Court convicts defendant of unauthorized drug use and imposes 20-day detention due to unpaid fines.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court convicted Aleksei Slavin of the offense of unauthorized use of narcotic substances under Section 151 of the Narcotic and Psychotropic Substances Act. The defendant failed to appear at the hearing, and the prosecution argued for detention due to his history of unpaid fines and previous arrests. The court ruled that laboratory tests confirmed fentanyl use without a doctor's prescription and, given the defendant's inability to pay fines, imposed a 20-day detention rather than a fine.
Regesto Legislator
Generato dall'IANarcotic and Psychotropic Substances Act § 151; Criminal Procedure Code § 107(1)(1), § 111(8): Unauthorized use of narcotic substances without a medical prescription constitutes an offense punishable by fine or detention, with detention applied when fines remain unpaid and fail to deter recidivism.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
4-08-1550
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2008. a Tallinn Väärteoasja number 4-08-1550 (2318,08,001396; 2318,08,001039) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik Aleksei Slavin (ik: 38410230286, elukoht: xxx) Kohtuvälise menetleja esindaja Ivo Tamla RESOLUTSIOON
1. Aleksei Slavin süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse § 151 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 20 (kakskümmend) päeva.
2. Aleksei Slavinile määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Politseiprefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6 Tallinnas või mõnes muus Eesti Politsei arestimajas ning arest peab olema ära kantud hiljemalt 09.06.2008. Aresti kandmise aja algust arvestada alates Aleksei Slavini aresti kandmisele asumisest. Juhul, kui määratud arest ei ole tähtajaks ära kantud, kohaldada menetlusaluse isiku suhtes sundtoomist ja aresti kandmise algust arvestada alates arestide kandmisele toimetamisest.
3. Aleksei Slavinilt välja mõista joobe meditsiinilise tuvastamise tasu 990 (üheksasada üheksakümmend) krooni, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas või nr 221023778606 Hansapangas, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „Aleksei Slavin, 4-08-1550, joobe tuvastamise tasu“.
4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
Edasikaebamise kord
Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.04.2008. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.
Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:
24.01.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 978106 selles, et 24.01.2008 peeti Xxxkorteris kinni Aleksei Slavin, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 284/284 tuvastati menetlusalusel isikul joove fentanüülist ja alkoholist, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.
Menetlusalune isik on väärteoprotokollides märkinud, et tarvitas heroiini.
05.02.2008 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 978678 selles, et 05.02.2008 peeti Sõle 51 juures kinni Aleksei Slavin, kes toimetati Wismari Haiglasse, kus vastavalt joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktile nr 488/62 tuvastati menetlusalusel isikul narkootilisest ainest fentanüülist tingitud joove, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.
Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas hommikul heroiini.
Kohtuistungile menetlusalune isik ei ilmunud, kuigi talle oli 09.03.2008 teatavaks tehtud väärteoasja arutamine Harju Maakohtus ja ta oli kohtukutse saanud kätte alllkirja vastu. Seega oli menetlusalune isik teadlik väärteoasja arutamise ajast ja kohast. Kuivõrd menetlusalune isik ega tema kaitsja ei esitanud taotlust väärteoasja arutamise edasilükkamiseks, siis asub kohus seisukohale, et väärteoasja võib arutada menetlusaluse isiku kohalolekuta.
Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et menetlusalusele isikule tuleb määrata karistusena arest, kuivõrd varem määratud trahvid on senini tasumata. Menetlusalust isikut on varem karistatud ka arestiga, kuid ka see ei ole oodatud mõju avaldanud, mistõttu tuleks seekord määrata pikemaajalisem arest.
Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi ja joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise akte ja nende juurde koostatud laboratoorseid analüüse, asub seisukohale, et narkootilise aine tarvitamine menetlusaluse isiku poolt on tõendamist leidnud laboratoorsete analüüsidega ja menetlusaluse isiku süüd tunnistavate ütlustega väärteoprotokollide koostamisel. Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et fentanüüli tarvitamisega on menetlusalune isik toime pannud NPAS § 151 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.
Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on menetlusalust isikut varem korduvalt karistatud samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui arestiga. Määratud rahatrahvid on senini tasumata. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ning seetõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada tuleb aresti, kuivõrd määratud rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute väärtegude toimepanemisest. Peale selle on menetlusalust isikut korduvalt karistatud ka teiseliigiliste väärtegude toimepanemise eest suhteliselt suurte rahatrahvidega, mis senini tasumata. Kuivõrd isik on töötu, siis puuduvad ka menetlusalusel isikul legaalsed vanedid enda elatamiseks ja trahvide maksmiseks. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem arestiga karistatud, mistõttu peab kohus vajalikuks kohaldada menetlusaluse isiku suhtes pikemaajalist aresti, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes VTMS §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses.
Märt Toming kohtunik