Court denies conditional early release due to recidivism and lack of employment prospects.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court denied Joel Jalakas's request for conditional early release from prison, citing his history of nine criminal convictions and repeated incarcerations. While the defendant agreed to electronic monitoring, the prosecutor argued that his lifestyle remains high-risk and he lacks guaranteed employment to prevent reoffending. The court ruled that early release would undermine public justice and contradict the general aims of punishment, mandating the full execution of the sentence.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: A court may deny conditional early release when the offender's history of recidivism, nature of crimes, and lack of viable post-release support indicate a continued high risk to society.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-2316
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-2316
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Kati Miitra
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Joel Jalakase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Joel Jalakas (isikukood: 38012030337; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Joel Jalakas tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 15.02.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Joel Jalakase tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
Joel Jalakas mõisteti süüdi enne Harju Maakohtu 11.05.2007.a kohtuotsust toime pandud kuritegudes KarS § 209 lg 2 p1; KarS § 349; KarS § 344 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja 64 lg 1 alusel loeti käesoleva otsusega mõistetud kergem karistus kaetuks Harju Maakohtu 11.05.2007 kohtuotsusega mõistetud raskema karistusega - 1 aasta 8 kuud vangistust. Süüdi tunnistati Joel Jalakas peale Harju Maakohtu 11.05.2007.a kohtuotsust toime pandud kuriteos KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 5 kuud vangistust. KrMS §
238 lg 2 kohaselt vähendati karistust 1/3 võrra ja mõista lõplikuks karistuseks 3 kuud ja 10 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 11.05.2007 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta 8 kuud vangistust võrra ja lõplikuks karistuseks mõista 1 aasta ja 11 kuud 10 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuse viibitud aeg karistusaja hulka.
Karistuse kandmise algus oli 04.06.2007.a ja lõpp on 14.05.2009.a.
J. Jalakase kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel läheb elama xxx.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu J. Jalakase vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 9 korda, vanglas viibinud 4 korda. Elustiil on riskiv ja hoolimata, uued kuriteod pani toime katseajal.
Joel Jalakas taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokurör ei toeta vabastamist. Isik on 9-korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibinud korduvalt. Süüdi mõistetud pidevalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid vabaduses ei ole isikul garanteeritud töökohta, mis aitaksid uue kuriteo toimepanemise riski vähendada. Isik vabanes eelmisest vangistusest ennetähtaegselt, kuid sooritas uue kuriteo katseajal.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud süüdimõistetu ja prokuröri arvamused, leiab, et J. Jalakas tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik J. Jalakase isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik on 9-korral kriminaalkorras karistatud, vangistuses viibinud korduvalt. Süüdi mõistetud pidevalt varavastaste kuritegude toimepanemise eest, kuid vabaduses ei ole isikul garanteeritud töökohta, mis aitaksid uue kuriteo toimepanemise riski vähendada. Isik vabanes eelmisest vangistusest ennetähtaegselt, kuid sooritas uue kuriteo katseajal.
Arvestades J. Jalakase poolt toimepandud kuritegude arvukust ja asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik