Court reduces drunk driving license suspension from six to four months due to mild intoxication and remorse.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court partially revoked the police officer's decision to suspend his driving license for six months following a drunk driving incident. While the defendant admitted guilt and expressed remorse, the court found his intoxication level was not severe and noted the absence of prior convictions. Consequently, the court reduced the suspension period to four months to balance public safety with the principle of proportionality in sentencing.
Regesto Legislator
Generato dall'IALiiklusseaduse § 7419 lg 2; Karistusseadustiku § 56 lg 1: The court may reduce a license suspension penalty when mitigating circumstances such as mild intoxication and genuine remorse exist, provided the offense warrants a suspension but the severity allows for a lighter term.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
ÄRAKIRI 4-08-965
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2008.a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Väärteoasja nr
4-08-965
Kohtunik
Leili Raedla
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Väärteoasi Priit Umbsaare kaebus Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 16.01.2008.a otsusele väärteoasjas nr 2376,07,010723
Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja – Priit Umbsaar (isikukood 38202090228; elukoht: XXX
Kohtuväline menetleja – Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakond liiklusmenetlustalitus (asukoht: Rahumäe tee 6, 15074 Tallinn)
RESOLUTSIOON
Tühistada Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 16.01.2008.a otsus Priit Umbsaar’ele määratud lisakaristuse suuruse osas ning liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel ära võtta P. Umbsaar’elt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 4 (neljaks) kuuks.
Mõistetud rahatrahvi osas jätta otsus muutmata.
Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumise päevast ning kohtuotsuse jõustumisel pööratakse otsus lisakaristuse osas täitimisele seaduses ettenähtud korras.
Edasikaebamise kord
Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates.
Asjaolud ja menetluse käik
16.01.2008.a otsusega väärteoasjas nr 2376,07,010723 karistas Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse vanemkomissar P. Umbsaar’t liiklusseaduse (LS) § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 170 trahviühiku ulatuses, s.o 10200 krooni ja LS § 7419 lg 2 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 6 kuuks. Otsuse kohaselt juhtis P. Umbsaar 22.12.2007.a kell 04:50 Harju maakonnas Jõelähtme vallas Pärnamäe teel mootorsõidukit alkoholjoobes, millega rikkus liikluseeskirja § 76 p 1 nõudeid.
P. Umbsaar esitas nimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus osas, millega võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 kuuks. Kaebuses tunnistab P. Umbsaar talle süüks arvatud väärteo toimepanemist ning kahetseb tehtut. Avaldab, et on teadlik joobes juhtimise ohtlikkusest endale ja kaasliiklejatele ning kinnitab, et ei asunud tahtlikult joobeseisundis autot juhtima, vaid hindas oma seisundit ebaadekvaatselt. Seetõttu nõustub ka väärteootsusega osas, millega talle määrati rahatrahv, kuid leiab, et lisaks trahvile temalt kuueks kuuks juhtimisõiguse äravõtmisega on politsei teda liiga karmilt karistanud. Kaebuse esitaja on kaebuses märkinud, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha, milles ta on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja palub jätta kaebuse rahuldamata. Märgib, et kuivõrd joobes juhtimine on raske liikluseeskirja rikkumine ja üks rangemalt karistatavaid liiklusväärtegusid, ei saa kohtuväline menetleja kaebuse esitajaga nõustuda. Joobes juhtimine on väärtegu, mida ei tohiks ühegi seaduskuuleka ja teistest inimeludest hooliva autojuhi karistusregistris esineda. Arvestades isikut iseloomustavaid andmeid (varasemad karistused) ja teo üldohtlikku viisi, on kohtuväline menetleja seisukohal, et isikule on määratud õiglane ja proportsionaalne karistus.
Kohtuotsuse põhjendused
Kuna nii kaebuse esitaja kui ka kohtuväline menetleja on kohtule teatanud, et nad kohtuistungil osaleda ei soovi, lahendab kohus tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1 kaebuse kirjalikus menetluses.
VTMS § 123 lg 2 kohaselt kontrollib maakohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.
Kohus, läbi vaadanud esitatud kaebuse, tutvunud kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga ning kontrollinud väärteoasja nr 2376,07,010723 materjale, leiab, et P. Umbsaar’ele määratud lisakaristust võib kergendada.
Karistusseadustiku § 56 lg 1 alusel on isiku karistamise aluseks süü. Samuti tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 7419 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga ning sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tõendamist on leidnud, et P. Umbsaar on talle süüks arvatud väärteo toime pannud, väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ning väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, et antud rikkumise puhul on lisakaristuse kohaldamine vajalik. Alkoholijoobes auto juhtimine on lubamatu ning isik, kes seda teeb, näitab üles ääretut hoolimatust ja ükskõiksust liikluskorda tervikuna ning seab ohtu nii enda kui kaasliiklejate elu ja tervise. Selleks, et isik mõistaks oma teo raskust ja tagajärgi ning edaspidi käituks õiguskuulekalt, samuti õiguskorra kaitsmise huvides, on juhtimisõiguse äravõtmine põhjendatud. Samas leiab kohus, et P. Umbsaar’ele määratud lisakaristust võib vähendada nelja kuuni. Siinjuures arvestab kohus sellega, et P. Umbsaar’el tuvastatud joove ei olnud raske ning kehtivad karistused P. Umbsaar’el puuduvad. Samuti võtab kohus kergendava asjaoluna arvesse P. Umbsaar’e puhtsüdamlikku kahetsust. Vähendades P. Umbsaar’ele määratud lisakaristuse suurust, annab kohus P. Umbsaar’ele võimaluse näidata, et antud rikkumine jääb tal viimaseks ning edaspidi suhtub ta õiguskorda lugupidavalt ja järgib kehtestatud käitumisreegleid. Eeltoodust tulenevalt ning juhindudes VTMS §-st 132 p 2 leiab kohus, et Põhja Politseiprefektuuri korrakaitseosakonna liiklusmenetlustalituse 16.01.2008.a otsus Priit Umbsaar’ele määratud lisakaristuse suuruse osas tuleb tühistada - liiklusseaduse § 7419 lg 2 alusel ära võtta P. Umbsaar’elt lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks.
/allkiri/ Kohtunik
ÄRAKIRI ÕIGE Kohtunik