. (3) Arupärimine esitatakse kirjalikult volikogu sekretärile või antakse üle avalikult volikogu istungil istungi juhatajale. Arupärimine peab sisaldama arupärimise põhjendust ja sellele vastamise viisi. Arupärimisele vastatakse arupärijale kirjalikult või kirjalikult ja suuliselt volikogu istungil. (4) Arupärimisele tuleb vastata hiljemalt ülejärgmisel volikogu istungil. Ainult kirjaliku vastuse nõudmisel esitatakse vastus arupärimisele ühe kuu jooksul pärast arupärimise kättesaamist adressaadi poolt. § 13. Volikogu esimees ja aseesimees (1) Volikogu esimees: 1) korraldab volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab volikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist; 2) esindab valda ja volikogu vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) koostab volikogu istungi päevakorra projekti; 4) kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele; 5) teeb ettepanekuid volikogu struktuuri, teenistujate koosseisu ja tasustamise aluste kohta, esitab vastava õigusakti eelnõu otsustamiseks volikogule; 6) juhib ja korraldab volikogu tööd; 7) jälgib arupärimistele ja avaldustele vastamist; 8) otsustab volikogu esindaja määramise kohtuvaidlustes; 9) täidab muid talle seadusega, põhimäärusega ja teiste õigusaktidega pandud ülesandeid. (2) Volikogul on üks aseesimees. Volikogu aseesimees asendab volikogu esimeest tema äraolekul või volituste peatumisel. Aseesimees täidab muid talle volikogu õigusaktidega pandud ülesandeid. (3) Volikogu esimehe või aseesimehe koht on volikogu otsusel palgaline. § 14. Volikogu esimehe ja aseesimehe valimine (1) Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete seast salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Aseesimees valitakse eraldi valimisprotseduuri käigus. (3) Volikogu esimehe ja aseesimehe kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab avalikul hääletamisel koosseisu poolthäälte enamusega volikogu; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (4) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (5) Volikogu esimehe ja aseesimehe valimist korraldab valla valimiskomisjon. (6) Valla valimiskomisjon väljastab volikogu liikmetele allkirja vastu valla pitsatiga varustatud hääletussedelid. (7) Valimistulemused tehakse kindlaks valla valimiskomisjoni otsusega. (8) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (9) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 15. Volikogu komisjon (1) Volikogu moodustab alatisi ja ajutisi komisjone. Komisjoni tegevusvaldkond, ajutise komisjoni korral tegutsemise tähtaeg ja ülesanded, määratakse ära komisjoni moodustamise otsuses. (2) Volikogu komisjoni esimees ja komisjoni esimehe ettepanekul aseesimees valitakse volikogu liikmete hulgast salajase hääletamise teel volikogu poolthäälte enamusega. Komisjoni koosseis kinnitatakse komisjoni esimehe ettepanekul volikogu poolthäälte enamusega avalikul hääletamisel. Lisaks komisjoni esimehele peab komisjoni kuuluma vähemalt kaks liiget. Revisjonikomisjoni liikmeteks võivad olla ainult volikogu liikmed. (3) Ettepaneku komisjoni koosseisu kohta teeb komisjoni esimees volikogu liikmete taotluste alusel. Igal volikogu liikmel on õigus kuuluda vähemalt ühte alatisse komisjoni. (4) Komisjoni koosseisust väljaarvamise otsustab volikogu komisjoni esimehe ettepanekul kas komisjoni liikme avalduse alusel või juhul, kui komisjoni liige ei ole osalenud vähemalt kolmel järjestikusel komisjoni koosolekul. § 16. Volikogu komisjoni töökord (1) Volikogu komisjoni töövormiks on koosolek. Otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Komisjon on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool komisjoni koosseisust. (2) Komisjonile suunab dokumente läbivaatamiseks volikogu, volikogu esimees ja volikogu eestseisus. (3) Komisjoni koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees. Komisjoni koosoleku aja, päevakorra ja komisjoni kutsutavate isikute nimekirja esitab kokkukutsuja vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust volikogu sekretärile, kes edastab teate komisjoni liikmetele ja kutsutavatele isikutele. (4) Komisjoni koosolekust võib sõnaõigusega osa võtta komisjoni mittekuuluv volikogu liige või vallavalitsuse liige. Teiste isikute kutsumise komisjoni koosolekule ja neile sõnaõiguse andmise otsustab koosoleku kokkukutsuja. (5) Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis sisaldab koosoleku päevakorra, toimumise aja, koosolekust osa võtnud isikute nimekirja, komisjoni otsused ja komisjoni liikmete eriarvamused. Protokollile kirjutab alla koosoleku juhataja. Komisjoni liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 tööpäeva jooksul pärast avalikustamist vallakantseleis, märkused lisatakse protokollile. (6) Protokoll esitatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksul arvates komisjoni koosoleku toimumisest volikogu sekretärile. Protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt viie tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist. Protokolle säilitatakse vallakantseleis. § 17. Komisjoni pädevus (1) Volikogu esimees suunab komisjoni läbivaatamisele: 1) volikogu õigusaktide eelnõud; 2) vallavalitsuse poolt komisjoni arvamuse saamiseks või informatsiooniks esitatud materjalid; 3) isikute avaldused. (2) Komisjonil on õigus: 1) algatada volikogu õigusakti eelnõu; 2) algatada arutelusid; 3) teha ettepanekuid volikogu istungi päevakorra, volikogu ja teiste komisjonide menetluses olevate volikogu õigusaktide eelnõude kohta; 4) saada vallavalitsuselt komisjoni menetluses oleva küsimusega seotud täiendavaid dokumente ja teavet; 5) kaasata oma töösse asjatundjaid ja tellida ekspertiise, kooskõlastades selle eelnevalt volikogu esimehega. § 18. Asjade menetlemine komisjonis (1) Komisjon on kohustatud tema menetlusse suunatud volikogu õigusakti eelnõu läbi vaatama hiljemalt kolme nädala jooksul. Avaldused ja märgukirjad vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtajal, muud dokumendid vaadatakse läbi volikogu esimehe määratud tähtajal. (2) Õigusakti eelnõu esitamisel mitmesse komisjoni määrab volikogu esimees juhtiva komisjoni, kellele teised asja arutavad komisjonid esitavad oma ettepanekud. (3) Avalduste, märgukirjade ja muude dokumentide kohta annab komisjon oma seisukoha ning esitab selle kirjalikult volikogu esimehele. Komisjonile adresseeritud avaldusele või märgukirjale vastab komisjon ning vastusele kirjutab alla komisjoni esimees või aseesimees. § 19. Komisjoni tegutsemisvõimetus (1) Volikogu komisjon on tegutsemisvõimetu, kui komisjon ei ole kahel korral järjest täitnud tähtaegselt talle antud ülesannet või ei ole pidanud otsustusvõimelisi koosolekuid kahe järjestikuse töökuu jooksul. (2) Komisjoni tegutsemisvõimetuse korral teeb volikogu esimees volikogule ettepaneku valida komisjonile uus esimees, kelle ettepanekul kinnitatakse komisjoni uus koosseis. § 20. Komisjoni aruandlus Komisjon annab oma tegevusest aru volikogule vähemalt üks kord aastas. § 21. Revisjonikomisjon (1) Revisjonikomisjoni töö toimub käesoleva põhimääruse §-s 16 sätestatud alustel ja korras. Revisjonikomisjoni teenindab vallakantselei. (2) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse §-s 22 ja Sõmeru valla õigusaktidega sätestatud alustel ja korras: 1) vallavalitsuse tegevuse vastavust vallavolikogu määrustele ja otsustele; 2) tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 3) valla ametiasutuste ja nende hallatavate asutuste raamatupidamise õigsust ja valla vara kasutamise sihipärasust; 4) valla poolt sõlmitud lepingute täitmist; 5) vallavalitsuse ja valla ametiasutuste tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. (3) Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. (4) Revisjonikomisjon esitab vähemalt kord aastas aruande oma tegevuse kohta vallavolikogu istungil. § 22. Revisjonikomisjoni poolt läbiviidavate kontrollimiste kord (1) Revisjonikomisjon kontrollib käesoleva põhimääruse paragrahvi 22 lõikes 2 sätestatud valdkondades vallavalitsuse ja valla asutuste tööd vallavolikogu poolt kinnitatud kontrollimiste plaani või vallavolikogu otsuste alusel. (2) Kontrollimised toimuvad vallavolikogu poolt kinnitatud kirjaliku kontrolliülesande alusel. (3) Kontrollimisi viivad läbi revisjonikomisjoni liikmed, kaasates kooskõlastatult vallavanemaga vallavalitsuse ametite ametnikke ja asjatundjaid. Revisjonikomisjoni esimehe ülesandeks on kontrolliülesande vormistamise, kontrollimise läbiviimise, kontrolli tulemuste vormistamise ning komisjoni ja vallavolikogu otsuse eelnõu ettevalmistamise korraldamine. (4) Kontrolli alustamiseks informeerib kontrollija talle antud ülesandest kontrollitava vallaasutuse juhti ja esitab asutuse juhile kontrolliülesande koopia. Kontrollitava asutuse juht on kohustatud looma kontrollijale töötingimused ja vajadusel määrama teenistuja, kes osutab kontrolli läbiviimisel organisatsioonilist ja tehnilist abi. (5) Kontrollijal on õigus talle antud ülesande täitmiseks: 1) tutvuda kontrollitava asutuse kõigi vajalike dokumentidega, saada nende koopiaid ning ametiisikutelt kirjalikke seletusi ja teavet; 2) kontrollida materiaalsete ja rahaliste vahendite säilimist materiaalselt vastutava isiku juuresolekul; 3) pääseda kontrollitava asutuse objektidele ja ruumidesse asutuse juhi teadmisel või tema poolt määratud ametiisiku saatel; 4) kontrollimise takistamise korral nõuda asutuse juhilt takistuse kõrvaldamist ja vajadusel informeerida sellest revisjonikomisjoni või vallavolikogu esimeest. (6) Kontrolliülesande täitmisel kontrollija: 1) peab puuduste avastamisel, mille jätkumine või kordumine võib tekitada olulist kahju või oluliste seaduserikkumiste ilmnemisel sellest koheselt informeerima asutuse juhti ja vajadusel koostama vaheakti ning esitama selle kontrolliülesande andjale; 2) vastutab kontrolli tulemuste õige ja objektiivse kajastamise eest; 3) kohustub kasutama kontrollimise käigus talle teada saanud andmeid ainult kontrollimise huvides ning mitte edastama neid kolmandatele isikutele; 4) ei või takistada kontrollitava asutuse tööd. (7) Kontrollitulemuste kohta vormistab kontrollija akti, mis peab vastama haldusdokumentidele kehtestatud nõuetele. Aktis näidatakse ära kontrollitava asutuse nimetus, alluvus, kontrollitud küsimus ja periood, sel ajal asutuse juhina ja pearaamatupidajana töötanud ametiisikud, kontrollija ja läbiviimise aeg. Aktile kirjutab alla kontrollija. (8) Akt peab sisaldama sõltuvalt ülesandest ja kontrollimise tulemustest: 1) viidet õigusaktidele, mis reguleerivad kontrollitud valdkonda; 2) tegeliku olukorra kirjeldust, sooritatud tehingute ja asutuse tegevuse vastavust riigi ning Sõmeru valla õigusaktidele; 3) asutuse käsutada ja kasutada olevate materiaalsete ja rahaliste vahendite kasutamise õigsust, otstarbekust ning sihipärasust; 4) raamatupidamise arvestuse ja aruandluse tõepärasust; 5) järeldust otsese kahju või saamata jäänud tulu kohta. (9) Majandusliku kahju ilmsikstulekul tuuakse aktis välja selle rahaline suurus, kahju arvutamise metoodika, tekkimise põhjused ja sellega seotud ametiisikud. Õigusaktide rikkumise korral näidatakse ära, millist õigusakti ja mis osas on rikutud. (10) Akti üks eksemplar esitatakse allkirja vastu kontrollitud asutuse juhile, kes viie tööpäeva jooksul peab esitama seletuskirja. (11) Kontrollija võib aktile lisada omapoolseid ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja kontrollitava asutuse töö parandamiseks. (12) Komisjon arutab kontrollitulemused läbi ja võtab vastu otsuse. Kontrollitud asutuse juhil on õigus võtta osa küsimuse arutamisest komisjonis ja anda seal omapoolseid selgitusi. Kontrollimise käigus selgunud asjaolusid ja andmeid ei avalikustata enne revisjonikomisjoni vastavat otsust. (13) Komisjon saadab akti ja komisjoni otsuse vallavalitsusele, kes võtab oma seisukoha ning esitab selle kümne päeva jooksul revisjonikomisjonile. Revisjonikomisjon esitab eelnimetatud dokumendid vallavolikogule otsuse tegemiseks kontrolli tulemuste realiseerimise kohta, lisades nendele dokumentidele otsuse tegemiseks vajaliku vallavolikogu õigusakti eelnõu. § 23. Volikogu eestseisus (1) Volikogu eestseisus on nõuandev organ vallavolikogu esimehe juures. (2) Eestseisuse otsused on vallavolikogu esimehele soovitusliku iseloomuga. (3) Volikogu eestseisusesse (edaspidi eestseisus) kuuluvad volikogu esimees, aseesimees, volikogu komisjonide esimehed, viimaste äraolekul komisjonide aseesimehed või volitatud esindajad ja fraktsioonide esimehed. (4) Eestseisuse töövormiks on koosolek. Eestseisuse koosoleku kutsub kokku ja koosolekut juhatab volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. (5) Eestseisuse koosolekul võivad sõnaõigusega osaleda vallavalitsuse liikmed. (6) Eestseisus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa vähemalt pool eestseisuse koosseisust. Eestseisuse otsused võetakse vastu poolthäälte enamusega. (7) Eestseisuse koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokollid on kättesaadavad vallakantseleis. § 24. Eestseisuse pädevus 1) vaatab volikogu esimehe ettepanekul läbi volikogu istungi päevakorra projekti; 2) vaatab läbi volikogu töökorralduse muudatusettepanekud. 3) arutab muid volikogu töö korraldamisega seotud küsimusi. § 25. Volikogu fraktsioon 1) Vähemalt kolm vallavolikogu liiget võivad moodustada ja registreerida volikogu fraktsiooni, esitades vastava kirjaliku avalduse volikogule. 2) Iga volikogu liige saab kuuluda ainult ühte fraktsiooni. § 26. Volikogu istung (1) Volikogu töövormiks on istung. Istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu võib kuulutada istungi kinniseks, kui selle poolt hääletab vähemalt kaks korda enam volikogu liikmeid kui vastu või arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud või piiratud. (2) Volikogu istungid toimuvad vähemalt üks kord kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti. (3) Volikogu istungi kokkukutsumist võib nõuda vähemalt ¼ volikogu liikmetest või vallavalitsus. Istungi kokkukutsumise nõudjad esitavad koos nõudega kirjaliku põhjenduse istungi kokkukutsumiseks. Istung kutsutakse kokku seitsme päeva jooksul pärast nõudmise registreerimist vallakantseleis. (4) Istungi kutsub kokku volikogu esimees või tema äraolekul aseesimees. Uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valla valimiskomisjoni esimees seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. (5) Istungist raadio- ja teleülekannete ning video- ja fonosalvestuste tegemisest informeeritakse eelnevalt istungi juhatajat, kes teeb selle teatavaks volikogule. § 27. Istungi kokkukutsumine ja päevakord (1) Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutusele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmetele e-posti või posti kaudu teatavaks tehtud vähemalt neli päeva enne volikogu istungit. Samaks ajaks peab olema vallakantseleis välja pandud volikogu istungi päevakorra projekt. Eelinformatsioon volikogu järgmise istungi aja ja koha kohta teatatakse volikogu istungi lõpus. (2) Volikogu liige teatab võimalusel volikogu istungilt puudumisest eelnevalt volikogu sekretärile. (3) Volikogu istungi päevakorra projekt koos volikogu õigusaktide eelnõudega ning muude vajalike materjalidega on vallakantseleis või e-posti kaudu kättesaadavad hiljemalt 4 päeva enne istungi algust. (4) Volikogu istungi päevakorra projekti koostab ja esitab istungile kinnitamiseks volikogu esimees või tema puudumisel aseesimees tehtud ettepanekute ja laekunud materjalide alusel. Volikogu istungi päevakorda võetakse need volikogu õigusaktide eelnõud, mis on vormistatud vastavalt põhimääruse §-le 34. (5) Ettepanekuid volikogu istungi päevakorra kohta võivad teha kuni päevakorra kinnitamiseni: 1) volikogu liikmed; 2) vallavanem; 3) vallavalitsus; 4) eestseisus, komisjonid ja fraktsioonid. § 28. Hääletamine volikogus (1) Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse juhul, kui vähemalt üks volikogu liige seda nõuab. Hääletamine volikogus on avalik. Hääletamisest võtavad osa ainult istungil viibivad volikogu liikmed. (2) Isikuvalimised otsustatakse salajasel hääletamisel. (3) Volikogu liige ei saa hääletamisõigust edasi volitada. (4) Volikogu istungi päevakord kinnitatakse poolthäälte enamusega, s.t. kui poolt hääletab rohkem istungil osalevatest volikogu liikmetest kui vastu. Kinnitatud päevakorra muutmiseks on nõutav poolthäälte enamus. (5) Volikogu õigusaktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (6) Volikogu õigusakti eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekud pannakse hääletamisele ning otsustatakse poolthäälte enamusega. Kui ühe ja sama sätte kohta on esitatud mitu erinevat muudatusettepanekut, käsitletakse neid koos ning esitamise järjekorras. Vastuvõetuks loetakse enim poolthääli saanud ettepanek. (7) Isikuvalimistel, kus ei nõuta volikogu koosseisu häälteenamust, loetakse valituks poolthäälteenamusega enim hääli saanud kandidaat. Kui volikogu koosseisu häälteenamust nõudval isikuvalimisel ei saa ükski kandidaatidest nõutavat häälteenamust, korraldatakse kordushääletus. Kordushääletusel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui kandidaatide nimekirjas on ainult üks isik ja see isik ei saavuta vajalikku häälteenamust, viiakse läbi uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 29. Salajane hääletamine (1) Salajase hääletamise korraldamiseks (v.a. volikogu valimiseks) moodustab volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (2) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (3) Hääletamise tulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, mille volikogu kinnitab poolthäälte enamusega. § 30. Umbusaldusmenetlus volikogus (1) Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, volikogu aseesimehele, volikogu komisjoni esimehele, volikogu komisjoni aseesimehele, revisjonikomisjoni liikmele, valitsusele, vallavanemale või valitsuse liikmele. (2) Umbusaldamise avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi päevakorda. (3) Umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu arutamine algab eelnõu algatajate esindaja ettekandega. Igal volikogu liikmel on õigus ettekandjale esitada kuni kolm suulist küsimust. Läbirääkimisi ei alustata. (4) Isikul, kellele tahetakse avaldada umbusaldust, on õigus esineda kuni kümneminutilise ettekandega. (5) Umbusalduse avaldamiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. (6) Umbusaldushääletus on avalik. Umbusalduse avaldamine vabastab volikogu esimehe või aseesimehe tema kohustest ja ametist või volikogu komisjoni esimehe või aseesimehe tema kohustustest ja ametist või volikogu liikme tema kohustest. Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu määratud üks volikogu aseesimeestest või tema puudumisel volikogu vanim liige. (7) Umbusalduse avaldamine vabastab vallavanema või valitsuse liikme vallavanema või valitsuse liikme kohustustest ja ametist. Vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib volikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ametnike koosseisust valitsuse liikmeks kinnitatud isiku vallavanema asendajaks kuni uuele valitsusele volituste andmiseni. (8) Valitsusele umbusalduse avaldamise korral täidab valitsus oma ülesandeid edasi ja valitsuse volitused kehtivad kuni uuele valitsusele seaduses ja valla põhimääruses kehtestatud volituste andmiseni. Volituste lõppemine seoses umbusalduse avaldamisega toob kaasa kõigi valitsuse liikmete vabastamise valitsuse liikme kohustustest ning palgaliste valitsuse liikmete ametist vabastamise; (9) Kui volikogu avaldab umbusaldust mõnele valitsuse liikmele ning kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvoorum jääb alles, jätkab valitsus oma tegevust ning vabad kohad täidetakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 28 sätestatud korras või muudetakse sätestatud korras valitsuse liikmete arvu ja struktuuri; (10) Kui valitsuse liikmetele avaldatud umbusalduse tagajärjel ei ole täidetud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 49 lõikes 6 sätestatud kvooruminõue, loetakse valitsus tervikuna tagasiastunuks. (11) Kui umbusalduse avaldamine ei leidnud volikogu istungil toetust, siis samale isikule samal põhjusel kolme kuu jooksul umbusalduse avaldamist algatada ei saa. (12) Umbusalduse avaldamine on volikogu esimehe, aseesimehe, vallavanema või valitsuse liikme ametist vabastamise eraldi alus avaliku teenistuse seaduses sätestatud ametist vabastamise aluste kõrval. (13) Volikogu esimehele umbusalduse avaldamise korral täidab volikogu esimehe ülesandeid kuni uue esimehe valimiseni volikogu aseesimees või tema puudumisel volikogu vanim liige. § 31. Volikogu töökeel Volikogu istungi töökeeleks on eesti keel. Volikogu dokumentidest võib vajadusel teha tõlkeid teistesse keeltesse. Ametliku tõlke õigsust tõestab notar. § 32. Volikogu istungi läbiviimine (1) Volikogu istungi avab ja seda juhatab volikogu esimees või aseesimees. Volikogu esimehe või aseesimehe äraolekul juhatab istungit volikogu vanim liige. Esimest istungit juhatab kuni volikogu esimehe valimiseni valla valimiskomisjoni esimees või tema asetäitja. (2) Volikogu istungi avamine hõlmab järgmisi toiminguid: 1) volikogu liikmete osalemisest teatamine; 2) kutsutud külalistest teatamine; 3) päevakorra projekti arutamine ja päevakorra kinnitamine. (3) Volikogu õigusakti eelnõu arutelu koosneb ettekandest, kaasettekannetest, küsimustest ning nendele vastamisest, sõnavõttudest, repliikidest ning ettekandja ja kaasettekandjate ning fraktsioonide esindajate lõppsõnast. Küsimusi saab esitada ettekande ja kaasettekannete lõpul enne sõnavõtte ja repliike. Volikogu võib poolthäälteenamusega piirata päevakorrapunkti arutamise aega. (4) Volikogu istungi läbiviimisel kehtivad järgmised põhimõtted: 1) ettekanne on päevakorrapunkti käsitlemine, mis esitatakse maksimaalselt 15 minuti jooksul. Kaasettekanne on teema täiendav käsitlemine maksimaalselt 10 minuti jooksul; 2) küsimus esitatakse lühidalt ja konkreetselt; 3) sõnavõtt on ettepanekute ja kommentaaride esitamine arutatavas päevakorrapunktis maksimaalselt 5 minuti jooksul; 4) repliik on märkus, ettepanek või õiendus arutatavas päevakorrapunktis, mille kestus ei ületa 2 minutit; 5) igas päevakorrapunktis on käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud isikutel õigus ühele sõnavõtule, volikogu liikmetel lisaks sellele veel kahele küsimusele ning kahele repliigile. Küsimusi saab esitada ainult ettekandjale ja kaasettekandjale; 6) ettekandjal, kaasettekandjal ja fraktsiooni esindajal on õigus lõppsõnale kestusega kuni 3 minutit; 7) volikogu liikmel on enne hääletamist õigus nõuda volikogu liikmete kohaloleku kontrolli; 8) istungi juhataja katkestab ettekande, kaasettekande, sõnavõtu, repliigi või küsimuse teemast ilmse kõrvalekaldumise või ajalimiidi ületamise korral; 9) istungi juhatajal on õigus anda ettekandjale ja kaasettekandjale 3 minutit ning sõnavõtjale 1 minuti lisaaega. 10) sõnavõtusoovist teatatakse istungi juhatajale suuliselt, küsimuse ja repliigi esitamisest käetõstmisega. Sõna antakse taotlemise järjekorras; 11) sõnavõttude ja repliikide lõpetamise otsustab pärast vastava ettepaneku esitamist volikogu poolthäälte enamusega; 12) muudatusettepanekud volikogu õigusaktide eelnõude ja päevakorra kohta esitatakse kirjalikult; 13) enne õigusakti eelnõu hääletusele panemist teatab istungi juhataja kõikidest kirjalikult laekunud muudatusettepanekutest nende laekumise järjekorras ja teeb vajadusel ettepanekud hääletamise korra kohta. Volikogu võib töökorralduslikes küsimustes vastu võtta istungi protokolli kantavaid otsuseid. Enne hääletamist on fraktsioonidel õigus taotleda vaheaega. Fraktsiooni esindaja taotlus kuni 5-minutilise vaheaja kohta aktsepteeritakse hääletamisele panemata. Enne hääletamist võib istungi juhataja anda küsimuseks sõna üksnes hääletusprotseduuri kohta. Hääletamise ajal sõna ei anta, protseduuri algust ja lõppu tähistatakse haamrilöögiga. (5) Kui istungi päevakorrapunkti kohta ei ole esitatud volikogu õigusakti eelnõu, koosneb arutelu ettekandest ja kaasettekannetest ning küsimustele vastamisest. (6) Kui istungi päevakorras on arupärimisele vastamine, koosneb arutelu ettekandest, küsimustele vastamisest ja arupärija repliigist. Küsimuste esitamise eesõigus on arupärimise esitajal. (7) Kui istungi päevakorras on informatsiooni ärakuulamine, koosneb arutelu informatsiooni esitamisest ja küsimustele vastamisest. Volikogu otsustab poolthäälteenamusega, kas võtta informatsioon teadmiseks või anda võimalus sõnavõttudeks ja repliikideks. (8) Volikogu istungil on sõnaõigus volikogu liikmetel, vallavalitsuse liikmetel ja teistel istungile kutsutud isikutel. (9) Enne volikogu istungi lõppu kuulatakse ära informatsioon volikogu menetluses olevate eelnõude kohta. Istungi lõpetab istungi juhataja haamrilöögiga. § 33. Volikogu istungi protokoll (1) Volikogu istungid protokollitakse. (2) Protokollid vormistatakse viie tööpäeva jooksul. (3) Protokolli kantakse istungi toimumise aeg ja koht, volikogu ja vallavalitsuse liikmete ja kutsutute nimed, kinnitatud päevakord, arutusel olnud küsimused, menetluse käigus tehtud otsustused ning vastuvõetud määrused ja otsused, samuti eriarvamused. Kinnise istungi protokollis ei näidata küsimuste arutelu käiku. (4) Volikogu istungi protokollile kirjutab alla istungi juhataja. (5) Volikogu istungi protokollile lisatakse vastuvõetud määruste ja otsuste originaalid ja salajase hääletamise komisjoni protokollid. (6) Volikogu istungi protokollid on kõigile isikutele kättesaadavad vallakantseleis alates kümnendast päevast pärast istungi toimumist. Volikogu liikmel on õigus teha protokolli kohta märkusi 5 päeva jooksul pärast protokolli väljapanemist. Märkused lisatakse protokollile. § 34. Õigusakti eelnõu esitamine ja eelnõule esitatavad nõuded (1) Õigusakte valmistavad ette ja esitavad istungile volikogu komisjonid, volikogu liikmed, vallavanem, vallavalitsus ja valla valimiskomisjon talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. (2) Esitatud õigusakti eelnõu menetlemiseks määrab volikogu esimees vajadusel volikogu komisjonide hulgast juhtiva komisjoni. Teised komisjonid esitavad oma ettepanekud õigusakti eelnõu kohta juhtivale komisjonile. (3) Volikogu õigusakti eelnõu vaadatakse vastavas komisjonis läbi kolme nädala jooksul pärast selle registreerimist volikogu sekretäri juures. Juhtiva komisjoni seisukoht eelnõu kohta esitatakse volikogu istungil kaasettekandena. Kui komisjon ettenähtud aja jooksul oma seisukohta ei avalda, on eelnõu koostajal õigus nõuda eelnõu lülitamist volikogu istungi päevakorda. (4) Õigusakti eelnõu esitatakse volikogu sekretärile hiljemalt 7 päeva enne istungi algust. Eelnõus või sellele lisatud õiendis esitatakse: 1) õigusakti vastuvõtmise vajalikkuse põhjendus; 2) milliste õigusaktidega on käesoleval ajal küsimus reguleeritud; 3) milliseid valla õigusakte on vaja tühistada või muuta õigusakti vastuvõtmisel; 4) õigusakti vastuvõtmisest tulenevad kulutused ja katteallikad; 5) vallavalitsuse arvamus eelnõu kohta, mida ei ole esitanud vallavanem või vallavalitsus, v.a. volikogu töökorraldust puudutavad eelnõud; 6) eelnõu esitaja, allkiri, esitamise kuupäev, koostaja nimi ning nimekiri, keda kutsuda istungile ja kellele saata määrus või otsus. (5) Eelnõule võivad olla lisatud ka muud esitaja poolt vajalikuks peetavad materjalid (eksperthinnangud jms), vajadusel lisatakse eelnõule muudatusettepanekute koondtabel koos juhtiva komisjoni ja vallavalitsuse arvamusega. (6) Eelnõu peab olema normitehniliselt ja keeleliselt korrektne. (7) Volikogu õigusakti eelnõu, mida volikogu menetleb mitmel lugemisel, võivad esitaja või juhtiv komisjon anda arutamiseks volikogu istungile uue terviktekstina, arvestades tehtud muudatusi. (8) Volikogu õigusakti eelnõu koostaja nimetab ettekandja volikogu istungile. Eelnõu koostaja, volikogu komisjon või volikogu esimees võivad vajadusel nimetada kaasettekandja. (9) Volikogu koosseisu volituste lõppemisega langeb menetlusest välja selle koosseisu volituste ajal lõpuni menetlemata jäänud volikogu liikme või komisjoni poolt esitatud eelnõu. § 35. Vallavalitsus ja selle koosseis (1) Vallavalitsuse moodustab volikogu. (2) Vallavalitsusse kuuluvad vallavanem ja vähemalt kolm (3) liiget. (3) Vallavanem valitakse ja nimetatakse ametisse volikogu poolt. (4) Vallavalitsuse liikmed kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. § 36. Vallavanema pädevus (1) Vallavanem täidab talle seaduste, käesoleva põhimääruse ja muude õigusaktidega pandud ülesandeid. Vallavanem: 1) korraldab vallavalitsuse tööd ja vallavalitsuse istungite ettevalmistamist; 2) esindab Sõmeru valda ja vallavalitsust vastavalt seadusega, käesoleva põhimäärusega ning volikogu poolt antud pädevusele; 3) nimetab ametisse vallavalitsuse ametnikud; 4) annab vallavalitsuse (ametiasutusena) sisemise töö korraldamiseks käskkirju; 5) kirjutab alla vallavalitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele vallavalitsuse dokumentidele; 6) korraldab vallavalitsuse õigusaktide täitmist; 7) esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse koosseisu; 8) esitab volikogule ettepaneku valitsuse täiendava liikme ametisse kinnitamiseks või mõne valitsuse liikme ametist vabastamiseks. (2) Vallavanema äraolekul asendab vallavanemat abivallavanem. § 37. Vallavanem valimine (1) Vallavanem valitakse salajase hääletamise teel volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Vallavanema kandidaadi ülesseadmine: 1) kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse istungi juhatajale kirjalik ettepanek; 2) kandidaadid nummerdatakse ülesseadmise järjekorras; 3) nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega; 4) kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada kandidaadile üks küsimus. (3) Vallavanema valimisel on volikogu liikmel üks hääl. (4) Nimekirja sulgemise järel valitakse avalikul hääletamisel volikogu poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (5) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (6) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (7) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (8) Vallavanemaks valituks osutub kandidaat, kes saab volikogu koosseisu häälteenamuse. (9) Kui ükski esitatud kandidaatidest ei saa nõutavat häälteenamust, viiakse läbi kordushääletamine. Kordushääletamisel jäävad kandideerima kaks enam hääli saanud kandidaati. Kui on üks kandidaat ja ta ei saavuta vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine. (10) Kui kordushääletusel ei saa kumbki kandidaat vajalikku häälteenamust või kui esitati ainult üks kandidaat, kes ei saanud vajalikku häälteenamust, korraldatakse uus valimine, kus võib kandideerida ka valituks mitteosutunud isik. § 38. Vallavanema vabastamine (1) vallavanema enda algatusel kirjaliku avalduse alusel valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isiku vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (2) vallavanemale umbusalduse avaldamise korral valib vallavolikogu samal istungil uue vallavanema või määrab ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isiku vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. (3) vallavanema surma korral valib vallavolikogu oma järgmisel istungil uue vallavanema või määrab ametnike koosseisust vallavalitsuse liikmeks kinnitatud isiku vallavanema asendajaks kuni uuele vallavalitsusele volituste andmiseni. § 39. Vallavalitsuse kinnitamine (1) Vallavanem esitab vallavalitsuse koosseisu volikogule kinnitamiseks ja ametisse nimetamiseks nimekirjana. (2) Vallavalitsuse liikmete kinnitamine ja ametisse nimetamine toimub salajasel hääletamisel nimekirja alusel volikogu poolthäälte enamusega. (3) Kui volikogu ei otsusta teisiti, tutvustab kandidaatide nimekirjas olev isik end pärast nimekirja sulgemist ja volikogu liikmel on õigus esitada igale kandidaadile üks küsimus. (4) Vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimed kantakse kõik ühele hääletussedelile. Volikogu liikmele antakse üks vallavalitsuse liikmete kandidaatide nimekirjaga hääletussedel. Hääletussedelile märgib hääletaja iga vallavalitsuse liikme kandidaadi nime järele oma seisukoha- poolt või vastu. (5) Hääletamise läbiviimiseks valitakse avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega kolmeliikmeline häältelugemiskomisjon, kes nimetab endi hulgast komisjoni esimehe. (6) Häältelugemiskomisjon väljastab volikogu liikmetele hääletussedelid. (7) Hääletamistulemuste kohta koostab häältelugemiskomisjon protokolli, millele kirjutavad alla kõik komisjoni liikmed. (8) Protokolli kinnitab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. (9) Vallavalitsuse liikmeks kinnitatakse ja ametisse nimetatakse kandidaat, kes saab volikogu poolthäälte enamuse. (10) Vallavalitsuse liikme ametist vabastamise kinnitab vallavanema ettepanekul volikogu avalikul hääletamisel poolthäälte enamusega. Volikogu kinnitab ja nimetab vallavanema ettepanekul ametisse uue vallavalitsuse liikme. § 40. Vallavalitsuse pädevus (1) Vallavalitsus täidab ülesandeid, mis seaduse, käesoleva põhimääruse ja teiste volikogu õigusaktidega on antud vallavalitsuse pädevusse. (2) Seadusega kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsusüksuse või kohaliku omavalitsusorgani pädevusse antud küsimuse lahendamise delegeerimise vallavalitsusele otsustab volikogu. § 41. Vallavalitsuse õigusakti eelnõule esitatavad nõuded, õigusakti avalikustamine ja jõustumine (1) Vallavalitsusele esitatavate õigusaktide eelnõude vormi ja esitamise tähtaja nõuded kehtestab vallavalitsus. (2) Vallavalitsuse õigusaktid ja protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt seitsme päeva jooksul arvates nende vastuvõtmisest. Täiendavalt on vallavalitsuse õigusaktid kättesaadavad Sõmeru valla veebilehel. (3) Vallavalitsuse määrused ja korraldused saadetakse seitsme päeva jooksul pärast vastuvõtmist täitjatele ja teistele asjaosalistele. (4) Vallavalitsuse määrus jõustub kolmandal päeval pärast avalikustamist, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. (5) Vallavalitsuse korraldus jõustub teatavakstegemisest, kui määruses ei ole kehtestatud hilisemat tähtaega. § 42. Vallavalitsuse istung (1) Vallavalitsuse töövorm on istung. Vallavalitsuse istungid toimuvad 1 kord nädalas, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (2) Vallavalitsuse istungit juhatab vallavanem, tema äraolekul teda asendav abivallavanem (abivallavanem vallavanem ülesannetes). Vallavalitsuse istungid on kinnised, kui vallavalitsus ei otsusta teisiti. (3) Vallavalitsuse liige, kes ei saa istungil osaleda, informeerib sellest vallasekretäri või vallavanemat. (4) Istungi juhataja ettepanekul arutatakse läbi istungi päevakorra projekt ning kinnitatakse istungi päevakord. (5) Vallavalitsuse määrused ja korraldused võetakse vastu poolthäälte enamusega. Vallavalitsuse liikmed võivad nõuda oma eriarvamuse kandmist istungi protokolli. Vallavalitsuse otsused töökorralduse küsimustes, mis ei nõua määruse või korralduse andmist, kantakse istungi protokolli. (6) Vallavalitsuse istung protokollitakse. Protokoll vormistatakse 7 päeva jooksul pärast istungit ja sellele kirjutavad alla vallavanem ja protokollija. Protokollid säilitatakse vallakantseleis. (7) Vallavalitsuse istungi ettevalmistamise ja läbiviimise täpsema korra kehtestab vallavalitsus. § 43. Vallavalitsuse komisjon (1) Vallavalitsus võib moodustada oma pädevuses olevate küsimuste läbitöötamiseks komisjone. (2) Komisjoni tegevuse eesmärgid sätestatakse komisjoni moodustamise otsuses. Komisjonide koosolekute protokollid avalikustatakse vallakantseleis hiljemalt viiendal päeval pärast koosolekut. (3) Komisjoni koosseisu kinnitab vallavalitsus. § 44. Sõmeru valla üldplaneering (1) Valla üldplaneering on valla funktsioonide täitmise tagamiseks välja töötatud terviklik maakasutusplaan, mille kehtestab vallavolikogu Eesti Vabariigi õigusaktides ning vallavolikogu määrustes ja otsustes sätestatud nõudeid arvestades. § 45. Arengukavad (1) Sõmeru vallas koostatakse valla arengukava, valdkondade arengukavad ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad. (2) Mõisted: 1) valla arengukava – dokument, mis sisaldab Sõmeru valla majandusliku ja sotsiaalse olukorra ning keskkonnaseisundi analüüsi, pikemaajalise tegevuse kavandamise ja edasise arengu suundi ja eelistusi vähemalt kolme aastaseks perioodiks; 2) valdkonna arengukava – kohaliku omavalitsuse ühe tegevusvaldkonna eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument; 3) vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava – konkreetse asutuse tegevuse eesmärki ja selle edendamise abinõusid käsitlev dokument. (3) Volikogu otsustab uue arengukava perioodi hiljemalt arengukava kehtivuse viimasele aastale eelneval aastal. (4) Valdkondade arengukavad ja vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad koostatakse samaks perioodiks valla arengukavaga, kui seaduses ei ole sätestatud muud tähtaega. (5) Valdkonna arengukava koostatakse, kui selle koostamise nõue tuleneb seadusest või on tegemist Sõmeru valla arengule olulise tegevusvaldkonnaga. (6) Valla arengukava ja valdkondade arengukavade eelnõud valmistab ette vallavalitsus. Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõu valmistab ette vastav asutus. (7) Vallavalitsus kehtestab arengukavade eelnõude menetlemise täpsema korra. § 46. Arengukavade avalikustamine, vastuvõtmine ja muutmine (1) Valla arengukava ja valdkonna arengukava eelnõu ja nende muutmise eelnõu avalikustatakse pärast nende heakskiitmist vallakantseleis, valla raamatukogudes ja Sõmeru valla veebilehel. Avalikustamise, arutelu toimumise ja ettepanekute esitamise aja kehtestab volikogu. Sellekohase informatsiooni avaldab vallavalitsus ajalehes ja valla veebilehel. (2) Valla arengukava ja valdkonna arengukava kohta tehtud ettepanekud esitab vallavalitsus koos oma seisukohaga volikogule hiljemalt neli nädalat pärast ettepanekute esitamise tähtaja möödumist. (3) Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava eelnõu ja selle muutmise eelnõu avalikustatakse asutuses ja Sõmeru valla veebilehel enne nende vastuvõtmist vähemalt kahe nädala jooksul. Arengukava muudetakse vajadusel. Nõuded avalikustamise, arutelu ja ettepanekute esitamise kohta sätestatakse põhimääruse paragrahvi 45 lõike 7 alusel kehtestatud korras. (4) Volikogu võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks valla arengukava ja valdkondade arengukavad. Vallavalitsuse hallatavate asutuste arengukavad võtab vastu, muudab ja tunnistab kehtetuks vallavalitsus. (5) Ettepanekud kehtiva valla arengukava ja vajadusel ka valdkondade arengukavade muutmise kohta esitab vallavalitsus volikogule hiljemalt iga aasta 1. juuniks. Hiljemalt iga aasta 1. oktoobriks vaatab volikogu läbi ja võtab vastu otsuse arengukavade muutmise kohta. § 47. Arengukavade täitmine (1) Vallavalitsus esitab igal aastal volikogule ülevaate valla arengukava ja valdkondade arengukavade täitmise kohta eelmisel aastal. Ülevaade esitatakse koos vallaeelarve täitmise aruandega. (2) Valla arengukava tähtaja (perioodi) möödumisel koostab vallavalitsus arengukava täitmise aruande, mis sisaldab ka valdkondade arengukavade tulemuste analüüsi ja esitab selle volikogule kinnitamiseks hiljemalt 6 kuu jooksul pärast valla arengukava tähtaja möödumist. (3) Arengukava täitmise aruandes antakse hinnang arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele, analüüsitakse eesmärkide saavutamise tõhusust ja selleks kasutatud abinõude otstarbekohasust, samuti tuuakse välja arengukava mõju valla arengule tervikuna. (4) Vallavalitsuse hallatava asutuse arengukava täitmise aruande koostab asutus ja esitab selle kinnitamiseks vallavalitsusele hiljemalt 6 kuu jooksul pärast asutuse arengukava tähtaja möödumist. § 48. Valla eelarve (1) Valla eelarve koostatakse arengukava arvestades ja see koosneb valla ühe eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ja finantseerimistehingutest, mis kokkuvõttes viiakse tasakaalu. (2) Eelarve eelnõu koostatakse volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Eelarve eelnõu arutatakse vähemalt kahel volikogu istungil kahel lugemisel. (4) Vastuvõetud eelarve, selle muudatused ning eelarve täitmise aruanne avalikustatakse käesoleva põhimääruse paragrahvis 9 sätestatud korras. (5) Vallaeelarve koostamise, vastuvõtmise, muutmise ja selle täitmise aruande läbivaatamise ja kinnitamise ning avalikustamisekord sätestatakse eelarvekorras, mis on käesoleva põhimääruse lisa. § 49. Vallavara (1) Sõmeru valla munitsipaalomandiks on Sõmeru valla omanduses olevad kinnis- ja vallasasjad ning rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused (edaspidi vallavara). (2) Vallavara valitsemise, kasutamise ja käsutamise kord sätestatakse vallavaraeeskirjas, mis on käesoleva põhimääruse lisa. § 50. Lepingud (1) Lepingute sõlmimise otsustab oma pädevuse piires volikogu või vallavalitsus, kelle nimel kirjutab lepingule alla vastavalt volikogu esimees või vallavanem või volikogu või vallavalitsuse poolt selleks volitatud isik. (2) Vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus eelarves ettenähtud ulatuses sõlmida Sõmeru valla nimel lepinguid juhul, kui see on ettenähtud volikogu või vallavalitsuse õigusaktides. (3) Igaühel on õigus saada informatsiooni valla nimel sõlmitud lepingute kohta seadusega sätestatud korras. § 51. Koormis (1) Koormis on kohustus, mis seaduse alusel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele ja juriidilistele isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. (2) Koormiste täitmist kontrollib vallavalitsus. § 52. Ametiasutus (1) Valla ametiasutusteks on vallavalitsus (asutusena). Ametiasutust finantseeritakse valla eelarvest ja tema ülesandeks on avaliku võimu teostamine. Ametiasutust juhib vallavanem. (2) Ametiasutuses töötamist loetakse töötamiseks Sõmeru valla omavalitsusteenistuses. Ametiasutuse struktuuri ja teenistujate koosseisu kinnitab volikogu vallavanema ettepanekul. § 53. Teenistuslik järelevalve (1) Teenistuslik järelevalve on vallavalitsuse poolt tema teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll. (2) Teenistusliku järelevalve teostamiseks moodustatakse komisjon. Teenistusliku järelevalve teostaja: 1) analüüsib ja hindab vallavalitsuse teenistujate ning vallavalitsuse hallatavate asutuste ja nende juhtide tegevuse vastavust seadustele ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidele; 2) analüüsib ja hindab rahaliste vahendite kasutamise seaduslikkust, otstarbekust ja efektiivsust; 3) tuvastab ja hindab juhtimis- ning kontrollmeetmete tulemuslikkust, säästlikkust ja efektiivsust. (3) Oma ülesannete teostamiseks on teenistusliku järelevalve teostajal õigus: 1) tutvuda kõikide vallavalitsuse ja vallavalitsuse hallatavate asutuste dokumentidega; 2) nõuda omavalitsusteenistujatelt ning vallavalitsuse hallatavate asutuste juhtidelt puuduste ning eksimuste kohta kirjalikke seletusi ning teha vallavalitsusele ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. § 54. Omavalitsusteenistujate sotsiaalsed garantiid (1) Omavalitsusteenistujate suhtes kehtivad avaliku teenistuse seaduses riigiteenistujatele ettenähtud teenistusalased õigused. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatud hüvitised makstakse vallavalitsuse reservfondist. § 55. Vallasekretär (1) Vallasekretär juhib vallakantseleid ja täidab talle seadusega pandud ülesandeid. (2) Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. (3) Vallasekretär ei kuulu vallavalitsuse koosseisu, kuid võtab sõnaõigusega osa vallavalitsuse ja vallavolikogu istungitest. § 56. Sõmeru valla esindamise kord (1) Sõmeru valda esindavad suhetes riigiorganite, teiste asutuste ja organisatsioonidega ning välissuhtlemisel oma pädevuse piires vallavolikogu esimees ja aseesimees ning vallavanem ja abivallavanem, kui volikogu ei ole otsustanud teisiti. (2) Sõmeru vallavolikogu esimehel ja aseesimehel on Sõmeru valda ja vallavolikogu esindades õigus küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus vallavolikogu seisukoht puudub, tegutseda eelläbirääkimiste piires. (3) Sõmeru vallavanemal ja tema asendajal ning abivallavanematel on Sõmeru valda ja Sõmeru Vallavalitsust esindades õigus küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus vallavalitsuse või vajadusel vallavolikogu seisukoht puudub, tegutseda eelläbirääkimiste piires. (4) Vallasekretär esindab Sõmeru vallakantseleid kui ametiasutust. Vallasekretär esindab Sõmeru valda suhetes riigiorganite, teiste asutuste ja organisatsioonidega ning välissuhtlemisel oma pädevuse piires või vastavalt vallavanema antud volitustele ning esindades vallavalitsuse arvamusi või seisukohti. (5) Vallavalitsuse hallatavate asutuste juhid, esinedes ametlikus suhtlemises hallatava asutuse nimel, esindavad hallatava asutuse arvamusi ja seisukohti. § 57. Välissuhete korraldamise alused (1) Välissuhtlusega tegelevad oma pädevuse piires volikogu, vallavalitsus ja vallavalitsuse hallatavad asutused. (2) Volikogu otsustab valla osalemise ja esindamise rahvusvahelistes organisatsioonides ja koostöölepingute sõlmimise välisriigi kohaliku omavalitsusega. Lepingutele kirjutab alla volikogu esimees või volikogu poolt volitatud isik. Osalemine rahvusvahelistes projektides või programmides toimub volikogu poolt kehtestatud korras. (3) Vallavalitsus: 1) korraldab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute täitmist; 2) valmistab ette ja esitab volikogule välissuhtlemist puudutavate õigusaktide eelnõud; 3) moodustab delegatsioone ja osaleb läbirääkimistel välislepingute sõlmimiseks; 4) korraldab rahvusvaheliste projektide või programmide täitmist; 5) lahendab muid välissuhtlusega seotud küsimusi, mis on seadusega või volikogu õigusaktidega antud vallavalitsuse pädevusse. (4) Vallavalitsusel ja vallavalitsuse hallataval asutusel on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud lepingute raames sõlmida suhete arendamise eesmärgil lepinguid volikogu poolt kehtestatud korras. Vallavalitsuse sõlmitavatele lepingutele kirjutab alla vallavanem või vallavalitsuse poolt volitatud isik Vallavalitsuse hallatava asutuse nimel kirjutab lepingule alla asutuse juht või tema asendaja. § 58. Külavanem (1) Külal võib olla külavanem, kes valitakse külakoosolekul vähemalt 2/3 koosolekul osalenud täisealiste külaelanike poolt. Külavanema volituste kestus ei ole piiratud volikogu volituste kestusega. (2) Külavanem tegutseb üldjuhul külaelanike volitusel külaelu edendamiseks. (3) Vallavalitsus võib külavanemale anda ülesandeid. 1) vallavalitsuse ülesannete täitmine külavanema poolt sätestatakse lepinguga ja toimub üldjuhul tasuta. § 59. Põhimääruse kinnitamine ja muutmine (1) Põhimäärus või selle muudatus võetakse vastu, kui vastavat eelnõu on arutatud vähemalt kahel lugemisel kahel volikogu istungil. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine otsustatakse volikogu koosseisu häälteenamusega. (2) Põhimäärus või temas tehtud muudatus jõustub vallavolikogu poolt määratud päeval. § 60. Rakendussätted (1) Käesoleva määrus tunnistab kehtetuks Sõmeru Vallavolikogu 19. aprilli 1994. a määrusega nr 2 kinnitatud «Sõmeru valla põhimäärus», Sõmeru Vallavolikogu 29. juuni 1999. a määrusega kinnitatud ja 27. aprilli 2004. a määrusega nr 26 muudetud «Sõmeru vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord» ja Sõmeru Vallavolikogu 17. veebruari 2004. a määrusega nr 22 kinnitatud «Sõmeru valla eelarve koostamise, menetlemise, kinnitamise, täitmise ja muutmise menetlemise kord». (2) Käesoleva määruse lisadena kehtestatakse Sõmeru vallavaraeeskiri ja Sõmeru valla eelarvekord. (3) Määrus jõustub 6. märtsil 2006. a. Volikogu esimees VAHUR LIIVAK Lisa 1 Sõmeru Vallavolikogu 28. veebruari 2006. a määrusele nr 13 SÕMERU VALLA EELARVEKORD 1. Üldsätted 1.1. Valla eelarve projekti koostamisel juhindutakse valla- ja linnaeelarve seadusest, kohaliku omavalitsuse korralduse seadusest ning volikogu ja vallavalitsuse õigusaktidest, arengukavast ning muudest õigusaktidest. 1.2. Valla eelarve projekti koostab vallavalitsus kõigi kohaliku omavalitsuse tegevusala juhtide poolt esitatud alaeelarvete projektide alusel. 1.3. Valla eelarve koosneb omavalitsusüksuse eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning finantseerimistehingutest. 1.3.1. Eelarve tasakaalu korral on tulud ja kulud võrdsed . 1.3.2. Eelarve ülejäägi korral ületavad tulud kulusid. Eelarve puudujäägi korral ületavad kulud tulusid. 1.3.3. Tulude ja kulude vahe katmiseks nähakse valla eelarves ette finantseerimistehingud, millega kaasnevad muudatused finantsvarades ja kohustustes. 2. Eelarve tulude, kulude, finantsvarade ja kohustuste koosseis 2.1. Tulud, kulud ja finantseerimistehingud liigendatakse vastavalt rahandusministri poolt kehtestatud eelarveklassifikaatorile. 2.2. Laenude võtmine. 2.2.1. Laenude võtmise vajaduse ja võimaluse selgitab vallavalitsus kooskõlas kehtiva seadusandlusega. 2.2.2. Pikaajalise laenu võtmise otsustab volikogu kooskõlas finantsplaanis ettenähtud vajadusega. 2.2.3. Arvelduskrediidi (lühiajaline laen eelarve ajutise alalaekumise katteks) vajaduse ja võimaluse selgitab vallavalitsus, kes volitab vallavanemat sõlmima soodsaimat lepingut. Krediidi võtmine ja tagasimaksmine peab mahtuma ühte eelarve aastasse. 2.3. Arvelduskrediidi suuruse kinnitab volikogu. 2.4. Kassatagavara, mille suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel, moodustatakse: 2.4.1. eelarveaasta alguses rahaliste vahendite jääkide arvel, 2.4.2. rahaliste vahendite jääkide puudumisel eelarveaasta tuludest. 2.5. Reservfondi suuruse vähemalt 1% eelarve tuludest kinnitab volikogu eelarve vastuvõtmisega. 3. Valla eelarve projekti andmete kogumine, eelarveprojektiks vormistamine 3.1. Vallaeelarve kulude proportsioonid elualade (alaeelarvete) lõikes protsentuaalselt kinnitab volikogu eelarveaasta eelneva aasta 01. juuliks. 3.2. Eraldi määratakse kulutused investeeringuteks. 3.3. Raamatupidamine arvutab välja tulude baasi ning esitab vallavalitsusele piirsummade projekti. Pärast piirsummade heakskiitmist vallavalitsuses edastab raamatupidamine piirsummad hiljemalt 15. septembriks kirjalikult tegevusalajuhtidele koos eelarve tulude ja kulude vormiga. 3.4. Alaeelarvete projektide koostamisel vastutavad asutuste juhid ja nõunikud oma valdkonna alaeelarvete tulude ja kulude vajaduse ja õigsuse eest ning peavad: 3.4.1. tagama kehtivatest seadustest, samuti eelseisvaks aastaks alaeelarvete koostamise juhistest kinnipidamise, 3.4.2. vältima assigneeringute vajaduseta lülitamist alaeelarvesse, 3.4.3. lisama alaeelarve projektile seletuskirja, mis sisaldab artiklite järjekorras arvutusi, kulude vajalikkuse põhjendusi, lepingute viiteid ja muud alaeelarve eelmise aasta täitmisega seonduvat informatsiooni. 3.5. Alaeelarveprojekt koos seletuskirjaga esitatakse vallavalitsusele hiljemalt 01. novembril (eelarveaastale eelneval aastal). 3.6. Vallaeelarve projekti koos seletuskirjaga esitab vallavalitsus hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 01. detsembriks volikogule. Seletuskiri sisaldab andmeid eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta (vastavalt nende liigendusele raamatupidamise sisekorra eeskirjade järgi) ning andmeid ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõppevate) ehituste, ürituste ja võetud laenude kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi. Seletuskirjas esitatakse ka prognoosid tulubaasi kujunemise kohta kõigi tululiikide lõikes. 4. Valla eelarve projekti menetlemine volikogus 4.1. Volikogu komisjonid hindavad oma valdkonna alaeelarvetes volikogu poolt määratud tulude ja kulude proportsioonist kinnipidamist, kulutuste vajadust ja ökonoomsust, erakorraliste kulude vajadust, arengukava finantsplaanist kinnipidamist jne vabariigi valitsuse tulubaasist ja kohalikest tuludest lähtuvalt. 4.2. Peale esimese lugemise lõppemist avalikustatakse eelarveprojekt valla põhimääruses sätestatud korras. 4.3. Projekti muutmisettepanekule tuleb lisada algataja poolt arvestused ja põhjendused tagamaks eelarve tasakaalu. Parandusettepanekud esitatakse hiljemalt teiseks lugemiseks eelarvekomisjonile kirjalikult. 4.4. Eelarvekomisjoni poolt tagasi lükatud ettepanekud hääletatakse esitajate nõudmisel volikogu istungil eelarve teise lugemise käigus. 5. Eelarve kinnitamine ja jõustumine 5.1. Eelarve kinnitatakse volikogu poolt seaduses sätestatud korras. 5.2. Volikogu kinnitab eelarve järgnevalt: 5.2.1. tulud: 5.2.1.1. artikkel 30 – maksud, 5.2.1.2. artikkel 32 – kaupade ja teenuste müük, 5.2.1.3. artikkel 35 – toetused, 5.2.1.4. artikkel 38 – muud tulud, 5.2.2. kulud: 5.2.2.1. artikkel 4 – eraldised, 5.2.2.2. artikkel 5 – tegevuskulud, 5.2.2.3. artikkel 50 – personalikulu, 5.2.2.4. artikkel 55 – majanduskulud, 5.2.2.5. artikkel 6 – muud kulud, 5.2.2.6. artikkel 16 – materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamine ja renoveerimine, 5.2.3. finantseerimistehingud: 5.2.3.1. artikkel 10.1 – finantsvarade suurenemine, 5.2.3.2. artikkel 10.2 – finantsvarade vähenemine, 5.2.3.3. artikkel 20.5 – kohustuste suurenemine, 5.2.3.4. artikkel 20.6 – kohustuste vähenemine. 5.3. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib valitsus iga kuu teha kulutusi 1/12 lõppenud eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. Lubatud on teha ainult neid kulutusi, mis on ettenähtud nii eelmise kui ka alanud eelarveaasta eelarve eelnõus, ning nendest kahest summast väiksemast lähtudes. 5.4. Eelarve jõustub seaduses ettenähtud tähtajal. 6. Kinnitatud eelarve edastamine 6.1. Kinnitatud alaeelarved edastatakse vallasekretäri korraldusel kümne tööpäeva jooksul arvates kinnitamise päevast alaeelarvete valdajatele ja mittehallatavate elualade juhtidele. 7. Eelarve täitmine 7.1. Eelarve täitmist korraldab vallavalitsus. 7.2. Eelarve täitmise eesmärk on tagada eelarves ettenähtud tulude täielik ja õigeaegne laekumine tervikuna ja iga tululiigi järgi, samuti eelarves kavandatud vajaduste takistusteta finantseerimine. 7.3. Eelarvet täidetakse vastavalt tulude ja kulude loendile. Eelarves määratud assigneeringuid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks. 7.4. Kulude finantseerimine kohaliku omavalitsuse allasutustele toimub taotluste aluselvastavalt kinnitatud alaeelarvetele. Valla eelarvesse tulude alalaekumise korral toimub alafinantseerimine vastavalt alaeelarve mahule. Erandeid määratakse vallavalitsuse otsusega kirjalike taotluste alusel. 7.5. Reservfondi kasutab vallavalitsus ettenägemata kulude katmiseks. 7.6. Kassatagavara käsutab vallavalitsus tulude laekumise viibimisel eelarve täitmisel tekkinud tulude puudujäägi katmiseks. 8. Sõmeru valla reservfondi kasutamise kord 8.1. Valla eelarve reservfondi (edaspidi reservfond) konkreetse suuruse määrab volikogu vallaeelarve kinnitamisel. 8.2. Reservfondi kasutab vallavalitsus ettenägemata majandus-, sotsiaal-kultuuriliste ja teiste kulude katmiseks. Reservfondi ei või kasutada kinnitatud palgafondi suurendamiseks. 8.3. Taotluse reservfondist täiendava raha eraldamiseks kinnitatud eelarve kuludele esitatakse vallavalitsusele. Taotlusel peab olema vastavat valdkonda kureeriva ametniku seisukoht. 8.4. Vallavalitsus vaatab taotluse läbi kahe nädala jooksul pärast taotluse saamist ja otsustab taotluse rahuldamise täielikult või osaliselt. Keeldumise korral esitab vallavalitsus vastavasisulise põhjenduse. 8.5. Raha eraldamine reservfondist vormistatakse korraldusega. 8.6. Vallavalitsuse korraldused reservfondist raha eraldamise kohta saadetakse raamatupidamisele arvestuse pidamiseks. 8.7. Vallavalitsuse raamatupidamisel on õigus nõuda finantseeritavalt juriidiliselt või füüsiliselt isikult eraldatud summa kasutamise kohta raamatupidamise algdokumente. 8.8. Vallavalitsus on kohustatud reservfondi kasutamise kohta esitama andmed perioodilises aruandluses ja volikogu igakordsel nõudmisel. 9. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus 9.1. Eelarve täitmise arvestust ja aruandlust on reglementeeritud raamatupidamise seadusest ning valla- ja linnaeelarve seadusest tulenevate eeskirjadega. Eelarve täitmise aruanne peab vastama kinnitatud eelarve struktuurile. 9.2. Allasutused esitavad eelarve täitmise aruande valla raamatupidamisele iga kuu 10. kuupäevaks. 9.3. Volikogu revisjonikomisjon kontrollib enne eelarve täitmise aastaaruande kinnitamist tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust vallaeelarvele. 9.4. Vallavalitsuse esitatud ning revisjoni- ning eelarve- ja arengukomisjoni poolt läbi vaadatud eelarve täitmise aastaaruande kinnitab volikogu. 10. Eelarve muutmine, lisaeelarve 10.1. Valla eelarveliste vahendite kasutamise õigsuse kontrollimisel eelarveaasta jooksul on kulude mahu ülepaisutamise korral vallavalitsusel õigus vähendada finantseerimist, informeerides sellest volikogu. 10.2. Ümberpaigutuste tegemiseks kinnitatud alaeelarves teeb asutuse juht taotluse vallavalitsusele, kus analüüsitakse ümberpaigutuse vajalikkust ja muudatuse põhjendatuse korral vallavalitsus vormistab eelarve muutmise eelnõu ja vajadusel esitab selle kinnitamiseks volikogule. 10.3. Ümberpaigutuste tegemine kulude eelarves lõpetatakse üks kuu enne eelarveaasta lõppu. 10.4. Muudatuste kohta kulude eelarves, mille on tinginud sihtotstarbelised eraldised Vabariigi Valitsuse poolt ja muudelt organisatsioonidelt või fondidelt, lisab raamatupidamine need eelarvesse, informeerides volikogu. 10.5. Lisaeelarve ja eelarvemuudatused võetakse vastu lihtsustatud korras ühe lugemisega. 11. Eelarve täitmise kontroll ja analüüs 11.1. Eelarve täitmise kontrolli teostab vallavalitsus. 11.2. Ülekulu korral (võrreldes kinnitatud alaeelarvega) kannab vastava osakonna või asutuse juht otsest vastutust. 11.3. Eelarve täitmise põhjendatuse ja otstarbekuse analüüsiga selgitab vallavalitsus välja võimalused (reservid) valla tulude suurendamiseks ja kulude vähendamiseks järgmisel eelarve aastal. 11.4. Eelarve täitmisest informeeritakse volikogu kord kvartalis. 12. Eelarve avalikustamine 12.1. Eelarve projekt, vastuvõetud eelarve, eelarve muudatused ja lisaeelarved ning eelarve täitmise aruanded avaldatakse üldiseks teadmiseks valla põhimääruses sätestatud korras. Lisa 2 Sõmeru Vallavolikogu 28. veebruari 2006. a määrusele nr 13 SÕMERU VALLAVARAEESKIRI I ÜLDSÄTTED 1. Eeskirja eesmärk 1.1. Käesolev eeskiri sätestab Sõmeru valla omandis oleva vara (edaspidi vallavara) valdamise, kasutamise, käsutusse andmise, võõrandamise, koormamise ja muul viisil käsutamise korra. 1.2. Eeskirja kohaldatakse koos asjaõigusseaduse, erastamisseaduse, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, võlaõigusseaduse ja muude seaduste ja õigusaktidega, millega reguleeritakse vara valdamist, käsutamist ja käsutamist. 2. Vallavara mõiste 2.1. Vallavaraks on käesoleva eeskirja tähenduses Sõmeru valla (edaspidi vald) omandis olevad kinnis- ja vallasasjad ning valla varalised õigused ja kohustused. 2.2. Käesolevas eeskirjas kinnisvara kohta kehtestatud sätteid kohaldatakse ka ehitistele, nende reaalosadele ja mõttelistele osadele ning pooleliolevatele ehitistele kuni nende aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maatüki kandmiseni kinnistusraamatusse või maa riigi omandisse jätmise jõustumiseni. 2.3. Vallavara käsutamisest ja käsutamisest saadud tulu kuulub vallale, kui seadusest, valla õigusaktidest või lepingutest ei tulene teisiti. 3. Tervikvara mõiste 3.1. Tervikvara on käesoleva eeskirja tähenduses asjade kogum, millest osa eraldamise korral muutub ülejäänud osa sihipärane käsutamine võimatuks või oluliselt raskendatuks. 3.2. Tervikvarast asja eraldamine ning lahutatud asja eraldi käsutamine on lubatud ainult vallavalitsuse otsusel. II VALLAVARA VALITSEMINE JA VALDAMINE 4. Vallavara valitsemise ja valduse mõiste 4.1. Vallavara valitsemine on vallavara valitseja ja vallavara valitsema volitatud asutuse õigus ja kohustus käesoleva korra ja teiste Sõmeru valla õigusaktide alusel korraldada vallavara valdamist, käsutamist ja käsutamist. 4.2. Vallavara valitsejad on vallavolikogu ja vallavalitsus. 4.3. Vallavara valitsema volitatud asutused (edaspidi volitatud asutused) on valla asutused, kellele Sõmeru valla õigusaktidega ettenähtud korras on vallavara valitseja vara valdusesse andnud. 4.4. Valdus on tegelik võim asja üle, samuti reaalservituudi teostamine. 4.5. Vallavara valdaja on: 4.5.1. vallavolikogu ja vallavalitsus; 4.5.2. vallavalitsuse struktuuriüksus; 4.5.3. valla hallatav asutus. 4.6. Käesoleva korraga võivad vallavara valdajad vallale kuuluva asja anda ajutiselt rendi-, üüri-, hoiu- või muu selletaolise suhte alusel teise isiku otsesesse valdusse, jäädes ise kaudseks valdajaks. 4.7. Teisteks isikuteks võivad olla kõik isikud, kellel ei ole keelatud olla vallavara valdajaks. 4.8. Vallavara valitsejad ja volitatud isikud on kohustatud nende valduses olevat vallavara majandama heaperemehelikult ning hoolitsema selle korrashoiu, säilitamise ja väärtuse võimaliku kasvu eest. 4.9. Vallavara valdava asutuse juht määrab vallavara eest materiaalselt vastutava isiku. Kui vallavara eest materiaalselt vastutavat isikut ei ole määratud, on selle vallavara eest materiaalselt vastutav vallavara valdava asutuse juht. 4.10. Vallavara valitsejad ja volitatud asutused on kohustatud tagama vallavara arvestuse pidamise raamatupidamise seaduse alusel. 5. Vallavara valduse jaotus ja üleandmine 5.1. Vallavara valduse jaotuse kinnitab vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul punktis 4.5 nimetatud valdajate vahel vastavalt sellele, milline vara on vajalik nende ülesannete täitmiseks. 5.2. Vallavara üleandmise ja vastuvõtmise ühelt valdajalt teisele otsustab vallavalitsus ja see toimub kirjaliku akti alusel, mille koostab vara üleandja. 5.3. Akti märgitakse üleandmise alus, andmed vara üleandja ja vastuvõtja, üleandmise aja ning vara koosseisu ja bilansilise väärtuse kohta. Aktile lisatakse üleantava varaga seotud dokumentatsioon. Akt koostatakse kolmes eksemplaris, millest üks jääb üleandjale, üks vastuvõtjale ja üks vallavara registrile. 5.4. Kinnisvara üleandmisel märgitakse akti lisaks käesoleva punkti punktis 5.3 loetletud andmetele ka andmed vara seisukorra, kasutusviisi ja puuduste kohta. 6. Vallavara arvestus ja vallavara register 6.1. Vallavara arvestust korraldab vallavalitsus. 6.2. Vallavara registri asutab ja registri pidamise korra kinnitab vallavolikogu. Registri-pidaja määrab vallavalitsus. 6.3. Vallavara arvestuse pidamise kohustus lasub kõigil vallavara valdajatel, kes peavad regulaarselt esitama nõutavad andmed nende valduses oleva vallavara kohta registripidajale. Registripidajal on õigus andmete õigsust kontrollida. 7. Vallavara omandamine ja vallale rahaliste kohustuste võtmine 7.1. Vallavara täieneb seaduste ja tehingute alusel. 7.2. Vallavara omandatakse vallaelanike huvides. 7.3. Vallavara omandamise tasu eest otsustab: 7.3.1. vallavolikogu, kui 7.3.1.1. omandatava vara hind ületab 150 000 krooni, 7.3.1.2. omandatakse kinnisvara, 7.3.2. vallavalitsus, kui vara hind ületab50 000 krooni, kuid ei ületa 150 000 krooni, 7.3.3. vallavanem, kui vara hind on alla 50 000 krooni, 7.3.4. valla hallatava asutuse juht tema käsutusse antud vahendite piires, kui vara hind ei ületa 25 000 krooni ja vallavara omandamine on vajalik nimetatud asutuse tegevuse tagamiseks. 7.4. Riigilt valla omandisse vara taotlemine ja vallale üleandmine (munitsipaliseerimine) toimub nimetatud valdkonda reguleerivates õigusaktides ettenähtud korras. 7.5. Seaduse või tehingu alusel tekkinud ostueesõiguse käsutamise otsustab vallavolikogu. 7.6. Kui asjaga kaasnevad varalised õigused on ilmselt väiksemad kui sellega kaasnevad kohustused, otsustab vallale kingitud kingi vastuvõtmise vallavolikogu. Vallavalitsus on kohustatud enne pärandi vastuvõtmist korraldama pärandi inventuuri. Pärandvara ja kingi valdajaks jääb vallavalitsuse struktuuriüksus või valla hallatav asutus, kes on testamendis või kinkelepingus näidatud pärijana või kingi saajana. Kui pärijaks või kingi saajaks on Sõmeru vald, määrab pärandi või kingi valdaja vallavalitsus. 7.7. Vallavara omandamise lepingu sõlmib vallavanem, kui omandamise otsustab vallavolikogu või vallavalitsus. Kui vallavara omandamise otsustab volitatud asutus, sõlmib lepingu asutuse juht. 8. Varaliste kohustuste võtmine vallavara valdajate poolt 8.1. Laenu ja muude varaliste kohustuste võtmise vallavarana otsustab: 8.1.1. vallavolikogu, kui 8.1.1.1. võetakse laenu, 8.1.1.2. võetakse muid varalisi kohustusi üle 150 000 krooni, 8.1.2. vallavalitsus, kui varalisi kohustusi võetakse kuni 150000 krooni, tingimusel, et varaliste kohustuste võtmine on tagatud jooksva aasta eelarvega. 8.2. Vallavolikogu ainupädevusse kuulub laenude ja muude varaliste kohustuste võtmine, mis ei ole tagatud jooksva aasta eelarvega. 9. Valla osalus ettevõtluses 9.1. Vald osaleb ettevõtluses, kui sellise osalemise vajadus tuleneb vallavara majandamise kavast. Valla osaluse vajaduse mingis äriühingus või muus ettevõtlusega tegelevas juriidilises isikus ning osaluse ulatuse otsustab vallavolikogu. 9.2. Valla esindaja valla osalusega juriidilises isikus nimetab vallavalitsus. III VALLAVARA KÄSUTAMINE 10. Vallavara käsutamise mõiste 10.1. Vallavara käsutamine on valla omandisse kuuluva vara kasulike omaduste tarbimine, samuti valla käsuks seatud servituutide ja reaalkoormatiste teostamine. 11. Vallavara käsutamise otstarve 11.1. Vallavara käsutatakse 11.1.1. valla avalikuks otstarbeks, 11.1.2. valla valitsemise otstarbeks, 11.1.3. vallale tulu saamiseks. 12. Avalikuks otstarbeks käsutatav vallavara 12.1. Avalikuks otstarbeks käsutatavaks vallavaraks on avalikud asjad, mis oma iseloomu tõttu on kättesaadavad kõigile, nagu avalikud tänavad, haljasalad, veekogud ja nende kaldaalad. Avalikuks otstarbeks käsutatava vallavara käsutamise tingimused kinnitab vallavolikogu. 12.2. Avalikuks otstarbeks käsutatava vallavara käsutamise otstarbe muutmine ja selle käsutamiseks piirangute seadmine toimub vallavolikogu otsusel. 12.3. Vallavara hulka kuuluvat muud vara võib määrata avalikuks otstarbeks käsutamiseks vallavolikogu otsusel. 12.4. Avalikuks otstarbeks käsutatava vallavara käsutamise tingimused ja piirangute avalikustamise korraldab vallavalitsus. 13. Valitsemise otstarbeks käsutatav vallavara 13.1. Valitsemise otstarbeks käsutatav vallavara on vara, mis on vajalik vallavolikogule, vallavalitsusele ning selle struktuuriüksustele põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks. 13.2. Valla hallatavate asutuste valduses olevat vallavara, mis on vajalik munitsipaalasutuse põhimääruses ettenähtud ülesannete täitmiseks, käsitatakse valitsemise otstarbeks käsutatava vallavarana. 13.3. Kui vallavara ei ole enam vaja valitsemise otstarbeks, on vallavara valdaja kohustatud sellest teatama vallavalitsusele. Sellise vara edasise käsutamise otsustab vallavalitsus. Tervikvarana käsitatava vara ja kinnisvara kohta teeb otsuse vallavolikogu vallavalitsuse ettepanekul. 14. Tulu saamiseks käsutatav vallavara 14.1. Vallavara, mida ei kasutata avalikuks otstarbeks ja valitsemise otstarbeks ega ole otsustatud võõrandada, käsutatakse tulu saamiseks. 14.2. Vald saab tulu talle kuuluvatelt aktsiatelt ja osadelt ning muudelt väärtpaberitelt. Kui vallale kuuluvad kõik äriühingu hääleõiguslikud aktsiad või osad, otsustab dividendide suuruse vallavalitsus. Kui vallale kuulub osa äriühingu hääleõiguslikest aktsiatest või osadest, juhindub valla esindajaks määratud isik üldkoosolekul dividendi suuruse otsustamisel eelnevalt vallavalitsusega kooskõlastatud dividendimäärast. IV VALLAVARA KÄSUTUSSE ANDMINE 15. Vallavara käsutamine 15.1. Vallavara käsutab vara valdaja ise või see antakse teise isiku käsutusse. 15.2. Vallavara võib anda teise isiku käsutusse tähtajaliselt või tähtajatult, tasu eest, tasuta või tavalisest väiksema tasu eest. 15.3. Vallavara registrisse kandmisele kuuluva vallavara käsutusse andmine registreeritakse vallavara registris. 15.4. Vallavara teistele isikutele käsutusse andmise otsustab: 15.4.1. vallavolikogu, kui 15.4.1.1. vallavara antakse teiste isikute käsutusse tähtajaga üle kümne aasta, 15.4.1.2. vallavara bilansiline maksumus ületab 150 000 krooni, 15.4.1.3. käsutusse antakse kinnisvara, 15.4.2. vallavalitsus, kui vallavara käsutusse andmine ei ole vallavolikogu pädevuses. 15.5. Vallavara teistele isikutele käsutusse andmisel ei või käsutusse andmise tähtaeg olla 15.5.1. vallasasja puhul üle viie aasta, 15.5.2. kinnisasja puhul üle 20 aasta, välja arvatud kui käsutaja peab vastavalt kinnisasja käsutamise lepingule tegema kinnisasjal või selle abil teatud töid, mille tähtaeg ületab 20 aastat. Igal juhul ei tohi käsutusse andmise tähtaeg ületada 50 aastat, 15.5.3. kinnisasja osade (ruumide) puhul üle kümne aasta, 15.5.4. tervikvara puhul üle 20 aasta. 15.6. Vallavara käsutusse andmine tähtaega määramata võib aset leida juhul, kui on tõenäoline, et vallavara on vajalik vallale muuks otstarbeks või kui muul põhjusel on vallal vajalik jätta endale õigus leping oma äranägemisel lõpetada. 15.7. Käesoleva punktiga sätestatut ei kohaldata 15.7.1. vallavara suhtes, mille käsutusse andmiseks on riigi või Sõmeru valla õigusaktidega kehtestatud erikord (eluruumide üürile andmine, vallamaade hoonestusõiguse seadmine, vallamaa rendile andmine vm), 15.8. mitteeluruumide käsutusse andmisel ühekordsete ürituste (treeningud, spordivõistlused, koosviibimised jne) läbiviimiseks, samuti ruumide muudel käsutusse andmise juhtudel tunnitasu alusel. Nimetatud juhtudel rakendatakse hinnakirja, mille on kinnitanud vallavalitsus. 16. Vallavara käsutusse andmise viisid 16.1. Vallavara käsutusse andmise viisid on 16.1.1. otsustuskord, 16.1.2. avalik enampakkumine, 16.1.3. konkurss. 16.2. Vallavara käsutusse andmine ei ole lubatud, kui see muudab võimatuks või raskendab oluliselt käsutusse andja valduses oleva muu vallavara otstarbekohast käsutamist. 16.3. Vallavara käsutusse andmise lepingute muutmine, sh pikendamine, otsustatakse selle organi õigus- või haldusaktiga, kelle pädevusse kuulub selle vara käsutusse andmine. 17. Tulu saamiseks käsutatava vara teistele isikutele käsutada andmine 17.1. Tulu saamiseks käsutatavat vallavara antakse teistele isikutele otsustuskorras tasuta käsutusse või rendile ning enampakkumise korras rendile. Valla omandis olevat kinnisasja võib anda ka kasutusvaldusse, kohaldades kasutusvalduse seadmisele vallavara rendile andmist reguleerivaid sätteid. 18. Vallavara käsutusse andmine otsustuskorras 18.1. Vallavara võib anda käsutusse otsustuskorras tasuta või tavalisest väiksema tasu eest 18.1.1. hoolekandeasutusele, 18.1.2. heategevuslikule organisatsioonile, 18.1.3. juriidilisele isikule, kus valla osalus ületab kahte kolmandikku selle juriidilise isiku põhikapitalist või vallale kuulub üle kahe kolmandiku aktsiate või osadega määratud häältest; 18.1.4. mittetulundusühingule või -liidule, 18.1.5. sihtasutusele (fondile), 18.1.6. vara käsutusele andmiseks on eelnevalt korraldatud avalik enampakkumine või eelläbirääkimistega pakkumine, mis on nurjunud, 18.1.7. muudel riigi ja Sõmeru valla õigusaktidega ettenähtud juhtudel. 18.2. Kui eelmises lõikes nimetatud organisatsioonidele antakse vallavara käsutusse tasu eest, määrab tasu suuruse vallavalitsus. 19. Vallavara käsutusse andmise otsus 19.1. Vallavara käsutusse andmise otsuseks on 19.1.1. punkti 15.4.1 alusel vallavolikogu otsus, 19.1.2. punkti 15.4.2 alusel vallavalitsuse korraldus. 19.2. Vallavara käsutusse andmist otsustavas õigusaktis peab olema ara näidatud 19.2.1. kes vara käsutusse andmist korraldab ja kes on volitatud lepingut sõlmima, 19.2.2. vara nimetus ja asukoht, 19.2.3. vara iseloomustavad põhinäitajad, 19.2.4. vara käsutusse andmise viis (enampakkumine, eelläbirääkimistega pakkumine, otsustuskord), 19.2.5. lepingutähtaeg, 19.2.6. vara käsutusse andmise tingimused (vara käsutus- otstarve, rendi tasumise kord, kas ja millistel tingimustel võib vara anda allrendile, remondikohustuste jaotus jne), 19.2.7. alghind, 19.2.8. osavõtutasu ja tagatisraha (pangagarantii) suurus, 19.2.9. vara tasuta käsutusse andmisel põhjendus. 19.3. Punktis 19.2 nimetatud õigusaktiga sätestatud tingimused on vara käsutusse andmise lepingu sõlmimisel kohustuslikud ning neid võib muuta üksnes pärast vastava õigus- või haldusakti muutmist. 19.4. Vallavolikogu otsuse või vallavalitsuse korralduse eelnõud esitab vallavalitsusele volitatud asutus, kelle valduses käsutusele antav vara on, või vallavara valitseja, kui vara on tema valduses. 20. Vallavara enampakkumise korras käsutusse andmise põhimõtted 20.1. Vallavara antakse käsutusse (rendile) avaliku enampakkumise korras, kui ei ole alust anda vallavara käsutusse otsustuskorras ega konkursi korras. 20.2. enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vallavara käsutusse andmise viis, kus vara käsutamise leping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema rendihinna. 20.3. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. 21. Enampakkumise ettevalmistamine 21.1. Enampakkumise korraldaja määrab kindlaks 21.1.1. enampakkumise läbiviimise komisjoni, 21.1.2. enampakkumise tingimused ja viisi. 21.2. Enampakkumise ettevalmistamise käigus määrab enampakkumise korraldaja, Sõmeru Vallavalitsus, kindlaks muud enampakkumise läbiviimise tingimused, mis ei ole määratud vallavara rendile andmise otsustaja poolt, juhul kui otsustajaks oli vallavolikogu. 21.3. Enampakkumise läbiviimisest antakse teada kuulutuse kaudu kohalikus või vabariiklikus ajalehes või ka raadios ja televisioonis. Kuulutus avaldatakse vähemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimist. Teistkordsel enampakkumisel võib kuulutuse avaldamise tähtaeg olla 10 päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 21.3.1. enampakkumise läbiviija, 21.3.2. rendileantava vallavara nimetus, täpne asukoht ja iseloomustus, 21.3.3. enampakkumise läbiviimise koht ja aeg, 21.3.4. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik, segapakkumine), 21.3.5. enampakkumise ja rendilepingu tingimustega tutvumiseks ettenähtud aeg ja koht, kui tingimused ei ole ära näidatud kuulutuses endas. Pärast kuulutuse avaldamist võivad kõik asjast huvitatud isikud tutvuda rendile antava varaga, samuti enampakkumise ja rendilepingu tingimustega ja teha nendest ärakirju, 21.3.6. enampakkumises osalemise osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise tähtajad ning viis. Tagatisraha ja osavõtumaksu suuruse määrab enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviija võib määrata, et enne enampakkumise algust peavad osavõtumaks ja tagatisraha olema laekunud, 21.3.7. enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring kooskõlas eeskirja punktiga 24, 21.3.8. rendiobjekti kasutusotstarve. 21.4. Punktis 21.3 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise korraldaja (punkt 21.2). 22. Rendilepingu tingimused 22.1. Rendilepingus tuleb sätestada: 22.1.1. rendile antava vara kohta käivad andmed (nimetus, arv, mõõt, koosseis, piirid, ruumide puhul asukoht, korrused, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpind ruutmeetrites), 22.1.2. lepingu tähtaeg, 22.1.3. vara üleandmise ja tagastamise tähtajad ja kord, 22.1.4. rendi tasumise tähtajad ja kord, 22.1.5. kinnisasjade puhul vastavate maksude tasumise ja reaalkoormatise teostamise kohustus; 22.1.6. hoonete puhul ohutustehnika ja tuleohutuse abinõude käsutusele võtmise kohustus; 22.1.7. hoonete puhul kindlustamiskohustus ja selle ulatus, 22.1.8. keskkonnakaitse nõuete täitmise kohustus, 22.1.9. rendilepingu ennetähtaegse lõpetamise alused, 22.1.10. rendilepingu täitmise tagatised. Tagatisena võib arvesse võtta usaldusväärsete krediidiasutuste antud käendust ja esimesele järjekohale seatud pante (hüpoteek ja registerpant) ning muid vallaspante. 22.2. Rendilepingus võib vajaduse korral sätestada: 22.2.1. rendile antava vara korrashoiu kohustuse ja korra, kui sellise kohustuse täpsem sätestamine on vajalik, 22.2.2. rendile antava vallasvara, samuti hoonete ja kinnisasja päraldise maksumuse, 22.2.3. abinõud, mis rentnik on kohustatud käsutusele võtma, et tagada vara käsutamine ka pärast rendilepingu lõppemist, 22.2.4. rendilepingus ettenähtud sanktsioonid, 22.2.5. investeeringute kaitse garantiid poolte kokkuleppel, 22.2.6. muud vajalikud tingimused. 22.3. Vallavara käsutusse andmise lepingu tingimuste muutmise aluseks on selle vara käsutusse andmist otsustanud organi õigusakt. 22.4. Vallavara valitseja või volitatud asutus, kelle valduses on lepinguobjektiks olev vara, kontrollib käsutusse andmise lepingu täitmist ja on kohustatud võtma tarvitusele kõik seadusandlikud abinõud vältimaks vallale kahju tekitamist. 23. Alghind 23.1. Alghind võrdub ühe kuu renditasuga ja selle määramisel arvestatakse samalaadse vara rendihindu Sõmeru vallas, asukohta ja maa käsutuse otstarvet. Vajadusel määratakse alghinna kujundamiseks ekspertiis. 23.2. Alghinda ei pea määrama, kui renditava vara suhtes on enampakkumine eelnevalt juba toimunud ning alghinna määramise korral võib põhjendatult eeldada enampakkumise nurjumist. 23.3. Alghind määratakse konkreetse arvuga ning hoitakse saladuses. Alghinna määrab enampakkumise läbiviija. Dokument, milles alghind on ara näidatud, pannakse ümbrikku ja pitseeritakse. 24. Enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring 24.1. Enampakkumisest võivad üldjuhul osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kellel on õigus sõlmida vastavat rendilepingut ning kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 24.2. Enampakkumisest ei või osa võtta isiklikult või esindajate kaudu 24.2.1. enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad, nende abikaasad ja otseliinis sugulased), 24.2.2. valla rendivõlglased, 24.2.3. riigi maksu võlglased. 25. Enampakkumise läbiviimise viisid ja korraldus 25.1. Enampakkumine viiakse läbi avalikult kas suulise, kirjaliku või segapakkumisena (s.o nii suuliselt kui ka kirjalikult). Enampakkumise toimetamise viisi otsustab vallavara käsutusse andmise otsustaja. 25.2. Enampakkumise valmistab ette ja viib läbi enampakkumise läbiviija. Enampakkumise läbiviijaks on vallavalitsuse määratud komisjon või ametiisik. 25.3. Enampakkumise läbiviija on kohustatud tagama, et enampakkumise käik oleks protokollitud. 26. Suulise enampakkumise läbiviimise kord 26.1. Enampakkumise läbiviija, kuulutades suulise enampakkumise määratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale köhale ning teeb enampakkumise ruumis viibijatele ettepaneku registreerida end enampakkumisest osavõtjatena. Enampakkumisest osa võtta soovivate isikute nimed ning elu- või asukohad protokollitakse. Juriidiliste isikute puhul tuleb soovijatel esitada juriidilise isiku volikiri ja maksuameti tõend võlgnevuste kohta. Füüsiliste isikute puhul esitatakse isikut tõendav dokument. 26.2. Enne pakkumiste alustamist annavad kõik enampakkumisest osavõtjatena registreerunud isikud allkirja selle kohta, et nad on teadlikud enampakkumise ja rendilepingu tingimustest, ning esitavad tõendid selle kohta, et nad on tasunud osavõtumaksu ja tagatisraha. Isikuid, kes ei nõustu andma käesolevas punktis ettenähtud allkirja või ei esita tõendeid osavõtumaksu ja tagatisraha tasumise kohta, pakkumisest osa võtta ei lubata. Kui enampakkumises osaleja on täitnud talle esitatud nõuded, väljastatakse talle registreerimisnumber, mille all ta esineb enampakkumise lõpuni. Seejärel tutvustab enampakkumise läbiviija enampakkumise läbiviimise ja kaebuste esitamise korda ning kuulutab välja enampakkumise sammu ja enampakkumises osalejad. 26.3. Pärast punktis 26.1 ja punktis 26.2 nimetatud toimingute tegemist ning enampakkumise läbiviija (juhataja) vastavat korraldust alustavad enampakkumisest osavõtjad pakkumist. Enampakkumisest osavõtja annab enampakkumise läbiviijale märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab pakkumise suuruse pärast seda, kui ta on saanud enampakkumise läbiviijalt vastava loa. Pakkumise kuulutab enampakkumise läbiviija (juhataja) lõppenuks pärast kõrgeima pakutud rendisumma kolmekordset teatamist. 26.4. Pärast pakkumiste lõppenuks kuulutamist avab enampakkumise läbiviija (juhataja) alghinnaümbriku, et ise alghind teada saada. Alghinda enampakkumisest osavõtjatele ei avaldata. Kui pakkumiste käigus pakutud rendisumma on võrdne või suurem alghinnast, sõlmitakse pakkumiste käigus enim pakkunud isikuga rendileping tingimusel, et enampakkumise tulemused kinnitatakse. Enampakkumise tulemused ja käik protokollitakse. Protokollis peab kajastuma ka suuruselt teise pakkumise teinud osavõtja. Kui alghind jääb pakkumise käigus saavutamata, siis teatab enampakkumise läbiviija (juhataja) sellest osavõtjatele ning kuulutab enampakkumise nurjunuks. 26.5. Osavõtja, kelle pakutud rent on suurim ja võrdne või suurem alghinnast, annab enne lahkumist allkirja selle kohta, et ta kohustub võtma vara rendile enampakkumisel esitatud korras. Allkirja andmisest keeldumise korral kaotab ta õiguse lepingu sõlmimisele ning talle ei tagastata tagatisraha. Sellise keeldumise korral teeb enampakkumise läbiviija (juhataja) enampakkumisest osavõtjatele teatatakse, et vara antakse rendile osavõtjale, kes on teinud suuruselt järgmise pakkumise, tingimusel, et suuruselt teises pakkumises esitatud rendisumma ei ole väiksem alghinnast. Kui ka teine pakkuja keeldub allkirja andmast, kaotab ta õiguse tagasi saada tagatisraha ning enampakkumine kuulutatakse nurjunuks. 26.6. Kui enampakkumine toimub alghinda määramata, kohaldatakse punktis 26 sätestatut vajalike muudatustega. 26.7. Osavõtjatele, kellele ei laiene punktis 26.5 sätestatu, tagastatakse tagatisraha viie tööpäeva jooksul pärast enampakkumise läbiviimist. Osavõtumaksu osavõtjatele ei tagastata. 27. Kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord 27.1. Kirjalikul enampakkumisel osalemiseks esitatakse enampakkumise läbiviijale kinnine ümbrik, millele on märgitud, millisele enampakkumisele see on esitatud. Pakkumises peavad sisalduma järgmised andmed: 27.1.1. pakkuja nimi ja elukoht või asukoht, 27.1.2. nõusolek enampakkumises osalemiseks enampakkumiseks esitatud tingimustel, 27.1.3. tõendid enampakkumises osalemiseks ettenähtud osavõtumaksu j a tagatisraha kohta, 27.1.4. sõnadega kirjutatud pakutud rendisumma, 27.1.5. pakkumise esitaja allkiri, juriidilise isiku ja füüsilise isiku esindaja puhul volikiri. 27.2. Pakkumised, mis ei ole esitatud tähtaegselt või ei vasta eelnevalt nimetatud nõuetele, enampakkumises ei osale. Pakkumine loetakse esitatuks päeval, mis on märgitud saatekoha postitemplis või tema saabumisel selleks ettenähtud kohta, kui pakkumist ei saadetud posti teel. Pakkumised registreeritakse nende saabumise järjekorras. Enne nimekirja sulgemist tehtud pakkumised pitseeritakse kuni pakkumiste läbivaatamiseni. 27.3. Enampakkumise läbiviija (juhataja), kuulutades enampakkumise kindlaksmääratud ajal ja kohas avatuks, asetab alghinnaümbriku kõigile nähtavale kohale ning annab kohalviibijatele võimaluse 15 minuti jooksul esitada täiendavalt kirjalikke pakkumisi. Pärast nimetatud tähtaja möödumist ühtegi pakkumist arvesse ei võeta. Mitme ühe pakkuja poolt esitatud täiendava pakkumise puhul võetakse arvesse neist kõige suurem pakkumine. 27.4. Kirjalikele enampakkumistele kohaldatakse suulise enampakkumise korda reguleerivaid sätteid (punkt 26) järgmiste erinevustega: 27.4.1. alghinnaümbrik avatakse pärast pakkumiste protokollimist ning keelatud ja puudulike pakkumiste kõrvaldamist; 27.4.2. kirjalike enampakkumiste korral on enampakkumisest osavõtjatel pärast enampakkumiste läbivaatamist õigus tutvuda enampakkumiste protokolliga. 27.5. Kui kaks või enam enampakkumises osalejat on teinud võrdse kõrgeima pakkumise, korraldatakse nende vahel viie tööpäeva jooksul arvates enampakkumise läbiviimisele järgnevast päevast täiendav kirjalik enampakkumise voor. 28. Segapakkumiste läbiviimise kord 28.1. Segapakkumiste korral kohaldatakse suulistele pakkumistele punktis 26 sätestatut ja kirjalikele pakkumistele punktis 27 sätestatut arvestades alljärgnevat: 28.1.1. suulised pakkumised viiakse läbi esimeses järjekorras ja kirjalike pakkumiste läbiviimist alustatakse kohe pärast suuliste pakkumiste lõppemist, 28.1.2. kirjalikud pakkumised tuleb esitada hiljemalt suuliste pakkumiste tegemise alustamise ajaks, 28.1.3. isikud, kes on esitanud kirjaliku pakkumise, ei tohi osa võtta suulisest pakkumisest. Kui nimetatud isikud vaatamata sellel keelule osalevad suulises pakkumises, võetakse suuline arvesse vaid juhul, kui selline pakkumine osutub enampakkumisel parimaks ning suulises pakkumises pakutud rendisumma ületab ka sama isiku poolt kirjalikus enampakkumises pakutut, 28.1.4. alghinnaümbrik avatakse pärast kirjalike pakkumiste läbivaatamist ja protokollimist. Segapakkumiste käigus tehtud suulise ja kirjaliku pakkumise võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 29. Enampakkumise tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 29.1. Enampakkumise tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara rendileandmise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, või vallavalitsus, kui vallavara rendileandmise otsustamine kuulub vallavalitsuse pädevusse. 29.2. Enampakkumise tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt 29.2.1. ühe kuu jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu, 29.2.2. kümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus. 29.3. Enampakkumise tulemusi ei kinnitata, kui 29.3.1. enampakkumise läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda, 29.3.2. enampakkumise ettevalmistamisel on oluliselt eiratud selleks ettenähtud korda, 29.3.3. enampakkumise võitjaks osutub punktis 24.2 nimetatud isik, 29.3.4. enampakkumine toimus alghinda määramata ning sellisest enampakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 29.4. Enampakkumise tulemuste kinnitaja peab enampakkumise tulemuste kinnitamata jätmise põhjused formuleerima ja kirjalikult vormistama. 29.5. Kui mitmes nõuetekohases kirjalikus pakkumises esitatud rendisummad on võrdsed, annab enampakkumise kinnitaja võrdsetele pakkujatele õiguse teha täiendav pakkumine. Rendileping sõlmitakse isikuga, kelle täiendavalt tehtud pakkumine on kõrgeim. Kui kindlaksmääratud ajaks ei tee ükski pakkuja täiendavat pakkumist, otsustab eelistuse enampakkumise kinnitaja muude asjaolude põhjal. 29.6. Enampakkumise tulemuste mittekinnitamisel punktis 29.3.1 ja punktis 29.3.2 nimetatud põhjustel enampakkumise korraldaja või läbiviija süül tagastatakse enampakkujale tema poolt tasutud tagatisraha ja osavõtutasu täies ulatuses. 29.7. Kui enampakkumist ei toimu, enampakkumine kuulutatakse nurjunuks, enampakkumise tulemusi ei kinnitata või enampakkumise võitjaga lepingut ei sõlmita, siis otsustab organ, kelle pädevuses on enampakkumise tulemuste kinnitamine, kas korraldada uus enampakkumine või anda vara rendile otsustuskorras või käsutada seda muul viisil. 29.8. Enampakkumistulemuste kinnitamise korral sõlmitakse enampakkumisel parima pakkumise teinud isikuga rendileping. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus. Rendilepingus sätestatakse lisaks enampakkumise ettevalmistamise käigus kindlaksmääratud tingimustele: 29.8.1. rentniku nimi, elu- või asukoht, juriidilise isiku puhul registreerimisnumber, 29.8.2. üksikasjalikud andmed rendile antava vara kohta (asukoht, ruumide puhul korrus, ruumide numbrid inventariseerimisplaani järgi ja nende üldpinna suurus ruutmeetrites, kinnisasja puhul kinnisasja iseloomustavad andmed), samuti muud olulised andmed; 29.8.3. rendile antava vara kasutusotstarve, 29.8.4. rendi suurus, 29.8.5. rentnikult nõutavad lepingu täitmise tagatised, 29.8.6. rendilepingu sõlmimise aeg ja koht. 29.9. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Enampakkumise võitja on kohustatud ilmuma lepingu sõlmimiseks teates näidatud kohta hiljemalt kümne päeva jooksul arvates vastava teate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast). 29.10. Teate vastuvõtmisest keeldumise või lepingu sõlmimisele mitteilmumise korral teates ettenähtud tähtaja jooksul ilma mõjuva põhjuseta kaotab enampakkumise võitja tagatisraha vastavalt punktis 26.5 sätestatule. 29.11. Rendilepingu sõlmimise korral muutub tagatisraha rendilepingujärgseks makseks. 30. Vallavara konkursi korras käsutusse andmise põhimõtted 30.1. Vallavara antakse konkursi korras rendile, kui: 30.1.1. rentnik on kohustatud renditava varaga või selle abil tegema teatud tööd või osutama teatud teenust ning kui: 30.1.1.1. konkursist osavõtjatele on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks nimetatud, töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta; 30.1.1.2. nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine nõuab rentnikelt erilisi oskusi või vilumust, mille olemasolu kindlakstegemine on iga isiku puhul eraldi vajalik; 30.1.1.3. nimetatud töö tegemine või teenuse osutamine on erilise iseloomuga, 30.1.1.4. konkursi korraldamine on valla huvidest lähtudes otstarbekam kui vallavara muu käsutusse andmise viis. 30.2. Vallavara käsutusse andmine konkursi korras toimub käesoleva korra kirjalikku enampakkumist reguleerivate sätete alusel (punkt 27) koos vajalike muudatustega. 31. Konkursi tingimused 31.1. Lisaks punktis 22 nimetatud rendilepingu tingimustele tuleb konkursi korras rendileandmisel sätestada alljärgnevaid tingimusi: 31.1.1. töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti viide tingimustega seotud joonistele, tehnilistele tingimustele ja projektidele, 31.1.2. töö tegemise või teenuse osutamise kord, tähtajad ja tingimused, 31.1.3. rendileandja tasu arvutamise alused, kui rendileandjal on õigus saada osa rentniku tehtud töö või osutatud teenuse tulust, 31.1.4. töö või teenuse iseloomust tingitud erilised kohustused, 31.1.5. töö tegemiseks või teenuse osutamiseks vajalikud investeeringud, 31.1.6. rendileandja toetused rentnikule vara käsutamiseks (mööndused ja soodustused) ning selliste toetuste andmise tingimused ja kord. 31.2. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, ei ole punktis 31.1.1 nimetatu sätestamine kohustuslik. Sellisel juhul kinnitatakse töö või teenuse kirjeldus ja tehnilised nõuded, samuti tingimustega seotud joonised, tehnilised tingimused, projektid ja eelarve pärast konkursi lõppu, enne rendilepingu sõlmimist. 32. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha 32.1. Kui konkursist osavõtjale on otstarbekas anda õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, siis alghinda ei määrata. 32.2. Muudel, eelmises punktis nimetamata juhtudel, määrab alghinna suuruse käsutusse andmist otsustav organ. 32.3. Konkursi korral ei ole osavõtutasu ja tagatisraha kehtestamine kohustuslik. Osavõtutasu ja tagatisraha kehtestamisel määrab nende suuruse käsutusse andmist otsustav organ. 33. Konkursi läbiviimise kord 33.1. Konkurss viiakse läbi kirjalike pakkumiste kogumise teel. 33.2. Pakkumise esitamise tähtaeg määratakse sõltuvalt vajalike ettevalmistuste tegemise mahust 14 - 30 päeva. 33.3. Kui konkursist osavõtjale antakse õigus ettepanekute tegemiseks töö või teenuse täpsete tehniliste või muude tingimuste kohta, peab pakkumine sisaldama täpseid andmeid pakutavate tehniliste ning muude tingimuste ja projektide kohta, kusjuures selleks tehtud kulutusi ei kompenseerita. 33.4. Pakkumised vaatab läbi selleks moodustatud komisjon, mille koosseisu kinnitab vallavalitsus. Komisjoni koosseisu peab kuuluma vähemalt kolm liiget, kellest üks on vallavolikogu esindaja. 33.5. Kui konkursil on kehtestatud alghind, teeb komisjon otsuse parima pakkumise kohta kohe pärast pakkumiste läbivaatamist, muudel juhtudel viie tööpäeva jooksul arvates pakkumiste läbivaatamisele järgnevast päevast. 33.6. Pärast pakkumiste läbivaatamise lõppu esitab komisjon pakkumised koos omapoolse arvamusega vallavalitsusele. Osavõtjatele, kelle pakkumised lükatakse tagasi, tagastatakse tagatisraha koos kõigi materjalidega. 34. Konkursi tulemuste kinnitamine ja lepingu sõlmimine 34.1. Konkursi tulemuste kinnitamisel arvestatakse peale rendi suuruse osavõtjate poolt pakutavaid töötingimusi, osavõtjate eelnevat kogemust, oskusi ja vilumust või muid konkursi tingimustest tulenevaid näitajaid ning töö või teenuse erilist tähendust ning iseloomu. 34.2. Rendilepingu sõlmib vallavalitsus või tema poolt volitatud isik. 34.3. Konkursi tulemusi ei kinnitata, kui konkurss korraldati ettemääratud tingimuste ja projektideta ning esitatud tingimused ja projektid osutusid olulistes punktides vastuvõetamatuteks. V VALLAVARA VÕÕRANDAMINE 35. Vallavara võõrandamise mõiste 35.1. Vallavara võõrandamise all mõistetakse käesolevas korras vallavara tasu eest või tasuta andmist teise isiku omandisse. 35.2. Käesolev kord ei laiene õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamisele, vallavara erastamisele ning riigi omandisse andmisele, mis toimub omandireformi aluste seaduses, eluruumide erastamise seaduses, mitteeluruumide erastamise seaduses, maareformi seaduses, kaasomandis oleva elamu mõttelise osa erastamise seaduses ning nendest tulenevates õigus­ aktides sätestatud korras. 36. Vallavara võõrandamise tingimused 36.1. Vallavara võib võõrandada, kui 36.1.1. vallavara ei ole vajalik avalikuks otstarbeks ega valla valitsemiseks, 36.1.2. vara on muutunud kõlbmatuks avaliku käsutamise, valla valitsemise või tulu saamise otstarbeks, 36.1.3. vara on vajalik riigile või muule avalik-õiguslikule isikule tema seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks, 36.1.4. võõrandamine on ette nähtud seaduses või vallavolikogu õigusaktidega sätestatud korras. 36.2. Vallavara puhul, mille bilansiline maksumus ületab 50 000 krooni, ei tohi otsustada vallavara valitsemiseks vajalikkuse (punkt 36.1.1) või tarbetuse küsimust ilma spetsialisti vastava arvamuseta vara otstarbe ja hinna kohta. Spetsialisti määrab ning vallavara tunnistab valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks vallavalitsus vara senise valdaja ettepanekul spetsialisti antud arvamuse alusel. 36.3. Vallavara valitsemiseks mittevajalikuks või tarbetuks tunnistamise korral teatab vallavalitsus teistele vallavalitsuse struktuuriüksustele ja valla hallatavatele asutustele, et nad võivad taotleda 15 päeva jooksul nimetatud vara enda valdusse. 37. Vallavara võõrandamise otsustamine 37.1. Vallavara võõrandamise otsustab: 37.1.1. vallavolikogu, kui võõrandatava vara turuväärtus ja/või müügihind on suurem kui ükssada viiskümmend tuhat (150 000) krooni, 37.1.2. vallavolikogu, kui võõrandatava vara turuväärtus ja/või müügihind on suurem kui viiskümmend tuhat (50 000) krooni ja vara võõrandatakse tasuta või alandatud hinna eest või järelmaksuga, 37.1.3. muudel juhtudel vallavalitsus. 37.2. Vallavolikogu otsuse ja vallavalitsuse korralduse eelnõud esitab volitatud asutus, kelle valduses võõrandatav vara on. 37.3. Vallavara võõrandamise otsus vormistatakse vallavolikogu otsusega või vallavalitsuse korraldusega. 37.4. Vallavara võõrandamise otsus peab sisaldama: 37.4.1. vallavara nimetust, asukohta ja põhinäitajaid, aktsiate ja osade müügi korral müüdavate aktsiate ja osade arvu; 37.4.2. vallavara võõrandamise õiguslikku alust; 37.4.3. vallavara võõrandamise viisi (enampakkumine, otsustuskorras); 37.4.4. enampakkumise puhul alghinda ja maksetingimusi; 37.4.5. kui aktsiaid müüakse börsil, siis müüki läbiviiva väärtpaberivahendaja nime; 37.4.6. müügi lisatingimusi. 38. Vallavara võõrandamise viisid 38.1. Vallavara võõrandamise viisid on 38.1.1. enampakkumise korras, 38.1.2. otsustuskorras. 38.2. Vallavara võõrandatakse enampakkumise korras, kui käesolevast eeskirjast ei tulene vallavara muud võõrandamise korda. 39. Vallavara võõrandamine otsustuskorras 39.1. Vallavara võõrandamine otsustuskorras tasu eest, tasuta või alandatud hinna eest võib toimuda kui: 39.1.1. lähtutakse avalikust huvist ja võõrandatava vara turuväärtus ei ole suurem kui ükssada viiskümmend tuhat (150 000) krooni või, 39.1.2. võõrandatav vara võib rikneda või hävineda enne enampakkumise lõpuleviimist või, 39.1.3. enampakkumise korras võõrandamine ei ole andnud soovitud tulemusi. 39.2. Vallavara võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu, vajadusel hüpoteegi seadmise või pandilepingu sõlmimise otsustab vallavolikogu või vallavalitsus vastavalt punktile 37.1. 40. Vallavara müük enampakkumise korras 40.1. Enampakkumine käesoleva korra tähenduses on vara või aktsiate müügi viis, kus ostu-müügileping sõlmitakse isikuga, kes nõustub kehtestatud lisatingimustega ja on pakkunud kõige kõrgema ostuhinna. 40.2. Enampakkumine võib olla suuline või kirjalik. 41. Enampakkumise ettevalmistamine 41.1. Enampakkumise ettevalmistamise käigus kinnitab vallavalitsus: 41.1.1. enampakkumise tingimused ja viisi, 41.1.2. alghinna, 41.1.3. enampakkumise läbiviimise komisjoni, 41.1.4. ostu-müügilepingu tingimused, 41.1.5. osavõtutasu ja tagatisraha suuruse. 41.2. Vallavalitsuse korralduse eelnõu esitab vallavalitsusele volitatud asutus, kelle valduses vara on. 41.3. Enampakkumise läbiviimisest teatatakse vastava kuulutuse kaudu kohalikus ajalehes ja vajadusel üldriikliku leviga ajalehes. Kuulutus avaldatakse hiljemalt 15 päeva enne enampakkumise läbiviimise päeva. Kuulutus peab sisaldama järgmisi enampakkumise tingimusi ja andmeid: 41.3.1. enampakkumise läbiviija; 41.3.2. võõrandamisele kuuluva vallavara nimetus (vara täpsema iseloomustuse, koosseisu, piiride ja muude sarnaste andmete avaldamine ei ole vajalik, kui kuulutuses teatatakse pakkujale võimalusest tutvuda võõrandatava varaga kuulutuses nimetatud kohas ja ajal), 41.3.3. enampakkumise läbiviimise koht ja aeg, 41.3.4. enampakkumise läbiviimise viis (suuline, kirjalik). Kirjalike pakkumiste korral nende esitamise tähtaeg ja koht, 41.3.5. müügiobjekti ostjale üleandmise kord, ostuhinna tasumise kord ja tähtajad ning järelmaksuga ostuhinna tasumise korral lepingu täitmise tagatised. Käesolevas punktis nimetatud andmeid võib mitte avaldada, kuid sellisel juhul peab kuulutus sisaldama lepinguga tutvumiseks ettenähtud kohta ja aega, 41.3.6. alghind ja enampakkumisel osalemise korral tasumisele kuuluv osavõtumaks ja tagatis­ raha. Tagatisraha minimaalmääraks on 10% alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis 25% vara bilansilisest maksumusest, kuid mitte vähem kui kaks tuhat krooni. Osavõtu­ maksu suuruse ja tasumise korra määrab enampakkumise läbiviija. Osavõtumaksu maksimaalmääraks on kaks tuhat krooni. 41.4. Punktis 41.1 nimetatud tingimused koostab ning punktis 41.3 nimetatud kuulutuse avaldamise tagab enampakkumise läbiviija. Kuulutus avaldatakse pärast enampakkumise tingimuste, ostu-müügilepingu tingimuste ja alghinna või selle ärajätmise (punkt 40) kinnitamist vallavalitsuses. 42. Alghind, osavõtutasu ja tagatisraha 42.1. Alghinna määramisel võetakse aluseks: 42.1.1. eksperdi antud hinnang, 42.1.2. vara eeldatav turuväärtus, 42.1.3. vara erilised tunnused. 42.2. Alghinda ei pea määrama, kui on alust arvata, et selle määramise korral võib enampakkumine jääda tagajärjetuks ning seetõttu võib vara rikneda, hävineda, selle väärtus väheneda või selline sunnitud viivitus oleks valla seisukohalt kahjulik. Alghinda ei määrata teistkordsel enampakkumisel, kui alghinna määramise korral võib mitte leida varale ostjat. Alghinna ärajätmise otsus peab olema põhjendatud. 42.3. Alghinna ja osavõtutasu määrab või määramise ärajätmise otsustab vallavara võõrandamise otsustaja või vajadusel tema poolt määratud ekspert. 42.4. Tagatisraha suurus on üldjuhul 10% alghinnast. Kui alghind on väiksem kui 500 krooni või alghinda ei kehtestata, otsustab tagatisraha ärajätmise või selle suuruse vallavalitsus. 43. Enampakkumisest osa võtta võivate isikute ring 43.1. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik füüsilised ja juriidilised isikud, kelle osavõtt enampakkumisest ei ole keelatud. 43.2. Enampakkumisest ei või osa võtta: 43.2.1. enampakkumise läbiviimisega seotud isikud (enampakkumise läbiviijad), 43.2.2. nende abikaasad ja otseliinis sugulased. 44. Enampakkumise läbiviimise viisid, korraldus ja läbiviimine 44.1. Enampakkumise läbiviimise viisi, korraldust ja läbiviimist reguleeritakse punktide 25, 26, 27 ja 28 sätetega, arvestades punktis 44 sätestatud erisusi. 44.2. Enampakkumise läbiviimiseks määrab vallavalitsus komisjoni. Komisjonis peab olema vähemalt kolm liiget. 44.3. Alghind tehakse enne enampakkumise alustamist pakkujatele teatavaks. Kui enampakkumisel on määratud müüdavale varale alghind, alustatakse pakkumistega alghinnast. Kui alghinda ei määrata, siis alustatakse pakkumist hinnast, mis esimesena pakutakse. 45. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine 45.1. Enampakkumiste tulemused kinnitab vallavolikogu, kui vallavara võõrandamise otsustamine kuulub vallavolikogu pädevusse, muudel juhtudel vallavalitsus. 45.2. Enampakkumiste tulemuste kinnitamine või kinnitamata jätmine peab toimuma hiljemalt: 45.2.1. kahekümne päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavolikogu; 45.2.2. seitsme päeva jooksul, kui kinnitajaks on vallavalitsus. 45.3. Enampakkumise tulemused võib jätta kinnitamata, kui: 45.3.1. enampakkumise ettevalmistamisel ja läbiviimisel rikuti oluliselt enampakkumise läbiviimise korda, 45.3.2. enampakkumises osales punktis 43.2 nimetatud isik; 45.3.3. enampakkumine toimus alghinda määramata ning pakkumisest võttis osa ainult üks osavõtja, kelle pakutud hind oli põhjendamatult väike. 45.4. Kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse pakkujat, kelle pakkumine registreeriti varajasema kuupäeva või kellaajaga. Segapakkumises tehtud suuliste ja kirjalike pakkumiste võrdsuse korral eelistatakse kirjalikku pakkumist. 45.5. Enampakkumiste tulemuste kinnitamata jätmise korral, nurjunuks tunnistamise korral või müügihinna mittetasumise ja lepingu mittesõlmimise korral otsustab vara edasise saatuse enampakkumise kinnitaja. 45.6. Lepingu mittesõlmimise või müügihinna tasumata jätmise korral on enampakkumise võitjal siiski õigus kuni uue enampakkumise korraldamiseni hiljemalt kolme kuu jooksul, kui uut enampakkumist ei korraldata, nõuda lepingu sõlmimist ja vara talle üleandmist, kui ta tasub müügihinna, intressid ning vara säilitamiseks ja hoidmiseks tehtud kulutused. Sellisel juhul arvatakse tagatisraha müügihinna hulka. 46. Ostu-müügilepingu sõlmimine 46.1. Enampakkumise võitjaga sõlmitakse kirjalik, seaduses ettenähtud juhtudel aga notariaalselt tõestatud ostu-müügileping. Ostu-müügilepingule kirjutab valla poolt alla vallavalitsuse poolt volitatud isik. 46.2. Enampakkumise võitjale teatatakse enampakkumise tulemuste kinnitamisest (kinnitamata jätmisest) kohe pärast vastava otsuse tegemist tähitud kirjaga või käskjala kaudu. Pärast enampakkumise kinnitamisteate saamist on enampakkumise võitja kohustatud tasuma müügihinna või müügihinna osa järelmaksu rakendamise korral enampakkumise tingimustes ettenähtud tähtpäeval, või kui sellist tähtaega määratud ei ole, siis teates märgitud tähtpäeval. Enampakkumise võitja peab ilmuma lepingu sõlmimisele hiljemalt kümne päeva jooksul kinnitamisteate kättesaamise päevast (või saatekoha postitempli kuupäevast) arvates. 46.3. Enne ostu-müügilepingu sõlmimist on enampakkumise võitja kohustatud esitama kõik nõutavad lepingu täitmise tagatised. 46.4. Müügihinna või selle osa mittetasumise korral, samuti lepingu sõlmimisele mitteilmumisel ning nõutavate tagatiste esitamata jätmisel kaotab enampakkumise võitja õiguse nõuda ostu-müügilepingu sõlmimist, samuti ei tagastata talle tagatisraha. 46.5. Kui enampakkumise võitja täidab punktis 46 talle esitatud nõuded, arvestatakse tagatisraha müügihinna hulka. Kui tagatisraha on suurem kui müügihind, tagastatakse müügihinna ja tagatisraha vahe viie päeva jooksul müügihinna tasumise päevast arvates. 46.6. Kui enampakkumise võitja täidab oma kohustused ja enampakkumise tulemused on kinnitatud, on tal õigus nõuda lepingu sõlmimist ja vara üleandmist. VI VALLAVARA KOORMAMINE JA MUUL VIISIL KÄSUTAMINE 47. Vallavara koormamise mõiste 47.1. Vallavara koormamise all mõistetakse valla omandis olevate kinnis- ja vallasasjade koormamist piiratud asjaõigusega. 48. Vallavara koormamise otsustamine 48.1. Vallavara koormamise otsustab: 48.1.1. vallavolikogu, kui 48.1.1.1. koormatakse kinnisasja, 48.1.1.2. panditakse valla omandis olevat vallavara, 48.1.2. vallavalitsus kõigil esimeses punktis nimetamata juhtudel. 48.2. Vallavara võib pantida üksnes valla enda kohustuste täitmise tagamiseks. 49. Vallavara koormamise tingimused 49.1. Vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on lubatud, kui: 49.1.1. vallavara koormamine on ette nähtud vallavara majandamise kavas või vallavara koormamine on vajalik vallavara majandamise kavas püstitatud ülesannete täitmiseks, 49.1.2. vallavara koormamine toimub sellise isiku nõudel ja kasuks, kellel on selleks seadusega või muudest Eesti Vabariigi normatiivaktidest tulenevalt õigus, 49.1.3. vallavara koormamine piiratud asjaõigusega on seaduses ette nähtud, 49.1.4. vallavara koormamine kolmandate isikute kasuks toimub kooskõlas valla arengukava või vallavara majandamise kavaga. 50. Kinnisasja ostueesõigusega teostamine 50.1. Kinnisasja ostueesõigusega teostamise otsustab 50.1.1. vallavolikogu, kui vara hind on suurem kui 150 000 krooni, 50.1.2. vallavalitsus, kui vara hind ei ole suurem kui 150 000 krooni. 50.2. Kinnisasja ostueesõiguse teostamise otsuses peab olema ära näidatud selle teostamiseks vajaliku raha allikas. 51. Valla omandis olevale kinnisasjale kasutusvalduse ja isikliku käsutusõiguse seadmine 51.1. Valla omandis olevale kinnisasjale seab kasutusvalduse volikogu. 51.2. Valla omandis olevale kinnisasjale isikliku käsutusõiguse seadmine on lubatud, kui: 51.2.1. see toimub sellise isiku, kellel on selleks Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevalt õigus, nõudel ja käsuks, 51.2.2. see seatakse isiku käsuks vallale osutatud eriliste teenete eest, 51.2.3. see seatakse avalikke huve teeniva asutuse või organisatsiooni käsuks, 51.2.4. see seatakse muudel juhtudel lähtudes valla huvidest. 51.3. Isikliku käsutusõiguse seadmise otsustab: 51.3.1. vallavolikogu punktides 51.2.2, 51.2.3 ja 51.2.4 nimetatud juhtudel, 51.3.2. vallavalitsus punktis 51.2.1 nimetatud juhtudel. 51.4. Isiklik käsutusõigus seatakse tasu eest või tasuta. Tasuta isikliku käsutusõiguse seadmine võib toimuda ainult eriliste teenete eest. 51.5. Isikliku käsutusõiguse lepingu sõlmib vallavanem. 52. Hoonestusõiguse seadmine 52.1. Sõmeru valla maale hoonestusõiguse seadmine toimub Vabariigi Valitsuse määratud korras. 52.2. Hoonestusõiguse seadja on vallavalitsus. 53. Vallavara mahakandmine 53.1. Vallavara kuulub mahakandmisele: 53.1.1. kui see on muutunud kasutamiskõlbmatuks ning selle võõrandamine ei ole võimalik, 53.1.2. kui ilmneb erinevusi olemasoleva vallavara ja raamatupidamisandmete vahel ning võib põhjendatult eeldada, et selline puudujääk ei ole kõrvaldatav. 53.2. Punktis 53.1.l nimetatud, dokumentaalselt tõendatud asjaolude ilmnemisel koostab vallavara valitsema volitatud asutus või vallavara valitseja, kui vara on tema valduses, vara kõlbmatuks tunnistamise taotluse ja esitab selle organile, kelle pädevusse otsuse tegemine kuulub. 53.3. Taotlus peab sisaldama: 53.3.1. vara liiki, täielikku nimetust, kogust, munitsipaalomandisse üleandmise või soetamise aega, maksumust, jääkväärtust, tehnilisi andmeid ja asukohta ning seisukorra lühiiseloomustust taotluse esitamise ajal, 53.3.2. põhivara remontide, parenduste ja ümberehituste maksumust jooksval aruandeaastal, 53.3.3. varaga seotud eritingimusi (kultuuri-ja arhitektuuriline väärtus, keskkonnaohtlikkus jne), 53.3.4. infot, millest selgub, et vara ei ole õnnestunud käsutusse anda ega võõrandada, samuti asja säilitamise ebaotstarbekuse puhul seda tõendavat infot, 53.3.5. vara hävitamiseks vajalike tööde eelarvet, 53.3.6. varaga seotud rahalisi õigusi ja kohustusi tõendavat dokumentatsiooni, 53.3.7. muid varaga seotud olulisi andmeid. 53.4. Punktis 53.1.2 nimetatud mahakandmise aluse tekkimisel on vallavara valdaja kohustatud koostama akti, milles näidatakse mahakandmisele kuuluva vara täpne koosseis ja bilansiline maksumus ning meetmed, mis on tarvitusele võetud puudujäägi likvideerimiseks. 53.5. Vallavara mahakandmise otsustab: 53.5.1. vallavolikogu, kui vara bilansiline maksumus on suurem kui 50 000 krooni, 53.5.2. vallavalitsus, kui vara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 50 000 krooni, 53.5.3. valla hallatav asutus, kui vallavara bilansiline maksumus ei ole suurem kui 5000 krooni. 54. Vallavara hulka kuuluvate nõuete esitamine ja nõuetest loobumine 54.1. Nõuded võlgniku vastu esitab kohtulikus ja kohtuvälises korras vallavalitsus, vallavolikogu volitusel valla hallatav asutus. 54.2. Kui vallavara hulka kuuluv nõue osutub lootusetuks või nõude aluseks olevad dokumendid on puudulikud, võib nõude esitamisest, hagist või sissenõude pööramisest loobumise otsustada 54.2.1. vallavolikogu, kui nõue on suurem kui 30 000 krooni, 54.2.2. vallavalitsus, kui nõue on väiksem kui 30 000 krooni. 54.3. Vallavara valdajal on õigus sõlmida võlgnikuga kokkuleppeid nõude vähendamiseks või võla tasumiseks osade kaupa vastavalt graafikule, kui see on konkreetseid asjaolusid arvestades põhjendatud ja vallale kasulik.