Court denies early release on electronic monitoring for a life sentence offender due to repeated prison violations.
Estonia (EE)
Sintesi Legislator
Generato dall'IAThe court rejected Gleb Jermonin's request for conditional early release under electronic monitoring while serving a 13-year life sentence. Although the prisoner agreed to the conditions, the court noted his history of 15 disciplinary offenses and the fact that his home lacks space for monitoring equipment. The decision emphasized that early release for a life sentence offender would severely damage public trust in justice and that the prisoner must complete his full term.
Regesto Legislator
Generato dall'IAKarS § 76; KrMS §-dest 426, 432, 383, 384: The court must consider the gravity of the crime and the offender's conduct during imprisonment; early release for a life sentence offender is not justified if it undermines public confidence in justice or if the offender fails to demonstrate rehabilitation.
Parole chiave
Generato dall'IADisposizioni normative citate
Generato dall'IADecisioni correlate
Generato dall'IATesto completo
1-08-1408
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
15. veebruar 2008.a Tallinn, Liivalaia kohtumaja avalik kaugkohtuistung
Kohtuasja nr
1-08-1408
Kohtunik
Tatjana Bogdanova
Kohtuistungisekretär
Galina Kovaljova
Tõlk Maksim Tšurkin
Prokurör Eneli Pau
Kohtuasi Xxx Vangla esitatud materjalid Gleb Jermonini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla
Süüdimõistetu Gleb Jermonin (isikukood: 38207047012; viibib Xxx Vanglas)
RESOLUTSIOON
Jätta Gleb Jermonin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
Edasikaebamise kord
Määrusele saab esitada 10 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule.
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused
Xxx Vangla esitas 29.01.2008.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava Gleb Jermonini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve alla.
Gleb Jermonin mõisteti süüdi Narva Linnakohtu 05.03.2002.a otsusega KrK § 101 p 2, 5 järgi ja karistati 13-aastase vabadusekaotusega.
Karistuse kandmise algus oli 04.04.2001.a ja lõpp on 04.04.2014.a.
G. Jermonini kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav ei tööta ega õpi, vangistuse jooksul on läbinud „Viha juhtimise kursuse“. Vangistuse jooksul on 15-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel läheb elama abikaasa juurde ning töökoha loodab vabaduses leida.
Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt kriminaalhooldaja ei nõustu G. Jermonini vangistustest tingimisi enne tähtaega vabastamisega, kuna ta on 3-korral kriminaalkorras karistatud. Kuriteolaad on muutunud raskemaks ja karistuse kandmisel ajal on ta 15-korral distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel asub elama abikaasa juurde ühiselamusse, kuhu ei ole võimalik paigutada elektroonilise valve seadet. Kinnipeetava ohuteguriteks on suhteliselt madal konkurentsivõime tööturul, kuna ta on endine narkomaan ning kuritegu oli väga raske.
Gleb Jermonin taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on nõus elektroonilise valvega.
Prokuröri hinnangul on kinnipeetav toime pannud väga raske kuriteo, millega on rünnatud kõige hinnalisemat õigushüve, see on teise inimese elu ja tervis. Kinnipeetavale kuriteo eest mõistetud karistusaja lõpp on kaugel – alles 2014.aastal. Prokurör on seisukohal, et eluvastase kuriteo toimepannud isiku nii pikalt enne karistusaja tähtaega tingimisi vangistusest vabastamine haavaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ja ei saa toetada seda vabanemist. Samuti ei sisenda kinnipeetava vanglasisene käitumine veendumust, et karistuse eesmärgid oleks täidetud, kuivõrd kinnipeetav rikub süstemaatiliselt vanglarežiimi.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud G. Jermonini ja prokuröri arvamused, leiab, et G. Jermonin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ennatlik.
Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik G. Jermonini isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kinnipeetav on toime pannud väga raske kuriteo, millega on rünnatud kõige hinnalisemat õigushüve, see on teise inimese elu ja tervis. Kinnipeetavale kuriteo eest mõistetud karistusaja lõpp on kaugel - 2014.a. Kohus on seisukohal, et eluvastase kuriteo toimepannud isiku nii pikalt enne karistusaja tähtaega tingimisi vangistusest vabastamine haavaks oluliselt ühiskonna õiglustunnet ja ei saa toetada seda vabanemist. Samuti ei sisenda kinnipeetava vanglasisene käitumine veendumust, et karistuse eesmärgid oleks täidetud, kuivõrd kinnipeetav rikub süstemaatiliselt vanglarežiimi.
Arvestades G. Jermonini poolt toimepandud kuritegude raskust, asjaolusid ja arvukust ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.
Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.
Õigusnormid, millest kohus juhindub, on KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384.
Kohtunik