Court denies early release on bail for violent offender with 12 prison disciplinary violations.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Rafik Valdre's request for conditional early release on electronic monitoring. Valdre, serving a five-year sentence for violent crimes, had accumulated 12 disciplinary violations while incarcerated and failed to engage in work or educational programs. The court determined that his behavior indicated an inability to comply with external control and that releasing him would undermine public justice and the purpose of the penalty.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: An offender serving a prison sentence must complete the full term unless specific conditions are met, and the state does not guarantee early release rights.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-5260
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
5. mai 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-5260
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi XxxVangla esitatud materjalid Rafik Valdre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Rafik Valdre (isikukood: 38202146018; viibib XxxVanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Rafik Valdre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
XxxVangla esitas 17.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Rafik Valdre tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Rafik Valdre on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.09.2006.a kohtuotsusega KarS § 199 lg 2 p 4; § 200 lg 2 p 4, 7, 8 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ja mõisteti 4 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 1.12.2005.a kohtuotsusega mõistetud 1 aasta 5 kuu ja 20 päevane vangistus ning mõisteti liitkaristuseks 5 aastat vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 2.08.2005.a ja lõpp on 2.08.2010.a.
Kinnipidamisasutuses Rafik Valdre kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei õpi ega tööta. Hetkel omab 12 kehtivat distsiplinaarkaristust. Vabanemisel naaseb elama oma sugulase perekonda ja töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega elektroonilise valve alla. Kinnipeetaval puudub töökoht ning seonduvalt sellega peab kinnipeetav enamuse ajast veetma 2-toalises korteris, kus juba elab 5-liikmeline pere, kusjuures üks lastest põeb raskekujulist suhkruhaigust.
Rafik Valdre taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna kinnipeetav ei sobi ennetähtaegseks vabanemiseks. Ta kannab karistust raske kuriteo eest, mis on toime pandud vägivallaga. Samas ei ole ta vanglas ei töötanud ega õppinud või osalenud sotsiaalprogrammides, mis maandaks tulevikus uute kuritegude toimepanemise riski. Tema käitumine vanglas viitab sellele, et ta ei suuda alluda ettenähtud kontrollile, sest tal on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et R. Valdre tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik R. Valdre isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav kannab karistust raske kuriteo eest, mis on toime pandud vägivallaga. Samas ei ole ta vanglas ei töötanud ega õppinud või osalenud sotsiaalprogrammides, mis maandaks tulevikus uute kuritegude toimepanemise riski. Tema käitumine vanglas viitab sellele, et ta ei suuda alluda ettenähtud kontrollile, sest tal on 12 kehtivat distsiplinaarkaristust.
Arvestades R. Valdre poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik