Court denies early release for repeat offender due to lack of rehabilitation progress and high recidivism risk.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court denied Maivo Kärt's application for conditional early release from prison, citing his history of six prior convictions and thirteen disciplinary offenses. The prosecution argued that the prisoner's emotional instability and failure to engage in educational or vocational programs demonstrated a lack of genuine rehabilitation. Consequently, the court ruled that releasing Kärt would violate the purpose of the sentence and undermine public justice given his inability to behave lawfully without strict supervision.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS § 426, 432, 383, 384: Conditional early release is denied when the prisoner's conduct indicates a lack of rehabilitation and poses a significant risk to society.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IATesto completo
1-08-1574
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
18. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-1574
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Prokurör Kristi Rande
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Maivo Kärdi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu Maivo Kärt (isikukood: 38407260359; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Maivo Kärt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 31.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M. Kärti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.
M. Kärt mõisteti süüdi Pärnu Maakohtu 23.10.2006.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 8 ja § 25 lg 2 ja 215 lg 2 p 1 järgi. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti liitkaristuseks vangistus 3 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks vangistus 2 aastat.
Karistuse kandmise algus oli 18.04.2006.a ja lõpp on 18.04.2008.a.
M. Kärti kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav on emotsionaalselt ebastabiilne, kergesti ärrituv ja järjekindlusetu. Kinnipeetav kaotab joobes olles reaalsustaju. Märkimisväärselt madal enesehinnang ning piiratud kohanemisvõime. Vangistuse jooksul distsiplinaarkorras korduvalt karistatud. Vabanedes kavatseb elama minna vanaema juurde Kiviõlli ning tööd loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu M. Kärti vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna vabanemisel puuduvad tal eluja töökoht ning lähedaste toetav võrgustik. Vanaema H. L on surnud.
Maivo Kärt taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist.
Prokurör on ennetähtaegse vabanemise vastu, kuna isik varem 6 korda kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibimise ajal karistatud 13-l korral distsiplinaarsüütegude eest, st regulaarselt rikub vanglas korda, ei ole asunud õppima ega töötama vanglas, programmides samuti ei osale. Seega ei ole oma tegudega reaalselt üles näidanud, et on asunud paranemise teele, millest lähtuvalt võib järeldada, et kui isik ei suuda ka range järelevalve all õiguskuulekalt käituda, siis puudub igasugune alus arvata, et ta seda iseseisvalt vabaduses tegema hakkaks.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud M. Kärti ja prokuröri arvamused, leiab, et M. Kärt tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M. Kärti isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Isik varem 6-korral kriminaalkorras karistatud ja vangistuses viibimise ajal karistatud 13-l korral distsiplinaarsüütegude eest, st regulaarselt rikub vanglas korda, ei ole asunud õppima ega töötama vanglas, programmides samuti ei osale. Seega ei ole oma tegudega reaalselt üles näidanud, et on asunud paranemise teele, millest lähtuvalt võib järeldada, et kui isik ei suuda ka range järelevalve all õiguskuulekalt käituda, siis puudub kohtul igasugune alus arvata, et ta seda iseseisvalt vabaduses tegema hakkaks.
Arvestades M. Kärti poolt toimepandud kuritegude arvukust, asjaolusid ja raskust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik