Estonian court denies conditional early release for a recidivist convicted during probation period.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Harju County Court rejected Dmitri Meštšenski's request for conditional early release from prison. The defendant, a repeat offender who committed crimes during his probation period and was repeatedly disciplined while incarcerated, argued for release based on his desire to work and study. The court denied the request because the defendant's history of reoffending and poor conduct within the prison system made release unjustified and contrary to the purpose of the sentence.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release when the convicted person's history of reoffending and conduct during incarceration demonstrate a high risk of reoffending, thereby undermining the purpose of the sentence and public justice.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-5875
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
9. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-5875
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Imbi Kangur-Popova
Prokurör Alice Simm
Kohtuasi xxx Vangla esitatud materjalid Dmitri Meštšenski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Dmitri Meštšenski (isikukood: 38609030277; viibib xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Dmitri Meštšenski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
xxxVangla esitas 29.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Dmitri Meštšenski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Dmitri Meštšenski on süüdi tunnistatud Tallinna Linnakohtu 21.12.2005.a kohtuotsusega KarS §
200 lg 2 p 7; § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 9 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati kokkulepitud karistust Tallinna Linnakohtu poolt 10.09.2004.a mõistetud karistuse ärakandmata osa – 3 kuu võrra ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg.
Karistuse kandmise algus oli 16.08.2005.a ja lõpp on 16.08.2009.a.
Kinnipidamisasutuses Dmitri Meštšenski kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei tööta, alustas õpinguid 10. klassis ja elektrikuks, kuid loobus õpingutest. Distsiplinaarkorras on karistatud korduvalt. Vabanemisel soovib elama minna xxx ning töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega, kuna KarS § 76 kohaldamine tema suhtes ei ole otstarbekas, sest puudub kindlus, et kinnipeetav ei jätka vabanemise korral kuritegude sooritamist.
Dmitri Meštšenski taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna isik on varem 2-korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib 1. korda. Kuritegu on toimepandud katseaja jooksul. Vangistuse jooksul on 8-korral distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et ka vangistuses ei suuda isik seaduskuulekalt käituda. Vabanedes puudub kindel töökoht. xxx Vangla ega kriminaalhooldusametnik ei toeta Dmitri Meštšenski tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et D. Meštšenski tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik D. Meštšenski isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem 2- korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibib 1. korda. Kuritegu on toimepandud katseaja jooksul. Vangistuse jooksul on 8-korral distsiplinaarkorras karistatud, mis näitab, et ka vangistuses ei suuda isik seaduskuulekalt käituda. Vabanedes puudub kindel töökoht. xxx Vangla ega kriminaalhooldusametnik ei toeta Dmitri Meštšenski tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Arvestades D. Meštšenski poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik