Court denies early release on electronic monitoring due to prior probation violation and high recidivism risk.

Kriminaalasi nr 1-08-1779

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11märts 2008.a. Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1. Kriminaalasja number 1-08-1779 Kohtunik Kaie Uusen Istungisekretär Natalia Mark Tõlk Alla Lašmanova Kriminaalasi Süüdimõistetu Vjatšeslav Zjuzini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Prokurör Alar Häidberg Süüdimõistetu Vjatšeslav Zjuzin

isikukood: 38903290233; käesoleval ajal asukoht: Tartu Vangla. Kaitsja

RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 426, 432 kohus määras:

Jätta vabastamata Vjatšeslav Zjuzin (isikukood: 38903290233) temale Harju Maakohtu 28.06.2007. a. otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaja lõppemist elektroonilise valve kohaldamisega.

Välja mõista Vjatšeslav Zjuzinilt KrMS § 180 lg 1 järgi menetluskuluna riigituludesse

330.40 krooni kohtus advokaadi poolt osutatud õigusabi eest.

Riigituludesse väljamõistetud summa tuleb tasuda 30 päeva jooksul peale kohtumääruse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 Eesti Ühispangas või arveldusarvele 221023778606 Hansapangas, viitenumber 2800049874. Väljamõistetud summade tasumist tõendaval dokumendil tuleb näidata kohtuasja number ning isiku nimi, kelle eest kohtukulud tasuti. Tasumist tõendav dokument tuleb esitada Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel 30 päeva jooksul p kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Põhjendused

Vjatšeslav Zjuzin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 28.06.2007. a. otsusega KarS § 239 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 08.08.2006. a. otsusega mõistetud vangistuse 1 aasta 4 kuud võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistusaeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise alguseks loeti 27.04.2007. a.

Vjatšeslav Zjuzini karistuse kandmise aeg algas seega 27.04.2007. a. ja lõppeb selle täielikult ärakandmisel 27.08.2009. a.

KarS § 76 lg 1 p 1 alusel on kinnipeetav 1/3 karistusajast ära kandnud 27.02.2008. a.

Kriminaalkorras on Vjatšeslav Zjuzinit karistatud varem ühel korral 08.08.2006. a. Harju Maakohtu poolt KarS § 215 lg 2 p 1, 3 ja § 199 lg 2 p 5, 7 alusel, kohaldades KarS § 64 lg 1 sätteid 2 aasta pikkuse vangistusega. KrMS § 238 lg 2 alusel mõisteti lõplikuks vangistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga.

Väärteokorras on teda karistatud 5 korral. Vjatšeslav Zjuzin esitas taotluse vangistusest ennetähtaegselt vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. Ta kinnitab taotluses, et on nõus elektroonilise järelevalve kohaldamisega ning et elama asub ta x.

Tartu Vanglast väljastatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt Vjatšeslav Zjuzinit distsiplinaarkorras karistatud ei ole ja tema käitumine vangistuse ajal ei viita agressiivsusele ega enesevalitsuse kaotamisele. Vabanemiseks on kinnipeetav seadnud endale realistlikud eesmärgid ning omab motivatsiooni seaduskuulekalt toime tulla. Ta soovib loobuda alkoholist, mitte tarbida narkootikume ning mitte suhelda kriminaalkorras karistatud endiste sõpradega. Samas selgus vestlusest temaga, et ta ei näe probleemide tekkimises enda osa ja püüab oma süüd vähendada. Vabanemisel on ta ohtlik tervele ühiskonnale, kuna tegutseb impulsiivselt ning alkoholijoobes võib rüüstamise kahjusid tekitada ja ei anna oma käitumisest aru. Vabanemisel on Vjatšeslav Zjuzini enda sõnul tasuda ka võlgnevusi ligikaudu 42 000 kr.

Kriminaalhooldusametnik ei nõustu kinnipeetava ennetähtaegselt vanglast vabastamisega elektroonilise järelevalve alla, kuna leiab, et Vjatšeslav Zjuzini poolt uute kuritegude toimepanemise oht on kõrge, ta on ohtlik tervele ühiskonnale ning kohaldatud karistus ei ole täitnud oma eesmärki. Tema poolt uute kuritegude toimepanemise riskifaktorid on tööharjumuse puudumine, suhtlemine kriminaalkorras karistatud isikutega, alkoholiprobleem, impulsiivne käitumine (mida ise tunnistab), võlanõuded, varem katseajal toime pandud kuritegu, korduvkaristatus. Ametnik toob ka välja positiivsed asjaolud, kuid leiab, et neist isiku ennetähtaegselt vangistusest vabastamiseks ei piisa. Positiivsena näeb ametnik: kindla elukoha olemasolu vanemate juures, vanemate soovi ja võimaluse poega materiaalselt ja moraalselt aidata, elukoha vastamise elektroonilise valve kohaldamise nõuetele, töökoha olemasolu x OÜ-s, soovi elada seaduskuulekalt ja põhihariduse olemasolu.

Vjatšeslav Zjuzin kinnitas kohtuistungil, et ta soovib vabaneda vanglast ennetähtaegselt, jäädes seejuures elektroonilise järelevalve alla ning tahab täita kõiki sellega kaasnevaid tingimusi ja kohustusi. Elama asuks ta vanemate juurde ja hakkaks kohe tööle. Ta on motiveeritud elama oma elu edaspidi õiguskuulekalt.

Kaitsja anda võimalus ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla ,mis kindlasti distsiplineeriks teda kahekordselt käituma seaduskuulekalt

Prokurör ei toetanud Vjatšeslav Zjuzini tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamist elektroonilise järelevalve all ,kuna seda ei toetanud ka kriminaalhooldaja .

Kohus, hinnanud igakülgselt kõiki asjaolusid ja arvestades kinnipeetava enda, kaitsja ja prokuröri seisukohti, on jõudnud järeldusele, et Vjatšeslav Zjuzini ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole käesoleval ajal otstarbekas.

KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on kinnipeetav temale mõistetud karistusajast ära kandnud üle ühe kolmandiku. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtuvalt sobib elukoht, s.o vanemate korter, kuhu kinnipeetav kavatseb vabanemisel elama minna, elektroonilise järelevalve kohaldamise tingimustele ning seal elavad vanemad on andnud ka nõusoleku valveseadeldise paigaldamiseks korterisse.

Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et kinnipeetava vangistusest vabastamine ei ole käesoleval ajal otstarbekas. Seda põhjusel, et kohus on varem Vjatšeslav Zjuzinile andnud võimaluse kanda karistust vabaduses ning kohaldanud tema suhtes tingimisi mõistetud karistust. Kinnipeetav pani aga katseajal toime uue kuriteo. Tegu oli toime pandud alkoholijoobes ning isik ise tunnistab, et ta on impulsiivse käitumisega ega mõtle oma tegevuste tagajärgedele. Alkoholi tarbimine on seega suureks riskifaktoriks tema poolt uute kuritegude toimepanemisel.

Vjatšeslav Zjuzinil on vabaduses olemas küll kindel töökoht ja vanemate tugi, kuid samas on tal täitmata ulatuslikud võlanõuded ning kutseoskuste ning regulaarese tööharjumuse puudumise tõttu võib ta hakata sooritama uusi õigusrikkumisi. Siinjuures tuleb arvestada, et ka varem on teda süüdi mõistetud varavastaste kuritegude eest.

Eeltoodud asjaolusid leiab kohus, et kinnipeetava poolt vangistuses viibitud aeg ei ole olnud piisav ning tema käesoleval ajal ennetähtaegselt vanglast vabastamine riivaks ka ühiskonna õiglustunnet. Seega peab kinnipeetav jätkama oma karistuse kandmist vanglas vähemalt poole karistusaja ulatuses.

Kohtunik