Estonian court denies conditional early release to recidivist with no stable housing and prior disciplinary violations.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe Harju County Court rejected Ingvar Parik's request for conditional early release under electronic monitoring. Parik, a convicted recidivist serving his first sentence, argued he would find housing and work, while the prison administration and prosecutor opposed release due to his lack of rehabilitation, repeated offenses during probation, and unstable living situation. The court ruled that Parik's continued criminal behavior and absence of a stable home made early release unjustified and contrary to the purpose of his sentence.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court must deny conditional early release when the offender demonstrates a lack of rehabilitation, commits new crimes during probation, and lacks a stable residence, rendering release unjustified and inconsistent with sentencing goals.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
1-08-4333
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
1. aprill 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-4333
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Alice Simm
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Ingvar Pariku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Ingvar Parik (isikukood: 38211260295; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Ingvar Parik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 27.03.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava I. Pariku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Ingvar Parik on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.09.2007.a otsusega KarS § 120 ja § 199 lg
2 p 4 järgi. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus kuritegude kogumi eest, loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 kuud vangistust. Vastavalt KarS § 65 lg 2 suurendati nimetatud karistust Harju Maakohtu 19.12.2006.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 2 aasta võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat ja 3 kuud vangistust.
Karistuse kandmise algus oli 02.06.2007.a ja lõpp on 02.09.2009.a.
I. Pariku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuses ei ole õppinud ega töötanud. Vangistuse jooksul on 2-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel naaseks elama Xxx ning töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu I. Pariku vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega elektroonilise valve alla, kuna enne vabanemist oleks isikul otstarbekas läbida rehabilitatsiooniprogramm vanglas, korrigeerimaks oma väljakujunenud arusaamu ja väärtushinnanguid ja leida motivatsioon seaduskuulekaks eluks. Samuti puudub tal vabanedes elukoht, kuna korteriomanik müüb oma korteri maha.
Ingvar Parik taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta vabastamist, kuna isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab esimest korda. Kuriteo on toimepannud katseajal. Isikule on korduvalt mõistetud tingimisi vangistus katseaja kohaldamisega, kuid Ingvar Parik ei ole talle antud võimalusi kasutanud endale järelduste tegemiseks, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isik on vangistuses olles distsiplinaarkorras karistatud 40 päevase kartseriga ja 1 kuu pikkuse lühiajaliste kokkusaamiste keeluga. Vabanedes puudub tal kindel elukoht, mistõttu ei ole elektroonilise järelevalve alla vabanemine võimalik.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri ja süüdimõistetu arvamused, leiab, et I. Parik tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik I. Parik isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud, vabadusekaotuslikku karistust kannab 1. korda. Kuriteo on toimepannud katseajal. Isikule on korduvalt mõistetud tingimisi vangistus katseaja kohaldamisega, kuid I. Parik ei ole talle antud võimalusi kasutanud endale järelduste tegemiseks, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Vabanedes puudub tal kindel elukoht, mistõttu ei ole elektroonilise järelevalve alla vabanemine võimalik.
Arvestades I. Pariku poolt toimepandud kuritegude arvukust, raskust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik