Halinga Vallavolikogu — Kaelase Kooli arengukava kinnitamine — KO, 8, 87

Määrus kehtestatakse «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 31 lg 2 ja 3 ning Halinga Vallavolikogu 23.11.2005 määruse nr 26 «Õppeasutuste arengukavade kinnitamise kord» alusel. § 1. Kaelase Kooli arengukava kinnitamine aastateks 2006-2009 Kinnitada Kaelase Kooli arengukava aastateks 2006-2009 (arengukava lisatud). § 2. Rakendussäte Määrus jõustub 01. jaanuaril 2006. a. Volikogu esimees Raul PEETSON Kinnitatud Halinga Vallavolikogu 21. detsembri 2005. a määrusega nr 29 KAELASE KOOLI ARENGUKAVA AASTATEKS 2006-2009 1. SISSEJUHATUS Kaelasel hakati lapsi õpetama 1858. aastal. Esialgu toimus see Arbu talu vihusaunas. Vahepeal viidi õppetööd läbi veel mitmes hoones, millised on praeguseks hävinenud. 1920.aastal hakati õppetööd läbi viima Kaelase mõisahoones, kus kool asub tänaseni. Kool oli 6-klassiline. 1945.aastal lisandus 7. klass. 1962.aastal korraldati ringi kooli õppekava ja alustati õppetööd abikoolina vaimse puudega lastele. 1966.a. alustati mõisahoone kapitaalremonti koos ruumide ümberpaigutusega. 1982.a. sai kool endale koolitalu, kus toimus kuni 2000.a kevadeni veel õppetöö, kuna koolil oli suur ruumipuudus. 1987.a sai kool välisvalgustuse. 1988.a tehti koolimajale uus eterniitkatus. 1999.a remonditi välisfasaadi. 1997.a ehitati ahjude asemel katlamaja, euroremont toimus tualettruumides ja dušširuumides. Kaks klassiruumi said uued põrandad. Järgmisel aastal remonditi köögiblokk ja maja sai uued aknad. 1999.a vahetati eterniitkatus plekk-katuse vastu ja pooles majas tehti siseviimistlus. Koolile ehitati biopuhasti. 2000.a lõpetati teise korruse ruumide ümberehitus. Koolimaja välisfassaad sai suuremas osas uuendatud. 2001.a lõpetati koolimaja välisfassaadi remont. Uuendati veranda, rõdu ja maja välisuksed. Haridusministeerium ostis 2000.a alguses kohaliku majandi endise raskejõustikumaja koolile õpilaskoduks. Samal aastal alustati projekteerimise ja ehitusega. Juba sügisel, teise õppeveerandi alguses võisid, õpilased kolida uude hoonesse. Kuni selle ajani toimus õppetöö ja laste majutamine ühes hoones- koolimajas. 2004.a ehitati õpilaskodu juurde tenniseväljak ja vana mänguväljak koolimaja kõrval sai uue asfaltkatte. Uuendus on viidud sisse ka õppetöös - 2000.a sügisel avati klass toimetuleku õppekava järgi õppivatele mõõduka vaimupuudega lastele. 2. ÜLDANDMED 2.1. Haridusasutuse asukoht Kaelase Kool asub renoveeritud mõisahoones looduskaunis kohas Pärnumaal Halinga vallas Aasa külas. 2.2. Missioon Arvestades iga õpilase individuaalsust õpetame-kasvatame põhikooli õpilasi ning nõustame nende peresid saavutamaks õpilaste erialase koolituse jätkamist kutseõppeasutustes ja õigusnormidest lähtuvalt elus toimetulekut. 2.3. Visioon Kaelase Kool on riigikool, mis loob peamiselt Pärnu maakonna hariduslike erivajadustega lastele võimaluse omandada põhiharidust lihtsustatud ja toimetuleku õppekava järgi arvestades õpilase individuaalsust. 2.4. Pedagoogiline personal Eesmärk: Tagada tugeva pedagoogilise personali olemasolu ja nende arenguvõimalused õppetöös ja kasvatuspsühholoogia teaduste rakendamise alal. Hetkeseis ja arenguvõimalused: Pedagooge on Kaelase Koolis 2005/2006 õppeaastal 19. Pedagoogilise personali analüüsi näitajad sooliselt: 14 naist ja 5 meest. Pedagoogid jagunesid haridusalaselt järgmiselt: kvalifikatsioonita pedagooge 4 kõrgharidusega pedagooge 12 keskeriharidusega pedagooge 3 17 pedagoogil on läbimisel eripedagoogika alane täiendõppekursus (maht 320 tundi). Momendil omandavad kõrgharidust viis, magistrantuuris täiendab end üks ja ainealast kvalifikatsiooni omandavad kaks pedagoogi. Kuna kooli logopeed on pensionär, siis on tehtud ettepanek eripedagoogika erialale õppima asumiseks oma kooli pedagoogile. Suur vajadus on psühholoogi ja sotsiaaltöötaja ametikoha järele, sest enamus õpilaskontingendist on emotsionaalselt labiilne ja agressiivsusele kalduv (käitumishäiretega). Palju õpilasi on pärit majanduslikult väga halvasti kindlustatud peredest, vanemad ei suuda lapsi varustada hädavajalikuga õppetööks, õpilastel on ebatervislikud eluviisid ja neil puudub koolikohustuse täitmise osas järjepidevus. Paljud õpilased on karistatud alaealiste komisjoni ja kohtu poolt. 2.5. Õppijad Hetkeseis ja arenguvõimalused: 2005. a. 10. novembri seisuga õpib Kaelase Koolis 53 õpilast. Klassikomplekte on kokku 6, neist 5 abikooli- ja 1 toimetulekuklassi õppekava alusel. 3. ARENDUSTEGEVUSE PÕHISUUNAD JA VALDKONNAD 3.1. Arengukava lähtealused • Kaelase Kooli arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. • Kaelase Kooli arengukava lähtub Kaelase Kooli põhimäärusest. Arengukava koostamise seadusandlikuks aluseks on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 31, kus on sätestatud: (1) Kooli järjepideva arengu tagamiseks koostab kool koostöö riigikooli nõukogu ja õppenõukoguga kooli arengukava. (2) arengukavas määratakse: 1) kooliarenduse põhisuunad ja -valdkonnad; 2) tegevuskava kolmeks aastaks; 3) arengukava uuendamise kord. Kooli arengukava kinnitamine toimub Halinga Vallavolikogu sätestatud korras. Kaelase Kooli arengukava koostamisel on lähtutud: • SWOT analüüsist, sisehindamise ja enesehindamise tulemustest. • Vabariigi haridusstrateegiast. • Haridusalastest õigusaktidest. • Pärnu Maavalitsuse teemaplaneeringust. • Õpetajate, õpilaste, lastevanemate, vilistlaste ja kooli huvigruppide visioonidest, piirkonna ja kooli arengust. 3.2. Arengu eeldused ja ohud Eeldused • Avardada ja süvendada arusaamist edasiõppimise võimalustest ja vajalikkusest nii õpilaste kui pedagoogide seas. • Valmistuda täiskasvanuõppeks (töötajatele) uute nõudmiste ja vajaduste rahuldamiseks. • Kasvatada õpilasi isikliku eeskujuga, suhtuda mõistvalt nende eluraskustesse ja arvestada iga lapse eripära. • Kasvatada õpilastes ausust, töökust ja vastutustunnet. • Kool on järjekindel oma nõudmiste ja hea taseme säilitamisel. • Kooli tegemiste-tööde avalikustamine- positiivse maine kujundamine. • Vastutuse jagamine õpilastega. • Teha reklaami, selgitades hariduslike erivajadustega õpilaste kooli funktsioone avalikkusele. • Kooli ruumides meeldiva ja soodsa mikrokliima kujundamine. • Nõustada lapsevanemaid ja teisi erivajadustega lastega kokkupuutuvaid isikuid. • Organiseerida õpilasüritusi, õpilaste vaba aja sisustamist. • Koolivaheaegadel laagrite korraldamine. • Õpetajate poolt väljatöötatud õppematerjalide kasutamise võimalus (ka teiste koolide pedagoogidel). • Erispetsialisti tugi nii õpilastele kui töötajatele. Ohud • Õpilaste vähesus sunnib moodustama liitklasse. • Asotsiaalsete ja kriminaalsete õpilaste halb mõju kooli õpikeskkonnale ja välismuljele. • Õpilaste loobumine õpingutest õpiharjumuste puudumise ja vähese koduse toetuse tõttu. • Haridusstrateegia puudumine. • Madal palk ei stimuleeri õpetajat töötama erivajadusega lapsega. • Käitumishäiretega õpilaste suur pealekasv tõrjub välja teised hariduslike erivajadustega lapsed. • Õpetajate «läbipõlemine» raskestikasvatavate õpilaste õpetamisel ja kasvatamisel. • Õppekirjanduse puudumine. • Raskestikasvatavate laste osakaalu suurenemisel tekib probleem turvalisuse tagamisel. • Enamus õpilasi teab väga hästi oma õigusi, aga kohustustest ei taha teada. • Kooli eelarvamuslik madal maine. • Õpetajate suure koormatuse tõttu väheneb võimalus tegeleda õpilastega individuaalselt. • Uimastiprobleemid. • Multikultuur. 3.3. Arendustegevuse üldeesmärk: 1) Võimaldada vaimse alaarenguga ja sellega kaasnevate käitumisraskustega õpilastel täita koolikohustust ja omandada põhiharidus; 2) kujundada isiksust, kes tuleb toime oma elu ja tööga ning peab kinni õigusnormidest ja ühiselu reeglitest; 3) ennetada õpilaste võimalikke õigusrikkumisi; 4) toetada õpilaste haridustee jätkamist kutseõppeasutustes. 3.4. Prioriteetsed arengusuunad 1) Tingimuste loomine koolikohustuse täitmiseks lihtsustatud ja toimetuleku õppekava alusel põhihariduse omandamiseks vastavalt õpilaste hariduslikele erivajadustele ja võimetele; 2) turvalise õpi- ja arengukeskkonna kujundamine, mis toetab õpilase kujunemist isiksuseks, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, oskab olukordi analüüsida ja teha õigeid valikuid; 3) muukeelsete õpilaste rahvusliku identiteeditunde toetamine ja nende samaaegne integreerimine Eesti ühiskonda; 4) koostada õppevahendeid ja -materjale; 5) luua tingimused õpilaste huviala- ja sporditegevuseks; 6) tähtsustada tervislikke ja keskkonna säästlikke eluviise; 7) luua töötajatele tingimused oma erialaste ja pedagoogiliste teadmiste täiendamiseks ja rakendamiseks; 8) teha õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel koostööd sotsiaal- ja tervishoiutöötajatega, lastevanematega, koolidega, korrakaitse- ja järelvalve organitega - LUUA TOIMIV KOOSTÖÖVÕRGUSTIK; 9) tähtsustada tervislikke ja keskkonna säästlikke eluviise; 10) humanistlikest- ja demokraatlikest põhimõtetest lähtumine kooli arendustegevuses; 11) õpilaste rehabiliteerimine. 4. TEGEVUSKAVA KOLMEKS AASTAKS 4.1. Strateegiline juhtimine Kaelase Koolis toimub süstemaatiline arendustegevus. Arendustegevuse aluseks on arengukava, mis määrab kooli visiooni õpilaste arengust lähtuvalt, kooli personali strateegilised eesmärgid, õppeaastate prioriteedid. Arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eesmärkide saavutamist. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse Kaelase Koolis sise- ja enesehindamise tulemustest. Üldtööplaanis kavandatud tegevused aitavad tagada õppeaasta eesmärkide täitmist. Üldtööplaani koostamisel lähtutakse sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Sisehindamine tagab kooli eesmärgistatud tegevuse. Sisehindamise tulemused on aluseks kooli tegevuse parendamisel. Sisekontroll tagab kooli personali õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise. Kooli juhtkond kaasab arendustegevusse sidusgruppe. 4.2. Personali juhtimine ja koostöö Kaelase Kooli personali koolituste kavandamine tuleneb sisehindamiste tulemustest. Kaelase Koolis analüüsitakse süstemaatiliselt täiendkoolitusele eraldatud ressursside tulemuslikkust. Seni puudub koolil toimiv tunnustamissüsteem. Moodustatud on töögrupp, kes hakkab välja töötama tunnustamissüsteemi. Eesmärgiks on erinevate sidusgruppide informeerimine ning kaasamine kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Anda informatsiooni sidusgruppidele süsteemselt. 4.3. Õpikeskkonna kujundamine Kaelase Kooli töötajad on kujundamas turvalist arengu- ja õpikeskkonda. Kooli õpi- ja töökeskkond on kaasaegne ning vastab kehtestatud nõuetele. Kooli territoorium on heakorrastatud ja valgustatud. Rajatud on korvpalli- ja tenniseväljak. Renoveerida tuleb koolitalu. Koolitalust kujuneb toimetulekukeskus ja tööpraktikabaas. Suviti on seal võimalik pakkuda varjupaika sotsiaalselt halvasti kindlustatud ja perevägivalla eest kaitset vajavatele lastele. IT-vahendeid kasutavad järjepidevalt nii õpilased kui õpetajad. Kuna õppekirjandust ei ole kirjastuste poolt piisavalt ilmunud, siis valmistavad kogenud pedagoogid seda ise. Eelarvelistest vahenditest on ostetud vajalikud õppevahendid ja materjalid. Õppetöö ja vaba aja sisukamaks muutmiseks korraldatakse süsteemselt õppekäike. Kooli raamatukogus on olemas kooli eripärale vastav õppe- ja põhikirjanduse kogu. 4.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Kaelase Kooli õppekava on koostatud kooli eripärast ja eesmärkidest lähtuvalt. Selle arendamisel on lähtutud Kaelase Kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist arvestades õpilaste eripära. Kaelase Kooli pedagoogid on kutsealalt pädevad. Pedagoogid kujundavad õpilastes: • õpioskusi • elus toimetuleku oskusi • koostöö oskus • käitumist vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele Õpetamismeetodeid ja strateegiaid valitakse arvestades õpilaste individuaalsust. Hindamine on õpilasekeskne ja selle abil motiveeritakse sihikindlalt õppima. Huvitöö on organiseeritud lähtuvalt kooli eesmärkidest ja on integreeritud õppe- ja kasvatusprotsessi. Viiakse läbi erinevaid õppekava toetavaid projekte. Kaelase Koolis toimub süsteemne kutsesuunitlusalane töö. 4.5. Õpilaste toetamine Kaelase Koolis toimub õppe- ja kasvatustöö lähtudes õpilaste erivajadusest. Koolis rakendatavad tugisüsteemid tagavad õpilaste toetamise. Õpilastel on võimalik kasutada erispetsialistide teenuseid ja nõustamist. Koolikohustuse täitmist jälgitakse järjepidevalt, analüüsitakse õpilaste puudumiste põhjuseid. Koostöös kohalike omavalitsuste, alaealiste komisjoni ja politseiga rakendatakse meetmeid koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmiseks. 4.6. Haridustulemuste saavutamine Õppeaasta lõpul viiakse lõpuklassides läbi koolisisesed tasemetööd. Tasemetööd on vastavuses õppekavaga. Haridusteed jätkatakse kutseõppeasutustes. Alates teisest kooliastmest korraldatakse süsteemset kutsesuunitlustööd. Kool teeb järjepidevat koostööd kutseõppeasutuste ning Pärnu Ametikooliga. Toimetuleku õppekava alusel õppinuid toetavad pärast kooli lõpetamist kohalikud omavalitsused. Kaelase Kooli õpilased omandavad arvestades õpilase eripära ja iga, koostööoskused ning käituvad vastavalt ühiskonnas tunnustatud käitumisnormidele. 4.7. Hetkeseis ja arengueeldused Kooli hetkeseis ja arengueeldused on kaardistatud kooli sisehindamise käigus alljärgnevalt: I valdkond. Strateegiline juhtimine Strateegiline juhtimine vastab Kaelase Kooli õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse üldkriteeriumitele. Arengukava määrab ära õppeaastate prioriteedid. Sisehindamise käigus jälgitakse põhitegevuste tulemuslikkust. Sisekontroll tagab kooli õiguspärase tegevuse ja riiklike ressursside otstarbeka kasutamise. Parendamist vajavad aspektid: • Kooli strateegilise planeerimise süsteem. II valdkond. Personali juhtimine ja koostöö Täiendkoolituste planeerimine tuleneb sisehindamise tulemusest. Lapsevanemad ja õpilased osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Parendamist vajavad aspektid: • Kooli personali tunnustamissüsteem. • Täiendkoolitustele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamise süsteem. • Kooli infosüsteemi veebipõhine ajakohastamine ja informatsiooni edastamine. III valdkond. Õpikeskkonna kujundamine Kooli personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna. Erinevate probleemidega tegeletakse operatiivselt, kaasates erispetsialiste ja kooli huvigruppe. Õpilastele on loodud võimalus kasutada tunnis ja vaba aja sisustamiseks IT-vahendeid. Koolis on olemas alternatiivsed õppematerjalid ja -vahendid. Õppekäike korraldatakse süsteemselt. Raamatukogus on olemas asjakohane põhikirjanduse kogu. Kooli kollektiiv kasutab raamatukoguteenust. Parendamist vajavad aspektid: • Klassiruumide sisustus tuleb viia vastavusse õpilaste kasvu ja erivajadustega. • Kooli maa-alale ehitada mänguväljakud ja väliklass. • Rajada kooli parki looduse õpperada. IV valdkond. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Põhikooli lõpus viiakse õpilastele läbi kooli õppekavast lähtuvalt tasemetööd ja eksamid. Parendamist vajavad aspektid: • Õpilaste õpioskused ja motiveeritus. • Suurem tähelepanu õppeainete diferentseerimisele ja õpetuse individualiseerimisele. • Eelkutseõppe rakendamine. • Erinevate õppemeetodite kasutamine. • Kasvatuslike aspektide teadvustamine, kasvatajate täiendkoolituste läbiviimine. • Vaba aja organiseerimine, suunatud sisustamine. 4.8. Õppeaastate prioriteedid Kaelase Kooli arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Õppeaastate prioriteedid on määratletud kooli arengukavas kõikide arendamist vajavate valdkondade lõikes. See tagab koolis kõikehõlmava arendustegevuse kooli personali eesseisvate eesmärkide saavutamisel. Õppeaastate prioriteedid on toodud iga indikaatori kohta prioriteetsete tegevustena peatükis 5. 5. TEGEVUSED STRATEEGILISTE EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS 5.1. Strateegiline juhtimine Indikaator: Arengukava Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Arengukava iga-aastane uuendamine/ arengukava järgnevaks kolmeks aastaks * * * - direktor 2. Tegevuskavade iga aastane planeerimine, koostamine/Planeeritud tegevuskavad aastate lõikes * * * - direktor Indikaator: Üldtööplaan Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Üldtööplaani koostamine ja kinnitamine/ kinnitatud üldtööplaan * * * - direktor 2. Õppe-kasvatustegevuse tulemuste analüüsid aastate lõikes * * * - direktor Indikaator: Sisehindamine Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Sisehindamis-süsteemi loomine ja rakendamine/ Sisehindamise kord * - direktor 2. Sisehindamise läbiviimine/ Sisehindamise akt * * * - direktor 3. Sidusgruppide rahulolu uuringute läbiviimine/ Uuringute aruanded * * * direktor 5.2. Personali juhtimine ja koostöö Indikaator: Personali arendamine Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Kooli koolituspoliitika uuendamine / Koolitusvajadust arvestav koolituspoliitika * - direktor 2 Kooli personali-poliitika uuendamine/ Uuendatud kooli personalipoliitika * - direktor 3. Tunnustamis-süsteemi väljatöötamine/ Personali tunnustamise kord * direktor 4. Täiendkoolituse tulemuslikkuse hindamine/ Täiendkoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid * * * direktor Indikaator: Koostöö Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Veebipõhise infosüsteemi ajakohastamine/ Ajakohastatud veebilehekülg * * * - direktor 2. Veebilehe ajakohasuse seire/ Informatsiooni kogumine ja süstematiseerimine * * - arvuti- spetsialist 3. Infopäevade korraldamine 1000 1000 1000 3000 Riigieelarve direktor 5.3. Õpikeskkonna kujundamine Indikaator: Turvalisus Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Turvalise õpikeskkonna kujundamine koolis/ * * * - 1) vastavate kordade vastuvõtmine * - direktor 2) psühholoogi ametikoha rakendamine 60000 (0,5 ak) 85000 (0,75 ak) 120000 (1 ak ) 265000 Riigieelarve direktor 3) sotsiaalpeda-googi ametikoha rakendamine 50000 50000 100000 Riigieelarve direktor 4) personali koolitamine 15000 15000 Riigieelarve direktor 5) turvatöötaja ametikoha rakendamine 72000 76320 148320 Riigieelarve direktor • ak – ametikoht Indikaator: Ruumid ja maa-ala Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Tervisekaitse-nõuete täitmise kontroll/ Sisekontrolli akt Arvutiklassi ventilatsioon * * 5000 * * * * - 5000 Riigieelarve direktor majandus- juhataja 2. Ergonoomilise koolimööbli soetamine, / Klassiruumide mööbel on uuendatud Õpilaskodu mööbli uuendamine/ Magalate ja puhkeruumide mööbel on uuendatud 50000 70000 80000 200000 Riigieelarve majandus- juhataja, direktor 3. Kunstiklassi ehitamine tööõpetuse majja 75000 75000 Riigieelarve projektid direktor majandus- juhataja 4. Huvikeskuse ehitamine õpilaskodusse 80000 80000 Riigieelarve projektid direktor majandus- juhataja 5. Basseini käsipuude paigaldamine 4000 4000 Riigieelarve, projektid direktor majandus- juhataja Indikaator: Õpivõimaluste mitmekesistemine Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Arvutite ostmine klassidesse ja kabinettidesse 12000 3800 25000 25000 72000 Riigieelarve, «Tiigrihüpe» direktor 2. Tarkvara uuendamine 12000 12000 12000 36000 Riigieelarve arvuti- spetsialist 3. Videokaamera ostmine 12000 12000 Riigieelarve direktor 4. Arvutiprojektori ostmine 40000 40000 Riigieelarve, projektid direktor 5. Ilukirjanduse ja teatmeteoste muretsemine kooli raamatukokku 5000 8000 10000 23000 Riigieelarve direktor 6. DVD- ja videofilmide ostmine 500 1000 1000 2500 Riigieelarve direktor 7. Spordivahendite muretsemine 3000 5000 7000 15000 Riigieelarve, projektid direktor majandus- juhataja 8. Tööõpetuse vahendite muretsemine 3000 4000 4000 11000 Riigieelarve direktor majandus- juhataja 9. Väliklassi ehitamine, õpperaja rajamine 25000 25000 KIK-i poolt rahastatud projekt direktor projektijuht 5.4. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Indikaator: Kooli õppekava Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Kooli õppekava uuendamine/ Uuendatud õppekava Doku- mendid märtsis * * - direktor 2. Õppekava arendustegevus/ Diferentseeritud õpetamine * * * - direktor Indikaator: Õpetajate töökavad Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Õpetajate töökavade uuendamine/ Uuendatud töökavad * * * direktor Indikaator: õpetamine, kasvatamine, õppimine Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Õppe- ja kasvatustöö-alane koolitus / Kõikidel pedagoogidel 320- tunnise kursuse läbimine (eripedagoogika+ainealane) 45000 45000 Riigieelarve direktor 2. Kasvatus-psühholoogia-alane sisekoolitus 20000 20000 Riigieelarve direktor 3. Stressiga toimetuleku- alane sisekoolitus 15000 20000 45000 Riigieelarve direktor 4. Waldorf- pedagoogika-alane sisekoolitus 10000 10000 Riigieelarve direktor 5. Konverents «Märka erivajadusega last» 5000 5000 Riigieelarve direktor 6. Arenguvestluste läbiviimine/ analüüs * * * direktor 7. Kutsesuunitluse alane nõustamine * * * direktor 8. Töökava koostamine * * * direktor emakeele õpetaja 9. Ainealased koolitused 20000 20000 40000 Riigieelarve direktor 5.5. Õpilaste toetamine Indikaator: Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Arenguvestluste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine/Toimuvad regulaarsed arenguvestlused * * * - direktor 2. Õpetajate ja erispetsialistide vaheline koostöö õpilaste individuaalsuse arvestamisel ja rehabiliteerimisel * * * _ direktor Indikaator: Õpilaste toetamine Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Tugisüsteemide loomine ja rakendamine * direktor psühholoog 2. Individuaalsete arengukavade koostamine * * * direktor Indikaator: Koolikohustuse täitmine Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Tugisüsteemi loomine koolikohustuse mittetäitjate kooli naasemisel/ Tegutsemise korra väljatöötamine * direktor 5.6. Haridustulemus Indikaator: Õpijõudlus Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Põhikooli lõpus tasemetööde läbiviimine ja analüüsimine/ Võrdlev analüüs aastate lõikes * * * direktor Indikaator: Sotsialiseerumine Jrk nr Tegevused/tulemus 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. Arenguvestluste süsteemi väljatöötamine ja rakendamine * * * direktor 2. Õpimotivatsiooni tõstmiseks lahenduste väljatöötamine * direktor 3. Preventiivne töö alaealiste õigus-rikkumiste ennetamiseks/ Koostöövõrgustiku rakendamine * * * direktor 4 Õpilaste rehabiliteerimine/ Individuaalsed rehabiliteerimise programmid * direktor 5.7. Ressursside andmik Jrk nr Finantseerimise allikas 2006/07 2007/08 2008/09 Kokku kulu Finantseeri- mise allikas Vastutaja 1. KIK-i projekt «Kaelase pargi õpperada» 25000 25000 projektijuht 2. Tiigrihüppe projekt «Arvutite tarkvara uuendamine» 3800 3800 direktor 6. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja täiendatakse igal aastal. Arengukava korrigeerimisel lähtub kool järjepidevalt sisehindamise tulemustest. Arengukava muudatused kinnitab Halinga Vallavolikogu. Volikogu esimees Raul PEETSON