Majandusminister — Kemikaaliseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamine — RTL, 49, 636

Kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697) paragrahvi 11 lõike 2 punktide 2 ja 3 alusel määran: 1. Kinnitada «Ohtlike ettevõtete ohtlikkuse kategooriad, kemikaalide summaarse ohtlikkuse määra ja alammäära arvutamise juhend ning ohtliku kemikaali künniskogus ja käitlemise piirkogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele» (juurde lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Tehnilise Järelevalve Ameti 16. oktoobri 1992. a käskkirjaga nr 22 kinnitatud «Tervisele ja keskkonnale ohtlike ainete tööstusliku tootmise, kasutamise ja hoidmise eeskiri» (RTL 1993, 7, lk 155). Minister Jaak LEIMANN Kantsler Margus LEIVO Kinnitatud majandusministri 15. märtsi 1999. a määrusega nr 15 Ohtlike ettevõtete ohtlikkuse kategooriad, kemikaalide summaarse ohtlikkuse määra ja alammäära arvutamise juhend ning ohtliku kemikaali künniskogus ja käitlemise piirkogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele 1. Üldsätted 1.1. Käesolev juhend on kohustuslik rakendamiseks ettevõttes, kus käideldakse kemikaale, millele rakendub sotsiaalministri poolt kehtestatud «Ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise korra» (RTL 1998, 372/373, 1610) kohane märgistamiskohustus või mida nimetab «Ohtlike ainete loetelu» (RTL 1999, 39, 508) või mis kuuluvad mõnda käesolevas juhendis loetletud kemikaalirühma. 1.2. Ettevõtte ohtlikkuse kategooria tuleb määrata uuele ettevõttele enne selle ehitamise või tegevuse alustamist ja olemasolevale ettevõttele ühe aasta jooksul käesoleva juhendi jõustumisest arvates ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria tuleb läbi vaadata enne iga käideldavate ohtlike kemikaalide koguse ja nimetuste arvu suurendamist. 1.3. Käesolevas juhendis kasutatavad mõisted: kemikaalide rühmitis on sama põhiohtu omavate kemikaalide ja kemikaalirühmade kogum; käesoleva juhendi lisas 2 toodud kemikaalirühmad 1, 2, 9, 10(2) ja 11 moodustavad mürgiste kemikaalide rühmitise (I) ning kemikaalirühmad 3, 4, 5, 6, 7, 8 ja 10(1) moodustavad tule- ja plahvatusohtlike kemikaalide rühmitise (II); kemikaalirühm on põhiohtlikkust väljendavate tunnuste alusel rühmitatud kemikaalid; ohtliku ettevõtte ohtlikkuse kategooria iseloomustab ettevõtte ohtlikkust summaarse ohtlikkuse määra alusel, mis arvutatakse käesoleva juhendi punkti 2.1 kohaselt. Ohtlikkuse kategooriad reastuvad summaarse ohtlikkuse määra kasvamise järjekorras: C-kategooria, B-kategooria ja A-kategooria; teaduslik uurimistöö on kontrollitud tingimustes tehtud teaduslik katse, analüüs või uurimine, mida tehakse aine oluliste omaduste väljaselgitamiseks ja uurimiseks; tingtonn on ettevõtte summaarse ohtlikkuse määra ja alammäära ühik. 1.4. Käesolevas juhendis kasutatakse järgmisi tähelisi sümboleid või lühendeid: K -- kemikaali ohtlikkusetegur, mis väljendab kemikaali või kemikaalirühma suhtelist ohtlikkust; q -- ohtliku kemikaali või kemikaalirühma kogus tonnides; Qk -- ohtliku kemikaali või kemikaalirühma künniskogus tonnides; Qp -- ohtliku kemikaali või kemikaalirühma piirkogus tonnides; QAp -- A-kategooria ohtlikus ettevõttes käesoleva juhendi kohaselt määratud ohtliku kemikaali või kemikaalirühma käitlemiseks lubatud piirkogus tonnides; SOM -- summaarse ohtlikkuse määr tingtonnides ja on summa

, kus indeks tähistab kemikaali või kemikaalirühma. 1.5. Ained ja valmistised tuleb klassifitseerida sotsiaalministri poolt kehtestatud korra (RTL 1998, 372/373, 1610) kohaselt. Vedelkütuste klassifitseerimisel tuleb lähtuda majandusministri määrusega kehtestatud vedelkütuste kvaliteedinõuetest (RTL 1998, 14/15, 105). 1.6. Ohtlikud ettevõtted kategoriseeritakse summaarse ohtlikkuse määra kasvamise alusel C-, B- ja A-kategooria ohtlikuks ettevõtteks käesolevas juhendis toodud metoodika kohaselt, arvestades käesoleva juhendi lisades toodud ainekoguseid ja ohtlikkusetegureid. B- ja A-kategooriasse kuuluvad ettevõtted on suurõnnetuse ohuga ettevõtted. 1.7. Ohtlikus ettevõttes peetakse ohtlike kemikaalide arvestust vastavalt sotsiaalministri määrusega kehtestatud korrale (RTL 1998, 372/373, 1609). B-kategooria ettevõttes koostatakse ja esitatakse teabeleht ning A-kategooria ettevõttes koostatakse ja esitatakse ohutusaruanne vastavalt siseministri määrusega kehtestatud korrale (RTL 1998, 329/330, 1351). 1.8. Kemikaal, mis ohtlikkuse alusel võib kuuluda erinevatesse kemikaalirühmadesse, tuleb paigutada madalaimat künniskogust või piirkogust või suurimat ohtlikkusetegurit nõudvasse kemikaalirühma. Ohtlike kemikaalide künniskogused, piirkogused ja ohtlikkusetegurid on toodud käesoleva juhendi lisade 1 ja 2 tabelites. 1.9. Käesoleva juhendi lisas 1 loetletud kemikaale tuleb käsitleda koos vastava kemikaalirühmaga lisas 2 ja punktide 4.2 ja 5.7 kohast summeerimist võib teha ainult kemikaalide rühmitise sees. 1.10. Suurõnnetuse ohuga ettevõtteks tuleb pidada iga ettevõtet, vastavalt A- või B-kategooria, välja arvatud ainult teadusliku uurimistööga tegelev ettevõte, kui seal käideldakse mis tahes koguses alljärgnevas loetelus olevat ohtlikku ainet: -- arseen(III)oksiid, arseen(III)hape ja selle soolad; -- kantserogeenne aine alljärgnevast loetelust: aminobifenüül ja selle soolad, bensidiin ja selle soolad, bis(klorometüül)eeter, klorometüülmetüüleeter, dimetüülkarbamüülkloriid, dimetüülnitrosoamiin, heksametüülfosfortriamiid, 2-naftüülamiin ja selle soolad ning 1,3-propaansultoon-4-nitrodifenüül; -- 4,4'-metüleenbis-(2-kloroaniliin) (4,4'-diamino-3,3'-diklorodifenüülmetaan) või selle soolad pulbri kujul; -- metüülisotsüanaat; -- polüklorodibensofuraanide ja polüklorodibensodioksiinide kõik kõrgemad isomeerid alates tetrakloroühenditest (kaasa arvatud). 2. Summaarse ohtlikkuse määra ja alammäära arvutamine 2.1. Ohtlikke kemikaale käitlevas ettevõttes tuleb tingtonnides väljendatav summaarse ohtlikkuse määr arvutada järgmise summeerimisega

kus indeks tähistab kemikaali või kemikaalirühma ja vastavat ohtlikkusetegurit. 2.2. Summaarse ohtlikkuse määra arvutamisel võetakse arvesse ettevõttes samaaegselt käideldavate kõikide ohtlike kemikaalide suurimad võimalikud kogused. 2.3. Samaaegselt käideldavateks kemikaalideks tuleb lugeda kõik ohtlikud kemikaalid, mille asukohtade (seadmed, laod, hoiukohad jm) vahelised vahemaad ei ole piisavad, et suurõnnetuse korral on välistatud nende kaasahaaramine. Erandi võib teha hoonete kütmiseks vajalikule vedelkütusele, mis asub maa-aluses või poolmaa-aluses mahutis väljaspool hoone piiret, kui mahuti ei ole surve- ja tõsteseadme ohutuse seaduse (RT I 1998, 113/114, 1873) subjekt. 2.4. SOM-i väärtus leitakse: 2.4.1. kuni 10 täpsusega 0,1 ja kemikaali kogus, mille korrutis vastava ohtlikkuseteguriga ei ületa 0,3 tingtonni, võib jääda arvesse võtmata; 2.4.2. vahemikus 10 kuni 100 täpsusega 1; 2.4.3. vahemikus 100 kuni 1000 täpsusega 10 ja 2.4.4. üle 1000 täpsusega 100 ühikut. 3. C-kategooria ohtlik ettevõte 3.1. C-kategooria ohtlik ettevõte on ettevõte, milles käideldakse ohtlikke kemikaale summaarse ohtlikkuse alammäärast suuremas koguses, kuid samaaegselt käideldavate kemikaalide summaarse ohtlikkuse määr ei ületa selle kategooria ohtliku ettevõtte summaarse ohtlikkuse suurimat lubatavat määra. 3.2. C-kategooria ohtliku ettevõtte jaoks on: summaarse ohtlikkuse alammäär SOM = 2,0 tingtonni ja summaarse ohtlikkuse suurim lubatav määr SOM = 5000 tingtonni. 4. Käitlemiseks lubatud kemikaalide piirkoguse määramine B-kategooria ohtlikus ettevõttes 4.1. B-kategooria ohtlik ettevõte on suurõnnetuse ohuga ettevõte, milles käideldavate ohtlike kemikaalide summaarne kogus ületab künniskoguse või summaarse ohtlikkuse määr on suurem kui 5000 tingtonni, kuid ei ületa käitlemiseks lubatud ohtliku kemikaali piirkogust. 4.2. Kui B-kategooria ohtlikus ettevõttes samaagselt käideldavate samasse kemikaalide rühmitisse kuuluvate ohtlike kemikaalide kogus on suurem künniskogusest järgmisel viisil

, siis ei tohi see samade kemikaalide jaoks olla suurem kehtestatud piirkogusest järgmisel viisil

. 4.3. Käesoleva juhendi punkti 4.2 kohase summeerimise korral tuleb arvesse võtta kõik ohtlikud kemikaalid, mille kogus on üle 2% vastava ohtliku kemikaali künniskogusest ja vahekaugused nende asukohtade vahel ettevõttes ei ületa 500 meetrit. 4.4. Käesoleva juhendi punkti 1.7 kohase teabelehe ja ettevõtja taotluse alusel määrab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon vastavalt kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697) paragrahvi 13 lõikele 1 ettevõttele käitlemiseks lubatud ohtlike kemikaalide piirkoguse nii, et on täidetud järgmine tingimus

. 4.5. Ettevõttele, kus käesoleva juhendi punkti 4.2 kohane summa

on 1,0 või väiksem sellest, võib käesoleva juhendi punkti 4.4 kohast käitlemiseks lubatud ohtlike kemikaalide piirkogust määrata summaarse ohtlikkuse määrana tingtonnides, kuid mitte üle 50 000 tingtonni. 5. Käitlemiseks lubatud kemikaalide piirkoguse määramine A-kategooria ohtlikus ettevõttes 5.1. A-kategooria ohtlik ettevõte on suurõnnetuse ohuga ettevõte, milles alljärgnevate tingimuste täitmise korral on lubatud käidelda ohtlikke kemikaale koguses, mis ületab B-kategooria ohtlikus ettevõttes käitlemiseks lubatud kemikaalide piirkoguse. 5.2. Käitlemiseks lubatud ohtlike kemikaalide piirkoguse määramiseks peab Tehnilise Järelevalve Inspektsioon moodustama komisjoni, kuhu ühe liikmena peab kuuluma kohaliku päästeasutuse esindaja, kelle piirkonnas ohtlik ettevõte asub. 5.3. Vastavalt kemikaaliseaduse paragrahvi 13 lõikele 1 peab ettevõtja komisjonile esitama käesoleva juhendi punkti 1.7 kohase ohutusaruande ja järgmise lisateabe, kui see teave ei selgu ohutusaruandest: -- teave ettevõtte varasema kogemuse kohta ohtlike kemikaalide käitlemisel; -- käideldavate kemikaalide ohtlikkus ja ohtude koosmõju võimalus; -- töötajate kvalifikatsiooni tase; -- siseministri poolt kehtestatud korra kohaselt tehtud riskianalüüsi tulemused võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse kohta; -- panga või kindlustusseltsi tagatise või vastutuskindlustuse suurus võimaliku raskeima tagajärjega suurõnnetuse tekitatud kahju hüvitamiseks. 5.4. Ettevõtja peab esitama taotluse käitlemiseks lubatud kemikaalide piirkoguse määramiseks Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile. 5.5. Komisjonil on õigus nõuda lisateavet 30 kalendripäeva jooksul pärast käesoleva juhendi punktis 5.3 mainitud teabe kättesaamist. 5.6. Komisjonil on õigus vähendada ettevõtja poolt käesoleva juhendi punkti 5.4 kohaselt taotletud käitlemiseks lubatud kemikaalide piirkogust, kui esitatud materjalid ei veena komisjoni ettevõtte ohutuses taotletud kemikaalikoguste käitlemisel. 5.7. Käitlemiseks lubatud ohtlike kemikaalide piirkoguse määramisel tuleb täita tingimus, et kui samaagselt käideldavate samasse kemikaalide rühmitisse kuuluvate ohtlike kemikaalide summaarne kogus vastab tingimusele

või on suurem kui 50 000 tingtonni, siis ei tohi see samade kemikaalide jaoks olla suurem käitlemiseks lubatud ohtlike kemikaalide piirkogustest järgmisel viisil

või ületada määratud summaarse ohtlikkuse suurimat lubatavat määra. 5.8. Käesoleva juhendi punkti 5.7 kohase summeerimise korral tuleb arvesse võtta kõik ohtlikud kemikaalid, mille kogus on üle 2% vastava ohtliku kemikaali piirkogusest, ja sellest väiksemad kogused sel juhul, kui need oma asukoha tõttu võivad ettevõttes algatada suurõnnetuse või vahekaugused kemikaalide asukohtade vahel ettevõttes ei ületa 500 meetrit. 6. Käitlemiseks lubatud ohtlike kemikaalide piirkoguste läbivaatamine 6.1. Kemikaaliseaduse (RT I 1998, 47, 697) paragrahvi 13 lõikes 2 sätestatud juhtudel peab ettevõtja esitama Tehnilise Järelevalve Inspektsioonile vastavalt ettevõtte ohtlikkuse kategooriale teabelehe või ohutusaruande, mille koostamisest või korrigeerimisest ei tohi olla möödunud üle 30 kalendripäeva, ning käitlemiseks lubatud ohtlike kemikaalide piirkoguste uuesti läbivaatamise vajadust ja asjaolusid selgitava teabe. 6.2. Tehnilise Järelevalve Inspektsioonil on õigus nõuda ettevõtjalt lisateavet 30 kalendripäeva jooksul. 6.3. Käesoleva juhendi punktide 6.1 ja 6.2 kohase teabe alusel tuleb määrata uued piirkogused käesoleva juhendi punktide 4 või 5 kohaselt. 7. Kontroll käesoleva juhendi täitmise üle Järelevalvet käesoleva juhendi tätmise üle teostavad vastavalt oma pädevusele Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni ja Tööinspektsiooni inspektorid ning kohaliku päästeasutuse järelevalveinspektorid. Lisa 1 «Ohtlike ettevõtete ohtlikkuse kategooriad, kemikaalide summaarse ohtlikkuse määra ja alammäära arvutamise juhend ning ohtliku kemikaali künniskogus ja käitlemise piirkogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele» juurde Ohtliku kemikaali künniskogus, piirkogus ja ohtlikkusetegur Ohtlik kemikaal Kemikaalide rühmitis Künniskogus, tonni Piirkogus, tonni Ohtlikkusetegur 1 2 3 4 5 Ammooniumnitraat II 350 2500 15 Ammooniumnitraat-väetis II 1250 5000 4 Arseen(III)oksiid, arseen(III)hape ja selle soolad I ei kehtestata 0,1 ei kehtestata Arseen(V)oksiid, arseen(V)hape ja selle soolad I 1 2 5000 Arseentrihüdriid (arsiin) I 0,2 1 25 000 Atsetüleen (etüün) II 5 50 1000 Autobensiin ja teised kerged naftasaadused II 5000 50 000 5 Broom I 20 100 250 Diislikütus ja kütteõli II -- -- 1 Etüleenimiin (dihüdroasiriin) I 10 20 500 Etüleenoksiid (epoksüetaan) II 5 50 1000 Fluor I 10 20 500 Formaldehüüd (metanaal kontsentratsiooniga > = 90%) I 5 50 1000 Fosfortrihüdriid (fosfiin) I 0,2 1 25 000 Hapnik II 200 2000 25 Kantserogeenne aine alljärgnevast loetelust: aminobifenüül ja/või selle soolad, bensidiin ja/või selle soolad, bis(klorometüül)eeter, klorometüülmetüüleeter, dimetüülkarbamüülkloriid, dimetüülnitrosoamiin, heksametüülfosfortriamiid, 2-naftüülamiin ja/või selle soolad ning 1,3-propaansultoon-4-nitrodifenüül I ei kehtestata 0,001 ei kehtestata Karbonüüldikloriid (fosgeen) I 0,3 0,75 15 000 Eriti tuleohtlikud veeldatud gaasid (kaasa arvatud rõhu all veeldatud propaan ja butaan) ja maagaas (metaan) II 50 200 100 Kloor I 10 25 500 Metanool II 500 5000 10 4,4'-Metüleenbis-(2-kloroaniliin) (4,4'-diamino-3,3'-diklorodifenüülmetaan) või selle soolad pulbri kujul I ei kehtestata 0,01 ei kehtestata Metüülisotsüanaat I ei kehtestata 0,15 ei kehtestata Nikliühendid oksiididena või sulfiididena sissehingatava tolmu kujul I 0,2 1 25 000 Alküülplii (tetraetüülplii ja tetrametüülplii) I 5 50 1000 Polüklorodibensofuraanid ja polüklorodibensodioksiinid (kaasa arvatud TCDD) arvutatud TCDD ekvivalendina I ei kehtestata 0,001 ei kehtestata Propüleenoksiid (epoksüpropaan) II 5 50 1000 Püsikindel vedel naftasaadus või naftalaadne valmistis, millest destilleerub 340 oC juures vähem kui 50% ja 370 oC juures vähem kui 95% I -- -- 2 Tolueenisotsüanaat I 10 100 10 Vääveldikloriid I 0,2 1 25 000 Vääveltrioksiid I 15 75 340 Vesinik II 5 50 1000 Vesinikkloriid veeldatud gaasina I 25 250 200 Märkused lisa 1 tabeli juurde Ammooniumnitraat (350/2500) puudutab ammooniumnitraati ja ammooniumnitraadi segusid (välja arvatud ammooniumnitraat-väetised), milles ammooniumnitraatse lämmastiku sisaldus on üle 28 massi% (ammooniumnitraadi sisaldus üle 78%) ning ammooniumnitraadi vesilahust, milles ammooniumnitraadi kontsentratsioon on üle 90 massi%. Ammooniumnitraat-väetised (1250/5000) puudutab ammooniumnitraadil põhinevaid liht- ja liitväetisi, milles lämmastiku sisaldus ammooniumnitraadi tõttu on üle 28 massi% (ammooniumnitraadi sisaldus üle 78%). Liitväetis sisaldab ammooniumnitraati koos fosfor- ja/või kaaliumväetistega. Polüklorodibensofuraanide (CDF) ja polüklorodibensodioksiinide (CDD) arvutamiseks tuleb kasutada rahvusvaheliselt tunnustatud toksilisuse ekvivalentkordajaid (ITEF). Seejuures kasutatakse erinevate isomeeride kirjeldamiseks järgmisi lühendeid: T = tetra, P = penta, Hx = heksa, Hp = hepta ja O = okta. Polüklorodibensodioksiinid ITEF Polüklorodibensofuraanid ITEF 2,3,7,8-TCDD 1 2,3,7,8-TCDF 0,1 1,2,3,7,8-PCDD 0,5 2,3,4,7,8-PCDF 0,5 1,2,3,4,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8-PCDF 0,05 1,2,3,6,7,8-HxCDD 0,1 1,2,3,4,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDD 0,1 1,2,3,7,8,9-HxCDF 0,1 1,2,3,4,7,8,9-HpCDD 0,01 1,2,3,6,7,8-HxCDF 0,1 OCDD 0,001 2,3,4,6,7,8-HxCDF 0,1 1,2,3,4,6,7,8-HpCDF 0,01 1,2,3,4,7,8,9-HpCDF 0,01 OCDF 0,001 Lisa 2 «Ohtlike ettevõtete ohtlikkuse kategooriad, kemikaalide summaarse ohtlikkuse määra ja alammäära arvutamise juhend ning ohtliku kemikaali künniskogus ja käitlemise piirkogus suurõnnetuse ohuga ettevõttele» juurde Ohtliku kemikaalirühma künniskogus, piirkogus ja ohtlikkusetegur Kemikaalirühm Kemikaalide rühmitis Künniskogus, tonni Piirkogus, tonni Ohtlikkusetegur 1 Väga mürgised I 5 20 1000 2 Mürgised I 50 200 100 3 Oksüdeerivad II 50 200 100 4 Plahvatusohtlikud, kemikaali määratleb märkus 1(a) II 50 200 100 5 Plahvatusohtlikud, kemikaali määratleb märkus 1(b) II 10 50 500 6 Tuleohtlikud, kemikaali määratlevad märkus 2(a) ja märkus 2(b)(2) II 5000 50 000 1 7 Väga tuleohtlikud, kemikaali määratleb märkus 2(b)(1) II 50 200 100 8 Eriti tuleohtlikud, kemikaali määratleb märkus 2(c) II 10 50 500 9 Keskkonnaohtlikud, iseloomustavad riskilaused: (1) R 50 Väga mürgine veeorganismidele I 200 500 25 (2) R 51/53 Mürgine veeorganismidele, võib põhjustada pikaajalist veekeskkonda kahjustavat toimet I 500 2000 10 10 Kõik teised, mis ei sobi ülaltoodud liigitusega, kuid on iseloomustatavad riskilausetega: (1) R 14 Reageerib ägedalt veega (kaasa arvatud R 14/15 Reageerib ägedalt veega, eraldades eriti tuleohtlikku gaasi) II 100 500 50 (2) R 29 Kokkupuutel veega eraldub mürgine gaas I 50 200 100 11 Sööbivad I -- -- 10 Märkused lisa 2 tabeli juurde Kemikaalide jaotamise aluseks kemikaalirühmade vahel on sotsiaalministri määrusega kehtestatud ohtlike kemikaalide identifitseerimise, klassifitseerimise, pakendamise ja märgistamise kord (RTL 1998, 372/373, 1610). Tabelis toodud kemikaalirühmad jagunevad kemikaalide rühmitiste vahel alljärgnevalt. I. MÜRGISTE KEMIKAALIDE RÜHMITIS 1 Väga mürgised 2 Mürgised 9 Keskkonnaohtlikud 10 (2) Kokkupuutel veega eraldavad mürgist gaasi 11 Sööbivad II. TULE- JA PLAHVATUSOHTLIKE KEMIKAALIDE RÜHMITIS 3 Oksüdeerivad 4 Plahvatusohtlikud märkusega 1 (a): -- aine või valmistis, mis võib plahvatada löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel (riskilause R 2); -- pürotehniline aine või ainete segu, mis on kavandatud soojuse, valguse, heli, gaasi või suitsu või nende nähtuste kombinatsiooni saamiseks mitteplahvatusliku eksotermilise keemilise reaktsiooni abil; -- toode sisaldab plahvatusohtlikku või pürotehnilist ainet või valmistist 5 Plahvatusohtlikud märkusega 1 (b): -- aine või valmistis, mis on eriti plahvatusohtlik löögi, hõõrdumise, tule või muu süttimisallika toimel (riskilause R 3) 6 Tuleohtlikud märkusega 2(a) ja 2(b)2: -- tuleohtlik vedelik, mille leekpunkt on kuni 60 oC (k.a) (riskilause 10); -- väga tuleohtlik vedelik, mille leekpunkt on alla 21 oC ja mis ei ole eriti tuleohtlik (riskilause R 11b) 7 Väga tuleohtlikud märkusega 2(b)1: -- isesüttiv õhu käes (riskilause R 17), mille leekpunkt on alla 60 oC ja on vedelas olekus erilistes käitlemise tingimustes (kõrge rõhk või temperatuur), mis võivad luua suurõnnetuse ohu 8 Eriti tuleohtlikud märkusega 2(c): -- vedelik, mille leekpunkt on alla 0 oC ja keemistemperatuur (või kui on tegemist keemistemperatuuride vahemikuga, siis keemise algpunkt) normaalrõhul on 35 oC või alla selle (riskilause R 12a); -- gaas, mis süttib õhus tavalisel temperatuuril ja normaalrõhul (riskilause R 12b) ning mida hoitakse rõhu all gaasilises või vedelas olekus, välja arvatud käesoleva juhendi lisas 1 mainitud eriti tuleohtlik veeldatud gaas (kaasa arvatud veeldatud propaan ja butaan) ja maagaas (metaan); -- vedelik, mida käideldakse keemistemperatuurist kõrgemal temperatuuril 10 (1) Reageerivad ägedalt veega, eraldades eriti tuleohtlikku gaasi (riskilaused R 14 ja R 14/15)