Sotsiaalminister — Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded — RTL, 2002, 2, 21

Määrus kehtestatakse «Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse» (RT I 2001, 50, 284) § 56 lõike 1 punkti 7 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala Määrus kehtestab tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded üld- ja eriarstiabi ning kiirabi andmisel. § 2. Mõisted Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) tervishoiuteenuse kvaliteet – tervishoiuteenuse omaduste kogum, mis iseloomustab teenuse vastavust kehtestatud nõuetele, kaasaja teadmistele, olemasolevatele ressurssidele, on patsiendi heaolule ja tervisele maksimaalselt kasulik ning minimaalse riskiga; 2) tervishoiuteenuste kvaliteedisüsteem – tervishoiuteenuse osutaja organisatsiooniline struktuur, ressursid, vastutus ja plaanipärane tegevus kvaliteedi tagamisel; 3) kvaliteedi tagamine – kõik planeeritud ja süstemaatilised toimingud, mis on vajalikud kvaliteetse tervishoiuteenuse tagamiseks; 4) professionaalne kvaliteet – tervishoiuteenuse osutamisel maksimaalselt eeldatava tulemuse ja toimingute vastavus kutse- ja erialastele nõuetele ning patsiendi tervise seisundi vajadustele; 5) kliiniline audit – tervishoiuteenuse osutaja kliinilise tegevuse sõltumatu kontrollimine eesmärgiga süstemaatiliselt ja kriitiliselt analüüsida diagnostiliste ning raviprotseduuride vastavust kehtestatud nõuetele ja tulemusi patsiendi tervise seisukohalt; 6) pädevus – tervishoiutöötaja tõendatud võime rakendada tervishoiuteenuse osutamisel vajalikke oskusi ja teadmisi; 7) patsient – isik, kellele osutatakse tervishoiuteenust; 8) riski juhtimine – tervishoiuteenuse osutamisega kaasnevate riskide määratlemine, analüüs ja reguleerimine; 9) kvaliteedikäsiraamat – dokument, milles talletatakse ja kirjeldatakse tervishoiuteenuse osutaja kvaliteedisüsteemi korraldust, eesmärke, rakendatud abinõusid ja tulemusi ning mis võimaldab jooksvalt ja perioodiliselt hinnata kvaliteedi tagamise efektiivsust. 2. peatükk TERVISHOIUTEENUSE KVALITEEDI TAGAMISE NÕUDED 1. jagu Tervishoiuteenuse kvaliteedi tagamise üldnõuded § 3. Tervishoiuteenuse osutaja kohustused (1) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud: 1) pidama kvaliteedikäsiraamatut, mille alusel esitatakse Tervishoiuametile aruandeaasta lõpus kokkuvõte kvaliteedisüsteemi organisatsiooni korralduse ja tegevuste ning kvaliteedi tagamise tulemustest; 2) vastutama tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise eest ning kandma kvaliteedisüsteemi loomise ja tegevusega seotud kulud. (2) Tervishoiuamet arvestab tervishoiuteenuse osutajale tegevusloa väljastamisel ja kehtetuks tunnistamisel kvaliteedisüsteemi olemasolu ja selle vastavust käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele. § 4. Tervishoiuteenuse osutaja pädevuse nõuded Tervishoiutöötajate kutse- ja erialaühendused töötavad välja tervishoiuteenust osutavate tervishoiutöötajate pädevuse nõuded ja hindavad perioodiliselt tervishoiuteenust osutavate tervishoiutöötajate vastavust pädevuse nõuetele. 2. jagu Nõuded tervishoiuteenuste kvaliteedisüsteemile § 5. Tervishoiuteenuste kvaliteedisüsteemi üldnõuded Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud välja töötama ja rakendama tervishoiuteenuste kvaliteedisüsteemi (edaspidi kvaliteedisüsteem), mis peab hõlmama järgmisi tegevusi: 1) patsientide rahulolu hindamine; 2) tervishoiuteenuste osutamisel kaasneva riski juhtimine; 3) professionaalse kvaliteedi tagamine; 4) organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi tagamine. § 6. Kohustused patsientide rahulolu tagamisel ja tervishoiuteenuste osutamisega kaasneva riski juhtimisel (1) Patsientide rahulolu tagamisel ja tervishoiuteenuste osutamisega kaasneva riski juhtimisel on tervishoiuteenuse osutajale kohustuslikud järgmised tegevused: 1) patsiendi rahulolu analüüs ja hindamine; 2) kaebuste registreerimine, lahendamine ja patsiendile tagasiside andmine. (2) Tervishoiuteenuste osutaja peab välja töötama kaebuste registreerimise ja lahendamise korra ning teavitama oma patsiente õigusest pöörduda kaebusega tervishoiutöötajate tegevuse kohta haigekassa piirkondliku struktuuriüksuse, Tervishoiuameti või maavanema poole. (3) Patsienti või teda esindavat isikut peab teavitama patsiendi tervise seisundist, uuringute ja ravi tulemustest ning kaasnenud tüsistustest. (4) Patsiendilt või teda esindavalt isikult tuleb saada teadev nõusolek diagnostika- ja raviprotseduurideks, millega võivad kaasneda riskid. Patsiendi nõusolek dokumenteeritakse ja allkirjastatakse patsiendi või teda esindava isiku poolt ning säilitatakse koos patsiendi tervisekaardi või haiguslooga. (5) Tervishoiuteenuste osutaja peab välja töötama tegevusjuhised tegutsemiseks raviga kaasnenud tüsistuste korral. Tegevusjuhis sätestab patsiendi ja tema omaste või lähedaste või teda esindava isiku teavitamise korra ning raviga kaasnenud tüsistuse dokumenteerimise ja ravi jätkamise või ravi korrigeerimise põhimõtted lähtuvalt kujunenud olukorrast. (6) Tervishoiuteenuste osutaja peab tegema patsientide rahulolu ja kaebuste kokkuvõtte, analüüsi ja arutelu koos tulemuste protokollimisega vähemalt kord aastas. § 7. Tervishoiuteenuse osutaja kohustused professionaalse kvaliteedi tagamisel (1) Eriarstiabi osutaja peab kehtestama tegevusjuhised: 1) haiglanakkuste kontrollimiseks ja vältimiseks; 2) ravimite, sealhulgas antibiootikumide määramiseks koos haigla ravimformulariga; 3) lamatiste vältimiseks ja ravimiseks; 4) vereülekannete tegemiseks; 5) patsiendi operatsioonieelse seisundi hindamiseks; 6) kiirguse kasutamiseks diagnostika- ja raviprotseduuridel. (2) Tervishoiuteenuse osutaja peab dokumenteerima: 1) vereülekannetega seotud tüsistused; 2) ravimite kasutamisel ilmnenud kõrvaltoimed ja teavitama neist Ravimiametit. (3) Anesteesia tegevusluba omav eriarstiabi osutaja peab dokumenteerima anesteesiaga seotud tüsistused ja operatsiooni järgselt tekkinud puhta haava infektsioonid. (4) Üldarstiabi osutaja peab dokumenteerima raviga seoses tekkinud tüsistused. (5) Professionaalse kvaliteedi objektiivseks hindamiseks võib tervishoiuteenuse osutaja: 1) taotleda arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjonilt eksperthinnangut vaidlust tekitanud tervishoiuteenuse osutamise juhtumile; 2) taotleda kutse- või erialaühenduselt tervishoiutöötajate pädevuse hindamist; 3) kasutada kliinilist auditit. § 8. Tervishoiuteenuse osutaja kohustused organisatsiooni töökorralduse ja juhtimise kvaliteedi tagamisel (1) Iga ametikoha jaoks tuleb koostada ametijuhend, milles määratletakse tervishoiutöötaja kohustused, õigused, vastutusala ja koht organisatsioonis. (2) Üldarstiabi ja kiirabi töökorraldus peab vastama sotsiaalministri kehtestatud perearsti ja kiirabibrigaadi tööjuhenditele, ametijuhenditele ning meeskonnatöö tunnustatud põhimõtetele. (3) Tervishoiuteenuse osutaja peab koostama tervishoiutöötajate koolitusplaani, mille kohaselt: 1) tervishoiutöötaja peab käima igal aastal oma erialaga seotud täienduskoolitusel vähemalt 60 tunni ulatuses; 2) tippjuhid ja struktuuriüksuste juhtidena töötavad tervishoiutöötajad peavad lisaks erialasele koolitusele perioodiliselt käima juhtimisalasel koolitusel vähemalt 40 tundi aastas. (4) Eriarstiabi osutaja peab välja töötama koostööplaani oma piirkonna üldarstiabi ja kiirabi osutajatega. (5) Eriarstiabi osutaja peab teavitama patsiendi perearsti konsultatsiooni või ravi tulemustest ja üldarstiabi osutaja peab tagama eriarstile suunatud patsiendi isikuandmetest ja tervise seisundist teabe edastamise. (6) Eriarstiabi osutaja peab tagama tõrgeteta teabevahetuse organisatsioonisiseselt. (7) Kiirabibrigaadi juht on kohustatud tagama patsiendi isikuandmetest ja tervise seisundist teabe edastamise patsiendi transportimisel haiglasse. (8) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud tagama: 1) sotsiaalministri kehtestatud korra kohase tervishoiuteenuste dokumenteerimise; 2) patsiendi isikuandmete kaitse. 3. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 9. Määruse jõustumine (1) Tervishoiuteenuse osutaja peab tervishoiuteenuste kvaliteedisüsteemi rakendama hiljemalt 31. detsembriks 2004. a. (2) Tervishoiuteenust osutavate tervishoiutöötajate pädevuse nõuded tuleb välja töötada hiljemalt 31. detsembriks 2004. a. (3) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a. Minister Eiki NESTOR Kantsler Hannes DANILOV