Court denies conditional early release for recidivist who committed new crimes during probation period.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court denied Jaak Tarvis's request for conditional early release from prison, citing his history of repeated offenses and new crimes committed during his probation period. While the defense argued for release due to his first-time incarceration and stable family support, the prosecutor highlighted his disciplinary violations and recent re-offending. The court ruled that granting release would undermine public justice and contradict the purpose of punishment, mandating full sentence completion.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: The court must consider the offender's conduct before, during, and after the crime, including disciplinary record and new offenses; conditional early release is denied if the offender fails to demonstrate reintegration into law-abiding society.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-4909
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-4909
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Kristi Rande
Kaitsja Aivar Ennok
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Jaak Tarvise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Jaak Tarvis (isikukood: 38304290297; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Jaak Tarvis tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 09.04.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Tarvise tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Jaak Tarvis on süüdi tunnistatud Rapla Maakohtu 23.09.2005.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7; § 121; § 136 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 2 järgi loeti liitkaristuseks 8 kuud vangistust, mida suurendati 29.10.2004.a Rapla Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 4 aasta ja 16 päeva võrra. KarS § 65 lg 2 järgi loeti liitkaristuseks 4 aastat 8 kuud ja 16 päeva vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 17.02.2005.a ja lõpp on 02.11.2009.a.
J. Tarvise kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on vangistuses lõpetanud 9. ja 10. klassi, hetkel osaleb „Sotsiaaloskuste treeningu“ grupitöös. Vangistuse jooksul on 4-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseks elama isa juurde Raplamaale ning töökoht on väidetavalt vabaduses olemas.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja nõustub J. Tarvise vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna vabanedes on tal olemas kõik eeldused edasiseks seaduskuulekaks eluks ning vangistuses viibib ta esimest korda. Vabanedes jääks katseaja pikkuseks 1,5 aastat, mille aja jooksul teostaks kriminaalhooldaja kontrolli tema käitumise ja seadusest tulenevate kohustuste täitmise üle ning soodustaks tema sotsiaalset kohanemist.
Jaak Tarvis taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör ei toeta taotlust, kuna isik on varem korduvalt karistatud ning uusi kuritegusid on toime pannud katseajal. Kannab karistust raske varavastase kuriteo eest ja on vanglas karistatud režiimirikkumiste eest, omab kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti on vanglas toime pannud uue kuriteo, mille eest süüdi mõistetud ja karistatud 16.04.2008.a. Seega arvestades isiku käitumist vanglas ja enne seda, oleks käesoleval ajal ennatlik tema vabastamine, kuna oma käitumisega vanglas ei ole näidanud, et on asunud seaduskuulekale teele.
Kaitsja toetab vabastamist, kuna kinnipeetav viibib 1. korda vanglas. Vabastamine on mõistlik koos lisakohustuste määramisega ning ära kandmata osa ei ole liiga pikk. Isik asuks tööle, tal on kindel elukoht ja perekonna toetus.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et J. Tarvis tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Tarvise isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt karistatud ning uusi kuritegusid on toime pannud katseajal. Kannab karistust raske varavastase kuriteo eest ja on vanglas karistatud režiimirikkumiste eest, omab kehtivat distsiplinaarkaristust. Samuti on vanglas toime pannud uue kuriteo, mille eest süüdi mõistetud ja karistatud 16.04.2008.a. Seega arvestades isiku käitumist vanglas ja enne seda, oleks käesoleval ajal ennatlik tema vabastamine, kuna oma käitumisega vanglas ei ole näidanud, et on asunud seaduskuulekale teele.
Arvestades J. Tarvise poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik