Justiitsminister — Kohtu registriosakonna kodukord (reglement) — RTL, 51, 701

Määrus kehtestatakse «Kohtute seaduse» (RT 1991, 38, 472; 1993, 1, 2; RT I 1993, 24, 429; 65, 922; 1994, 81, 1382; 86/87, 1487; 94, 1609; 1995, 29, 358; 87, 1540; 1996, 31, 631; 42, 811; 51, 967; 1998, 4, 62; 2000, 35, 219; 51, 321; 2001, 21, 113) paragrahvi 16 lõike 6 ja paragrahvi 35 lõike 3, «Äriseadustiku» (RT I 1995, 26–28, 355; 1998, 91–93, 1500; 1999, 10, 155; 23, 355; 24, 360; 57, 596; 102, 907; 2000, 29, 172; 49, 303; 55, 365; 57, 373; 2001, 34, 185) paragrahvi 25 lõike 2, paragrahvi 67 lõike 1, paragrahvi 525 lõike 2 ja paragrahvi 541 lõike 2, «Mittetulundusühingute seaduse» (RT I 1996, 42, 811; 1998, 96, 1515; 1999, 10, 155; 23, 355; 67, 658; 2000, 55, 365; 88, 576) paragrahvi 76 ja paragrahvi 111 lõike 2, «Kommertspandiseaduse» (RT I 1996, 45, 848; 49, õiend; 1997, 48, 774) paragrahvi 15 ja paragrahvi 37, «Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse» (RT I 1998, 23, 321; 59, 941; 1999, 10, 149; 2000, 55, 365) paragrahvi 18 lõike 2, paragrahvi 37 lõike 1, paragrahvi 64 lõike 3 ja paragrahvi 77, «Sihtasutuste seaduse» (RT I 1995, 92, 1604; 1996, 42, 811; 1998, 36/37, 552; 59, 941; 1999, 10, 155; 2000, 55, 365) paragrahvi 14 lõike 3 ning «Kinnistusraamatuseaduse» (RT I 1993, 65, 922; 1999, 44, 511; 2001, 21, 113; 31, 171) paragrahvi 771 lõike 2 ja paragrahvi 772 lõike 3 alusel. 1. peatükk REGISTRIOSAKONNA TÖÖKORRALDUS 1. jagu Tööpiirkonnad § 1. Registripiirkonnad Äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit peavad: 1) Lääne-Viru Maakohtu registriosakond nii Lääne-Viru Maakohtu kui ka Ida-Viru Maakohtu, Kohtla-Järve Linnakohtu ja Narva Linnakohtu tööpiirkonna kohta; 2) Pärnu Maakohtu registriosakond nii Pärnu Maakohtu kui ka Saare Maakohtu ja Viljandi Maakohtu tööpiirkonna kohta; 3) Tallinna Linnakohtu registriosakond nii Tallinna Linnakohtu kui ka Harju Maakohtu, Hiiu Maakohtu, Järva Maakohtu, Lääne Maakohtu ja Rapla Maakohtu tööpiirkonna kohta; 4) Tartu Maakohtu registriosakond nii Tartu Maakohtu kui ka Jõgeva Maakohtu, Põlva Maakohtu, Valga Maakohtu ja Võru Maakohtu tööpiirkonna kohta. § 2. Laevakinnistusraamatu pidaja (1) Laevakinnistusraamatut (laevaregistrit ja ehitatavate laevade registrit) peavad §-s 1 nimetatud maa- ja linnakohtute registriosakonnad (edaspidi registriosakond): 1) mere- ja siseveelaevade kohta, mille kodusadam asub nende registripiirkonnas; 2) ehitatavate mere- ja siseveelaevade ning ehitatavate teisaldatavate ujuvvahendite kohta, mida ehitatakse nende registripiirkonnas; 3) teisaldatavate ujuvvahendite kohta, mis asuvad nende registripiirkonnas. (2) Tallinna Linnakohtu registriosakond peab laevakinnistusraamatut ka Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna registripiirkonna kohta. (3) Tartu Maakohtu registriosakond ei pea laevakinnistusraamatut merelaevade kohta. 2. jagu Registriosakonna koosseis § 3. Registriosakonna koosseis (1) Registriosakonna koosseisu kuuluvad registriosakonna juhataja, kohtunikuabid ja tehnilised töötajad. (2) Registriosakonna koosseisu võivad kuuluda registrisekretärid ja kantseleijuhataja. § 4. Registrikohtunik Kohtu esimees määrab kohtunikud, kes registriosakonnas täidavad §-s 10 nimetatud ülesandeid (edaspidi registrikohtunik). 3. jagu Registriosakonna juhataja ja kantseleijuhataja § 5. Juhataja nimetamine (1) Registriosakonna juhatajaks on kohtu esimehe nimetatud kohtunik või kohtunikuabi. (2) Registriosakonna juhataja puudumisel täidab tema kohuseid kohtu esimehe nimetatud kohusetäitja sama kohtu kohtunike või kohtunikuabide seast. (3) Ärakiri registriosakonna juhataja või juhataja kohusetäitja nimetamise ja vabastamise kohta saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks. (4) Registriosakonna juhataja vahetumisel võetakse ja antakse asjaajamine üle kohtu esimehe poolt nimetatud kohtuametniku osavõtul. Üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatakse akt kahes eksemplaris, millest üks jääb registriosakonda ja teine kohtukantseleisse. § 6. Juhataja ülesanded Kohtuniku või kohtunikuabi ülesannete täitmise kõrval on registriosakonna juhataja ülesandeks korraldada registriosakonna tegevust, sealhulgas: 1) kehtestada registriasjade jaotuskord ja vajadusel jaotada pooleliolevaid asju ümber (§ 192–196), samuti kehtestada muude tööülesannete jaotus teenistujate vahel ning registriosakonna teenistujate asendamise kord ning kontrollida selle täitmist; 2) lahendada registriosakonna teenistujate tegevuse peale esitatud kaebusi (§ 71); 3) algatada asenduskaardi avamine, kui registrikaart on hävinud, kadunud või rikutud (äriseadustiku § 451); 4) nõuda registriosakonnas mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud erakondadelt andmete esitamist nende liikmeskonna kohta iga aasta 1. jaanuari seisuga (erakonnaseaduse (RT I 1994, 40, 654; 1996, 37, 739; 42, 811; 1998, 59, 941; 1999, 27, 393) § 81); 5) kehtestada registriosakonna vastuvõtuajad, kui seda pole teinud kohtu esimees (§ 24 lõige 3); 6) teostada registriosakonna arhiivi ülevaatust (§ 82); 7) kehtestada organisatsiooniliste abinõude süsteem, mis tagab registriosakonnas hoitavate dokumentide säilivuse ning süüdlase kindlakstegemise dokumentide rikkumise, hävimise ja kadumise korral; 8) vajaduse korral kehtestada täiendavate organisatsiooniliste abinõude süsteem, mis tagab arvutisse sisestatud registriandmete säilivuse, välistab nende pädevusevälise töötlemise ning pädevusevälise tutvumise (§ 338); 9) korraldada kohtunike ja registriosakonna teenistujate nõupidamisi praktika ühtlustamiseks ja kogemuste vahetamiseks vähemalt üks kord kuus (see nõue ei kehti ajavahemikus 1. juunist 31. augustini); 10) kontrollida registriosakonna teenistujate osavõttu neile vastava kohtu või Justiitsministeeriumi poolt korraldatavast täiendusõppest (§ 22); 11) kehtestada registriosakonna pitsati, templite ja dokumendiblankettide kasutamise kord. Registriosakonnal on oma nimega ja väikese riigivapi kujutisega pitsat; 12) korraldada registriosakonna pitsatijäljendi ja kandele allakirjutamiseks pädevate isikute allkirjanäidiste saatmist teistele registriosakondadele ja Justiitsministeeriumile (äriseadustiku § 26); 13) korraldada käesolevas kodukorras nimetatud ärakirjade saatmist Justiitsministeeriumile (§ 5 lg 3, § 24 lg 3, § 71 lg 3, § 72 lg 2, § 82 lg 2, § 285 lg 2); 14) lubada siis, kui ajutiselt ei ole võimalik pidada elektroonilist laevakinnistusraamatut, teha kandeid paberil peetavasse laevakinnistusraamatusse (kinnistusraamatuseaduse § 7717); 15) teha kohtu esimehele ja haldusdirektorile esildisi registriosakonda puudutavates küsimustes. § 7. Osakonnajuhataja lisatasu Registriosakonna juhatajale võidakse maksta osakonna juhatamise eest lisatasu kohtu esimehe määratud ulatuses. § 8. Kantselei juhataja staatus (1) Kui kohtu koosseisus on ette nähtud registriosakonna kantselei juhataja ametikoht, nimetab kohtu esimees registrisekretäride seast kantselei juhataja. (2) Kantselei juhataja allub vahetult registriosakonna juhatajale. (3) Registriosakonna juhataja määrab, millised registrisekretärid ja tehnilised töötajad alluvad vahetult kantselei juhatajale. § 9. Kantselei juhataja põhiülesanded (1) Kantselei juhataja põhiülesanne on korraldada registriosakonna kantselei tegevust, sealhulgas: 1) tagada tõhus töökorraldus dokumentide vastuvõtmise, registriga tutvumise, ärakirjade väljastamise ja arhiivipidamise alal; 2) täita registriosakonna juhataja asemel § 6 punktides 12 ja 13 nimetatud ülesandeid; 3) tagada § 6 punktides 7, 8 ja 11 nimetatud abinõude täitmine; 4) kontrollida, kuidas talle vahetult alluvad teenistujad täidavad oma ametikohustusi. (2) Tööülesannete jaotuse kantselei juhatajale alluvate teenistujate vahel ja nende vastastikuse asendamise korra kehtestab registriosakonna juhataja kantselei juhataja ettepanekul. (3) Registrisekretäri ametikohustustest võib kantselei juhataja täita § 12 punktides 3, 4, 5 ja 7 nimetatud ülesandeid ning seda ulatuses, mis ei sega tal kantselei tegevuse korraldamist. 4. jagu Registrikohtunik ja kohtunikuabi § 10. Registrikohtuniku põhiülesanded (1) Kohtuniku põhiülesanded registrikohtunikuna on: 1) otsustada kande- ja kinnistamisotsuse ning registriasjaga seotud kohtumääruse (edaspidi lahend) tegemine; 2) selgitada kohtunikuabidele ja registrisekretäridele oma seisukohti registriasjade lahendamisel; 3) juhendada ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikuabi kandidaate; 4) vaadata läbi vastulaused, mille kohtunikuabi on jätnud rahuldamata või rahuldanud osaliselt. (2) Registrikohtuniku kirjalikud seisukohad, mida ta on avaldanud konkreetse registriasja lahendamise kohta, köidetakse vastavasse registri- või laevatoimikusse. Registrikohtuniku üldised seisukohad registriasjade lahendamise kohta köidetakse eraldi toimikusse, mis peab olema kõigile registriosakonna töötajaile kättesaadav. § 11. Kohtunikuabi põhiülesanded Kohtunikuabi põhiülesanded on: 1) otsustada lahendi tegemine, kui see õigus on talle seaduse alusel antud; 2) koostada registrikohtunikule lahendite eelnõusid, sisestada registrikohtuniku poolt tehtud lahendid arvutiandmebaasi; 3) allkirjastada registrikanne ja märge pärast selle kande- või kinnistamisotsusele vastavuses veendumist; 4) algatada laevakinnistusregistri asendusosa sisseseadmise menetlus; 5) teha äriseadustiku §-des 45 ja 46 nimetatud märkeid ja kandeid; 6) vaadata vajadusel läbi toimikusse köidetavaid dokumente, mis ei ole aluseks kande tegemisele (majandusaasta aruanded, nõukogu liikmete andmed jne); 7) kinnitada ärakirju või väljatrükke; 8) allkirjastada lipudokumente ja laevakinnistusraamatust kustutamise tõendeid; 9) parandada laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 54 alusel laevakinnistusraamatusse kantud andmeid kinnistamisotsust tegemata; 10) anda tõendeid vastavalt äriseadustiku § 28 lõikele 4; 11) otsustada registri- ja laevatoimikuga tutvuda soovija huvi õigustatuse üle; 12) järgida, et toimikud vastaksid käesolevas kodukorras ettenähtud nõuetele; 13) rakendada hoiatus- ja sunnivahendeid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise korral, samuti äriühingute vara vähenemise puhul alla seadusega lubatud alampiiri. 14) juhendada ettevalmistusteenistuses olevaid kohtunikuabi kandidaate ning notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikante. 5. jagu Registrisekretär § 12. Registrisekretäri põhiülesanded (1) Registrisekretäri põhiülesanded on: 1) allkirjastada ettenähtud korras registrikandeid ja märkeid; 2) teha äriseadustiku §-des 45 ja 46 nimetatud märkeid ja kandeid; 3) kinnitada väljastatavaid ärakirju või väljatrükke; 4) anda tõendeid vastavalt äriseadustiku § 28 lõikele 4; 5) otsustada registri- ja laevatoimikuga tutvuda soovija huvi õigustatuse üle; 6) vaadata vajadusel läbi ilma kandeotsuseta toimikusse köidetavaid dokumente (majandusaasta aruanded, nõukogu liikmete nimekirjad jm); 7) hoiatada asjaosalisi isikuid registriosakonnale valeandmete esitamise ning ettenähtud andmete esitamata jätmise korral, samuti äriühingute vara vähenemise puhul alla seadusega lubatud alampiiri; 8) jälgida, et toimikud vastaksid käesolevas kodukorras ettenähtud nõuetele; 9) juhendada notarikandidaatidest ja üliõpilastest praktikante. § 13. Registrisekretäri menetluspädevus registriasjades (1) Registrisekretär võib vaadata läbi avaldusi ning koostada registrikohtunikule ja kohtunikuabile kandeotsuste ja kohtumääruste eelnõusid järgmistes registriasjades: 1) äriregistri A-osas kannete tegemine (välja arvatud ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise kohta); 2) äriregistri B-osas kannete tegemine, mis ei kuulu äriseadustiku §-de 29 ja 57 alusel avaldamisele; 3) mittetulundusühingu ja sihtasutuse aadressi ja asukoha kohta, juhatuse liikmete, likvideerijate ja pankrotihaldurite isikuandmete kohta, juhatuse liikmete ja likvideerijate esindusõiguse korra kohta, põhikirja muutmise kohta ning sihtasutuse eesmärgi kohta registrisse kantud andmete muutmine; 4) äriseadustiku § 33 lõike 71 alusel kommertspandiregistrisse kantud andmete muutmine. (2) Registriosakonna juhataja võib kehtestada, et registrisekretäri koostatud kohtumääruse ja avalduse rahuldamata jätmise või osalise rahuldamise kandeotsuse vaatab enne registrikohtunikule allakirjutamiseks esitamist täiendavalt läbi kohtunikuabi. § 14. Registrisekretäri menetluspädevuse laiendamine (1) Kui registrisekretär on olnud ametis vähemalt kolm kuud ning ilmutanud ametialast võimekust ja kohusetundlikkust, võib justiitsminister kohtu esimehe ettepanekul lubada laiendada tema menetluspädevust muude registriasjade menetlemise õigusega. (2) Lõike 1 alusel laiendatud registrisekretäri menetluspädevus võib hõlmata kõiki registriasju, välja arvatud §-des 16 ja 17 nimetatud registriasjad. § 15. Registrisekretäri kohustus pöörduda registrikohtuniku või kohtunikuabi poole Registrisekretär peab registriasja menetlemise katkestama ja pöörduma suuniste saamiseks registrikohtuniku või kohtunikuabi poole, kui: 1) ta soovib kõrvale kalduda talle teadaolevast registrikohtuniku seisukohast; 2) registriasja menetlemises ilmnevad õiguslikud raskused. § 16. Registrisekretäri menetluspädevuse piirangud Registrisekretäri menetlusse ei saa anda järgmisi registriasju: 1) aktsiaseltsi, tulundusühistu, filiaali, mittetulundusühingu ja sihtasutuse registrisse kandmine; 2) juriidiliste isikute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine; 3) äriseadustiku §-dest 59–61 tulenevad registriasjad; 4) välismaa õiguse rakendamisega seotud registriasjad; 5) laevakinnistusraamatu asjad. § 17. Registrisekretäri taandus Registrisekretär peab registriasja andma registriasjade jaotuskorra alusel teise isiku menetlusse, kui on alust kahelda tema erapooletuses, sealhulgas siis, kui ta ise või tema sugulane või hõimlane on registriasja suhtes: 1) füüsilisest isikust ettevõtjaks; 2) täis- või usaldusühingu osanikuks, registrisse kantud esindama volitatud isikuks või prokuristiks; 3) osaühingu, aktsiaseltsi või tulundusühistu asutajaks, juhatuse või nõukogu liikmeks, prokuristiks või audiitoriks; 4) välismaa äriühingu, kelle filiaal on äriregistrisse kantud või kandmisel, seadusjärgseks esindajaks, filiaali juhatajaks või prokuristiks; 5) mittetulundusühingu või sihtasutuse asutajaks või juhatuse liikmeks või sihtasutuse nõukogu liikmeks või mittetulundusühingute seaduse §-s 31 nimetatud mittetulundusühingu organi liikmeks või sihtasutuse audiitoriks. § 18. Registrisekretärile tehnilise sekretäri ülesannete andmine (1) Registriosakonna juhataja võib vajaduse korral anda registrisekretärile tehnilise sekretäri ülesandeid, vähendades võrdeliselt tema töökoormust registriasjade menetlemisel. (2) Paragrahvi 21 kohaldatakse ka registrisekretäride suhtes. 6. jagu Tehniline töötaja § 19. Tehnilise sekretäri ülesanded Tehnilise sekretäri ülesanne on: 1) kande- ja kinnistamisotsuse ning kohtumääruse täitmiseks vajalike tehniliste toimingute tegemine; 2) tehniliste abiregistrite (registripäevik, registriga tutvumise ja ärakirjade raamat, kaebuste päevik, majandusaasta aruannete päevik, arhiivipäevik jm) pidamine; 3) registriosakonna arhiivi pidamine; 4) registriosakonna juhataja, registrikohtunike, kohtunikuabide ja registrisekretäride abistamine registrite pidamisel; 5) väljasaadetavate kirjade postitamine ning saabunud kirjade arvelevõtmine ja kätteandmine. § 20. Teised tehnilised töötajad Tehnilise sekretäri ülesannete täitmiseks võib registriosakonnas tööle võtta ka kitsama ala tehnilisi töötajaid (arhivaar, andmesisestaja, paljundaja, postisaatja jne). § 21. Teabe andmine tehnilise töötaja poolt (1) Dokumente vastuvõttev või väljastav tehniline töötaja jagab isikutele ja asutustele teabelehti ning peab andma kohapeal, samuti telefoni ja elektronposti teel teavet järgmistes küsimustes: 1) registriosakonna tööpiirkonna ulatus; 2) registriosakonnas peetavate registrite loetelu; 3) registriosakonna vastuvõtuajad ja vastuvõtukord; 4) ärakirjade, väljatrükkide, tõendite ja lipudokumentide väljastamise kord; 5) registriosakonna ja Justiitsministeeriumi Registrikeskuse ametlik elektronposti aadress; 6) lahenditest asjaosalistele teatamise kord; 7) tasumisele kuuluvate riigilõivude määrad ning tasumise kord; 8) notari ametitoimingud registriasjade ajamisel; 9) Justiitsministeeriumi Registrikeskuse infotelefoni number. (2) Tehnilisel töötajal on keelatud muu õigusliku teabe andmine. 7. jagu Täiendusõpe § 22. Täiendusõppes osalemise kohustus Registriosakonna teenistujad on kohustatud osa võtma nende jaoks kohtu või Justiitsministeeriumi poolt korraldatavast täiendusõppest. 8. jagu Vastuvõtt § 23. Registriosakonna teabe nähtavale kohale väljapanek Teave vastuvõtuaegade, ametliku elektronposti aadressi, registriosakonna tööpiirkonna, riigilõivu tasumise korra ja registriosakonnas peetavate registrite kohta pannakse registriosakonna ruumides või selle sissekäigu juures nähtavale kohale. § 24. Isikute vastuvõtuajad (1) Registriosakonnal on vastuvõtuaeg kandedokumentide vastuvõtuks, registriga tutvumiseks ning dokumentide väljastamiseks igal tööpäeval vähemalt neli tundi. Lääne-Viru Maakohtu registriosakonna vastuvõtuaeg on vähemalt neljal tööpäeval nädalas, vähemalt neli tundi päevas. (2) Laevakinnistusraamatu kinnistamisavalduste vastuvõtt ning laeva lipudokumentide väljastamine toimub igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses. (3) Vastuvõtuajad kinnitab kohtu esimees, ärakiri vastuvõtuaegade kinnitamise kohta saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks. (4) Külastajatele on sissepääsuks avatud vaid dokumentide vastuvõtmiseks, registriga tutvumiseks ning ärakirjade väljastamiseks ettenähtud ruumid. Registriosakonna muudesse ruumidesse lubatakse külastajaid vaid põhjendatud vajadusel ning selle registriosakonna teenistuja nõusolekul ja vastutusel, kelle juurde nad minna soovivad. § 25. Notar avaldaja esindajana (1) Notar, kes on tõestanud registriosakonnale esitatud avalduse sisu või allkirjad, loetakse volitatuks esindama avaldusele allakirjutanud isikuid registriosakonnas. (2) Notaril ning tema poolt volitatud notaribüroo töötajal võimaldatakse registriosakonda dokumente esitada, registritega tutvuda, tellida ja saada kätte ärakirju ja tõendeid igal tööpäeval kogu tööaja ulatuses. (3) Notari soovil saadetakse § 55 lõikes 1 nimetatud ärakiri posti teel tema büroosse või antakse kohapeal kätte. (4) Notaril on õigus tellida registrikaardi ja laevakinnistusregistriosa kinnitamata ärakirja, põhikirja kinnitamata ärakirja ning § 49 nimetatud tõendit telefoni, telefaksi või elektronposti teel. Ärakiri või tõend saadetakse notaribüroosse telefaksi teel. Ärakiri või tõend saadetakse notaribüroosse samal tööpäeval, kui tellimust sisaldav telefaks saadeti enne kella 12.00. Kui tellimus saadeti pärast kella 12.00, siis saadetakse ärakiri või tõend hiljemalt järgmisel tööpäeval. (5) Kui notar edastas äri-, avaliku, registri- või laevatoimikuga tutvumise taotluse telefonitsi, telefaksiga või elektronposti teel enne kella 12.00, siis tuleb notarile või tema poolt volitatud notaribüroo töötajale toimikuga tutvumist võimaldada samal tööpäeval. Kui taotlus saadeti pärast kella 12.00, siis võimaldatakse tutvumist hiljemalt järgmisel tööpäeval. § 26. Dokumentide vastuvõtmise õigus (1) Registriosakonnale esitatavaid dokumente võib kohapeal vastu võtta ainult registriosakonna juhataja poolt määratud teenistuja ainult vastuvõtuajal. (2) Posti teel esitatud dokumente võib vastu võtta ainult registriosakonna juhataja poolt määratud teenistuja. § 27. Vastuvõtupealdis (1) Registriosakonnale esitatud dokumentidele tehakse viivitamatult vastuvõtupealdis, milles märgitakse: 1) vastuvõtmise päev, kuu ja aasta; 2) esitatud dokumentide lehtede koguarv; 3) vastuvõtja nimi ja allkiri. (2) Vastuvõtupealdis tehakse põhidokumendi (avalduse, vastulause, majandusaasta aruande vm) esimese lehekülje ülanurka. Kõikidele teistele lehtedele peab vastuvõtupealdise täitnud isik andma oma allkirja või lööma kuupäevaga nurgatempli. Kui dokumendi lehed on notari poolt kinni nööritud ja pitseeritud, antakse allkiri vaid esimesele leheküljele. (3) Dokumentide elektroonilise esitamise korral asendab vastuvõtupealdist dokumentide arvelevõtmine registripäevikus, mille kohta arvelevõtja annab elektroonilise allkirja (sisestab arvelevõtu korralduse ja isikliku salasõna). § 28. Riigilõivu tasumise kontrollimine elektrooniliselt (1) Kui riigilõiv on tasutud Internetipangas või makseterminalis, kontrollib registriosakonna juhataja poolt määratud registriosakonna töötaja riigilõivu tasumist elektrooniliselt. (2) Kontrollimist kinnitab riigilõivu tasumist kontrollinud töötaja vastuvõtupealdise juures märkusega tasutud riigilõivu summa kohta või riigilõivu tasumata jätmise kohta, millele lisab oma allkirja ning kontrollimise kuu, päeva ja aasta. § 29. Vastuvõetud dokumentide arvelevõtmine Vastuvõetud dokumendid kantakse viivitamatult kas registripäevikusse, laevakinnistuspäevikusse, majandusaasta aruannete päevikusse või kaebuste päevikusse, või kui need ei kuulu päevikusse kandmisele, siis võetakse arvele kirjavahetuse registreerimiseks ettenähtud korras. § 30. Tõendi väljastamine dokumentide esitajale Dokumentide esitaja soovil väljastab dokumente vastuvõtnud teenistuja pärast vastuvõtupealdise tegemist tõendi, mis sisaldab: 1) registriosakonna nime; 2) dokumentide esitaja nime; 3) nõudmisel esitatud dokumentide loetelu; 4) vastuvõetud lehtede koguarvu; 5) dokumente vastuvõtnud teenistuja ametinimetust, nime, allkirja ning vastuvõtmise päeva, kuud ja aastat. § 31. Dokumentide vastuvõtmata jätmine (1) Avaldus ja sellele lisatud dokumendid jäetakse vastu võtmata, kui: 1) allkirjad avaldusel ei ole notariaalselt või sellega võrdsustatud korras kinnitatud; 2) on ilmne, et avaldusele ei ole lisatud seaduses ettenähtud dokumente; 3) on esitatud võõrkeelsed dokumendid ilma notariaalselt kinnitatud või sellega võrdsustatud korras kinnitatud eestikeelse tõlketa; 4) avaldusele ei ole lisatud tõendit seaduses ettenähtud riigilõivu tasumise kohta (välja arvatud juhul, kui riigilõiv on tasutud Internetipanga või makseterminali kaudu või kanne või märge on riigilõivuvaba); 5) avaldus või sellele seaduse kohaselt lisatud dokumendid ei ole loetavad. (2) Kui dokumentide vastuvõtja arvates ei ole avaldusele lisatud kõiki seaduses ettenähtud dokumente, aga avalduse esitaja arvates on, siis tuleb dokumendid vastu võtta, välja arvatud juhul, kui äriseadustiku § 50 lõikest 2 tulenev vastuvõtmata jätmise alus on ilmne. § 32. Dokumentide põhjalikum uurimine vastuvõtul Dokumente vastuvõttev teenistuja ei ole kohustatud uurima dokumente § 31 lõikes 1 loetletud nõuetest põhjalikumalt. § 33. Õiendi väljastamine dokumentide vastuvõtmata jätmise korral (1) Kui avaldus jäetakse § 31 lõike 1 alusel vastu võtmata, siis väljastatakse esitajale tema soovil õiend, mis sisaldab: 1) registriosakonna nime; 2) dokumentide esitaja nime ning esitamise päeva, kuud ja aastat; 3) dokumentide vastuvõtmata jätmise põhjust ning viidet äriseadustiku §-le 50; 4) õiendi väljastanud teenistuja ametinimetust, nime, allkirja. (2) Kui posti teel esitatud avaldus jäetakse § 31 lõike 1 alusel vastu võtmata, siis tagastatakse nad avaldajale lihtkirjaga, millele lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud õiend. § 34. Dokumentide vastuvõtmata jätmise keeld (1) Avaldusele lisatud dokumente ei või jätta vastu võtmata põhjendusel, et seadus ei nõua nende esitamist. (2) Avaldus ja lisatud dokumendid, millega taotletakse laevakinnistusraamatusse kande või märke tegemist, tuleb vastu võtta. § 35. Kandedokumentide juurdetoomine, avalduse muutmine ja tagasivõtmine (1) Kuni kande- või kinnistamisotsuse tegemiseni võib avaldaja esitada sama asja kohta täiendavaid dokumente, sealhulgas avalduse muutmise avalduse ning avalduse tagasivõtmise avalduse. (2) Kui notarit on volitatud laevakinnistamisavaldust tegema ja ta on selle esitanud, siis on avalduse tagasivõtmise õigus kas ainult sellel notaril või ühel tehinguosalisel teiste osaliste notariaalselt kinnitatud allkirjadega nõusolekul. § 36. Dokumentide saatmine ühest registripiirkonnast teise Seaduses ettenähtud juhtudel saadab registriosakond kande tegemiseks vajalikud dokumendid teise registriosakonda. Sel juhul lisatakse dokumentidele saatekiri, millele kirjutab alla registrikohtunik, kohtunikuabi või registrisekretär. § 37. Kandedokumentide tagastamine (1) Kui äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri või kommertspandiregistri kandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kandeotsuse tegemist tagasi, siis avaldust ja sellele lisatud dokumente ei tagastata. (2) Kui laevakinnistamisavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne kinnistamisotsuse tegemist tagasi, võib avalduse esitamiseks õigustatud isikule tema soovil tagastada avaldusele lisatud originaaldokumendid. (3) Lõikes 2 nimetatud dokument tagastatakse allkirja vastu. Tagastatud dokumendist teeb tagastamise otsustanud kohtunikuabi kinnitatud ärakirja, mis köidetakse vastavasse toimikusse. Nende ärakirjade tegemist ei kanta registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse. (4) Lõikes 3 nimetatud ärakirja tõestanud teenistuja lisab ärakirjale märkuse originaaldokumendi tagastamise asjaolude kohta. § 38. Teabe väljastamispiirang menetlustähtaja jooksul Registriosakonna teenistujad ja võrguhooldaja ei tohi seaduses sätestatud menetlustähtaja jooksul anda teavet selle kohta, kes konkreetset registriasja menetleb. § 39. Mittetulundusühingute põhikirjade skanneerimine Paberil esitatud mittetulundusühingu põhikirja skanneerib selleks määratud tehniline sekretär või registrisekretär enne dokumentide toimikusse köitmist arvutiandmebaasi ja edastab selle Justiitsministeeriumi Registrikeskusele. 9. jagu Registrite avalikkus ja selle piirangud § 40. Registriandmete otsingu alus (1) Registriga tutvumisel, samuti ärakirjade, väljatrükkide, tõendite ja lipudokumentide tellimisel võib päringu aluseks olla: 1) ärinimi või mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva nimi; 2) ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikood; 3) laeva registrinumber, Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni registri number või kalalaeva pardanumber; 4) laeva omaniku nimi. (2) Lõikes 1 toodud reeglist võidakse kõrvale kalduda üksnes kohtunikuabi või registrisekretäri kirjalikul loal, kui see on vajalik kohtule, järelevalveõiguslikule asutusele või notarile seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Luba köidetakse vastavasse registri- või laevatoimikusse. (3) Lõikes 2 nimetatud eraldi luba ei ole vaja, kui tutvumise kohta tehakse sissekanne registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse. § 41. Registriandmetega kohapeal tutvumine (1) Igaüks võib registriosakonnas kohapeal tutvuda: 1) registrikartoteegiga ja laevakinnistusregistriga; 2) äri- ja avalike toimikutega. (2) Kohus, järelevalveõiguslik asutus, notar ja õigustatud huviga isik võivad registriosakonnas kohapeal tutvuda registritoimiku või laevatoimikuga, samuti tehniliste abiregistritega. Tutvumiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Sellise tutvumise kohta tehakse sissekanne registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse. (3) Tutvumiseks võib ühele isikule korraga anda ainult ühe registrikaardi, laevakinnistusregistriosa, toimiku või päeviku. (4) Tutvumise juures peab pidevalt viibima registriosakonna teenistuja, kes jälgib ja vastutab, et tutvuja ei rikuks dokumente, ei köidaks toimikut lahti ega võtaks dokumente kaasa. Dokumente ja toimikuid tutvujalt tagasi võttes peab ta kontrollima, kas kõik tutvumiseks antud dokumendid on rikkumata kujul alles. (5) Kui registriosakonnast tuleneval põhjusel ei saa isikule tutvumist võimaldada, võtab registriosakonna teenistuja tutvumist soovinud isikult tema kontaktandmed, et kokku leppida uus tutvumisaeg. § 42. Tutvumine arvutiregistri ja elektroonilise laevakinnistusraamatuga (1) Arvutiregistri ja elektroonilise laevakinnistusraamatu puhul, samuti paberregistri dokumentide skanneerimise korral võib kohapeal tutvumine toimuda andmete arvutikuvaril esitamisena või väljatrüki vaatlemisega. (2) Tutvuja võib andmed arvutikuvaril ise esile kutsuda, kui on tagatud, et lubatud tutvumise mahtu ei ületata ning tutvujal ei ole võimalik andmeid muuta, täiendada või kustutada. (3) Arvutiregistri ja elektroonilise kinnistusraamatu korral saab igaüks tutvuda kogu registrikartoteegi ja laevakinnistusregistri andmestikuga, sõltumata sellest, millises registriosakonnas on kanne tehtud. § 43. Kinnitamata ärakiri (1) Igaüks võib tellida registrikaartide, laevakinnistusregistriosade ning äri- ja avalike toimikute dokumentide kinnitamata ärakirju kas registriosakonda ilmudes, telefaksi, posti või elektronposti teel. Sellise ärakirja väljastamist ei märgita registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse. (2) Kohus, järelevalveõiguslik asutus, notar ja õigustatud huviga isik võivad tellida ka registri- ja laevatoimiku kinnitamata ärakirju. Ärakirja väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. Sellise ärakirja väljastamise kohta tehakse sissekanne registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse. (3) Vastavalt tellija soovile antakse kinnitamata ärakiri talle kätte registriosakonnas või posti või telefaksi teel. (4) Kinnitamata ärakiri tehakse valguskoopiana valgele paberile. (5) Kui registriosakonnast tuleneval põhjusel on ärakirja tellimuse täitmine takistatud, võtab registriosakonna teenistuja ärakirja tellinud isikult tema kontaktandmed ärakirja edastamiseks. § 44. Kinnitatud ärakiri (1) Igaüks võib tellida registrikaartide, laevakinnistusregistriosade ning äri- ja avalike toimikute dokumentide kinnitatud ärakirju kas registriosakonda ilmudes, telefaksi, posti või elektronposti teel. (2) Kohus, järelevalveõiguslik asutus, notar ja õigustatud huviga isik võivad tellida ka registri- ja laevatoimiku ning tehnilise abiregistri kinnitatud ärakirju. Ärakirja väljastamiseks annab loa kohtunikuabi või registrisekretär, kui ta on kontrollinud tutvuja isikut või ametit tõendavat dokumenti ning vajadusel tuvastanud õigustatud huvi olemasolu. (3) Kinnitatud ärakirja väljastamine märgitakse alati registriga tutvumise ja ärakirjade väljastamise raamatusse. (4) Kinnitatud ärakirjale tehakse tõestusmärge järgmiste andmetega: 1) kinnitus ärakirja vastavuse kohta algdokumendile; 2) kinnitamise päev, kuu ja aasta; 3) registriga tutvumise ja ärakirjade raamatu sissekande järjekorranumber; 4) ärakirja kinnitanud kohtunikuabi või registrisekretäri allkiri ja nimi, kusjuures allkiri peab olema kirjutatud värvilise kirjutusvahendiga, võimaldamaks eristada originaalärakirja ja selle must-valget valguskoopiat; 5) registriosakonna pitsati jäljend. (5) Kinnitusmärge tehakse viimase kande alla või kui ärakiri koosneb mitmest leheküljest, siis igale leheküljele eraldi, leheküljel olevate kannete alla või murtakse lehed ühte nurka pidi kokku, klammerdatakse ning kokkumurtud nurga peale lüüakse pitsat selliselt, et osa pitsati jäljendist jääks ka murtud nurga all olevale leheküljele. (6) Kinnitusmärke juures ei või midagi parandada ega üle kirjutada. (7) Vastavalt tellija soovile antakse kinnitatud ärakiri talle kätte registriosakonnas, notari kaudu või posti teel. (8) Kui registriosakonnast tuleneval põhjusel on ärakirja tellimuse täitmine takistatud, võtab registriosakonna teenistuja ärakirja tellinud isikult tema kontaktandmed ärakirja edastamiseks. § 45. Turvaelementidega paberi kasutamine kinnitatud ärakirjade väljastamisel Registrikaardi ja laevakinnistusregistriosa kinnitatud ärakiri tehakse valguskoopiana võltsimisvastaste turvaelementide ning kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile. Justiitsministeerium tellib selleks registriosakondadele ühesugused blanketid. § 46. Kinnitatud ärakirja terviklikkus (1) Registrikaardi, laevakinnistusregistriosa ning toimikudokumendi kinnitatud ärakiri peab hõlmama tervet dokumenti. (2) Erandina on lubatud registrikaardi või laevakinnistusregistriosa kinnitatud ärakirjast jätta välja lehekülg, millel ei ole ühtegi kehtivat kannet. See asjaolu tuleb kinnitusmärkes ära märkida. § 47. Avaldusele viitamine laevakinnistusregistriosa ärakirjas Kui laevakinnistusraamatut pidavale registriosakonnale on esitatud avaldus laevakinnistusraamatusse kande või märke tegemise kohta, mille alusel ei ole veel kinnistamisotsust tehtud, siis tuleb laevakinnistusregistriosa kinnitatud ärakirja kinnitusmärkele lisada viide vastava avalduse olemasolule ja esitamisajale. § 48. Elektroonilise registrikaardi ja laevakinnistusregistriosa väljatrükk (1) Arvutiregistri ning elektroonilise laevakinnistusraamatu puhul asendab registrikaardi ning laevakinnistusregistriosa ärakirja väljatrükk ning kinnitatud ärakirja kinnitatud väljatrükk. Väljatrükki ja kinnitatud väljatrükki saab tellida sõltumata sellest, millises registriosakonnas kanne on tehtud. (2) Väljatrükk võib vastavalt tellija soovile sisaldada: 1) väljatrüki tegemise ajal kehtivaid andmeid; 2) nii kehtivaid kui kehtetuid andmeid väljatrüki tegemise seisuga. (3) Kui väljatrüki tellija ei ole selget soovi väljendanud, eeldatakse, et ta soovib väljatrükki, mis sisaldab kehtivaid andmeid väljatrüki tegemise seisuga. (4) Nii kinnitatud kui kinnitamata väljatrüki igale lehele märgib registriosakonnas kasutatav spetsiaaltarkvaraprogramm (edaspidi tarkvaraprogramm) automaatselt kohtu registriosakonna nime, väljatrüki andmete sisalduse (lõige 2), väljatrükkimise kellaaja, päeva, kuu ja aasta, samuti lehekülgede koguarvu ja iga lehekülje järjekorranumbri. (5) Kui väljatrükile on lisatud täiendavaid andmeid, mida seaduse järgi ei kanta registrikaardile (audiitori, nõukogu liikmete ja osanike andmed, asutajate andmed jne), peab nende juures alati olema märge, et neil puudub seadusega tagatud avalik usaldatavus ning registripidaja ei vastuta nende õigsuse eest. (6) Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri väljatrüki juures peab olema märkus, et registrikaardile kantud esindusõiguslikud isikud teostavad oma esindusõigust seadusest tuleneva normaalregulatsiooni põhjal, kui kandes ei ole teisiti märgitud. Märkus peab sisaldama normaalregulatsiooni kirjeldust. Prokuura puhul hõlmab normaalregulatsioon ka äriseadustiku § 16 lõikes 2 toodud esindusõiguse ulatust. § 49. Tõend kande puudumise või muutmatuse kohta (1) Igaüks võib tasuta tellida registriosakonda ilmudes või posti, elektronposti või telefaksi teel tõendit selle kohta, et teatud kannet registris või laevakinnistusraamatus ei ole või et teatud kannet pole muudetud. (2) Tõendile märgitakse: 1) asjaolu, mida tõendatakse; 2) tõendi väljastamise alusena viide äriseadustiku § 28 lõikele 4; 3) väljastamise päev, kuu ja aasta; 4) tõendi väljastanud registriosakonna teenistuja allkiri ja nimi ning registriosakonna pitsati jäljend. (3) Vastavalt tellija soovile antakse tõend talle kätte registriosakonnas kohapeal või posti teel või telefaksi teel. § 50. Tõendite ja ärakirjade väljastamise tähtaeg Tõendid ja ärakirjad väljastatakse tellijale viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Väljastamise tähtaega võib registriosakonna juhataja või kantselei juhataja pikendada kuni 15 tööpäevani. Väljastaja on kohustatud teatama tellijale tähtaja pikendamisest viie tööpäeva jooksul. § 51. Registri- või laevatoimiku sätete kohaldamine (1) Kui äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri esmakandeavaldus jäeti rahuldamata või võeti enne kandeotsuse tegemist tagasi, siis hoitakse kõiki selle dokumente ja võimaldatakse nendega tutvumist registritoimiku kohta sätestatud korras. (2) Kui laevakinnistusregistrisse esmakande tegemise avaldus jäeti rahuldamata või võeti enne kinnistamisotsuse tegemist tagasi, siis hoitakse selle dokumente ja võimaldatakse nendega tutvumist laevatoimiku kohta sätestatud korras. 10. jagu Lahendi ja kande tegemisest teatamine § 52. Asjaosalised, kellele lahendi ja kande tegemisest teatatakse (1) Äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri lahendi ja kande suhtes on asjaosaliseks vastav ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing või sihtasutus. (2) Kommertspandiregistri kande ja lahendi, sealhulgas määruse, suhtes on asjaosaliseks nii pantija kui ka vastav pandipidaja, sõltumata sellest, kumb esitas avalduse. Kande suhtes on asjaosalisteks ka kõik pandipidajad, kelle kasuks on seatud sellest kandest järgmiste järjekohtadega kommertspandid. § 53. Asjaosalised, kellele teatatakse laevakinnistusraamatu lahendist, kandest ja märkest (1) Laevakinnistusraamatu lahendi, kande ja märke suhtes on asjaosaliseks kõik isikud, kelle laevakinnistusregistrisse kantud õigusi see puudutab, samuti isikud, kelle õiguste kohta taotletakse kande või märke tegemist, muutmist või kustutamist. (2) Veeteede Amet on asjaosaline laevakinnistusregistri registriosa 1. ja 2. jao kande suhtes ning 3. jao kande suhtes, kui see puudutab riigivara kasutajat. Veeteede Amet ei ole asjaosaline § 180 lõike 1 punktides 4 ja 5 ning § 184 lõike 1 punktides 5 ja 6 nimetatu suhtes. (3) Kohtutäitur on asjaosaline täituri avaldusel tehtud kande ja märke suhtes. (4) Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitus on asjaosaline laevakinnistusregistri registriosa 1. ja 2. jao kande suhtes. § 54. Lahenditest teatamise tähtajad (1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri lahendi ning kande tegemisest tuleb asjaosalistele teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul arvates registrikande tegemisest või avalduse rahuldamata jätmise otsuse või kohtumääruse allakirjutamisest. (2) Laevakinnistusraamatu lahendi, kande ja märke tegemisest tuleb asjaosalistele teatada viivitamatult, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval arvates registrikande tegemisest või avalduse rahuldamata jätmise otsuse või kohtumääruse allakirjutamisest. § 55. Lahendist ja kandest teatamise kord (1) Lahendist teatamiseks saadetakse selle kinnitatud ärakiri lihtkirjaga kas asjaosalisele või avaldaja soovil notarile, kes edastas registriosakonnale lahendi aluseks olnud avalduse. (2) Asjaosalise postiaadressina käsitletakse tema registrissekantud aadressi või kui seda veel ei ole või see on rahuldamata avalduse kohaselt muutunud, siis aadressi, mille kohta kande tegemist taotleti. (3) Kandest asjaosalisele teatamiseks tehakse vastava kande- ja kinnistamisotsuse ärakirjale märkus kande või märke tegemise kuupäeva kohta ning kui koos kandega on antud registrikood või registrinumber, siis peab märkus sisaldama ka seda. Märkuse teinud teenistuja lisab sellele oma nime ja allkirja. Märkuse juures ei või midagi parandada ega üle kirjutada. (4) Veeteede Ametile ja Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitusele saadetakse kandest teatamiseks võimalikult kiiresti laevakinnistusregistriosa vastava jao või kandeotsuse ärakiri või tehakse vastavad andmed kättesaadavaks elektroonilisel kujul. (5) Kohtutäiturile saadetakse kandest teatamiseks võimalikult kiiresti laevakinnistusregistriosa ärakiri või tehakse lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmed kättesaadavaks elektroonilisel kujul. (6) Arvutiregistri ja elektroonilise laevakinnistusraamatu korral võib lõigetes 1 ja 3 nimetatud andmed teha notarile kättesaadavaks elektroonilisel kujul. (7) Kui kanne või märge on tehtud muu kohtulahendi alusel (§ 259) või Eesti Panga presidendi moratooriumimääruse alusel (§ 119 lõike 1 punkt 4 ja § 121 lõike 1 punkt 9), siis asendab lõigetes 1 ja 3 nimetatud lahendi ärakirja kirjalik teade kande tegemise kohta. Teates märgitakse kande tegemise aeg, kande õiguslik alus ja sisu. (8) Välismaisele hüpoteegipidajale saadetaks lahendist ja kandest teatamiseks lipudokumendi ärakiri. § 56. Kohapeal kätteandmine (1) Enne § 55 lõikes 1 nimetatud ärakirja postitamist vastuvõtuajal registriosakonda ilmunud asjaosalisele või asjaosalise seadusjärgsele või kirjalikult volitatud esindajale võidakse allkirja vastu ärakirja kohapeal kätteandmist võimaldada, kui see ei takista registriosakonna tööd. (2) Dokumentide kätteandja on kohustatud kontrollima kättesaaja isikusamasust ning õigust olla asjaosaliseks või asjaosalise esindajaks. Volitatud esindajate volikirjad tuleb köita vastavasse registri- või laevatoimikusse. (3) Laevaomanikule antakse § 55 lõikes 1 nimetatud ärakiri ning § 57 lõikes 1 nimetatud lipudokument postitamise asemel kohapeal kätte, välja arvatud juhul, kui ta on postitamist soovinud või ei ole järgi tulnud. 11. jagu Laeva lipudokumendid § 57. Lipudokumendi väljastamine (1) Laevakinnistusregistriosa avamisel tuleb väljastada: 1) merelaeva omanikule merelaevatunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 1), ning kui ta seda soovib, siis ka liputunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 2); 2) siseveelaeva omanikule siseveelaevatunnistus (käesoleva kodukorra lisa nr 3). (2) Mere- või siseveelaevatunnistus ning liputunnistus (edaspidi lipudokument) väljastatakse ka siis, kui laevakinnistusregistriosa andmed muutuvad ja registriosakonnale on esitatud senine tunnistus. Sel juhul kriipsutatakse senine tunnistus enne laevatoimikusse köitmist kahe punase diagonaaljoonega läbi ning uuele trükitakse kõik laevakinnistusregistriosa kehtivad andmed. (3) Kui lipudokument on hävinud, kadunud või kasutamiskõlbmatu, väljastatakse laeva omanikule pärast riigilõivu tasumist korduv lipudokument. Korduva lipudokumendi taotlemisel peab laevaomanik registriosakonnale ära andma varemväljastatud lipudokumendi, mis seejärel kriipsutatakse enne laevatoimikusse köitmist kahe punase diagonaaljoonega läbi, või tõendama selle hävimist või kadumist. (4) Lipudokument väljastatakse ühes eksemplaris, sõltumata ühis- või kaasomanike arvust. Kui tegemist on kaas- või ühisomanikega, disponenti ei ole ning asjaosalised ei ole soovinud mere- või siseveelaevatunnistuse saatmist notarile või konsulaarametnikule, siis saadetakse tunnistus: 1) kaasomanikule, kellele kuulub suurim osa laevast; 2) ühisomanike või võrdsete kaasomanike puhul sellele, kelle perekonnanimi on tähestikulises järjestuses esimene. (5) Laevale kasutusvalduse seadmisel väljastatakse lipudokument kasutusvaldajale, mitte omanikule. § 58. Lipudokumendi sisu- ja vorminõuded Lipudokumendile trükitakse ainult kehtivad andmed. (2) Lipudokumendil peavad kajastuma kõik laevanime muutused. (3) Kui mõni käesoleva kodukorra lisana kinnitatud lipudokumendi näidistel olevatest andmeliikidest jääks täitmata, siis seda andmeliiki lipudokumendile ei trükita. (4) Mere- ja siseveelaevatunnistusele ei märgita kandeid, mis koormavad osa laevast. (5) Korduvale lipudokumendile märgitakse samad andmed, mis vastavale lipudokumendile, lisaks märkus korduva lipudokumendi väljastamise põhjuse kohta. (6) Lipudokument trükitakse võltsimisvastaste turvaelementide ja kordumatu kontrollarvuga varustatud paberile, mille keskel on purjelaeva kujutis. Justiitsministeerium tellib selleks kõigile registriosakondadele ühesugused blanketid. (7) Lipudokumendi tekst trükitakse lehe esimesele poolele, tagumine pool jääb tühjaks. Kui tekst hõlmab mitut lehte, siis kinnitatakse need omavahel kahe öösiga ning köidetakse riigilipuvärvides ehispaelaga kokku. Paela otsad kinnitatakse kleebisega või lakkpitsatiga dokumendi külge. Kleebisele vajutatakse reljeefpitsati jäljend. Reljeef- või lakkpitsati jäljendi juurde teeb dokumendi allkirjastanud kohtunikuabi omakäelise märkuse selle kohta, mitu lehte antud dokument sisaldab, ning lisab oma allkirja, nime ning päeva, kuu ja aasta. (8) Lipudokumendi valguskoopia köidetakse laevatoimikusse. (9) Lipudokumendi number koosneb laeva registrinumbrist, kaldkriipsust ning antud laeva kohta väljastatud lipudokumendi järjekorranumbrist. Laeva kohta väljastatud merelaeva- ja liputunnistusel on erinev järjekorranumbrite numeratsioon. § 59. Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend (1) Laevakinnistusraamatusse kantud laeva, ehitatava laeva, teisaldatava ujuvvahendi ning ehitatava teisaldatava ujuvvahendi kustutamisel võib omanik nõuda, et laevakinnistusregistriosa sulgenud kohus väljastaks talle laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi (käesoleva kodukorra lisa nr 4). (2) Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend väljastatakse ühes eksemplaris. Tõendist tuleb enne väljastamist teha ärakiri, mis köidetakse vastavasse laevatoimikusse. (3) Laevakinnistusraamatust kustutamise tõend trükitakse § 58 lõikes 6 nimetatud lipudokumendi blanketile. § 60. Laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastamise piirangud (1) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit enne laevakinnistusregistriosa sulgemist ja väljaantud lipudokumentide tagastamist registriosakonnale. (2) Erandkorras võib kohtunikuabi merelaeva puhul laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastada enne lipudokumentide tagastamist, kui: 1) lipudokumentide kohene tagastamine on laeva sõidusolemise tõttu raskendatud; 2) isik, kellele lipudokument on väljastatud, annab kirjaliku kinnituse lipudokumendi viivitamatu tagastamise kohta koos hiliseima tagastamistähtajaga. (3) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui laeva kohta on laevakinnistusraamatusse tehtud kustutamisega võrdne lipuõiguslik märge laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lõike 5 või § 57 lõike 4 kohaselt. (4) Keelatud on väljastada laevakinnistusraamatust kustutamise tõendit, kui registriosakond on pärast laevakinnistusregistriosa sulgemist avastanud, et laevakinnistusregistriosa sulgemine toimus ilma õigusliku aluseta. 12. jagu Riigilõivud ja teenustasud § 61. Kande eest riigilõivu tasumine (1) Kande- ning kinnistamisotsust ei tohi teha enne, kui on tasutud seaduses ettenähtud riigilõiv, välja arvatud juhul, kui tegemist on: 1) avalduse rahuldamata jätmise otsusega; 2) äriseadustiku §-de 59–61 või laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 alusel kande tegemise otsustamisega ex officio. (2) Kui tegemist on lõike 1 punktis 1 nimetud kandega, siis kohustatakse avalduse esitamiseks kohustatud isikut määrusega riigilõivu tasuma. § 62. Riigilõivud ja teenustasud ärakirja eest (1) Kinnitatud ärakirja ja lipudokumenti ei väljastata enne, kui selle eest on tasutud seaduses ettenähtud riigilõiv. Kinnitamata ärakiri on riigilõivuvaba. (2) Kui seadusega ei ole riigilõivu tasumist ette nähtud, peab ärakirja tellija tasuma paberkandjal koopiate valmistamise eest vastavalt kohtus kehtestatud korrale kuni kolm krooni iga väljastatud lehekülje eest alates 21. leheküljest. § 63. Riigilõivu tasumine (1) Riigilõivu tasumist tõendatakse maksekorraldusega, millest peab ilmnema, et riigilõivu maksja on teinud pangas rahaülekande maksuameti arvele selle toimingu eest, mille tegemist registriosakonnalt taotletakse. Maksekorraldusel tuleb näidata: 1) toimingu nimetus, mille eest riigilõivu makstakse või viide seaduse sättele, mille alusel riigilõivu makstakse või rahandusministri poolt kehtestatud viitenumber; 2) isiku nimi, kelle eest riigilõivu tasutakse. (2) Riigilõivu võib tasuda kolmas isik. (3) Riigilõivu tasumist tõendavat dokumenti ei pea esitama, kui registriosakonnal on võimalik kontrollida riigilõivu laekumist elektroonilisel teel. § 64. Täiendavate tasuliste teenuste osutamise keeld Registriosakonnas on keelatud osutada tasulisi teenuseid, mis ei tulene seadusest. 13. jagu Kaebused ja vastulaused § 65. Kaebuste päeviku pidamine (1) Registriosakonnas peetakse kaebuste päevikut eraldi: 1) ringkonnakohtusse saadetavate apellatsioon- ja erikaebuste kohta; 2) vastulausete kohta; 3) registriosakonna juhataja või teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuste kohta. (2) Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 57 lõike 3 alusel esitatud vastuväite vastuvõtmine märgitakse laevakinnistuspäevikusse. § 66. Kaebuste päeviku sisu ja arvutis pidamine (1) Kaebuste päevikusse märgitakse esitaja nimi, vastuvõtmise kuupäev, sisu ning menetlemise või edasisaatmise käik. (2) Apellatsioon- ja erikaebuse ning vastulause puhul märgitakse lisaks, millist registrit kaebus puudutab. (3) Tehniliste tingimuste olemasolul võib registriosakonna juhataja kehtestada, et kaebuste päevikut peetakse arvutis. § 67. Kaebuse ja vastulause vastuvõtmine (1) Kaebuse või vastulause esimese lehekülje ülanurka teeb vastuvõtja dokumente vastu võttes vastuvõtupealdise. (2) Vastuvõtupealdises märgitakse vastuvõtu kuupäev, esitatud dokumentide lehtede üldarv ning vastuvõtja nimi ja allkiri. Kõikidele teistele lehtedele peab vastuvõtupealdise täitnud isik andma oma allkirja või lööma kuupäevaga nurgatempli. (3) Posti teel saabunud kaebusele ning vastulausele lisatakse ümbrik postitamise kuupäeva tuvastamiseks. (4) Kaebused edastatakse registriosakonna juhatajale, kes lahendab nad või korraldab lahendada andmise või edasisaatmise. (5) Vastulause edastatakse otsuse teinud kohtunikuabile. § 68. Apellatsioon- ja erikaebuse kontrollimine ja edasisaatmine (1) Apellatsioon- või erikaebusest tehakse enne ringkonnakohtusse saatmist ärakiri, mis köidetakse registri- või laevatoimikusse. (2) Apellatsioon- või erikaebusele lisatakse äri-, avaliku, registri- ja laevatoimiku dokumentide kinnitatud ärakirjad. Ärakirjade tõestamise kohta ei tehta sissekannet registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse. (3) Apellatsioon- ja erikaebus esitatakse läbivaatamiseks registrikohtunikule, kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43–45, 666; 108/109, 1783; 1999, 16, 271; 31, 425; 2000, 51, 319; 55, 365; 2001, 21, 113) § 304 näeks ette kaebuse käiguta jätmise. Registrikohtunik teeb viidatud paragrahvi alusel kohtumääruse või annab korralduse kaebuse edasisaatmiseks ringkonnakohtule. (4) Apellatsioon- ja erikaebuse kontrollimise, ringkonnakohtusse ja protsessiosalistele edasisaatmise ning muude tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud toimingute tegemise eest vastutab registriosakonna juhataja, kui ta ei ole kehtestanud, et selle eest vastutavad kohtunikuabid. § 69. Vastulause menetlemine (1) Kohtunikuabil on enda kandeotsuse peale esitatud vastulause läbivaatamiseks aega 15 päeva arvates vastulause registriosakonnas vastuvõtmise päevast. Kinnistamisotsuse peale esitatud vastulause tuleb läbi vaadata viivitamatult. (2) Kui kohtunikuabi peab vastulauset põhjendatuks, siis teeb ta uue otsuse. (3) Kui kohtunikuabi ei pea enda kandeotsuse peale esitatud vastulauset rahuldamisele kuuluvaks või on seisukohal, et vastulause kuulub ainult osalisele rahuldamisele, siis annab ta vastulause otsust tegemata üle registrikohtunikule. (4) Registriosakonna juhataja võib anda vastulause kohtunikuabi äraolekul menetlustähtaja rikkumise vältimiseks registrikohtunikule üle, ilma et kohtunikuabi oleks seda läbi vaadanud. (5) Registrikohtunikul on üleantud vastulause läbivaatamiseks 15 päeva aega. Laevakinnistusraamatu-alane üleantud vastulause tuleb läbi vaadata viivitamatult. § 70. Vastulause läbivaatamise tulemustest teatamine (1) Vastulause esitajale tuleb viivitamatult teatada vastulause registrikohtunikule üleandmisest. (2) Vastulause alusel uue kande- või kinnistamisotsuse tegemisest teatakse §-des 52–56 ettenähtud tähtaegadel ja korras. § 71. Registriosakonna teenistuja peale esitatud kaebuse menetlemine (1) Registriosakonna juhataja teeb registriosakonna teenistuja tegevuse peale esitatud kaebuse kohta kirjaliku otsuse kümne päeva jooksul pärast kaebuse esitamist või posti teel saabumist. Vajadusel võtab registriosakonna juhataja asjaomaselt teenistujalt seletuskirja. (2) Otsusega ei saa muuta lahendite, kannete ega märgete sisu. (3) Otsus tuleb viivitamatult anda allkirja vastu või saata posti teel kaebuse esitajale, otsuse ärakiri saata Justiitsministeeriumile. (4) Otsuse koopia koos kaebusega köidetakse kaebuste päevikuga koos säilitatavasse kaebuste kausta. § 72. Kaebus registriosakonna juhataja peale (1) Registriosakonna juhataja tegevuse peale esitatud kaebus tuleb viivitamatult edastada asjaomase kohtu esimehele koos registriosakonna juhataja kirjaliku seletusega. (2) Kaebuse ja seletuse ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks, nende koopiad köidetakse kaebuste päevikuga koos säilitatavasse kaebuste kausta. 14. jagu Arhiivipidamine ja dokumentide hoidmine § 73. Arhiivipidaja (1) Registriosakonna arhiivi peab registriosakonna juhataja poolt määratud töötaja (arhiivipidaja). (2) Arhiivipidaja äraolekul määrab registriosakonna juhataja talle asendaja. (3) Arhiivipidaja peab tundma tulekustutite kasutamist, teadma hädaabi numbreid ja evakueerimisvahendite asukohta. § 74. Arhiivis hoitavad dokumendid (1) Registriosakonna arhiivis säilitatakse: 1) registrikartoteeke; 2) laevakinnistusregistrit; 3) äritoimikuid, avalikke toimikuid, registritoimikuid ja laevatoimikuid. (2) Registripäevik, laevakinnistuspäevik, majandusaasta aruannete päevik, registriga tutvumise ja ärakirjade raamat ning kaebuste päevik ja kaebuste kaust antakse arhiivi säilitamiseks pärast nende täitumist. (3) Kui lõikes 1 nimetatud dokumente hoitakse väljaspool arhiiviruume, siis tuleb sellele vaatamata täita kõiki käesolevast jaost tulenevaid hoiu- ja ohutusnõudeid. § 75. Isikute viibimine arhiivis (1) Registriosakonna arhiivis töötab arhiivipidaja ning teised registriosakonna teenistujad, kelle teenistusülesanded seda nõuavad. (2) Asjaomase kohtu teised teenistujad ja kohtunikud, samuti Justiitsministeeriumi ametnikud võivad registriosakonna arhiivis viibida ainult arhiivipidaja juuresolekul. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetamata isikuid on keelatud arhiiviruumi lasta. Erandeid võib teha mõjuval põhjusel registriosakonna juhataja loal ning tingimusel, et juures viibivad nii arhiivipidaja kui ka registriosakonna juhataja. § 76. Dokumentide registriosakonnast väljaviimine (1) Registrikaarte, laevakinnistusregistriosi, toimikuid, samuti tehnilisi abiregistreid ning registriosakonnale esitatud või saadetud, kuid toimikutesse köitmata dokumente ei või registriosakonna ruumidest välja viia. (2) Kui registrikohtuniku tööruum asub registriosakonnaga samas majas, siis võib lahendi tegemiseks vajalikke dokumente viia tema tööruumi. (3) Kui registrikohtunikul on vaja registridokumente kasutada väljaspool registriosakonna hoonet, valmistab arhiivipidaja talle vajalike dokumentide koopiad. Kui registrikohtunik neid koopiaid enam ei vaja, tagastab ta need arhiivipidajale, kes koopiad hävitab. (4) Kui kriminaalmenetluse käigus teostatakse registriosakonnas säilitatava dokumendi võetus, siis tuleb teha äravõetud originaaldokumendist kinnitatud ärakiri ning lisada sellele viide võetuse kohta koostatud protokollile. § 77. Arhiivipäevik (1) Arhiivipidaja peab arhiivipäevikut, millesse märgitakse: 1) arhiivis säilitatavate dokumentide arhiivist väljaandmine ja arhiivipidajale tagastamine; 2) paragrahvi 80 lõikes 1 nimetatud ekspertiisikomisjoni otsused. (2) Registriosakonna juhataja määramisel võib arhiivipäevikut pidada arvutis. § 78. Registridokument kirjaliku dokumentaalse tõendina Kui registrikaart, toimikudokument või abiregister osutub tsiviilkohtumenetluses vajalikuks dokumentaalseks tõendiks, siis väljastatakse registripidamise seiskumise vältimiseks kinnitatud ärakiri või dokumenti vaadeldakse ja uuritakse registriosakonnas. § 79. Dokumendi säilitustähtaeg Registriosakonna dokumentidest säilitatakse: 1) kirjavahetust, mis ei kuulu köitmisele äri-, avalikku-, registri- või laevatoimikusse – 3 aastat; 2) registripäevikut (välja arvatud kommertspandiregistri registripäevikut), majandusaasta aruannete päevikut, registriga tutvumise ja ärakirjade raamatut, kaebuste päevikut, kaebuste kausta – 3 aastat pärast viimase sissekande tegemist; 3) äriregistri A-osa ettevõtja ning A- ja B-ossa kantud filiaali toimikuid – 10 aastat pärast registrist kustutamist, teise registriosakonda üleviimist või esmakandeavalduse rahuldamatajätmist või tagasivõtmist; 4) kommertspandiregistri registripäevikut ja laevakinnistuspäevikut – 30 aastat pärast viimase sissekande tegemist; 5) äriregistri B-osa ettevõtja, samuti mittetulundusühingu ja sihtasutuse toimikuid ning laevatoimikuid – 30 aastat pärast registrist kustutamist või registriosa sulgemist, teise registriosakonda üleviimist või esmakandeavalduse või esmakinnistamisavalduse rahuldamatajätmist või tagasivõtmist; 6) kustutatud ja suletud registrikaarte ning laevakinnistusregistriosi – igavesti. § 80. Säilitustähtaja ületanud dokumendi läbivaatamine (1) Pärast säilitustähtaja möödumist vaatab dokumendid läbi kohtu esimehe nimetatud ekspertiisikomisjon, otsustamaks, kas: 1) dokument hävitada; 2) pikendada dokumendi säilitustähtaega; 3) anda dokument üle riiklikku arhiivi, kui sellel on alatine säilitusväärtus. (2) Erakonna, sihtasutuse, krediidiasutuse, kindlustusseltsi ja investeerimisfondi toimikudokumendi alatist säilitusväärtust eeldatakse. § 81. Ohutusnõuded registriosakonna arhiivi pidamiseks (1) Registriosakonna arhiiv peab paiknema hoone tulekindlas osas. (2) Registriosakonna arhiiv peab olema kaitstud kõrvaliste isikute ligipääsu suhtes. (3) Arhiivis säilitatavaid dokumente ei tohi hoida niiskes ega liiga kuumas ruumis. Arhiiviruumi temperatuur peab olema 17–21 kraadi Celsiuse järgi. (4) Arhiivis peavad olema tulekustutusvahendid, vahendid dokumentide evakueerimiseks hävimisohu korral ja kile riiulite katmiseks veeavarii korral. (5) Arhiiviruumis peab elektrijuhtmestik olema kaetud ja pistikupesad maandatud. (6) Elektrienergia katkemisel on arhiiviruumis keelatud kasutada lahtist tuld. Kasutada võib ainult taskulampe või akulaternaid. (7) Registrikaarte (registriosi) ning toimikuid tuleb hoida eraldi ruumides. Juhul kui see ei ole võimalik, tuleb tarvitusele võtta täiendavad abinõud dokumentide hävimisohu vähendamiseks. § 82. Arhiivi ülevaatus (1) Vähemalt üks kord aastas teostab registriosakonna juhataja registriosakonna arhiivi ülevaatuse. (2) Registriosakonna arhiivi ülevaatuse käik ja tulemused protokollitakse, protokolli ärakiri saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks. 15. jagu Teenistusjärelevalve § 83. Teenistusjärelevalve korraldamine ja selles osalemine (1) Teenistusjärelevalvet registriosakonnas teostab Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitus. (2) Teenistusjärelevalve läbiviimisesse võib kaasata teiste kohtute registriosakonde ja Justiitsministeeriumi Registrikeskuse ning Notarite Koja esindajaid. (3) Teenistusjärelevalvet teostatakse korraliselt ja erakorraliselt. § 84. Korraline teenistusjärelevalve (1) Registriosakondade korraline teenistusjärelevalve kavandatakse igal kalendriaastal Justiitsministeeriumi tööplaanis. (2) Korralisest teenistusjärelevalve teostamisest teatatakse asjaomase kohtu esimehele vähemalt üks nädal ette. § 85. Erakorraline teenistusjärelevalve (1) Registriosakondade erakorralist teenistusjärelevalvet teostatakse justiitsministri käskkirja alusel. (2) Erakorralise teenistusjärelevalve läbiviimisest ei pea ette teatama. § 86. Teenistusjärelevalve teostaja õigused (1) Revideerijal on õigus: 1) siseneda registriosakonna kõigisse ruumidesse; 2) tutvuda kõigi teenistujate tööga; 3) nõuda kõigi teenistusjärelevalve teostamiseks vajalike dokumentide esitamist; 4) saada kohtu esimehelt, registriosakonna juhatajalt, kohtu haldusdirektorilt ning registriosakonna teenistujatelt teenistusjärelevalve käigus tõusetunud küsimuste kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi; 5) teha ettepanekuid teenistusjärelevalve teostamise käigus ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks ning töökorralduse täiustamiseks. (2) Kohtul, mille registriosakonnas teenistusjärelevalvet teostatakse, on õigus määrata oma kohtunikke ja kohtunikuabisid teenistusjärelevalvest osa võtma. § 87. Registriosakonna teenistusjärelevalve sisu Registriosakonna teenistusjärelevalve hõlmab: 1) registripidamistoimingute nõuetekohast ja õigeaegset sooritamist; 2) menetlustähtaegadest kinnipidamist; 3) dokumentide säilitamist ja arhiivipidamist; 4) ettenähtud koosseisust kinnipidamist ja atesteerimist; 5) registriosakonna teenistujate tööjaotust ja töökoormuse taset; 6) registriasjade jaotamise korda; 7) lahenditest, kannetest ja märgetest asjaosalistele teatamise korra järgimist; 8) registriga tutvumise ning ärakirjade ja tõendite andmise korra järgimist; 9) lõivude vastuvõtmise ja arvestamise korraldust; 10) arvutite riist- ja tarkvara jaotust ja kasutamist, paljundus- ja skanneerimisseadmete kasutamist; andmekaitset, andmesidekorraldust; 11) registriosakonna pitsatite ja templite hoidmist ja kasutamist; 12) isikute ja vara turvalisust; 13) seadusest ja käesolevast kodukorrast tulenevate muude nõuete täitmist. § 88. Teenistusjärelevalve tulemuste kokkuvõtmine (1) Vahetult pärast teenistusjärelevalve teostamist tehakse registriosakonna juhatajale ja kohtu esimehele suuliselt teatavaks selle esialgsed tulemused ning kuulatakse ära nende seisukohad ja vastulaused. (2) Teenistusjärelevalve tulemuste põhjal koostab Justiitsministeeriumi notariaadi ja registrite talitus ühe kuu jooksul teenistusjärelevalve teostamise lõpupäevast arvates teenistusjärelevalve aruande. Aruanne esitatakse justiitsministrile. Justiitsministri poolt heakskiidetud aruande ärakiri saadetakse kõigile kohtutele, mille juures on registriosakond, ja Justiitsministeeriumi Registrikeskusele. (3) Teenistusjärelevalve aruandes tehtud ettepanekud puuduste kõrvaldamise ning töökorralduse tõhustamise kohta tuleb kohtul läbi vaadata. Rakendatud abinõudest tuleb teatada kirjalikult justiitsministrile tema poolt määratud tähtaja jooksul. (4) Teenistusjärelevalve teostamisel tehtud ettepanekute elluviimise ja puuduste kõrvaldamise kindlakstegemiseks võib justiitsminister määrata järelkontrolli, millest teatatakse asjaomasele kohtule vähemalt üks nädal ette. 2. peatükk REGISTRIKARTOTEEGID 1. jagu Registrite koosseis § 89. Äriregistri koosseis (1) Äriregister koosneb registrikartoteegist, äritoimikutest ja registritoimikutest. (2) Registrikartoteek koosneb ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest. § 90. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri koosseis (1) Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register koosneb registrikartoteegist, avalikest toimikutest ning registritoimikutest. (2) Registrikartoteek koosneb mittetulundusühingute ja sihtasutuste kohta avatud registrikaartidest. § 91. Kommertspandiregistri koosseis (1) Kommertspandiregistri moodustab registrikartoteek, mis koosneb ettevõtjate ja filiaalide kohta avatud registrikaartidest. (2) Kommertspandi kohta säilitatavad dokumendid köidetakse äriregistri toimikutesse. 2. jagu Registrikaardid ja registrikood § 92. Registrikartoteek paberregistri puhul (1) Kui äriregistrit ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ei peeta äriseadustiku 9. peatüki kohaselt arvutis (edaspidi paberregister), koosneb registrikartoteek registrikaartidest, mis avatakse iga ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse kohta tema registrissekandmisel. (2) Kommertspandi registrikartoteek koosneb paberregistri puhul registrikaartidest, mis avatakse ettevõtja või filiaali vallasvarale seatava esimese kommertspandi registrissekandmisel. (3) Registrikaartide blankettidega varustab registriosakondi Justiitsministeerium. (4) Registrikaardi blanketi esimese poole vasakusse alanurka on trükitud blanketi kontrollnumber. Arvestust blankettide üle peetakse kontrollnumbrite kaupa. § 93. Registrikartoteek arvutiregistri puhul (1) Kui äriregistrit, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ning kommertspandiregistrit peetakse äriseadustiku 9. peatüki kohaselt arvutis (edaspidi arvutiregister), koosneb registrikartoteek äriseadustiku §-s 68 nimetatud andmebaasi registrikannetena salvestatud andmetest. (2) Ühe ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse kohta tarkvaraprogrammi registrikannetena sisestatud arvutiregistri andmeid käsitletakse elektroonilise registrikaardina. (3) Elektroonilise registrikaardi kehtivaid andmeid säilitatakse täiendavalt väljatrükkidena toimikute vahel (§ 264). § 94. Äriregistri A- ja B-osa Äriregistri registrikartoteek jaguneb A-osa ja B-osa registrikaartideks. § 95. Äriregistri A-ossa kantavad ettevõtjad Äriregistri registrikartoteegi A-ossa kuuluvad füüsilisest isikust ettevõtjate, täisühingute ja usaldusühingute kohta avatud registrikaardid. § 96. Äriregistri B-ossa kantavad ettevõtjad Äriregistri registrikartoteegi B-ossa kuuluvad osaühingute, aktsiaseltside ja tulundusühistute kohta avatud registrikaardid. § 97. Välismaa äriühingu filiaali registrikaart (1) Välismaa äriühingu filiaali kohta avatakse äriregistri A-osa või B-osa registrikaart vastavalt sellele, millisele Eesti äriühingu liigile on välismaa äriühing kõige sarnasem. (2) Kaarditüübi valik tehakse kandeotsusega. § 98. Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikartoteegi jagunemine Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrikartoteek jaguneb mittetulundusühingute registrikaartideks ja sihtasutuste registrikaartideks. § 99. Märge registrikaardi liigile Paberregistri registrikaardi, samuti elektroonilise registrikaardi väljatrüki paremasse ülanurka on paigutatud vastavalt registrikaardi liigile märge «A» (äriregistri A-osa puhul), «B» (äriregistri B-osa puhul), «mittetulundusühing», «sihtasutus» või «kommertspant». § 100. Registrikaardi jaotus veergudeks Registrikaardile kantavad andmed jagunevad vastavalt käesolevale kodukorrale veergudeks. § 101. Registrikaardi veergude ja kannete paigutus (1) Paberregistri registrikaardi veerud on vertikaalsed, üksteisest mustade raamjoontega eraldatud. (2) Paberregistri registrikaardi veeru päismik, mis sisaldab veeru nimetust (pealkirja), on allpool olevast veerust eraldatud musta horisontaaljoonega, kusjuures päismiku alaossa on märgitud veeru number. (3) Paberregistri kande sisu jagatakse vastavalt andmeliikidele veergudesse ning eraldatakse järgmisest kandest musta horisontaaljoonega. (4) Arvutiregistri puhul võib lõigetes 1–3 toodud veergude ja kannete paigutusest kõrvale kalduda. (5) Elektroonilise kommertspandiregistri kaardil on andmed paigutatud kommertspantide kaupa. § 102. Paberregistri registrikaardi toonitamine (1) Paberregistri puhul on äriregistri A-osa registrikaardid toonitatud helesinise värviga, äriregistri B-osa registrikaardid kollase värviga, mittetulundusühingute registrikaardid helerohelise värviga, sihtasutuste registrikaardid roosa värviga ja kommertspandiregistri registrikaardid helelilla värviga. (2) Justiitsministeerium tellib kõigile registriosakondadele ühesugused registrikaardi blanketid, mis on varustatud kordumatu kontrollarvuga. § 103. Registrikoodi paigutus (1) Paberregistri registrikaardi, samuti elektroonilise registrikaardi väljatrüki vasakus ülanurgas on veergude päismike kohal lahter, kuhu kantakse ettevõtja, välismaa äriühingu filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikood. (2) Kommertspandiregistri registrikaardil on pantija registrikood. § 104. Registrikoodi määramine Igale ettevõtjale, välismaa äriühingu filiaalile, mittetulundusühingule ja sihtasutusele annab tarkvaraprogramm registrisse kandmisel kordumatu registrikoodi Justiitsministeeriumi Registrikeskuse poolt kehtestatud korras. § 105. Registrikoodi säilimine Registrikood ei muutu: 1) ühinemises osaleval ühendaval ühingul või sihtasutusel; 2) eraldumises osaleval jaguneval ühingul või sihtasutusel; 3) ümberkujundataval äriühingul; 4) registripiirkonna vahetumisel; 5) füüsilisest isikust ettevõtjal, kes äriseadustiku § 8 lõike 3 või 4 alusel omandab teise registrissekantud füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte koos ärinimega ning kantakse § 257 lõike 1 alusel samale registrikaardile. 3. jagu Äriregistri A-osa registrikaart § 106. A-osa 1. veeru andmed A-osa registrikaardi esimesse veergu päismikuga «kande number» kantakse kande järjekorranumber. § 107. A-osa 2. veeru andmed A-osa registrikaardi teise veergu päismikuga «a) ärinimi, b) ettevõtja asukoht, c) tegevusala» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult – ettevõtja ärinimi; 2) «b»-ga tähistatult – füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte asukohaks või täis- või usaldusühingu asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada vastava maakonna; aadress koos postisihtnumbriga; 3) «c»-ga tähistatult – ettevõtja tegevusala; 4) eeltoodu muutmine. § 108. A-osa 2. veeru andmete erisused filiaali korral Välismaa äriühingu filiaali puhul on A-osa registrikaardi teises veerus järgmised erisused: 1) esimesel kohal – alapealkirjaga «Välismaa äriühing» – on välismaa äriühingu ärinimi ja asukoht koos aadressiga. Välismaa äriühingu asukohana märgitakse linn või muu kohalik omavalitsusüksus ning asukohariik; omavalitsusüksuse ja riigi vahele võib märkida osariigi, provintsi, maakonna või mõne muu suurema haldusüksuse; 2) teisel kohal – alapealkirjaga «Filiaal» – on filiaali ärinimi, asukoht koos aadressiga ning tegevusala. § 109. A-osa 3. veeru andmed A-osa registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga «ettevõtja, täisosanik, pankrotihaldur, likvideerija» kantakse: 1) füüsilisest isikust ettevõtja kaardile tema isikuandmed; 2) täisühingu kaardile täisosaniku andmed; 3) usaldusühingu kaardile täisosaniku ja esindama volitatud usaldusosaniku isikuandmed; 4) täis- ja usaldusühingu kaardile juhul, kui juhtima õigustatud osanikud on nii otsustanud – esindama volitatud isiku isikuandmed; 5) pankroti väljakuulutamise korral samaaegselt viiendasse veergu tehtava pankroti väljakuulutamise kandega – pankrotihalduri isikuandmed; 6) äriühingu lõpetamise korral samaaegselt viiendasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijaks on täisosanik, esindama volitatud usaldusosanik või esindama volitatud isik); 7) välismaa äriühingu filiaali kaardile äriühingu seadusjärgsete esindajate isikuandmed ning filiaali juhataja isikuandmed; 8) reeglid selle kohta, kuidas käesoleva paragrahvi punktides 2, 3 ja 4 nimetatud isikud esindavad ühingut või punktis 7 nimetatud juhatajad esindavad filiaali (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita; käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetatud likvideerijate suhtes kehtib ühine esindusõigus ning selle erisusi kandes ei märgita); 9) eeltoodu muutmine. § 110. A-osa 4. veeru andmed A-osa registrikaardi neljandasse veergu päismikuga «prokurist» kantakse: 1) prokuristi isikuandmed; 2) prokuristide ühise esindusõiguse reeglid (ühisprokuura), samuti reegelid, kuidas prokurist võib ettevõtjat esindada koos füüsilisest isikust ettevõtjaga või osanikuga või esindama volitatud isikuga või filiaali juhatajaga (selle puudumisel kehtib prokuristi eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita); 3) prokuristi õigus ettevõtja kinnisasju võõrandada ja koormata (selle õiguse puudumist kandes ei märgita); 4) eeltoodu muutmine. § 111. A-osa 5. veeru andmed A-osa registrikaardi viiendasse veergu päismikuga «õiguslik seisund» kantakse: 1) ettevõtja õiguslik vorm (füüsilisest isikust ettevõtja, täisühing või usaldusühing); 2) usaldusühingu registrikaardile usaldusosaniku isikuandmed, samuti tema sissemakse suurus Eesti kroonides (seda ka siis, kui sama isik on juba kantud 2. veegu esindama volitatud usaldusosanikuna); 3) majandusaasta alguse ja lõpu aeg; 4) äriühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud; 5) äriühingu lõpetamist tühistav äriühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud; 6) pankroti väljakuulutamise päev, kuu ja aasta ning kohus, kes otsuse tegi; 7) pankrotimenetluse lõppemise päev, kuu ja aasta ning kohus, kes menetluse lõpetas; 8) täisühingu või usaldusühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud; 9) ettevõtja või filiaali registrist kustutamine ning selle alus; 10) eeltoodu muutmine. § 112. A-osa 5. veeru andmete erisused filiaali korral Välismaa äriühingu filiaali puhul on A-osa registrikaardi viiendas veerus järgmised erisused: 1) õigusliku vormina märgitakse, et tegemist on välismaa äriühingu Eesti filiaaliga ning millisele Eestis äriregistri A-ossa kantavale äriühingule on antud äriühing õiguslikult kõige sarnasem; 2) märgitakse, millise iseseisva õigussüsteemiga territooriumi (maa) seaduste alusel äriühing tegutseb; 3) kui ühingu asukohamaal on ette nähtud registrisse kandmine, siis märgitakse register, kus äriühing on registrisse kantud, ning registrikood; 4) märgitakse, kas välismaa äriühing peab või ei pea asukohamaal majandusaasta aruande avaldama; 5) eeltoodu muutmine. § 113. A-osa 6. veeru andmed A-osa kaardi kuuendasse veergu päismikuga «a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta; 2) «b»-ga tähistatult: – likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta; – viited teistele registrikaartidele tehtud või ülekantud kannetele; – viide ettevõtja registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris; – viide ettevõtteregistrisse kantud nimele ja õiguslikule vormile, kui see erines äriregistris olevast ärinimest või õiguslikust vormist; – kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist; – muud märkused; 3) allkirjad. 4. jagu Äriregistri B-osa registrikaart § 114. B-osa 1. veeru andmed B-osa registrikaardi esimesse veergu päismikuga «kande number» märgitakse kande järjekorranumber. § 115. B-osa 2. veeru andmed B-osa registrikaardi teise veergu päismikuga «a) ärinimi, b) ettevõtja asukoht, c) tegevusala» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult ettevõtja ärinimi; 2) «b»-ga tähistatult ettevõtja asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga; 3) «c»-ga tähistatult ettevõtja tegevusala; 4) eeltoodu muutmine. § 116. B-osa 2. veeru andmete erisused filiaali korral Välismaa äriühingu filiaali puhul on B-osa registrikaardi teises veerus järgmised erisused: 1) esimesel kohal – alapealkirjaga «Välismaa äriühing» – on välismaa äriühingu ärinimi ja asukoht koos aadressiga. Välismaa äriühingu asukohana märgitakse linn või muu kohalik omavalitsusüksus ning asukohariik; omavalitsusüksuse ja riigi vahele võib märkida osariigi, provintsi, maakonna või mõne muu suurema haldusüksuse; 2) teisel kohal – alapealkirjaga «Filiaal» – on filiaali ärinimi, asukoht koos aadressiga ning tegevusala. § 117. B-osa 3. veeru andmed (1) B-osa registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga «osa- või aktsiakapital» kantakse osaühingu osakapitali või aktsiaseltsi aktsiakapitali suurus Eesti kroonides ning selle muutmine. (2) Kui seadus näeb ette, märgitakse osakapitali suurus ja selle muutmine ka tulundusühistu registrikaardile. (3) Kui seadus näeb ette, et põhikirjaga võib ette näha tulundusühistu liikmete lisavastutuse, kantakse kolmandase veergu liikmete lisavastutuse summa Eesti kroonides ja selle muutmine. Samuti märgitakse, et tegemist on lisavastutuse summaga. § 118. B-osa 3. veeru andmete erisused filiaali puhul Välismaa äriühingu filiaali puhul kantakse B-osa registrikaardi kolmandasse veergu välismaa osaühingu, aktsiaseltsi või muu neile sarnase äriühingu osa- või aktsiakapitali suurus asukohamaa valuutas ning selle muutmine. § 119. B-osa 4. veeru andmed (1) B-osa registrikaardi neljandasse veergu päismikuga «juhatus, pankrotihaldur, likvideerija» kantakse: 1) juhatuse liikme isikuandmed; 2) pankroti väljakuulutamise korral samaaegselt kuuendasse veergu tehtava pankroti väljakuulutamise kandega – pankrotihalduri isikuandmed; 3) äriühingu lõpetamise korral samaaegselt kuuendasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijaks on juhatuse liige); 4) krediidiasutuse moratooriumi korral samaaegselt kuuendasse veergu tehtava moratooriumikandega – moratooriumihalduri isikuandmed; 5) välismaa äriühingu filiaali kaardile äriühingu seadusjärgse esindaja isikuandmed ning filiaali juhataja isikuandmed; 6) juhatuse liikmete ja filiaali juhatajate ühise esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita; likvideerijate suhtes kehtib ühine esindusõigus ning selle erisusi kandes ei märgita); 7) eeltoodu muutmine. (2) Moratooriumihalduri registrissekandmisel ei kaota tähendust juhatuse kohta tehtud kanded. § 120. B-osa 5. veeru andmed B-osa kaardi viiendasse veergu päismikuga «prokurist» kantakse: 1) prokuristi isikuandmed; 2) prokuristide ühise esindusõiguse reeglid (ühisprokuura), samuti reeglid selle kohta, kuidas prokurist võib ettevõtjat esindada koos juhatuse liikmega või filiaali juhatajaga (selle puudumisel kehtib iga prokuristi eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita); 3) prokuristi õigus ettevõtja kinnisasju võõrandada ja koormata (selle õiguse puudumist kandes ei märgita); 4) eeltoodu muutmine. § 121. B-osa 6. veeru andmed B-osa kaardi kuuendasse veergu päismikuga «õiguslik seisund» kantakse: 1) ettevõtja õiguslik vorm (osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu); 2) ühingu põhikirja kinnitamise aeg, samuti põhikirja muudatuse tegemise aeg ning vajadusel muudatuste kirjeldus; 3) osade või aktsiate registreeritus Eesti Väärtpaberite Keskregistris; 4) majandusaasta algus- ja lõppkuupäev; 5) äriühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud; 6) äriühingu lõpetamist tühistav äriühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud; 7) pankroti väljakuulutamise päev, kuu ja aasta ning kohus, kes otsuse tegi; 8) pankrotimenetluse lõppemise päev, kuu ja aasta ning kohus, kes lahendi tegi; 9) viide Eesti Panga presidendi määrusele krediidiasutuse moratooriumi kehtestamise kohta ning selle jõustumise ajale; 10) äriühingu ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud; 11) ettevõtja või filiaali registrist kustutamine ning selle alus; 12) kui seadus näeb ette, siis märge selle kohta, et tulundusühistu liikmete vastutust on vähendatud või see on välistatud; 13) kui seadus näeb ette, et põhikirjaga võib ette näha tulundusühistu liikmete lisavastutuse või täieliku isikliku vastutuse, kantakse kuuendasse veergu ühistu liikmete nimed; 14) eeltoodu muutmine. § 122. B-osa 6. veeru erisused filiaali puhul Välismaa äriühingu filiaali puhul on B-osa registrikaardi kuuendas veerus järgmised erisused: 1) õigusliku vormina märgitakse, et tegemist on välismaa äriühingu Eesti filiaaliga ning millisele Eestis äriregistri B-ossa kantavale äriühingule on antud äriühing õiguslikult kõige sarnasem; 2) märgitakse, millise iseseisva õigussüsteemiga territooriumi (maa) seaduste alusel äriühing tegutseb; 3) kui ühingu asukohamaal on ette nähtud registrisse kandmine, siis märgitakse register, kus äriühing on registrisse kantud, ning registrikood; 4) ühingu põhikirja kinnitamise aeg ning põhikirja muudatuse tegemise aeg ja muudatuste kirjeldus kantakse registrikaardile vaid siis, kui selline kanne tehakse äriühingu asukohamaa registrisse; 5) märgitakse, kas välismaa äriühing peab või ei pea asukohamaal majandusaasta aruande avaldama. § 123. B-osa 7. veeru andmed B-osa kaardi seitsmendasse veergu päismikuga «a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta; 2) «b»-ga tähistatult: – likvideeritud äriühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta; – viited teistele registrikaartidele tehtud või ülekantud kannetele; – viide ettevõtja registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris; – viide ettevõtteregistrisse kantud nimele ja õiguslikule vormile, kui see erines äriregistris olevast ärinimest või õiguslikust vormist; – kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist; – muud märkused; 3) allkirjad. 5. jagu Mittetulundusühingu registrikaart § 124. Mittetulundusühingu registrikaardi 1. veeru andmed Mittetulundusühingu registrikaardi esimesse veergu päismikuga «kande number» märgitakse kande järjekorranumber. § 125. Mittetulundusühingu registrikaardi 2. veeru andmed Mittetulundusühingu registrikaardi teise veergu päismikuga «a) nimi, b) asukoht» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult – ühingu nimi; 2) «b»-ga tähistatult – ühingu asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga; 3) eeltoodu muutmine. § 126. Mittetulundusühingu registrikaardi 3. veeru andmed Mittetulundusühingu registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga «juhatus, pankrotihaldur, likvideerija» kantakse: 1) juhatuse liikme isikuandmed; 2) ühingu pankroti väljakuulutamise korral samaaegselt neljandasse veergu tehtava pankroti väljakuulutamise kandega – pankrotihalduri isikuandmed; 3) ühingu lõpetamise korral samaaegselt neljandasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijad on juhatuse liikmed); 4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita); 5) asjaolu, et juhatus võib ühingu kinnisasju ja registrisse kantud vallasasju võõrandada ja koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel (mittetulundusühingute seaduse § 27 lõige 4); 6) likvideerija eraldi esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib likvideerijate ühine esindusõigus, mida kandes ei märgita); 7) eeltoodu muutmine. § 127. Mittetulundusühingu registrikaardi 4. veeru andmed Mittetulundusühingu registrikaardi neljandasse veergu päismikuga «õiguslik seisund» kantakse: 1) põhikirja kinnitamise aeg; 2) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste üldine kirjeldus; 3) ühingu tegutsemistähtaeg, kui mittetulundusühing on tähtajaline; 4) ühingu lõpetamise päev, kuu ja aasta ning lõpetamise alus ja muud võimalikud asjaolud; 5) ühingu lõpetamist tühistav ühingu tegevuse jätkamine ning selle alus ja muud võimalikud asjaolud; 6) ühingu ühinemine ja jagunemine, selle alus ja muud võimalikud asjaolud; 7) ühingu pankroti väljakuulutamise päev, kuu ja aasta ning kohus, kes pankroti väljakuulutamise otsuse tegi; 8) pankrotimenetluse lõppemise päev, kuu ja aasta ning kohus, kes lahendi tegi; 9) ühingu registrist kustutamine ning selle alus; 10) eeltoodu muutmine. § 128. Mittetulundusühingu registrikaardi 5. veeru andmed Mittetulundusühingu registrikaardi viiendasse veergu päismikuga «a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult – kande tegemise päev, kuu ja aasta; 2) «b»-ga tähistatult: – likvideeritud ühingu dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta; – viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele; – viide ühingu registreerituse ja registreerimisnumbri kohta ettevõtteregistris; – viide ühingu ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erines mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest; – kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist; – viide mittetulundusühingu alaliigi kohta; – muud märkused; 3) allkirjad. 6. jagu Sihtasutuse registrikaart § 129. Sihtasutuse registrikaardi 1. veerg Sihtasutuse registrikaardi esimesse veergu päismikuga «kande number» märgitakse kande järjekorranumber. § 130. Sihtasutuse registrikaardi 2. veeru andmed Sihtasutuse registrikaardi teise veergu päismikuga «a) nimi, b) asukoht» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult – sihtasutuse nimi; 2) «b»-ga tähistatult – sihtasutuse asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada maakonna; aadress koos postisihtnumbriga; 3) eeltoodu muutmine. § 131. Sihtasutuse registrikaardi 3. veeru andmed Sihtasutuse registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga «eesmärk» kantakse sihtasutuse eesmärk ning selle muutmine. § 132. Sihtasutuse registrikaardi 4. veeru andmed Sihtasutuse registrikaardi neljandasse veergu päismikuga «juhatus, pankrotihaldur, likvideerija» kantakse: 1) juhatuse liikme isikuandmed; 2) pankroti väljakuulutamise korral samaaegselt viiendasse veergu tehtava pankroti väljakuulutamise kandega – pankrotihalduri isikuandmed; 3) lõpetamise korral samaaegselt viiendasse veergu tehtava lõpetamiskandega – likvideerija isikuandmed (seda ka siis, kui likvideerijad on juhatuse liikmed); 4) juhatuse liikmete ühise esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib igaühe eraldi esindusõigus, mida kandes ei märgita); 5) likvideerijate eraldi esindusõiguse reeglid (selle puudumisel kehtib ühine esindusõigus, mida kandes ei märgita); 6) eeltoodu muutime. § 133. Sihtasutuse registrikaardi 5. veeru andmed Sihtasutuse registrikaardi viiendasse veergu päismikuga «õiguslik seisund» kantakse: 1) asutamisotsuse tegemise aeg; 2) põhikirja muutmise aeg ja muudatuste sisu üldine kirjeldus; 3) tegutsemistähtaeg, kui sihtasutus on asutatud tähtajaliselt; 4) lõpetamise päev, kuu ja aasta ning alus ja muud võimalikud asjaolud; 5) lõpetamist tühistav sihtasutuse tegevuse jätkamise päev, kuu ja aasta, alus ning muud võimalikud asjaolud; 6) ühinemine ja jagunemine, selle alus ning muud võimalikud asjaolud; 7) pankroti väljakuulutamise päev, kuu ja aasta ning kohus, kes pankroti väljakuulutamise otsuse tegi; 8) pankrotimenetluse lõppemise päev, kuu ja aasta ning kohus, kes pankroti lõpetamise otsuse tegi; 9) registrist kustutamine ning selle alus; 10) eeltoodu muutmine. § 134. Sihtasutuse registrikaardi 6. veeru andmed Sihtasutuse registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga «a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult – kande tegemise päev, kuu ja aasta; 2) «b»-ga tähistatult: – likvideeritud sihtasutuse dokumentide hoidja isikuandmed või märkus dokumentide arhiivi hoiuleandmise kohta; – viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele; – viide sihtasutuse ettevõtteregistrisse kantud nimele, kui see erineb mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud nimest; – kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist; – muud märkused; 3) allkirjad. 7. jagu Kommertspandiregistri registrikaart § 135. Kommertspandi registrikaardi 1. veeru andmed Kommertspandiregistri registrikaardi esimesse veergu päismikuga «kande number» märgitakse kande järjekorranumber. § 136. Kommertspandi registrikaardi 2. veeru andmed Kommertspandiregistri registrikaardi teise veergu päismikuga «pantija» kantakse: 1) kommertspandiga koormatud ettevõtja või filiaali ärinimi; 2) ettevõtja või filiaali elu- või asukohaks olev vald või linn, millele võib lisada vastava maakonna; 3) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab. § 137. Kommertspandi registrikaardi 3. veeru andmed Kommertspandiregistri registrikaardi kolmandasse veergu päismikuga «pandisumma» kantakse: 1) kommertspandi rahaline suurus Eesti kroonides; 2) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab. § 138. Kommertspandi registrikaardi 4. veeru andmed Kommertspandiregistri registrikaardi neljandasse veergu päismikuga «järjekoht» kantakse: 1) kommertspandi järjekoht sõnaga (näiteks «esimene», «teine» jne); 2) eeltoodu muutmine, millele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab. § 139. Kommertspandi registrikaardi 5. veeru andmed Kommertspandiregistri registrikaardi viiendasse veergu päismikuga «pandipidaja» kantakse: 1) pandipidaja isikuandmed; 2) kui ühe pandi kohta on mitu pandipidajat, siis pandisumma murdosaline jaotus nende vahel; 3) eeltoodu muutmine. Kandele lisatakse selle kande number, mida muudatus puudutab. § 140. Kommertspandi registrikaardi 6. veeru andmed Kommertspandiregistri registrikaardi kuuendasse veergu päismikuga «kustutamine» kantakse kommertspandi kustutamine, millele lisatakse selle kande number, mida see muudatus puudutab. § 141. Kommertspandi registrikaardi 7. veeru andmed (1) Kommertspandiregistri registrikaardi seitsmendasse veergu päismikuga «a) kande kuupäev, b) märkused» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult kande tegemise päev, kuu ja aasta; 2) «b»-ga tähistatult: – kommertspandi kolmekohaline järjekorranumber (näiteks esimese pandi number on 001, teise pandi number 002 jne); – viited teistele registrikaartidele tehtud või üle kantud kannetele; – kandeavalduseta tehtud kande korral viide kande tegemise õiguslikule alusele, kui see ei ilmne vastava kande tekstist; – kui füüsilisest isikust ettevõtja on kantud äriregistrisse rohkem kui ühe ärinime all, siis viited tema teistele ärinimedele ja registrikoodidele; – märge selle kohta, et registripidaja on avastanud pärast kandele allakirjutamist kande kandeotsusele mittevastavuse ning on sellest puudutatud isikutele teatanud; – muud märkused; 3) allkirjad. (2) Arvutiregistri korral on kommertspandi kolmekohaline järjekorranumber nähtav iga pandi andmete ees. 3. peatükk LAEVAKINNISTUSREGISTER 1. jagu Laevakinnistusraamatu ülesehitus ja laeva registrinumber § 142. Laevakinnistusraamatu koosseis (1) Laevakinnistusraamat jaguneb kaheks andmekoguks: laevaregistriks ja ehitatavate laevade registriks. (2) Laevakinnistusraamatu (nii laevaregistri kui ehitatavate laevade registri) andmeid hoitakse laevakinnistusregistris, laevatoimikutes ja laevakinnistuspäevikus. § 143. Registrissekantavad üksused (1) Laevaregistrisse kantakse merelaevad ja siseveelaevad. (2) Ehitatavate laevade registrisse kantakse: 1) ehitatavad merelaevad; 2) ehitatavad siseveelaevad; 3) ehitatavad teisaldatavad ujuvvahendid ehk ehitatavad teisaldatavad laevad; 4) teisaldatavad ujuvvahendid ehk teisaldatavad laevad. § 144. Laevakinnistusregistriosa (1) Merelaeva, siseveelaeva, ehitatava merelaeva, ehitatava siseveelaeva, ehitatava teisaldatava ujuvvahendi ja teisaldatava ujuvvahendi (edaspidi üldnimetusega laev) kinnistamisel avatakse laevakinnistusregistriosa (registriosa). (2) Registriosasid peetakse kas vahelehtedest koosnevate vihikutena (paberregistriosa) või elektroonilisel kujul (elektrooniline registriosa). (3) Nii paberregistriosa kui ka elektrooniline registriosa jagunevad andmete paigutuse poolest pealkirjaks (tiitelleheks) ja kolmeks jaoks. § 145. Registriosa tiitelleht (1) Registriosa tiitellehele märgitakse: 1) registriosakonna nimi; 2) laeva registrinumber; 3) registripiirkonna vahetumise korral viide senisele või uuele registriosakonnale ning senises registriosakonnas märkus laevatoimiku üleandmise kohta uuele osakonnale; 4) märkus registriosa sulgemise kohta, milles näidatakse ära sulgemise alus ning päev, kuu ja aasta. (2) Paberregistriosa korral märgitakse tiitellehele vahelehe täitumise tõttu kasutusse võetud uute vahelehtede järjekorra- ja turvanumbrid ning uuele vahelehele esimese kande teinud registrikohtuniku või kohtunikuabi allkiri ja nimi ning märkuse kuupäev ja aasta. (3) Elektroonilise registriosa korral tuleb märkida registriosa tiitellehele viide esitatud avaldusele (plomm). Plomm peab olema nähtav nii laevakinnistusraamatuga tutvumisel kui ka registriosa väljatrükil. Plomm kustutatakse pärast kande või eitava kinnistamisotsuse tegemist. § 146. Registriosa jaod, lahtrid, all-lahtrid ja kanded (1) Registriosa jao pealkiri paigutatakse jao iga lehekülje lahtrite kohale keskele. (2) Laevaregistri registriosa 1. jao pealkirjaks on «... kohtu laevakinnistusregistriosa 1. jagu «LAEV»», 2. jao pealkirjaks «... kohtu laevakinnistusregistriosa 2. jagu «LAEVA OMANIK»» ning 3. jao pealkirjaks «... kohtu laevakinnistusregistriosa 3. jagu «LAEVA KOORMATISED»». Pealkirja kohal paikneb sõna «Laevaregister». (3) Ehitatavate laevade registriosa 1. jao pealkirjaks on «... kohtu laevakinnistusregistriosa 1. jagu «EHITATAV LAEV»», 2. jao pealkirjaks «... kohtu laevakinnistusregistriosa 2. jagu «EHITATAVA LAEVA OMANIK»» ning 3. jao pealkirjaks «... kohtu laevakinnistusregistriosa 3. jagu «LAEVA KOORMATISED»». Pealkirja kohal paiknevad sõnad «Ehitatavate laevade register». (4) Iga paberregistriosa jagu on eraldi vahelehel. Erandina on ehitatavate laevade registri registriosa 1. ja 2. jagu ühel vahelehel. (5) Registriosa jaod jagunevad lahtriteks. Paberregistriosa lahtri ülaosas asub lahtri päismik lahtri nimetusega ja järjekorranumbriga, mis on allpool olevast lahtri sisust eraldatud horisontaaljoonega. (6) Laevaregistri registriosa 1. jao 6. lahter jaguneb all-lahtriteks, mille päismikus asub all-lahtri nimetus ja järjekorda näitav täht. (6) Kanded jaotatakse vastavalt sisule jagudesse, lahtritesse ja all-lahtritesse. Kahe kande vahele jäetakse vähemalt üks vaba rida. Kandeid ei eraldata üksteisest horisontaaljoontega. (7) Elektroonilise registriosa väljatrüki paigutus peab olema paberregistriosa jagude, lahtrite ja all-lahtrite paigutusega võimalikult sarnane. § 147. Paberregistriosa turvaabinõud (1) Paberregistriosa jaod on toonitatud: 1) laevaregistri puhul 1. jagu helesinise, 2. jagu helekollase ning 3. jagu helerohelise värviga; 2) ehitatavate laevade registri puhul 1. ja 2. jagu helesinise ning 3. jagu helerohelise värviga. (2) Registriosa iga vahelehe esimese lehekülje vasakusse alanurka on trükitud kordumatu kontrollarv. (3) Justiitsministeerium tellib kõigile registriosakondadele ühesugused registriosa blanketid. § 148. Registriosa lehtede nummerdamine (1) Registriosa iga jao mõlema lehekülje paremas ülanurgas on lahtrike vahelehe numbri tarvis. (2) Iga jao mõlema lehekülje paremas alanurgas on märge: «Selle jao kanded jätkuvad vahelehel» ning lahtrike, kuhu kantakse järgmise vahelehe number. (3) Kui registriosa jakku määratud kanded jätkuvad uuel vahelehel, nummerdatakse esimene vaheleht vastava jao numbriga, järgmine vaheleht sama numbri ning tähega «a», ülejärgmine lehekülg sama numbri ning tähega «b» ning nõnda edasi vastavalt tähestikule (näide: kui täitub registriosa 3. jao esimene vaheleht, märgitakse selle paremasse ülanurka vastavasse lahtrikesse number «3» ning alanurka ja uue lehe ülanurka number «3a», kui ka see täitub, märgitakse teise vahelehe alanurka ja kolmanda vahelehe ülanurka number «3b» jne). § 149. Laeva registrinumber (1) Iga laevakinnistusraamatusse kantud laev saab teede- ja sideministri poolt kehtestatud korras kordumatu registrinumbri, mis on ühtlasi tema kohta avatud registriosa numbriks. Laeva registrinumbri määrab menetleja. (2) Registrinumber ei muutu laeva nime muutumisel ega ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse üleminekul ega registripiirkonna vahetumisel. (3) Registrinumber kantakse registriosa tiitellehele ning iga jao iga lehekülje vasakusse ülanurka vastavasse lahtrikesse päismikuga «Laeva registrinumber». (4) Kui laeva registrinumbri märkimisel on tehtud viga või kui laeva registrinumber peab muutuma ilma, et kaasneks üleminek ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse, siis kirjutatakse registriosa ümber. Veeteede Ametile tuleb teatada laeva uus registrinumber. 2. jagu Merelaeva andmed registriosa 1. jaos «Laev» § 150. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 1. lahtris Esimesse lahtrisse päismikuga «Nimi» kantakse laeva nimi. § 151. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 2. lahtris Teise lahtrisse päismikuga «a) kutsung, b) IMO number, c) kalalaeva pardanumber» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult Sideameti poolt antud laeva kutsungsignaal; 2) «b»-ga tähistatult Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registrinumber ehk Lloydi laevaregistri number; 3) «c»-ga tähistatult kalalaeva pardanumber, kui see on olemas. § 152. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 3. lahtris Kolmandasse lahtrisse päismikuga «a) liik (merelaev või siseveelaev), b) tüüp kasutusala järgi, c) laevakere põhimaterjal» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult sõna «merelaev»; 2) «b»-ga tähistatult laeva tüüp kasutusala järgi (näiteks: segalastilaev, kalapüügilaev, reisilaev, reisiparvlaev, veeremilaev jne); 3) «c»-ga tähistatult laevakere põhimaterjal (näiteks: teras, puit, klaasplastik jne). § 153. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 4. lahtris Neljandasse lahtrisse päismikuga «a) ehitusaasta, b) ehitaja, c) ehituskoht» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult laeva ehitusaasta; 2) «b»-ga tähistatult laeva ehitaja identifitseerimiseks vajalikud andmed; 3) «c»-ga tähistatult laeva ehituskoht ja riik. § 154. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 5. lahtris Viiendasse lahtrisse päismikuga «Kodusadam» kantakse laeva kodusadam. § 155. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 6. lahtris (1) Kuuendasse lahtrisse päismikuga «Tehnilised andmed» kantakse: 1) all-lahtrisse «a» üldpikkus (meetrites); 2) all-lahtrisse «b» pikkus (meetrites); 3) all-lahtrisse «c» laius (meetrites); 4) all-lahtrisse «d» parda kõrgus (meetrites); 5) all-lahtrisse «e» süvis (meetrites); 6) all-lahtrisse «f» kogumahutavus ehk brutotonnaaž; 7) all-lahtrisse «g» puhasmahutavus ehk netotonnaaž; 8) all-lahtrisse «h» viide mõõtmistulemuste aluseks olevale dokumendile, selle väljaandjale ja väljaandmisajale; 9) all-lahtrisse «i» kandejõud tonnides; 10) all-lahtrisse «j» peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides). (2) Kui laev pole mõõdetud vastavalt 1969. aasta laevade mõõtmise rahvusvahelisele konventsioonile, märgitakse kogumahutavuse ja puhasmahutavuse ühikuna bruto- ja netoregistertonnid. § 156. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 7. lahtris Seitsmendasse lahtrisse päismikuga «Kinnistamine, sulgemine (kustutamine)» kantakse: 1) esmakinnistamise aeg, esmakinnistamise teostanud registriosakonna nimi ja viide esmakinnistamise alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi. Kui laev oli esmakinnistatud ehitatavate laevade registris, siis osutatakse sellele asjaolule. 2) laeva laevakinnistusraamatust kustutamise ja registriosa sulgemise aeg ning viide selle põhjusele ja alusdokumendile. Kui laev kustutatakse ja registriosa suletakse ametiülesande korras (ex officio), siis viidatakse alusdokumendi asemel seadusesättele. § 157. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 8. ja 9. lahtris (1) Kaheksandasse ja üheksandasse lahtrisse kantakse: 1) kaheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudetav lahter» lahtri number, mida üheksandasse lahtrisse kantav muudatus puudutab; 2) üheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudatused» kohakuti eelmisesse lahtrisse kantud numbriga selgitavad viited lahtrites 1–6 tehtud muudatustele. (2) Üheksandasse lahtrisse tehakse samuti registripiirkonna vahetamisest ning ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse ületulekust tingitud uue registriosa avamise kanne. § 158. Merelaeva andmed registriosa 1. jao 10. lahtris Kümnendasse lahtrisse päismikuga «Lipuõiguslikud märkused» kantakse: 1) viide seaduse sättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti lippu; 2) teated muudatuste kohta Eesti lipu kandmist lubavates asjaoludes; 3) märkus selle kohta, et laeval on lubatud kanda teise riigi lippu ning samal ajal keelatud kanda Eesti lippu; 4) märkus selle kohta, et laeval on taas lubatud kanda Eesti lippu ning viide selle aluseks olevale seaduse sättele; 5) märkus selle kohta, et laev on kaotanud õiguse kanda Eesti lippu koos selgitusega, et sellega loetakse laev registrist kustutatuks, kuid laeval lasuvad koormatised jäävad kehtima. Märkusele lisatakse viide selle aluseks olevale seadusesättele. § 159. Merelaeva andmetele allakirjutamine registriosa 1. jaos Esmakandele ning sulgemis- ja kustutamiskandele tuleb alla kirjutada 7. lahtris, muutmiskannetele 9. lahtris ja lipuõiguslikele märkustele 10. lahtris, ning kui see ei ilmne kande tekstist, siis lisada kande tegemise päev, kuu ja aasta. 3. jagu Siseveelaeva andmed registriosa 1. jaos «Laev» § 160. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 1. lahtris Esimesse lahtrisse päismikuga «Nimi» kantakse laeva nimi. § 161. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 2. lahtris Teises lahtris päismikuga «a) kutsung, b) IMO number, c) kalalaeva pardanumber» märgitakse «c»-ga tähistatult kalalaeva pardanumber. § 162. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 3. lahtris Kolmandasse lahtrisse päismikuga «a) liik (merelaev või siseveelaev), b) tüüp kasutusala järgi, c) laevakere põhimaterjal» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult sõna «siseveelaev»; 2) «c»-ga tähistatult laevakere põhimaterjal. § 163. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 4. lahtris Neljandasse lahtrisse päismikuga «a) ehitusaasta, b) ehitaja, c) ehituskoht» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult laeva ehitusaasta; 2) «b»-ga tähistatult laeva ehitaja identifitseerimiseks vajalikud andmed; 3) «c»-ga tähistatult laeva ehituskoht ja riik. § 164. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 5. lahtris Viiendasse lahtrisse päismikuga «Kodusadam» kantakse laeva kodusadam. § 165. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 6. lahtris Kuuendasse lahtrisse päismikuga «Tehnilised andmed» kantakse: 1) all-lahtrisse «a» üldpikkus (meetrites); 2) all-lahter «b» jääb tühjaks; 3) all-lahter «c» jääb tühjaks; 4) all-lahter «d» jääb tühjaks; 5) all-lahter «e» jääb tühjaks; 6) all-lahter «f» jääb tühjaks; 7) all-lahter «g» jääb tühjaks; 8) all-lahter «h» jääb tühjaks; 9) all-lahtrisse «i» laeva kandejõud tonnides; 10) all-lahtrisse «j» peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides). § 166. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 7. lahtris Seitsmendasse lahtrisse päismikuga «Kinnistamine, sulgemine (kustutamine)» kantakse: 1) esmakinnistamise aeg ja viide esmakinnistamise alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi. Kui laev oli esmakinnistatud ehitatavate laevade registris, siis osutatakse sellele asjaolule. 2) laeva laevakinnistusraamatust kustutamise ja registriosa sulgemise aeg ning viide selle põhjusele ja alusdokumendile. Kui laev kustutatakse ja registriosa suletakse ametiülesande korras (ex officio), siis viidatakse alusdokumendi asemel seadusesättele. § 167. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 8. ja 9. lahtris (1) Kaheksandasse ja üheksandasse lahtrisse kantakse: 1) kaheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudetav lahter» lahtri number, mida üheksandasse lahtrisse kantav muudatus puudutab; 2) üheksandasse lahtrisse päismikuga «Muudatused» kohakuti eelmisesse lahtrisse kantud numbriga selgitavad viited lahtrites 1–6 tehtud muudatustele. (2) Üheksandasse lahtrisse tehakse samuti registripiirkonna vahetamisest ning ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse ületulekust tingitud uue registriosa avamise kanne. § 168. Siseveelaeva andmed registriosa 1. jao 10. lahtris Kümnendasse lahtrisse päismikuga «Lipuõiguslikud märkused» kantakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse §-s 6 nimetatud tingimuste korral viide sama seaduse sättele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti lippu. § 169. Siseveelaeva andmete allakirjutamine registriosa 1. jaos Esmakandele ning sulgemis- ja kustutamiskandele tuleb alla kirjutada 7. lahtris, muutmiskannetele 9. lahtris ja lipuõiguslikele märkustele 10. lahtris, ning kui see ei ilmne kande tekstist, siis lisada kande tegemise päev, kuu ja aasta. 4. jagu Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jagu «Ehitatav laev» § 170. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 1. lahter Esimesse lahtrisse päismikuga «a) nimi, b) ehitusnumber vm tähis, c) liik» kantakse: 1) «a»-ga tähistatult laeva nimi; 2) «b»-ga tähistatult laeva ehitusnumber või muu laeva eristav tähis, teisaldatava ujuvvahendi korral ka kutsungsignaal; 3) «c»-ga tähistatult asjaolu, kas tegemist on ehitatava merelaevaga, ehitatava siseveelaevaga, ehitatava teisaldatava ujuvvahendiga või teisaldatava ujuvvahendiga. Teisaldatava ujuvvahendi puhul võib märkida selle täpsema liigi (näiteks ujuvdokk, ujuvkraana, ujuvtöökoda, puurplatvorm jne). § 171. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 2. lahter Teise lahtrisse päismikuga «a) ehitaja, b) ehituskoht» kantakse: 1) ehitaja; 2) ehituskoht ja riik; teisaldataval ujuvvahendil lisaks ka asukoht (täienditega «ehituskoht» ja «asukoht»). § 172. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 3. lahter (1) Kolmandasse lahtrisse päismikuga «Tõend ehitatava laeva püsiva tähistatuse ning valmimise järel laevaregistrisse kandmiseks kõlblikkuse kohta» märgitakse viide laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 32 lõike 4 alusel väljaantud dokumendile, selle väljaandjale ja väljaandmisajale. (2) Teisaldatava ujuvvahendi kinnistamisel tõmmatakse sellesse lahtrisse kriips (miinusmärk). § 173. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 4. lahter Neljandasse lahtrisse päismikuga «Kinnistamine. Muudatused» kantakse: 1) esmakinnistamise päev, kuu ja aasta ning viide alusdokumendile. Kui laeval oli enne esmakinnistamist nimi, mis erines laevakinnistusraamatusse kantud nimest, siis näidatakse ära ka eelmine nimi; 2) selgitav viide lahtrites 1–3 tehtud muudatustele, vajadusel viidatakse alusdokumendile või seadusesättele. § 174. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao 5. lahter Viiendasse lahtrisse päismikuga «Sulgemine (kustutamine)» kantakse: 1) registriosa sulgemise päev, kuu ja aasta ning viide selle põhjusele (registripiirkonna vahetumine, laeva kustutamine laevakinnistusraamatust, registriosa ümberkirjutamine, üleminek ehitatavate laevade registrist laevaregistrisse jm); 2) registripiirkonna vahetumise korral märgitakse ka uue registriosakonna nimi. § 175. Ehitatavate laevade registri registriosa 1. jao allkirjastamine Esmakandele ja muutmiskandele tuleb alla kirjutada 4. lahtris ja sulgemiskandele 5. lahtris, ning kui see ei ilmne kande tekstist, siis lisada kande tegemise päev, kuu ja aasta. 5. jagu Laevaregistri registriosa 2. jagu «Omanik» § 176. Laevaregistri registriosa 2. jao 1. lahter (1) Esimesse lahtrisse päismikuga «Kande number» märgitakse teise lahtrisse tehtava kande järjekorranumber – kandega kohakuti. (2) Kui järgmise lahtri kanne sisaldab mitut omanikku, siis eristatakse nad 1. lahtrisse kantavale kande järjekorranumbrile tähe lisamisega (näiteks kantakse 1. kandega 2. lahtrisse kolm kaasomanikku, kes eristatakse 1. lahtris vastavalt kandenumbritega «1a», «1b» ja «1c»). § 177. Laevaregistri registriosa 2. jao 2. lahter (1) Teise lahtrisse päismikuga «Omanik, disponent» kantakse laeva ainuomaniku, ühisomanike, kaasomanike ning laevaühingu disponendi (korrespondentreederi) nimi. (2) Lisaks sellele märgitakse: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime järele isikukood, selle puudumisel sünniaeg; samuti elukoht; 2) juriidilise isiku nime järele tema registrikood (kui see on olemas); samuti asukoht; 3) ühisomaniku andmete järele, et tegemist on ühisomandiga; 4) kaasomaniku andmete järele, et tegemist on kaasomandiga ning talle kuuluva murdosa suurus sõnadega; 5) disponendi andmete järele rasvases kirjas sõna: «Disponent». § 178. Laevaregistri registriosa 2. jao 3. lahter Kolmandasse lahtrisse päismikuga «Osa» kantakse kohakuti 2. lahtri vastavate andmetega: 1) kaasomanikule kuuluva laevaosa suurus murdarvuna; 2) ainuomaniku puhul kriips (miinusmärk); 3) ühisomaniku puhul sõna: «Ühisomand». § 179. Laevaregistri registriosa 2. jao 4. lahter Neljandasse lahtrisse päismikuga «Kande nr 1. lahtris» märgitakse selle 2. ja 3. lahtrisse tehtud kande järjekorranumber, mille juurde 5. lahtrisse tehtav kanne kuulub. § 180. Laevaregistri registriosa 2. jao 5. lahter (1) Viiendasse lahtrisse päismikuga «Omandi alus. Muudatused. Piirangud» kantakse: 1) viide laeva esmakinnistamisel omandamise, kinnistatud laeva omandi ülemineku ning mõttelise osa ülemineku alusele; 2) selgitav viide teise ja kolmandasse lahtrisse tehtud muudatuste ja täienduste kohta. Viites osundatakse asjaõiguslike muudatuse aluseks olevale tehingule (asjaõiguskokkulepe, pärimistunnistus, testament jne). Isikut identifitseerivate andmete (nimi, ärinimi) muutumisel ei ole vaja sellele osundada; 3) laevaomandist loobumine ja viide vastavale alusdokumendile; 4) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed eelpärija jms kohta) ning keelumärge (käsutuspiirang kohtu otsuse või määruse, pankrotihalduri või täituri avalduse alusel) ja muud omandiõiguse kitsendused ning viide selle alusdokumendile või seadusesättele; 5) eelmärke, vastuväite, märkuse ning keelumärke kustutamine. (2) Vajadusel võidakse eelmärge teha 2. lahtrisse. (3) Eelmärke tegemisel juhindutakse § 276 lõikest 1. § 181. Laevaregistri registriosa 2. jao allkirjastamine Laevaregistri registriosa 2. jao kannetele tuleb alla kirjutada 5. lahtris, ning kui see ei ilmne kande tekstist, siis lisada kande tegemise päev, kuu ja aasta. 6. jagu Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jagu «Ehitatava laeva omanik» § 182. Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao 1. lahter (1) Esimesse lahtrisse päismikuga «Kande number» märgitakse teise lahtrisse tehtava kande järjekorranumber – kandega kohakuti. (2) Kui järgmise lahtri kanne sisaldab mitut omanikku, siis eristatakse nad 1. lahtrisse kantavale kande järjekorranumbrile tähe lisamisega (näiteks kantakse 1. kandega 2. lahtrisse kolm kaasomanikku, kes eristatakse 1. lahtris vastavalt kandenumbritega «1a», «1b» ja «1c»). § 183. Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao 2. lahter (1) Teise lahtrisse päismikuga «Omanik, disponent» kantakse laeva ainuomaniku, ühisomanike, kaasomanike ning laevaühingu disponendi (korrespondentreederi) nimi. (2) Lisaks sellele märgitakse: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanime järele Eesti isikukood, selle puudumisel sünniaeg; samuti elukoht; 2) Eestis registreeritud juriidilise isiku nime järele tema registrikood (kui see on olemas); samuti asukoht; 3) ühisomaniku andmete järele, et tegemist on ühisomandiga; 4) kaasomaniku andmete järele, et tegemist on kaasomandiga ning talle kuuluva murdosa suurus sõnadega; 5) disponendi andmete järele rasvases kirjas sõna: «Disponent». § 184. Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao 3. lahter (1) Kolmandasse lahtrisse päismikuga «Omandi alus. Piirangud. Muudatused» kantakse: 1) laeva kandmisel laevakinnistusraamatusse laeva omandiõiguse tekkimise alus; 2) kui ehitaja ei ole omanikuks, siis viide sellele ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 44 lõikes 2 nimetatud kinnitusele; 3) selgitav viide teise ja kolmandasse lahtrisse tehtud muudatuste ja täienduste kohta. Viites osundatakse muudatuse õiguslikule alusele (asjaõiguskokkulepe, pärimistunnistus, testament jne). Isikut identifitseerivate andmete (nimi, ärinimi) muutumisel ei ole vaja sellele osundada; 4) laevaomandist loobumine ja viide vastavale alusdokumendile; 5) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed eelpärija jms kohta) ning keelumärge (käsutuspiirang kohtu otsuse või määruse, pankrotihalduri või täituri avalduse alusel) ning viide selle alusdokumendile või seadusesättele, 6) eelmärke, vastuväite, märkuse ja keelumärke kustutamine. (2) Vajadusel võidakse eelmärge teha 2. lahtrisse. (3) Eelmärke tegemisel juhindutakse § 276 lõikest 1. § 185. Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao allkirjastamine Ehitatavate laevade registri registriosa 2. jao kannetele tuleb alla kirjutada 3. lahtris, ning kui see ei ilmne kande tekstist, siis lisada kande jõustumise päev, kuu ja aasta. 7. jagu Registriosa 3. jagu «Laeva koormatised» § 186. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao 1. lahter (1) Esimesse lahtrisse päismikuga «Kande number» märgitakse 2. ja 3. lahtrisse tehtavate kannete järjekorranumbrid – vastavate kannetega kohakuti. (2) Hüpoteegi osadeks jagamise korral võib osahüpoteegi järjekorranumbrile lisada tähe (näiteks 2a, 2b), osahüpoteegi jagamisel tähe ja rooma numbri (2a-I, 2a-II). § 187. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao 2. lahter Teise lahtrisse päismikuga «Hüpoteegisumma» märgitakse kohakuti 3. lahtris oleva asjaomase kandeosaga: 1) kolmandas lahtris nimetatud hüpoteegisumma numbrina ning vastav rahaühik; 2) kasutusvalduse korral kriips (miinusmärk). § 188. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao 3. lahter Kolmandasse lahtrisse päismikuga »Hüpoteek, kasutusvaldus» kantakse: 1) viide sellele, kas tegemist on hüpoteegi või kasutusvaldusega; 2) hüpoteegipidaja või kasutusvaldaja nimi ning isikukood (selle puudumisel sünniaeg) või registrikood (kui see on olemas) ning elu- või asukoht; 3) kui laev kuulub Eesti Vabariigile, siis viide riigivara kasutaja kohta; 4) hüpoteegi korral märgitakse hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegisumma) sõnadega ning kui see on muutunud, siis sulgudes ka numbrina; 5) hüpoteegi intressid ja kõrvalnõuded – koos nende selge suuruse äranäitamisega; 6) mitme hüpoteegipidaja olemasolul igale kuuluv murdosa; 7) hüpoteegi liik, kui tegemist on ühis- või osahüpoteegiga; 8) ühishüpoteegi korral teiste koormatud laevade registrinumbrid; 9) kui hüpoteegiga on koormatud kaasomanikule kuuluv laevaosa, siis viide vastavale kaasomanikule ja talle kuuluva laevaosa suurusele murdosana; 10) kui avalduses on taotletud, siis kasutusvaldust piirav mõne kasutusviisi välistamine; 11) kui avalduses on taotletud, siis viide kasutusvalduse kestusele; 12) viide kande alusdokumendile või kui kanne on tehtud ametikohustuste korras (ex officio), siis viide seadusesättele. (Näide 1: «Hüpoteek Ants Puu 1/3 laevaosale. Hüpoteegipidaja AS X-Pank (registrikood 1000000, asukoht Tartu). Hüpoteegisumma kolm miljonit ükssada tuhat krooni. Lihtintress kümme protsenti aastas. Kõrvalnõuded kakssada tuhat krooni. Hüpoteegi järjekoht on kandega nr 4 sissekantud hüpoteegi ees. Avaldus 03.07.1998, kanne 05.07.1998.») (Näide 2: «Ühishüpoteek. Hüpoteegipidaja AS X-Pank (registrikood 1000000, asukoht Tartu). Kaaskoormatud laev registrinumbriga 1000. Hüpoteegisumma kolm miljonit ükssada tuhat krooni. Lihtintress kümme protsenti aastas. Kõrvalnõuded kakssada tuhat krooni. Avaldus 03.07.1998, kanne 05.07.1998.») (Näide 3: «Osahüpoteek. Hüpoteegipidaja Ants Puu (sünd 01.01.1900, elukoht Rae vald, Harjumaa). Hüpoteegisumma ükssada tuhat krooni. Lihtintress kümme protsenti aastas. Kõrvalnõuded viisteist tuhat krooni. Avaldus 01.09.1998, kanne 05.09.1998.») § 189. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao 4. ja 5. lahter (1) Neljandasse lahtrisse päismikuga «Kande nr 1. lahtris» kantakse selle 1. lahtrisse kantud kande järjekorranumber, mida 5. lahtrisse kantav muutmiskanne puudutab – kohakuti 5. lahtrisse tehtava kandega. (2) Viiendasse lahtrisse päismikuga «Muudatused» kantakse 2. ja 3. lahtris olevate kannete muudatused, täiendused ja kitsendused, sealhulgas: 1) hüpoteegi loovutamine uuele hüpoteegipidajale ning viide selle alusdokumendile; 2) hüpoteegi jagamine osahüpoteekideks ning viide selle alusdokumendile; 3) järjekohtade kokkuleppeline muutmine ning viide selle alusdokumendile; 4) eelmärge (registriossa tulevikus kantava õiguse tagamiseks), vastuväide (registriosa kande muutmise tagamiseks), märkus (informatsioonilise iseloomuga andmed hüpoteegi pantimise, hüpoteegi kasutusvalduse jms kohta) ning keelumärge (käsutuspiirang kohtu otsuse või määruse, pankrotihalduri või täituri avalduse alusel) ning viide selle alusdokumendile või seadusesättele. (3) Vajadusel võidakse eelmärge teha 3. lahtrisse. (4) Eelmärke tegemisel juhindutakse § 276 lõikest 1. § 190. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao 6. ja 7. lahter (1) Kuuendasse lahtrisse päismikuga «Kande nr 1. lahtris» kantakse selle 1. lahtrisse kantud kande järjekorranumber, mida 8. lahtrisse kantav kustutamiskanne puudutab – kohakuti 8. lahtrisse tehtava kandega. (2) Seitsmendasse lahtrisse päismikuga «Kustutamine» kantakse kolmandasse ja viiendasse lahtrisse kantud õiguse laevakinnistusraamatust kustutamine või hüpoteegisumma vähendamine (laevahüpoteegi osaline kustutamine). Kandes tuleb ära näidata kustutatav või vähendatav hüpoteegisumma sõnadega ja sulgudes numbritega. Samuti kantakse seitsmendasse lahtrisse eelmärke, vastuväite, märkuse ja keelumärke kustutamine. Vajadusel viidatakse kande alusdokumendile või kui kanne on tehtud ametikohustuste korras (ex officio), siis seadusesättele. § 191. Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao allkirjastamine Laevaregistri ja ehitatavate laevade registri registriosa 3. jao kannetele 1., 2. ja 3. lahtris tuleb alla kirjutada 3. lahtris, kannetele 4. ja 5. lahtris tuleb alla kirjutada 5. lahtris ning kannetele 6. ja 7. lahtris tuleb alla kirjutada 7. lahtris. Kui see ei ilmne kande tekstist, siis tuleb allkirjadele lisada kande tegemise päev, kuu ja aasta. 4. peatükk REGISTRIASJA LAHENDAMINE 1. jagu Registriasjade jaotuskord § 192. Registriasjade jaotuskorra kehtestamine ja sisu (1) Registriasjade jaotuskorra kehtestab registriosakonna juhataja, kui seda ei ole § 195 alusel automatiseeritud. (2) Registriasjade jaotuskorraga määratakse kindlaks registriasjade registrikohtunike, kohtunikuabide ja registrisekretäride (edaspidi menetlejad) vahel jaotamise reeglid. (3) Samuti määratakse registriasjade jaotuskorraga kindlaks: 1) kande aluseks mitteolevate, kuid sisulist läbivaatamist vajavate dokumentide (majandusaasta aruanded, nõukogu liikmete nimekiri jne) kohtunikuabide ja registrisekretäride vahel jaotamise reeglid; 2) sunni- ja karistustoimingute (§ 197 lõige 1) menetlejate vahel jagamise reeglid; 3) menetlejate üksteise asendamise reeglid; 4) kompensatsioonireeglid samal ametikohal töötajate võimalikult ühtlase töökoormuse tagamiseks. § 193. Registriasjade jaotuskorra põhimõtted (1) Registriasjade jaotuskord peab tagama, et kohtunikuabid ja registrisekretärid saaksid menetleda võimalikult kõiki pädevusekohaseid kandeliike ning et ühesugusel ametikohal teenistujate töökoormus oleks võimalikult ühtlane. (2) Laevakinnistusasjade suhtes on lubatud spetsialiseerumine. (3) Registriosakonna juhataja määrab vähemalt kaks kohtunikuabi, kes muid registriasju menetlevad siis, kui neil laevakinnistusasju menetleda ei ole. § 194. Pooleliolevate asjade ümberjaotamine menetleja eemalviibimisel Kui menetleja eemalviibimine teenistusest tooks kaasa seadusega sätestatud menetlustähtaja ületamise ohu, siis peab registriosakonna juhataja selle menetleja pooleliolevad asjad teistele menetlejatele ümber jaotama. § 195. Registriasjade automatiseeritud jaotamine (1) Registriasju võib menetlejate vahel jaotada automatiseeritult tingimusel, et: 1) jaotamine toimub juhuslikkuse põhimõttel ega ole ette prognoositav; 2) käesoleva kodukorra § 193 lõikes 1 nimetatud tingimused on täidetud. (2) Tarkvaraprogrammis jagatud registriasja saab ümber jagada registriosakonna juhataja isikliku salasõnaga kinnitatud korraldusega, mis peab jääma arvutipäevikus nähtavaks. § 196. Menetleja taandamine (1) Kohtu esimees võib kirjaliku põhistatud korraldusega menetleja taandada, kui on alust kahelda tema erapooletuses. Tarkvaraprogrammis tehakse kohtu esimehe korralduse alusel muudatus § 195 lõikes 2 sätestatud korras. (2) Taandamise korral läheb registriasi registriasjade jaotuskorras ettenähtud asendusreeglite kohaselt järgmisele menetlejale. Korraldus köidetakse registri- või laevatoimikusse. § 197. Sunni- ja karistustoimingute algatamine (1) Registriosakonna teenistuja on kohustatud teatama registriosakonna juhatajale või vahetult antud registriasja menetlejale asjaoludest, mis võivad olla aluseks: 1) rahatrahvi määramisele; 2) ilma avalduseta (ex officio) kande tegemisele; 3) registripidaja poolt sundlõpetamise otsustamisele või registrist kustutamisele; 4) tsiviil- või kriminaalprotsessi korras sundlõpetamise algatamisele. (2) Kui registriosakonna juhatajale on saanud teatavaks asjaolusid, mis võivad olla lõikes 1 nimetatud toimingute aluseks, siis peab ta tagama, et alustataks menetlust. 2. jagu Registriasja number § 198. Registriasjade numeratsiooni sisu (1) Registriasjade numeratsioon hõlmab kõiki registriosakonnas tehtud kande- ja kinnistusotsuseid, kohtumäärusi ning ilma kande- või kinnistamisotsuseta tehtud kandeid. (2) Kui tarkvaraprogramm ei hõlma laevakinnistusraamatu pidamist, siis laevakinnistusraamatu asjade puhul registriasjade numeratsiooni ei kasutata. Sellisel juhul asendab asjaajamises registriasja numbrit laeva registrinumber. § 199. Registriasja numbri andmine (1) Iga ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus ja laev saab endale esmakandeotsuse või esmakinnistamisotsuse tegemisel või sellele eelneva kohtumääruse tegemisel registriasja numbri. (2) Kommertspandi puhul antakse registriasja number antud ettevõtja või filiaali kohta käiva esimese kommertspandiregistri kandeotsuse või määruse tegemisel. § 200. Hilisemate kandeotsuste nummerdamine Järgnevate kande- või kinnistamisotsuste tegemisel lisatakse registriasja numbrile kaldkriipsuga eraldatult hilisemate otsuste järjekorranumber (2, 3, 4 jne). § 201. Otsuseta tehtavate kannete nummerdamine Kui kanne tehakse ilma kande- või kinnistamisotsuseta, siis tekib ja täieneb registriasja number nii, nagu oleks tehtud otsus. § 202. Kohtumääruste nummerdamine Kohtumääruse tegemisel lisatakse registriasja numbri lõppu tähis «M1», järgmiste määruste puhul «M2», «M3» jne. § 203. Registrile osundav täht Ettevõtja ja filiaali registriasja numbri ette lisatakse täht «Ä», mittetulundusühingu puhul täht «M», sihtasutuse puhul täht «S», kommertspandi puhul täht «K» ning laevakinnistusraamatu kande puhul täht «L». § 204. Registriasja numeratsiooni katkemine (1) Registriasja numeratsioon katkeb esmakandeavalduse rahuldamata jätmisega või ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva kohta kustutamiskande tegemisega. (2) Kommertspandiregistriasja numeratsioon katkeb ettevõtja või filiaali kohta kustutuskande tegemisega, mitte ettevõtja või filiaali vallasvarale seatud kõigi kommertspantide kustutamisega. § 205. Registriasja numeratsiooni taastumine Registriasja numeratsioon taastub, kui muutuvad likvideeritud juriidilise isiku dokumentide hoidja andmed või kui kohus kustutamiskande järel määrab täiendava likvideerimise või kui kustutamiskannet parandatakse. 3. jagu Registriasjade menetlusjärjekord § 206. Registriasjade menetlemise järjekord (1) Menetleja peab kande- või kinnistamisotsuste tegemise ning otsuse asemel kohtumääruse tegemise ajaliselt järjestama vastavalt avalduste ja vastulausete vastuvõtmisjärjekorrale. Lubatud on kõrvalekalle vastuvõtmisjärjekorrast tingimusel, et lahendite tegemise ajavahe ei ületaks viit tööpäeva. (2) Erineva läbivaatamistähtajaga avaldused on erinevas lahendite tegemise järjekorras. (3) Mõjuval põhjusel, mis peab olema dokumentaalselt tõendatud, võib kohtu esimees lubada teha kandeotsuse eelisjärjekorras. Eelisjärjekorras menetlemise luba koos selle aluseks olevate dokumentidega köidetakse registritoimikusse. Arvutipäevikusse tehakse eelisjärjekorras menetlemise kohta vastav märge. (4) Lahendid, mille aluseks ei ole avaldus või vastulause (trahvimäärus, äriseadustiku § 61 alusel tehtud kandeotsus jm), tehakse eelisjärjekorras. (5) Eelisjärjekorras võib teha kande- või kinnistamisotsuse, millega jäetakse kande- või kinnistamisavaldus rahuldamata. § 207. Sama kandeobjekti kohta käiva mitme avalduse üheaegne menetlemine (1) Kui ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva kohta, millega seotud avaldus on juba menetluses, esitatakse uus avaldus, siis antakse see sama isiku menetlusse. (2) Kui ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva kohta on esitatud menetlusse mitu avaldust, siis ei tohi hiljem esitatud avalduse alusel teha kannet enne varem esitatud avalduse alusel kande tegemist. (3) Lõikeid 1 ja 2 ei pea täitma, kui: 1) taotletavatel kannetel ei ole omavahelist järjekorrasuhet; 2) eesmise järjekohaga laevakinnistusraamatu kandele on vajalik järjekoht märkega reserveeritud; 3) eesmise järjekohaga kommertspandiregistri kandele on vajalik järjekohanumber vabaks jäetud; 4) kui laevakinnistusraamatu või kommertspandiregistri avaldustes on määratud esitamisjärjekorrast erinevad järjekohad ning see ei ole seadusega vastuolus. 4. jagu Registriasja menetlusega kaasnevad toimingud § 208. Ärinime või nime kontrollimine (1) Enne ärinime või mittetulundusühingu või sihtasutuse nime registrisse kandmise otsustamist kontrollib menetleja ärinime või nime piisavat eristatavust teistest ärinimedest või nimedest ning ärinime vastavust äriseadustiku § 12 lõikele 3 Patendiameti ametlike väljaannete abil või Justiitsministeeriumi Registrikeskuse kaudu. (2) Enne ettevõtja tegevusalade kohta muutmis- või täiendamiskande otsustamist kontrollib menetleja, et kande tagajärjel ei satuks ärinimi vastuollu äriseadustiku § 12 lõigetega 1 ja 3. § 209. Laeva nime kontrollimine Enne laevanime laevakinnistusraamatusse kandmise otsustamist kontrollib menetleja selle piisavat eristatavust teiste Eesti laevade nimedest Veeteede Ameti kaudu. § 210. Puudutatud isikute nõusoleku kontrollimine Kui kande või märke muutmine või kustutamine kahjustaks registriossa või kommertspandiregistri registrikaardile kantud isiku õigust, siis peab registriasja menetleja enne otsuse tegemist kontrollima, et oleks esitatud puudutatud isiku notariaalselt tõestatud vormis nõusolek kande või märke muutmiseks või kustutamiseks. § 211. Äriregistriasjaga kaasnevad kommertspandiregistri toimingud (1) Menetleja peab ettevõtja või filiaali ärinime või asukoha muutmise või ümberkujundamise otsustamise järel tegema äriseadustiku § 33 lõikest 71 tulenevad toimingud. (2) Äriühingute ühinemise ja jagunemise otsustamisel peab menetleja juhul, kui enam kui ühe ühinemises või jagunemises osaleva ühingu varale on seatud kommertspant, kontrollima pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkuleppe olemasolu pandikannete järjestamise kohta. (3) Ettevõtja äriregistrist kustutamise otsustamisel peab menetleja kontrollima, et ettevõtja kohta seatud kommertspandid oleksid kustutatud. § 212. Ärikeelu kohaldamise kontrollimine Kui menetlejale on kättesaadav ärikeelu all olevate isikute andmestik, on ta enne kande tegemist kohustatud kontrollima, kas äriregistrisse kantava füüsilise isiku suhtes kohaldatakse ärikeeldu. § 213. Laevakinnistusraamatu lahendi suhtes asjaosaliste määramine Laevakinnistusraamatu lahendit tehes teatab menetleja kinnistamisotsuse täitjale isikute nimed, kes on antud lahendi, kande ja märke suhtes asjaosalisteks ning kellele neist tuleb väljastada lipudokument. 5. jagu Elektroonilise andmetöötluse lisatoimingud § 214. Kandeliigi märkimine (1) Tarkvaraprogrammi sisestatakse kandedokumentide vastuvõtmisel või otsuse koostamisel informatiivne märge kandeliigi kohta. (2) Menetleja peab enne otsuse kinnitamist või kui kanne tehakse otsuseta, siis enne kande kinnitamist kontrollima tarkvaraprogrammi sisestatud kandeliigi õigsust. (3) Kandeliikide loetelu on fikseeritud tarkvaraprogrammis. § 215. Seisundi märkimine Kandeliigi valiku alusel määratleb tarkvaraprogramm ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva menetlusliku seisundi (registrisse kantud, pankrotis, kustutatud jne). § 216. Lahendi liigi ja mittetulundusühingu alaliigi sisestamine (1) Menetleja sisestab lahendit koostades arvutiandmebaasi informatiivse märke lahendi liigi kohta. (2) Mittetulundusühingute puhul sisestab menetleja informatiivse märke selle alaliigi kohta. (3) Lahendite liikide ja mittetulundusühingu alaliikide loetelu on fikseeritud tarkvaraprogrammis. § 217. Kohakoodi valimine (1) Elu- või asukoha- ja aadressandmete sisestamisel ei tohi piirduda üksnes tekstilise sisestusega. Tingimata sisestatakse Eesti ametliku haldus- ja asustusüksuste klassifikaatori kõige madalama taseme kood, mida on võimalik valida. Näide: registrikande tegemisel piisaks valla tasemest, aga kui on teada asula, siis valitakse asulataseme kood. (2) Kui elu- või asukoht on välismaal, valitakse välisriigi kood, muud andmed sisestatakse tekstina. § 218. Asutajate, osanike, aktsionäride, liikmete andmed (1) Osaühingu, aktsiaseltsi ja tulundusühistu ning sihtasutuse esmakande otsustamisel sisestatakse arvutiandmebaasi asutamislepingu, asutamisotsuse või asutamiskoosoleku protokolli põhjal asutajate isikuandmed ning igaühe sissemakse suurus. (2) Osaühingu ja aktsiaseltsi majandusaasta aruande või osaühingu osa võõrandamislepingu esitamisel sisestatakse tarkvaraprogrammi aruandele või lepingule lisatud osanike ja aktsionäride andmed ja nende muudatused. § 219. Informatiivse märke tähendus ja vastutus Sisestaja (kandedokumentide vastuvõtja, registriasja menetleja) vastutab paragrahvides 214–218 nimetatud andmete ebaõige sisestamise või sisestamata jätmise eest distsiplinaarkorras. § 220. Otsuse ja kande koostamise ühildamine Jaatava kande- ja kinnistamisotsuse koostamisel koostab tarkvaraprogramm automaatselt selle alusel tehtava kande või märke teksti ja avaldatava teksti. § 221. Otsuse kuupäeva ühetaolisus Kande- ja kinnistamisotsuse kuupäev peab ühtima otsuse kinnitamise kuupäevaga arvutiandmebaasis. 6. jagu Registriasja erisused registripiirkonna vahetumisel § 222. Avalduse esitamine (1) Kui taotletakse registrikaardi 2. veergu kantud asukoha või registriosa 1. jakku kantud kodusadama, asukoha või ehituskoha muutmise kohta kande tegemist ning uus asukoht, kodusadam või ehituskoht asub teises registripiirkonnas, siis võtab avalduse vastu senine registriosakond. (2) Senine registriosakond on kohustatud esitatud kande- või kinnistamisavaldust ja sellele lisatud dokumente enne uuele registriosakonnale edastamist uurima vähemalt § 31 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. § 223. Kandedokumentide edastamine uuele registriosakonnale ning märkuse tegemine (1) Senine registriosakond saadab avalduse koos lisatud dokumentidega ning omapoolse saatekirjaga viivitamatult uuele registriosakonnale ning lisab neile registrikaardi või registriosa kinnitatud ärakirja ja asjaomastesse toimikutesse köidetud dokumendid. (2) Kui asukohta vahetava ettevõtja või filiaali kohta on avatud kommertspandiregistri registrikaart, siis saadetakse pantija uue asukoha järgsele registriosakonnale ka selle kinnitatud ärakiri. (3) Senisesse registriosakonda peavad jääma uude registriosakonda saadetud toimikudokumentide, sealhulgas § 222 lõikes 1 nimetatud avalduse kinnitatud ärakirjad. (4) Pärast lõigetes 1–2 nimetatud toimingute tegemist tuleb senises registriosakonnas teha: 1) registrikaardi viimasesse veergu märkus, millega viidatakse registripiirkonna vahetamist tingiva asukoha muutmise avaldusele või 2) registriosa tiitellehele märkus, millega viidatakse registripiirkonna vahetamist tingiva kodusadama, asu- või ehituskoha muutmise avaldusele ning laevatoimiku edastamisele uude registriosakonda. (5) Arvutiregistri korral ei saadeta registrikaardi või registrosa ärakirja uude registriosakonda. § 224. Uue registrikaardi või -osa avamine paberregistri korral (1) Uus registriosakond avab pärast § 223 lõigetes 1 ja 2 nimetatud dokumentide ja ärakirjade saamist uue registrikaardi või registriosa ning kannab sellele esmakandena: 1) kehtivate kannete sisu; 2) kehtivate märgete sisu; 3) kehtivate kannete ja märgete mõistmiseks vajalike kehtetute kannete sisu; 4) uued andmed. (2) Uue registrikaardi viimases veerus või uue registriosa tiitellehel ja 1. jaos märgitakse: 1) eelmine asukoht ja aadress, kodusadam või ehituskoht; 2) registriosakond, kus asub senine registrikaart või registriosa. (3) Kannete numeratsioon algab uue registrikaardi või registriosa avamisel uuesti «ühest» peale. (4) Kui asukohta vahetanud ettevõtja või filiaali kohta oli avatud kommertspandiregistri registrikaart, siis avatakse lõigetes 1–3 ettenähtud korras ja äriseadustiku § 33 lõike 71 alusel ka uus kommertspandiregistri registrikaart. (5) Uus registriosakond teatab uue registrikaardi või registriosa avamisest viivitamatult senisele registriosakonnale. § 225. Kande tegemine uues registriosakonnas arvutiregistri korral (1) Uues registriosakonnas tehakse pärast § 223 lõikes 1 nimetatud dokumentide saamist elektroonilisele registrikaardile või elektroonilisse registriossa uus kanne. (2) Kannete numeratsioon ei katke. (3) Uus registriosakond ei teata kande tegemisest senisele registriosakonnale. § 226. Senise registrikaardi või registriosa sulgemine paberregistri puhul (1) Pärast § 224 lõikes 5 nimetatud teate saamist tehakse senises registriosakonnas senisele registrikaardile või senisesse registriossa viivitamatult märkus, milles osutatakse registriosakonnale, kus asub uus registrikaart või registriosa. Samuti tõmmatakse kõigile kannetele ja märgetele joon alla. (2) Kui asukohta vahetanud ettevõtja või filiaali kohta oli avatud kommertspandiregistri registrikaart, siis suletakse lõikes 1 ettenähtud korras ja äriseadustiku § 33 lõike 71 alusel ka vana kommertspandiregistri registrikaart. (3) Paragrahvi 226 ei kohaldata arvutiregistri puhul. 7. jagu Ühinemismenetluse erisused § 227. Kandeavalduse esitamine Iga ühinemises osaleva, sealhulgas ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse kohta tuleb tema asukoha järgsele registriosakonnale esitada kandeavaldus koos vajalike dokumentidega. § 228. Ühinemiseks vajalikud kommertspandiregistri kandedokumendid Kui äriühingute ühinemise korral on enam kui ühe ühinemises osaleva ühingu varale seatud kommertspant, võib ühinemise kanda äriregistrisse ainult siis, kui kommertspandiga koormatud ühingud esitavad pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkulepped pandikannete järjestamise kohta. § 229. Esimene (deklaratiivne) ühinemiskanne (1) Kõigepealt tehakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile deklaratiivne ühinemiskanne. (2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse: 1) millised ühingud või sihtasutused ühinemises osalevad – näidatakse ära nende ärinimed või nimed, asukohad ja aadressid ning registrikoodid; 2) kuidas ühingud või sihtasutused ühinemisest osa võtavad (ühendatavana, ühendavana või ühinevana ja ühinemise käigus asutatavana); 3) asjaolu, et ühinemine loetakse toimunuks alles ühendava ühingu või sihtasutuse või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile ühinemiskande tegemisega; 4) viide ühinemislepingule ja -otsusele. (3) Lõike 2 punktis 1 ettenähtud kandeosas ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse. § 230. Esimesest (deklaratiivsest) ühinemiskandest teatamine (1) Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis teatab registriasja menetleja §-s 229 nimetatud kande tegemisest viivitamatult ühendava või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale. (2) Arvutiregistri puhul võib teatamise ära jätta, kui tarkvaraprogramm informeerib asjaomast menetlejat teises registriosakonnas automaatselt. § 231. Teine (konstitutiivne) ühinemiskanne (1) Alles pärast §-s 229 nimetatud deklaratiivse ühinemiskande tegemist saab teha konstitutiivse ühinemiskande ühendava või ühinemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile. (2) Lõikes 1 nimetatud kandes näidatakse ära ühinemise käigus kustutavate ühingute või sihtasutuste ärinimed või nimed, asukohad ja aadressid ning registrikoodid ning viidatakse ühinemise aluseks olevale ühinemislepingule ja -otsusele. Kui tegemist on ühinemise käigus asutatud ühingu või sihtasutusega, siis peab kanne sisaldama ka muid asutamiseks vajalikke andmeid. (3) Lõikes 2 nimetatud andmetena ei näidata selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse. § 232. Teisest (konstitutiivsest) ühinemiskandest teatamine (1) Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis teatab registriasja menetleja §-s 231 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemisest viivitamatult ühendamise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale. (2) Arvutiregistri puhul võib teatamise ära jätta, kui tarkvaraprogramm informeerib asjaomast menetlejat teises registriosakonnas automaatselt. § 233. Ühinemise käigus kustutamiskande tegemine (1) Pärast §-s 231 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemist märgitakse ühinemise käigus kustutatava ühingu või sihtasutuse registrikaardile viivitamatult konstitutiivse ühinemisekande tegemise aeg ning tehakse kustutamiskanne. (2) Lõikes 1 nimetatud kustutamiskandes ei märgita dokumentide hoidja andmeid. § 234. Ühinemiskandega seotud kanded kommertspandiregistris (1) Samaaegselt §-s 231 nimetatud konstitutiivse ühinemiskande tegemisega kantakse ühinemise käigus kustutatava ühingu kommertspandid üle ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile. (2) Samaaegselt §-s 233 nimetatud kustutamiskande tegemisega suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart: kõigile kannetele tõmmatakse joon alla ning märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta ühendava või ühinemise käigus asutatud äriühingule. § 235. Toimikudokumentide edastamine Kui ühinemine puudutab rohkem kui ühe registriosakonna tööpiirkonda, siis saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid koos saatekirjaga ühendava või ühinemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale. 8. jagu Jagunemismenetluse erisused § 236. Kandeavalduse esitamine Iga jagunemises osaleva, sealhulgas jagunemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse kohta tuleb asukohajärgsele registriosakonnale esitada kandeavaldus koos vajalike dokumentidega. § 237. Jagunemiseks vajalikud kommertspandiregistri kandedokumendid Kui äriühingute jagunemise korral on enam kui ühe osaleva ühingu varale seatud kommertspant, võib jagunemise kanda äriregistrisse ainult juhul, kui kommertspandiga koormatud ühingud esitavad pandipidajate notariaalselt tõestatud kokkulepped pandikannete järjestamise kohta. § 238. Esimene (deklaratiivne) jagunemiskanne (1) Kõigepealt tehakse jagunemise käigus omandava või asutatava ühingu või sihtasutuse kaardile deklaratiivne jagunemiskanne. (2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse: 1) millised ühingud või sihtasutused jagunemises osalevad – nende ärinimed või nimed, asukohad, aadressid ning registrikoodid ning nende seisund jagunemises (jagunev, omandav, jagunemise käigus asutatav); 2) kas tegemist on jaotumise või eraldumisega; 3) asjaolu, et jagunemine loetakse toimunuks alles jaguneva ühingu või sihtasutuse kaardile jagunemiskande tegemisega; 4) jagunemise käigus asutatava ühingu või sihtasutuse korral ka muud asutamiseks ettenähtud andmed; 5) viide jagunemislepingule ja -otsusele või jagunemiskavale. (3) Lõike 2 punktis 1 nimetatud kandeosas ei pea märkima selle ühingu või sihtasutuse asukohta, aadressi ja registrikoodi, mille registrikaardile kannet tehakse. § 239. Esimesest (deklaratiivsest) jagunemiskandest teatamine (1) Kui jagunemine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis teatab registriasja menetleja §-s 238 nimetatud deklaratiivse jagunemiskande tegemisest viivitamatult jaguneva ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale. (2) Arvutiregistri puhul võib teatamise ära jätta, kui tarkvaraprogramm informeerib asjaomast menetlejat teises registriosakonnas automaatselt. § 240. Teine (konstitutiivne) jagunemiskanne ja kustutamine (1) Alles pärast §-s 238 nimetatud deklaratiivse jagunemiskande tegemist saab teha konstitutiivse jagunemiskande jaguneva ühingu või sihtasutuse registrikaardile. (2) Lõikes 1 nimetatud kandes märgitakse: 1) asjaolu, et jagunev ühing või sihtasutus annab jaotumise käigus oma vara või eraldumise käigus osa oma varast üle omandavale ühingule või sihtasutusele; 2) omandavate ühingute või sihtasutuste ärinimed või nimed, asukohad, aadressid ja registrikoodid; 3) viide jagunemislepingule ja -otsusele või jagunemiskavale. (3) Jaotumise korral lisatakse lõikes 2 nimetatud andmetele, et ühing või sihtasutus on registrist kustutatud. Dokumentide hoidja kohta kannet ei tehta. § 241. Teisest (konstitutiivsest) jagunemiskandest teatamine (1) Kui jagunemine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis teatab registriasja menetleja konstitutiivse jagunemiskande tegemisest viivitamatult omandava ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale. (2) Arvutiregistri puhul võib teatamise ära jätta, kui tarkvaraprogramm informeerib asjaomast menetlejat teises registriosakonnas automaatselt. § 242. Kolmas (informatiivne) jagunemiskanne Pärast §-s 240 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist märgitakse selle tegemise aeg viivitamatult informatiivse kandena omandava ühingu või sihtasutuse registrikaardi eelviimasesse veergu. § 243. Jagunemisega seotud kanded kommertspandiregistris (1) Jaotumise korral kantakse pärast §-s 240 nimetatud konstitutiivse jagunemiskande tegemist kustutatud äriühingute kommertspandid üle omandava või jagunemise käigus asutatud äriühingu kohta avatud või avatavale kommertspandiregistri registrikaardile. (2) Pärast lõikes 1 nimetatud kommertspandiregistri registrikannete tegemist suletakse kustutatud äriühingu kommertspandiregistri registrikaart. Kõigile kannetele tõmmatakse joon alla ning märkuste veergu kantakse märkus pantide ülemineku kohta omandavale või jagunemise käigus asutatud äriühingule. § 244. Toimikudokumentide edastamine Kui jaotumine puudutab rohkem kui ühte registripiirkonda, siis saadab registriasja menetleja registrist kustutatud ühingu või sihtasutuse toimikudokumendid koos saatekirjaga omandava või jagunemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse asukoha järgsele registriosakonnale. 9. jagu Ümberkujundamismenetluse erisused § 245. Esimene (deklaratiivne) ümberkujundamiskanne (1) Äriühingu ümberkujundamisel, kui sellega kaasneb registrikaardi liigi muutumine (A-osa asemel B-osa kaart või vastupidi), tehakse kõigepealt senisele registrikaardile deklaratiivne ümberkujundamiskanne. (2) Kandes märgitakse: 1) milliseks äriühingu liigiks antud äriühing ümber kujundatakse; 2) asjaolu, et ümberkujundamine jõustub alles uue registrikaardi avamisega; 3) ümberkujundamise järgne ärinimi, asukoht ja aadress, kui need erinevad senisest; 4) viide ümberkujundamisotsusele. (3) Kui ümberkujundamisega kaasneb registripiirkonna vahetumine, siis juhindutakse registripiirkonna vahetumise osas 4. osa 6. peatüki sätetest. § 246. Esimesest (deklaratiivsest) ümberkujundamiskandest teatamine Kui äriühingu ümberkujundamiseelne ja -järgne asukoht on erinevas registripiirkonnas, siis teatab menetleja §-s 245 nimetatud deklaratiivse ümberkujundamiskande tegemisest viivitamatult uue asukoha järgsele registriosakonnale. § 247. Teine (konstitutiivne) ümberkujundamiskanne (1) Kui §-s 245 nimetatud deklaratiivne ümberkujundamiskanne on tehtud, siis avatakse uus registrikaart ning kantakse sellele vajalikud esmakande andmed. (2) Registrikaardi eelviimasesse veergu märgitakse asjaolu, et tegemist on ümberkujundamisega ning viidatakse ümberkujundamiseelsele ärinimele. Samuti viidatakse ümberkujundamiseelsele asukohale ja aadressile, kui need olid erinevad ümberkujundamisjärgsest asukohast ja aadressist. (3) Kannete numeratsioon algab «ühest». § 248. Teisest (konstitutiivsest) ümberkujundamiskandest teatamine Kui ümberkujundamiseelne ja -järgne asukoht ja uus äriühing asuvad erinevate registriosakondade tööpiirkondades, siis teatab uus registriosakond viivitamatult senisele registriosakonnale §-s 247 nimetatud konstitutiivse ümberkujundamiskande tegemisest. § 249. Senise paberregistri registrikaardi sulgemine Pärast §-s 247 nimetatud konstitutiivse ümberkujundamiskande tegemist märgitakse selle tegemise aeg senisele registrikaardile ning tõmmatakse kõigile sealolevatele kannetele joon alla (kaart suletakse). § 250. Ümberkujundamisest tulenevad kanded kommertspandiregistris (1) Kommertspandiregistri registrikaardil muudetakse koos äriregistrisse ümberkujundamise kandmisega pantija ärinimi. (2) Registripiirkonna muutumisel avatakse uues registriosakonnas uus kommertspandiregistri registrikaart ning suletakse senine käesoleva osa 6. peatükis ettenähtud korras. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud kanded tehakse äriseadustiku § 33 lõike 71 alusel. § 251. Ümberkujundamine senist kaarti sulgemata ning arvutiregistri korral (1) Kui ümberkujundamise registrissekandmisel ei muutu registrikaardi liik ega kaasne registripiirkonna vahetumist, siis uut registrikaarti ei avata ja senist ei suleta. (2) Lõikes 1 nimetatud ümberkujundamise registrissekandmiseks märgitakse registrikaardi eelviimasesse veergu, milliseks äriühingu liigiks ühing on ümber kujundatud ning viide ümberkujundamise aluseks olevale ümberkujundamisotsusele; samuti kantakse registrikaardile uus ärinimi ning muud muutunud andmed. (3) Arvutiregistri korral avatakse uus registrikaart siis, kui muutub registrikaardi liik. Sellele kantakse vaid ümberkujundamiskanne. Kannete numeratsioon ei katke. Senist registrikaarti ei suleta. § 252. Isikuühingu ümberkujundamise erisused (1) Kui täisühingu registrikaardile kantakse usaldusosanik, loetakse ühing ümberkujundatuks usaldusühinguks. (2) Kui usaldusühingu registrikaardilt kustutatakse kõik usaldusosanikud ning alles jääb vähemalt 2 täisosanikku, loetakse ühing ümberkujundatuks täisühinguks. (3) Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel on registripidaja õigustatud muutma ilma sellekohase avalduseta (ex officio) registrikaardi viiendasse veergu kantud õiguslikku vormi, samuti muutma teise veergu kantud ärinime ühinguliiki näitava täiendi või lühendi osas. 10. jagu Paberregistri asenduskaardi ja asendusregistriosa avamine § 253. Asenduskaardi avamine (1) Asenduskaardi avamine algatatakse registriosakonna juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel, kui registrikaart on hävinud, kadunud või rikutud. (2) Registriosakonna juhataja avaldus on lihtkirjalik, kuid peab olema varustatud registriosakonna pitseriga ning selle esitamine tuleb märkida registripäevikusse. (3) Avalduses näidatakse ära asenduskaardi avamise põhjus ning asenduskaardile kavandatud kande tekst ning registrikood. (4) Kui avalduse esitab registriosakonna juhataja, siis saadetakse avalduse kinnitatud ärakiri viivitamatult puudutatud ettevõtjale, filiaalile, mittetulundusühingule või sihtasutusele ning kõigile kommertspandipidajatele. (5) Vähemalt üks kuu enne asenduskaardi avamise avalduse sisulist läbivaatamist avaldab registriosakond ametlikus väljaandes «Ametlikud Teadaanded» teate, milles näidatakse ära lõikes 3 nimetatud avalduse sisu. § 254. Asendusregistriosa avamine (1) Registriosa kadumise, hävimise või rikkumise korral algatatakse laevakinnistamisi teostava kohtuniku, kohtunikuabi või puudutatud isiku avalduse alusel asendusregistriosa avamise menetlus. (2) Kohtuniku või kohtunikuabi avaldus on lihtkirjalik, kuid peab olema varustatud registriosakonna pitseriga ning selle esitamine tuleb märkida laevakinnistuspäevikusse. (3) Avalduses näidatakse ära asendusregistriosa avamise vajadus ning asendusregistriossa kavandatud kande sisu ning laeva registrinumber. (4) Lõikes 3 nimetatud avalduse sisu avaldab registriosakond vähemalt kolm kuud enne asendusregistriosa avamise otsustamist ametlikus väljaandes «Ametlikud Teadaanded». (5) Lõikes 3 nimetatud avalduse kinnitatud ärakiri saadetakse viivitamatult pärast esitamist kõigile laevakinnistusraamatusse kantud isikutele. 11. jagu Muutmiskannete menetluserisused § 255. Joone allatõmbamine varasemas kandes (1) Kui kanne või märge kaotab hilisema kande tõttu tähenduse, siis märgitakse hilisema kande tegemise kande- või kinnistamisotsuses, missugusele tähenduse kaotanud varasemale kandele või märkele tuleb joon alla tõmmata. (2) Registrikaardi 1. ja viimasesse veergu kantud andmetele ei tõmmata ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrist kustutamisel joont alla. § 256. Joone allatõmbamine iseseisva tähenduseta muutmiskandele Kui hilisemal kandel või selle osal ei ole iseseisvat tähendust ning tema sisuks on üksnes varasema kande või märke kehtetuks tunnistamine, siis märgitakse kande- või kinnistamisotsuses, et joon tõmmatakse alla ka hilisemale kandele või selle osale endale. § 257. Üksikettevõtja vahetumine registrikaardil (1) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ettevõtte omandaja soovib end äriseadustiku § 8 lõike 3 või 4 alusel kanda äriregistrisse ärinime all, mis sisaldab senise ettevõtja ärinime, siis ei avata uut registrikaarti, vaid jätkatakse senise ettevõtja registrikaardile kannete tegemist. (2) Registrikaardi 5. veergu märgitakse ärinime edasikasutamise õiguslik alus. (3) Lõiget 1 ei kohaldata, kui senise ettevõtja registrikaart on juba suletud. Lõikes 2 nimetatud märkus tehakse sel juhul uuele registrikaardile. § 258. Kommertspandi järjekohtade muutmine ilma kandeavalduseta (1) Eesmise järjekohaga kommertspandi kustutamisel, kui pandipidajate kokkuleppel ei ole teisiti otsustatud ja avaldatud, teeb registriasja menetleja ilma avalduseta (ex officio) kande, milles vähendab järgmiste pantide järjekohti ühe arvu võrra. (2) Lõiget 1 kohaldatakse ka siis, kui korraga registriosakonnas menetluses olnud mitmest kommertspandi registrisse kandmise avaldusest on rahuldatud tagumise järjekohaga avaldus ning eesmise järjekohaga kandeavaldusele on järjekoht reserveeritud, kuid jäetakse rahuldamata või võetakse enne kande tegemist tagasi. 12. jagu Muu kohtulahendi alusel kande tegemine § 259. Muu kohtulahendi alusel tehtav kanne (1) Tsiviil-, kriminaal- või halduskohtumenetluse käigus tehtud kohtulahendi alusel tehakse kanne või märge kohtunikuabi või registrisekretäri poolt ilma kande- või kinnistamisotsuseta. (2) Kui kohtulahendis ei sisaldu kande või märke konkreetset teksti, sõnastab selle kohtunikuabi või registrisekretär. (3) Kui kohtulahend muudab kande või märke kehtetuks, tõmmatakse sellele joon alla. (4) Kohtulahendi alusel tehtavas kandes või märkes tuleb näidata lahendi teinud kohtu nimi, lahendi tegemise aeg ning kohtuasja number, samuti kande või märke teinud kohtunikuabi või registrisekretäri nimi. (5) Kohtulahendi muutmise või tühistamise kohta tehakse märge samasse veergu, kus asub selle alusel tehtud kanne või märge. § 260. Kohtulahendi alusel kande tegemise aeg (1) Kohtulahendi alusel tehakse kanne või märge alles siis, kui kohtuotsus on jõustunud. (2) Jõustunud kohtulahend, mille alusel tuleb teha kanne või märge, kuulub registriosakonnas viivitamatult täitmisele. 5. peatükk KANDE- JA KINNISTAMISOTSUSE TÄITMINE 1. jagu Kandeotsuse täitmine § 261. Kandeotsuse täitmise sisu ja vastutus (1) Kandeotsuse täitmine hõlmab: 1) kande trükkimist registrikaardile ja selle allkirjastamist paberregistri korral; 2) kehtetule paberregistri kandele joone allatõmbamist, kui seda toimingut ei ole automatiseeritud; 3) kande aluseks olnud dokumentide toimikusse köitmist; 4) toimiku vahele paberregistri registrikaardi uue ärakirja paigutamist ja vana hävitamist või elektroonilise registrikaardi väljatrüki kontrolleksemplari paigutamist toimikute vahele ning seniste väljatrükkide hävitamist; 5) toimikus säilitatavatesse dokumentidesse vajalike märkuste ja läbijoonimiste tegemist; 6) registri- või kaebuste päevikusse vajalike sissekannete tegemist; 7) tähtsamate äriregistri kannete avaldamiseks saatmist; 8) registrikaardi ja toimikute arhiivipidajale andmist või tagastamist; 9) asjaosalistele ja vajadusel teistele registriosakondadele lahendi või kande tegemisest teatamist; 10) vajadusel teistele registriosakondadele dokumentide edastamist; 11) muid seadusest või käesolevast kodukorrast tulenevaid toiminguid. (2) Registriasja menetleja peab hoolitsema, et kandeotsuse täitmises osalevad tehnilised töötajad teeksid kõik nende ülesandeks jäetud toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt. (3) Kandele allakirjutanud isikud vastutavad selle eest, et kannete tegemisel peetaks kinni § 207 lõikes 2 ettenähtud järjekorrast. § 262. Paberregistri kande allkirjastamine (1) Paberregistri kandele kirjutavad alla kande otsustamiseks pädev isik ja kande registrikaardile trükkinud isik kandeotsuse täitjana. (2) Kande otsustamiseks pädev isik võib samaaegselt olla kandeotsuse täitjaks. (3) Kande otsustamiseks pädeva isikuna võib kandele alla kirjutada iga registrikohtunik või kohtunikuabi. (4) Registrisekretär võib registrikandele alla kirjutada nii registrikohtuniku kui ka kohtunikuabi eest, sõltumata sellest, kas ta ise osales registriasja menetlemises. Registrisekretär võib samaaegselt olla kandeotsuse täitjaks. § 263. Arvutiregistri kande allkirjastamine Arvutiregistri kande allkirjastamine toimub elektroonilise allkirja andmisega kandeotsusele. Allkirja andja on samaaegselt nii kande otsustamiseks pädev isik kui ka kandeotsuse täitja. § 264. Elektroonilise registrikaardi väljatrüki kontrolleksemplarid (1) Arvutiregistri kande jõustumise järel trükitakse välja kõik elektroonilise registrikaardi kehtivad andmed kahes eksemplaris (kontrolleksemplar). (2) Väljatrüki teinud teenistuja paigutab uued kontrolleksemplarid äri- või avaliku toimiku ja registritoimiku vahele ning hävitab senised kontrolleksemplarid või ärakirjad. § 265. Äriregistri kande avaldamine (1) Ametlikus väljaandes «Ametlikud Teadaanded» avaldamisele kuulub: 1) äriregistri esmakanne; 2) osa- või aktsiakapitali suuruse muutmise kanne; 3) äriühingu ärinime muutmise kanne; 4) lõpetamiskanne (nii vabatahtliku kui sundlõpetamise korral); 5) ühinemiskanne; 6) jagunemiskanne; 7) ümberkujundamiskanne (kaasa arvatud äriseadustiku § 134 alusel tehtav kanne); 8) kustutamiskanne (sealhulgas kustutamine ühinemise või jaotumise käigus); 9) ettevõtja asukoha muutmise kanne, kui sellega kaasneb üleminek teise registripiirkonda (avaldab uue asukoha järgne registriosakond); 10) tegevuse jätkamise kanne, millega katkestatakse äriühingu likvideerimismenetlus; 11) äriühingu täiendava likvideerimise kanne. (2) Avaldamisele kuuluva äriregistri kande tegemise järel edastab selleks määratud teenistuja kande teksti viivitamatult ametlikule väljaandele «Ametlikud Teadaanded». (3) Tarkvaraprogramm lahterdab avaldamisele saadetavad kanded kandeliike ning registriosakonna nimetust näitavate rubriikide ja pealkirjade alla. Avaldatav tekst algab kande tegemise päeva, kuu ja aastaga, järgneb registri nimi, ettevõtja ärinimi ning registrikood, sellele järgneb ülejäänud kande sisu. (4) Avaldamisele ei kuulu: 1) registrikaardi eelviimasest veerust §-des 226 ja 249 nimetatud sulgemiskanne ja §-s 242 nimetatud kolmas (informatiivne) jagunemiskanne, 2) kandele allakirjutanud isikute andmed ja teised registrikaardi viimase veeru andmed, millel on tähendus vaid registriosakonna sisemises asjaajamises. § 266. Avaldamiserisused usaldusühingu puhul (1) Usaldusühingu kohta käiva registrikande avaldamisel avaldatakse ametlikus väljaandes «Ametlikud Teadaanded» usaldusosanike kohta registrikaardi 5. veergu kantud andmetest üksnes usaldusosanike arv ja sissemaksete üldsumma. (2) Registrikaardi 2. veergu kantud usaldusosanike andmed avaldatakse. § 267. Märkus paberregistri kande jätkumise kohta järgmisel leheküljel Kui paberregistri kande tekst jätkub registrikaardi järgmisel leheküljel, lisab kandeotsuse täitja eelmise lehekülje viimase veeru lõppu märkuse «Jätkub järgmisel leheküljel.». Märkuse tegemiseks võib kasutada templit. Märkust ei salvestata tarkvaraprogrammi. § 268. Registrikaardi täitumine Paberregistri registrikaardi täitumisel võetakse kasutusele uus registrikaart. Vana ja uut registrikaarti säilitatakse üheskoos. § 269. Kehtetu registrikaardi säilitamine Kustutamiskande, samuti sulgemiskande (§-d 226, 249) tõttu kehtetuks muutunud paberregistri registrikaarte säilitatakse registriosakonna arhiivis eraldatuna muust registrikartoteegist. § 270. Kandeotsusele mittevastava paberregistri kande parandamine (1) Kui äriregistri või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kanne ei vasta kandeotsusele, siis parandatakse kanne kohtunikuabi või registrisekretäri korraldusel märkega registrikaardi viimases veerus. (2) Märkele kirjutab alla kohtunikuabi või registrisekretär, lisades kande parandamise kuupäeva. (3) Märke tegemisest teatatakse asjaosalistele viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul ning vajadusel avaldatakse asjakohane õiendus ametlikus väljaandes «Ametlikud teadaanded». § 271. Kandeotsusele mittevastava kommertspandiregistri kande parandamine (1) Kui paberregistri kommertspandiregistri kanne ei vasta kandeotsusele ja kande ebaõigsus avastati pärast sellele allakirjutamist, siis teeb kohtunikuabi või registrisekretär registrikaardi viimasesse veergu ebaõigsuse avastamise kohta märke ning teatab parandusettepanekust pantijale ja kõigile pandipidajatele, kellel on tema poolt määratud tähtaja jooksul õigus esitada vastuväiteid. (2) Tähtaja möödumisel otsustab kandeotsuse tegemiseks pädev isik kande parandamise. (3) Parandus tehakse eraldi kandena registrikaardi veergu, kus asub parandatav kanne. (4) Paranduse tegemise kohta tehakse selgitav märkus registrikaardi viimasesse veergu. 2. jagu Kinnistamisotsuse täitmine § 272. Kinnistamisotsuse täitmise sisu ja vastutus (1) Kinnistamisotsuse täitmine hõlmab: 1) kande või märke tegemist registriossa ja selle allkirjastamist (paberregistriosa puhul); 2) kehtetule kandele joone allatõmbamist, kui seda toimingut ei ole automatiseeritud (paberregistriosa puhul); 3) suletud registriosa läbijoonimist (paberregistriosa puhul); 4) kande aluseks olnud dokumentide laevatoimikusse köitmist; 5) laevatoimiku vahele registriosa uue ärakirja või väljatrüki paigutamist ja vana hävitamist; 6) laevatoimiku dokumentidesse vajalike märkuste ja läbijoonimiste tegemist; 7) laevakinnistuspäevikusse või kaebuste päevikusse vajalike sissekannete tegemist; 8) sisujuhtide täiendamist ning vastavate kaartide teistele registriosakondadele saatmist (paberregistriosa puhul); 9) registriosa ja laevatoimiku arhiivipidajale andmist või tagastamist; 10) asjaosalistele ja vajadusel teistele registriosakondadele lahendi, kande või märke tegemisest teatamist; 11) vajadusel teistele registriosakondadele dokumentide edastamist; 12) muid seadusest või käesolevast kodukorrast tulenevaid toiminguid. (2) Registriasja menetleja peab hoolitsema, et kinnistamisotsuse täitmises osalevad tehnilised töötajad teeksid kõik nende ülesandeks jäetud toimingud õigeaegselt ja nõuetekohaselt. § 273. Kannete järjekohad (1) Kui registriosa ühte jakku tehakse mitu kannet, siis saavad need järjekoha, mis vastab avalduste esitamise ajalisele järjekorrale laevakinnistuspäevikus. Kui avaldused on esitatud samal ajal, saavad kanded sama järjekoha. (2) Kui registriosa eri jagudesse tehakse samal päeval mitu kannet, mille avaldused polnud esitatud ühel ajal, tuleb kandes märkida avalduse esitamise ajast tulenev järjekoht teiste samal päeval tehtavate kannete suhtes. (3) Lõikeid 1 ja 2 ei kohaldata, kui sissekantavatel õigustel ei ole järjekohasuhet või kui avaldajad on määranud kannete järjekohad, mis kajastuvad kande tekstis. (4) Kandele allakirjutanud isik ja kinnistamisotsuse täitja vastutavad § 207 lõikes 2 ning käesolevas paragrahvis ettenähtud kannete tegemise korrast kinnipidamise eest. § 274. Elektroonilise registriosa väljatrüki kontrolleksemplarid (1) Elektroonilise kinnistusraamatu kande jõustumise järel trükitakse välja kõik elektroonilise registriosa kehtivad andmed ühes eksemplaris (kontrolleksemplar). (2) Väljatrüki teinud teenistuja paigutab uued kontrolleksemplarid laevatoimiku vahele ning hävitab senised kontrolleksemplarid. § 275. Kehtetu paberregistriosa säilitamine Sulgemise tõttu kehtetuks muutunud registriosi säilitatakse registriosakonna arhiivis eraldatuna muust laevakinnistusregistrist. § 276. Märgete tegemine ja kustutamine (1) Eelmärke tegemisel jaotatakse vastav lahter pooleks. Eelmärge tehakse vasakusse poolde selliselt, et lahtri paremale poole jääks tulevase kande jaoks piisavalt vaba ruumi. (2) Kui eelmärge, vastuväide, märkus või keelumärge kaotab kande tegemise tõttu tähenduse, tuleb talle joon alla tõmmata. (3) Kui eelmärke, vastuväite, märkuse või keelumärkega tagatud asjaõiguse kandeavalduses pole märke kustutamist taotletud, kustutatakse see pärast kande tegemist ametikohustuste korras (ex officio). § 277. Paberregistriosa kande parandamine enne allakirjutamist (1) Allakirjutamata kannetes ja märgetes võib parandada kirjavigu, mis ei muuda kande õiguslikku sisu. Selleks tuleb ebaõige sõna, täht või märk läbi kriipsutada ja vajaduse korral teha mahatõmbamise juurde parandus. (2) Registriosas ei tohi midagi kustutada ega üle kirjutada ega muul viisil loetamatuks muuta. Mahatõmmatud sõna, täht või märk peab jääma loetavaks. (3) Kirjavigade parandamise õigsust ja põhjendatust kontrollib kandele või märkele allakirjutav kohtunikuabi või kohtunik, kes allkirjastab ka paranduse ning märgib parandamise aja. (4) Kui enne kandele allakirjutamist avastatakse, et see ei vasta kinnistamisotsusele, parandatakse kanne või märge uut kandeotsust tegemata. Selleks tõmmatakse ebaõigele tekstile joon alla ja märgitakse parandamine kande või märke lõppu või muudatuste veergu. Kanne või märge allkirjastatakse tavalises korras. § 278. Paberregistriosa kande parandamine pärast allakirjutamist (1) Kui registriosa kanne või märge ei vasta kinnistamisotsusele ja kande või märke ebaõigsus ilmneb pärast seda, kui kinnistamisotsuse teinud isik sellele alla kirjutab, kannab menetleja registriossa ametikohustuste korras (ex officio) vastuväite ebaõigesti sissekantud õiguse parandamise tagamiseks ja teatab parandusettepanekust puudutatud isikutele, kellel on menetleja poolt määratud aja jooksul õigus esitada vastuväiteid. (2) Tähtaja möödumisel otsustab menetleja kande või märke parandamise. 3. jagu Paberregistri kande ülekandmine § 279. Ülekandmise alus ja sisu (1) Rikutud kande ülekandmine ilma asenduskaardi avamiseta on lubatud, kui: 1) teist või järgmist kannet printeriga välja trükkides registrikaart kortsub, kande tekst satub valesse kohta või satub kaardile tekst, mis ei ole sinna määratud; 2) rikutud kaardilt on võimalik täielikult tuvastada kõigi seniste kannete sisu; 3) rikkumine avastati enne uue kande allkirjastamist. (2) Lõikes 1 nimetatud juhul kontrollib kandeotsuse täitja arvutiandmebaasis olevate seniste kannete täpset vastavust rikutud kaardil olevale tekstile ning trükib seejärel nii varasemad kanded kui ka uue kande uuele registrikaardile. § 280. Uue registrikaardi allkirjastamine ja märkused (1) Ülekantud ja uue kande väljatrükkimise (§ 279 lõike 2) järel kontrollib menetleja uuel kaardil olevate kannete vastavust rikutud kaardil olevatele kannetele ning otsuses sisalduvale uue kande tekstile, ning vastavuses veendununa kirjutab uuele kandele alla. (2) Väljatrükkimisel rikutud registrikaardi kannete uuele kaardile ülekandmisel jääb ülekantav kanne allkirjastamata. Uut kannet täiendatakse märkusega, et eelmised kanded on uuesti välja trükitud. § 281. Rikutud registrikaardi või registriosa lehe säilitamine ja märkused (1) Väljatrükkimisel rikutud registrikaart joonitakse kahe diagonaaljoonega läbi ning teda säilitatakse registrikartoteegis koos teiste sama ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse registrikaartidega. (2) Kui rikutud kaardile sattus printeris tekst, mis ei olnud määratud sellele kaardile, siis tehakse uues kandes viimasesse veergu sellekohane märkus. § 282. Laevakinnistusregistri kannete ülekandmine Käesolevast jaost tulenevat rikutud kande ülekandmise korda kohaldatakse ka laevakinnistusregistri kannete ja märgete kohta. 4. jagu Laevakinnistusregistriosa ümberkirjutamine ja -sõnastamine § 283. Ümberkirjutamine ebaülevaatlikkuse tõttu (1) Kui laevakinnistusregistriosa jagu on muutunud ebaülevaatlikuks, kirjutatakse see ilma avalduseta ametikohustuste korras (ex officio) ümber. (2) Ümberkirjutatud jaost jäetakse välja kehtetud kanded, välja arvatud siis, kui see on vajalik kehtivate kannete mõistmiseks. § 284. Ümbersõnastamine Kui kannete mõistmine on raskendatud, siis võib need §-s 283 sätestatud ümberkirjutamisel kinnistamisotsuse alusel ümber sõnastada ilma nende sisu muutmata. 6. peatükk MAJANDUSAASTA ARUANNETE LÄBIVAATAMINE § 285. Majandusaasta aruannete esitamine (1) Majandusaasta aruanded esitatakse posti teel, digitaalallkirjastatult või dokumentide vastuvõtjale vastuvõtuajal kohapeal. (2) Kõik paberil esitatud majandusaasta aruanded tuleb registriosakonnas pärast majandusaasta aruannete päevikusse sisestamist registriosakonna juhataja poolt kehtestatud tööjaotus- ja ajagraafiku alusel, kuid mitte hiljem kui nelja kuu jooksul, arvutiandmebaasi skanneerida. Ärakiri tööjaotus- ja ajagraafikust saadetakse Justiitsministeeriumile teadmiseks. Aruanded tuleb arvutiandmebaasi skanneerida loetavalt. (3) Digitaalallkirjastatud majandusaasta aruanded esitatakse Justiitsministeeriumi Registrikeskuse hallatava elektronposti aadressil, Registrikeskus teeb aruanded registriosakondadele kättesaadavaks. § 286. Majandusaasta aruannete eelkontroll (1) Eelkontroll toimub dokumentide vastuvõtja poolt majandusaasta aruande esitamisel. (2) Eelkontrolli käigus peab dokumentide vastuvõtja kontrollima: 1) asjaolu, et majandusaasta aruande kõik koostisosad oleksid olemas (bilanss, kasumiaruanne, aastaaruande lisad, tegevusaruanne; audiitori järeldusotsus ja majandusaasta kasumijaotuse aruanne, kui seadusega nähakse nende esitamine ette); 2) asjaolu, et majandusaasta algus ja lõpp oleksid fikseeritud; 3) asjaolu, et aruandes oleksid olemas aruandeaasta ja sellele eelneva majandusaasta aruandenäitajad. (3) Kui registripidaja ei avasta eelkontrolli käigus aruandes puudusi, teeb ta aruandele §-s 27 ettenähtud vastuvõtupealdise. (4) Kui registripidaja avastab eelkontrolli käigus aruandes puudusi, tagastab ta selle vastuvõtupealdist tegemata esitajale. (5) Avastatud puuduste kohta väljastab eelkontrolli teostanud teenistuja aruande esitajale õiendi, mis sisaldab: 1) registriosakonna nime; 2) aruande esitaja nime; 3) loetelu eelkontrolli käigus aruandes avastatud puudustest; 4) eekontrolli teostanud teenistuja ametinimetust, nime, allkirja ning päeva, kuud ja aastat. (6) Digitaalallkirjastatud majandusaasta aruannetele eelkontrolli teostama ei pea. (7) Registriosakonna juhataja korraldusel võib 1. juunist kuni 1. juulini vastu võtta kõik majandusaasta aruanded ilma dokumentide vastuvõtja poolt eelkontrolli teostamata. Lõikes 2 nimetatud asjaolusid kontrollitakse majandusaasta aruannete läbivaatamisel. § 287. Majandusaasta aruannete läbivaatamine (1) Majandusaasta aruande, filiaali tegevusaruande või nende eraldiesitatud osa antakse registriasjade jaotuskorra kohaselt läbivaatamiseks kohtunikuabile või registrisekretärile, kes lisab pärast läbivaatamist vastuvõtupealdisele oma allkirja ning läbivaatamise päeva, kuu ja aasta. (2) Lõikes 1 nimetatud dokumentide läbivaatamisel peab läbivaataja kontrollima: 1) aruande esitamistähtajast kinnipidamist ning ettenähtud andmete olemasolu; 2) aruande allakirjutamise nõuetest ning äriseadustiku § 15 lõike 2 või sihtasutuste seaduse § 3 lõike 4 nõuetest kinnipidamist; 3) asjaolu, et osaühing, aktsiaselts ega tulundusühistu ei oleks varatu; 4) asjaolu, et osaühingu ja aktsiaseltsi netovara (bilansi aktiva miinus passivas näidatud kohustused) ei oleks alla poole registrissekantud osa- või aktsiakapitalist ja alla seadusega ettenähtud osa- või aktsiakapitali alammäära (äriseadustiku § 176 ja § 301); 5) et bilansis ei oleks nullväärtusega kirjeid (v.a juhul, kui eelneval majandusaastal oli sellel kirjel nullist erinev summa); 6) aruandeandmete kokkulangevust registriandmetega (aadress, osa- või aktsiakapitali suurus, juhatuse koosseis jne). (3) Majandusaasta aruanne vaadatakse läbi kuue kuu jooksul selle esitamisest. § 288. Hoiatused ja sunnivahendid (1) Kui aruande esitamisega hilinetakse või kui aruanne ei sisalda seadusega nõutavaid andmeid, kohaldatakse sunnivahendina äriseadustiku §-s 71 rahatrahvi määramist. Enne trahvimist võib isikuid hoiatada ja anda andmete esitamiseks või parandamiseks tähtaeg. Samuti talitatakse aruande- ja registriandmete lahknevuse korral, vajadusel kohaldatakse äriseadustiku § 61. (2) Majandusaasta aruannete läbivaatamiseks pädev kohtunikuabi või registrisekretär teeb ettevõtjale, kelle aruanne kuulub registriasjade jaotuskorra alusel tema menetlusse, registrist kustutamise hoiatuse, kui ettevõtjal ei ole registriosakonnale kuue kuu jooksul seaduses sätestatud tähtaja möödumisest esitanud nõutavat majandusaasta aruannet. Kui ettevõtja ei ole hoiatuses sätestatud tähtaja jooksul nõutavat majandusaasta aruannet esitanud, kohaldatakse äriseadustiku §-des 60 ja 71 ettenähtud abinõusid. (3) Kui osaühing, aktsiaselts või tulundusühistu on varatu või kui äriühingu netovara on lagenud alla seadusega lubatud alampiiri, rakendatakse sobivaid sunnivahendeid, mida seadus võimaldab. (4) Kui isikut ei ole trahvi maksmisest hilisema kohtumääruse alusel vabastatud, tuleb äriseadustiku § 71 alusel rahatrahvi tasumist trahvimääruses selle tasumiseks ettenähtud tähtaja möödumisel kontrollida, kontrollimise tulemuste üle peetakse arvestust. 7. peatükk TOIMIKUD § 289. Äritoimik Ettevõtja ja filiaali äritoimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud: 1) avaldus, samuti avalduse muutmise või tagasivõtmise avaldus ning kommertspandiregistri avaldusele lisatud pantija või pandipidaja nõusolek kande tegemiseks; 2) avaldusele lisatud otsus või hääletusprotokoll, mis on avalduse aluseks; 3) asutamisleping või asutamisotsus, samuti selle muutmise kokkulepe või otsus; 4) põhikiri; 5) juhatuse liikmete, nõukogu liikmete ning audiitori andmed; 6) kinnitatud allkirjanäidised; 7) panga teatis kapitali sissemaksmise kohta; 8) aktsiakapitali või osakapitali mitterahalise sissemakse tegemisel – sissemakse aktsiaseltsile üleandmise leping ja sissemakse väärtust tõendavad dokumendid; 9) audiitori arvamus mitterahalise sissemakse hindamise kohta; 10) kui mitterahaliseks sissemakseks on kinnisasi või registreerimisele kuuluv vallasasi – väljavõte kinnistusraamatust või vallasasja registrist; 11) majandusaasta aruanne; 12) avaldusele allakirjutamiseks antud volikiri; 13) tegevusluba (litsents), kui selle esitamine on nõutav; 14) kommertspandileping ning selle muutmise kokkulepped; 15) muud seaduse alusel esitatud dokumendid; 16) muud ettevõtjat või filiaali puudutavad dokumendid, mille esitamine ei ole seaduses ette nähtud, kuid mida registriosakond võib ettevõtjalt nõuda kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. § 290. Mittetulundusühingu avalik toimik Mittetulundusühingu avalikku toimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud: 1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus; 2) asutamisleping, samuti selle muutmise kokkulepe; 3) põhikiri; 4) andmed juhatuse liikmete kohta; 5) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri; 6) registriosakonna nõudmisel esitatud andmed mittetulundusühingu liikmeskonna kohta; 7) muud seaduse alusel esitatud dokumendid; 8) muud dokumendid, mille esitamine ei ole seaduses ette nähtud, kuid mida registriosakond võib nõuda kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. § 291. Sihtasutuse avalik toimik Sihtasutuse avalikku toimikusse köidetakse dokumendid, mille esitamine registriosakonnale on seaduses ette nähtud: 1) kandeavaldus, samuti avalduse muutmise avaldus; 2) asutamisotsus, samuti selle muutmise otsus; asutamisotsust asendav notariaalselt tõestatud testament; 3) põhikiri; 4) panga teatis sihtasutusele üleantud raha kohta; 5) sihtasutusele üleantud kinnisasja või registrisse kantava vallasasja puhul – väljavõte kinnistusraamatust või vastavast registrist; 6) juhatuse liikmete ja audiitori andmed; 7) juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised; 8) kandeavaldusele allakirjutamiseks antud volikiri; 9) muud seaduse alusel esitatud dokumendid; 10) muud dokumendid, mille esitamine ei ole seaduses ette nähtud, kuid mida registriosakond võib nõuda kande aluseks olevate asjaolude väljaselgitamiseks. § 292. Registritoimik Ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu ja sihtasutuse registritoimikusse köidetakse: 1) tõend riigilõivu tasumise kohta; 2) kandeotsus; 3) kohtumäärused; 4) kirjavahetus (postiümbrikut säilitatakse toimikus, kui ainult sellel on vajalikku teavet, näiteks aadress või postitamiskuupäev). § 293. Laevatoimik (1) Laevatoimikusse köidetakse kinnistatud laeva kohta säilitatavad dokumendid. (2) Lipudokumendi, samuti laevakinnistusraamatust kustutamise tõendi väljastamisel köidetakse laevatoimikusse selle kinnitamata ärakiri. Kui väljastatakse uus lipudokument seoses registriandmete muutumisega (§ 57 lõige 2), siis kriipsutatakse eelmise lipudokumendi ärakiri kahe punase diagonaaljoonega läbi. (3) Kui väljastatatakse uus lipudokument seoses eelmise kadumise, hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumisega (§ 57 lõige 3), siis kriipsutatakse eelmise ärakiri kahe punase diagonaaljoonega läbi ning tehakse sellele märkus originaali kadumise, hävimise või kasutuskõlbmatuks muutumise kohta. Samamoodi talitatakse kasutamiskõlbmatuks muutunud lipudokumendi originaaliga, kui see on registriosakonnale esitatud. § 294. Toimiku väliskaane tähistus Toimiku väliskaanele märgitakse: 1) registriosakonna nimetus; 2) toimiku liik; 3) ettevõtja või filiaali ärinimi või mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva nimi; 4) registrikood, laeval registrinumber; 5) registriasja number. § 295. Toimiku sisukord (1) Toimikus säilitatavate dokumentide kohta peetakse toimikus sisukorda. (2) Kande- või kinnistamisotsuse täitmisel tõmmatakse otsuse tegemise aluseks olnud dokumentide kohta sisukorda tehtud sissekande lõppu vahejoon, et eristada neid hiljem esitatud dokumentidest. § 296. Registri- ja laevatoimiku märkuste lehed (1) Registri- ja laevatoimiku vahel säilitatakse märkuste lehti, millele märgitakse asjaomased viited § 319 lõike 1 alusel registriga tutvumise ja ärakirjade raamatu sissekannetele registri- ja laevatoimikuga tutvumise ja sellest ärakirjade väljastamise kohta. (2) Kui registriga tutvumise ja ärakirjade raamatut peetakse arvutis, ei ole märkuste lehtede toimikusse köitmine kohustuslik. § 297. Registrikaardi ja registriosa ärakirja säilitamine toimikus (1) Äritoimiku, avaliku toimiku ja registritoimiku vahel säilitatakse paberregistri registrikaardi ärakirja või elektroonilise registrikaardi väljatrüki kontrolleksemplari. (2) Kui ettevõtja või filiaali kohta on avatud kommertspandiregistri registrikaart, siis tuleb äritoimiku vahel säilitada ka selle ärakirja või väljatrüki kontrolleksemplari. (3) Laevatoimiku vahel säilitatakse laevakinnistusregistriosa ärakirja või elektroonilise registriosa väljatrüki kontrolleksemplari. (4) Kandeotsuse täitnud teenistuja teeb kande jõustumise järel uued ärakirjad või väljatrükid, paigutab need mõlemasse toimikusse ning samaaegselt hävitab senised ärakirjad või väljatrükid. § 298. Lehtede nummerdamine (1) Dokumendid köidetakse toimikusse esitamise järjekorras ning nummerdatakse lehtede kaupa. (2) Numeratsioon läbib ühe ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse ja laeva kohta avatud kõiki samaliigilisi toimikuid. (3) Toimiku sisukorda (§ 295), märkuste lehti (§ 296) ning registrikaardi või registriosa ärakirju või väljatrükke (§ 297) ei nummerdata. § 299. Uue toimiku avamine sama objekti kohta (1) Kui toimik on täis, avatakse uus toimik. (2) On lubatud eraldi toimiku avamine mahukate dokumentide tarvis (näiteks eraldi äritoimiku avamine ettevõtja majandusaasta aruannete tarvis). (3) Kui ühe ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu, sihtasutuse või laeva kohta on rohkem kui üks samaliigiline toimik, siis tuleb nad nummerdada ja säilitada koos. Toimiku järjekorranumber märgitakse väliskaanele. (4) Kui on avatud uus toimik, märgitakse eelmise toimiku väliskaanele piirdaatumid: esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi registriosakonda saabumise päev, kuu ja aasta. (5) Eelmise toimiku tagumisele sisekaanele märgib uue toimiku avanud teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega antud toimikus asub (näide: «Käesolevas toimikus on 50 (viiskümmend) nummerdatud lehte järjekorranumbritega 32–82.»). § 300. Mitut toimikut puudutava dokumendi säilitamine (1) Kui üks ja sama registriosakonnas säilitatav dokument puudutab mitut ettevõtjat, filiaali, mittetulundusühingut, sihtasutust või laeva, säilitatakse ühes toimikus dokumendi originaal, teistes kinnitatud ärakirjad koos viitega, millises toimikus on originaaldokument. (2) Ärakirjad kinnitab toimikut köitev teenistuja, varustades nad oma allkirja ja nime ning pitseri ja kuupäevaga. Kinnitamist ei kanta registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse. § 301. Dokumentide säilitamine elektroonilisel kujul (1) Registriosakond võib paberkandjal esitatud dokumendi hävitada, kui: 1) see on nõuetekohaselt skanneeritud; 2) sellest on võimalik tellida väljatrükki; 3) sellega kohapeal tutvumine võib toimuda arvutikuvaril esitamisena või väljatrüki vaatlemisega. (2) Vastava toimiku sisukord peab sisaldama ametlikult kinnitatud viidet sellele, kus asub elektroonilisel kujul hoitav dokument. § 302. Üksnes registritoimiku avamine Kui esmakandeavaldus jäetakse rahuldamata või võetakse enne otsuse tegemist tagasi, siis säilitatakse kõiki selle ettevõtja, filiaali, mittetulundusühingu või sihtasutuse dokumente tema kohta avatud registritoimikus. § 303. Ärinime ja nime parandamine toimiku kaanel Kui toimiku väliskaanele kantud ärinimi või nimi muutus (sh ettevõtja ümberkujundamise käigus), siis tõmbab toimiku köitja toimikukaanel vana ärinime või nime maha ja kirjutab uue. § 304. Kustutamiskande järgne toimiku tähistamine (1) Kui ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus või laev kustutati registrist, siis kriipsutab toimiku köitja toimiku esimese väliskaane kahe diagonaaljoonega läbi ja märgib kaanele, et ettevõtja, filiaal, mittetulundusühing, sihtasutus või laev on registrist kustutatud. (2) Kui kustutamiskanne tehti seoses ühinemise või jagunemisega, siis märgitakse ära ka ühendava või ühinemise käigus tekkinud või omandava ühingu või sihtasutuse ärinimi või nimi ja registrikood. (3) Kustutamiskande tegemise järel märgitakse vastava toimiku väliskaanele piirdaatumid: esimese ja viimase toimikus säilitatava dokumendi registriosakonda saabumise kuupäev ja aasta. (4) Toimiku tagumisele sisekaanele märgib vastav teenistuja, mitu nummerdatud lehte milliste järjekorranumbritega antud toimikus asub (näide: «Käesolevas toimikus on 50 (viiskümmend) nummerdatud lehte järjekorranumbritega 47–97.»). § 305. Kustutatud toimikute teistest eraldamine Kustutatud toimikuid hoitakse kehtivatest toimikutest eraldatuna. § 306. Ühinemise ja jagunemise käigus kustutatud toimikute hoidmine Ühinemise, jagunemise käigus kustutatud ühingute ja sihtasutuste toimikud hoitakse koos ühendava, ühinemise käigus asutatud, omandava või jagunemise käigus asutatud ühingu või sihtasutuse toimikutega, tehes nende kaanele selgitavad märkused. § 307. Kande teistsuguse sõnastuse märkimine Kui kandeavalduses, põhikirjas, asutamislepingus või muus lisatud dokumendis toodud andmed ei vasta registrikandele kas avalduse osalise rahuldamise tõttu või otsuse teistsuguse sõnastuse tõttu ning nendest ärakirjade väljastamine oleks eksitav, siis peab registriasja menetleja vastava dokumendi juurde tegema sellekohase märkuse. § 308. Tähenduse kaotanud dokumendi läbijoonimine (1) Kui toimikusse köidetakse uus dokument, mille tõttu varem toimikusse köidetud dokument kaotab tähenduse ning sellest ärakirjade väljastamine oleks eksitav (põhikiri, nõukogu liikmete nimekiri, audiitorite nimekiri, sidevahendite numbrid jms), siis joonitakse tähenduse kaotanud dokument kahe diagonaaljoonega läbi. (2) Lisaks tähenduse kaotanud dokumendi läbijoonimisele märgitakse sellele uue dokumendi asukoht toimikus (näide: «Uus põhikirja tekst asub 45.–49. lehel.»). § 309. Avalduse rahuldamata jätmise otsuse aluseks olnud dokumentide läbijoonimine Avalduse rahuldamata jätmise otsuse tegemise korral tehakse vastavale kande- või kinnistamisavaldusele ja sellele lisatud dokumentidele märkus selle kohta, et nende alusel ei ole kannet või märget tehtud. § 310. Märkuse allakirjutamine Käesolevas peatükis nimetatud märkusele, mis tehakse toimikudokumenti, lisab märkuse tegija oma allkirja, ameti ning märkuse tegemise päeva, kuu ja aasta. § 311. Toimikudokumendi võetus kriminaalmenetluses Toimikudokumendi võetuse korral kriminaalmenetluses juhindutakse § 76 lõikest 4. 8. peatükk TEHNILISED ABIREGISTRID § 312. Sissekannete parandamine ja lühendite kasutamine (1) Ühtki paberil peetavasse tehnilisse abiregistrisse tehtud sissekannet ei tohi loetamatuks muuta. (2) Ebaõige sissekanne joonitakse läbi. Parandatud tekst kirjutatakse läbijoonitud teksti juurde. Sissekande parandamise kinnitab registripidaja oma allkirjaga. (3) Sissekannetes võib kasutada ainult üldkasutatavaid lühendeid. 1. jagu Registripäevik § 313. Dokumentide registripäevikusse kandmise järjekord (1) Äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri ning kommertspandiregistri kandeavalduste ning muude äri-, avalikku või registritoimikusse köidetavate dokumentide esitamine märgitakse registripäevikusse esitamise järjekorras. (2) Posti teel saabunud dokumendid loetakse üheaegselt esitatuks ning kantakse registripäevikusse sel päeval saabunud dokumentidest kõige viimasena. § 314. Registripäeviku sisu Registrite kaupa peetavasse registripäevikusse märgitakse: 1) sissekande järjekorranumber; 2) dokumendi vastuvõtmise kuupäev; 3) selle ettevõtja või filiaali ärinimi, mittetulundusühingu või sihtasutuse nimi, kelle kohta on dokumendid esitatud; 4) dokumendi esitaja nimi või kui dokument on saabunud posti teel, siis sellekohane märge; 5) kandeavaldusele lisatud dokumentide loetelu; 6) registrikohtuniku, kohtunikuabi või registrisekretäri nimi, kes on vastutav antud registriasja menetlemise eest; 7) kohtumääruses antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 8) enne kandeotsuse tegemist täiendavalt toodud dokumentide loetelu ja nende esitamise kuupäev; 9) kande- või kinnistamisotsuse tegemise aeg ning kui otsusega jäeti avaldus rahuldamata, siis märge selle kohta; 10) kande eest tasutud riigilõivu summa; ettevõtjate ja filiaalide puhul ka kande ajalehes avaldamise eest tasutud summa; 11) dokumentide vastuvõtja allkiri ja nimi; 12) kandeotsuse ja kohtumääruse kohapeal kätteandmise korral ka kätteandmise aeg ning kättesaaja allkiri ja nimi. § 315. Paberpäevik ja arvutipäevik (1) Registripäevikut peetakse paberkaustadena või osakonnajuhataja määramisel osaliselt või täielikult arvutis (arvutipäevikuna). (2) Arvutipäevikuga võib osaliselt või täielikult liita teiste tehniliste abiregistrite pidamise (laevakinnistuspäevik, registriga tutvumise ja ärakirjade raamat, tähestikuline kartoteek, kaebuste päevik, majandusaasta aruannete päevik, laevakinnistusraamatu sisujuhid, arhiivipäevik). (3) Arvutipäeviku sisu võib täiendada andmetega, mis hõlbustavad asjaajamist (näiteks taotletava kande liik, registrikoodid, ettevõtteregistris registreerimise numbrid, registriasja numbrid, füüsilisest isikust ettevõtja ees- ja perekonnanimi jne). (4) Arvutis peetakse registripäevikut kõigi registrite kohta koos, kusjuures sissekande juurde tuleb märkida, millist registrit see puudutab. 2. jagu Laevakinnistuspäevik § 316. Dokumentide laevakinnistuspäevikusse kandmise järjekord (1) Laevakinnistusraamatu avalduste esitamine märgitakse laevakinnistuspäevikusse esitamise järjekorras. (2) Kui sama isik esitab korraga mitu avaldust, loetakse nad üheaegselt esitatuks ning kantakse laevakinnistuspäevikusse sama numbri, kuid erinevate tähtedega (näiteks 100a, 100b ja 100c). (3) Posti teel saabunud dokumendid loetakse üheaegselt esitatuks ning kantakse laevakinnistuspäevikusse sel päeval saabunud dokumentidest kõige viimasena. § 317. Laevakinnistuspäeviku sisu Laevakinnistuspäeviku sissekanne koosneb järgmistest andmetest: 1) sissekande järjekorranumber; 2) avalduse vastuvõtmise kuupäev ja aasta ning kui dokumendid on saabunud posti teel, siis sellekohane märge; 3) avalduse esitaja nimi; 4) laeva registrinumber, selle puudumisel taotletav nimi; 5) registriasja menetleja nimi; 6) kohtumääruses antud tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks; 7) enne kinnistamisotsuse tegemist täiendavalt toodud dokumentide esitamise kuupäev; 8) kinnistamisotsuse tegemise aeg ning kui otsusega jäeti avaldus rahuldamata, siis märge selle kohta; 9) kande tegemise aeg; 10) kande tegemisest teatamise aeg; 11) tasutud riigilõivu summa. 3. jagu Majandusaasta aruannete päevik § 318. Majandusaasta aruannete päeviku pidamine Majandusaasta aruannete päevikut peetakse eraldi äriregistri ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kohta ning sellesse märgitakse: 1) aruande esitanud ettevõtja või filiaali ärinimi või sihtasutuse nimi; 2) aruande esitanud ettevõtja, filiaali või sihtasutuse registrikood; 3) millise majandusaasta kohta aruanne esitati; 4) majandusaasta aruande, samuti eraldi esitatud majandusaasta aruande osade esitamise päev, kuu ja aasta; 5) muud märkused; 6) vastuvõtja nimi; 7) menetleja nimi. 4. jagu Registriga tutvumise ja ärakirjade raamat § 319. Registriga tutvumise ja ärakirjade raamatu pidamine (1) Registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse märgitakse: 1) registri- ja laevatoimikuga ning tehnilise abiregistriga tutvumine; 2) kinnitatud ärakirjade väljastamine; 3) registri- ja laevatoimiku dokumentide ning tehnilise abiregistri kinnitamata ärakirjade väljastamine. (2) Registriga tutvumise ja ärakirjade raamatut peetakse iga registri kohta eraldi. (3) Registriga tutvumise ja ärakirjade raamatut võib pidada ühe registri kohta mitmes eksemplaris korraga, kuid tingimusel, et sissekannete järjekorranumbrid ei tohi kattuda. § 320. Registriga tutvumise ja ärakirjade raamatu andmed Tutvumist võimaldanud või ärakirja teinud või tõendi väljastanud teenistuja kannab registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse järgmised andmed: 1) sissekande järjekorranumber; 2) tutvumise või väljastamine päev, kuu ja aasta; 3) selle ettevõtja või filiaali ärinimi või mittetulundusühingu või sihtasutuse nimi või laeva registrinumber, mille dokumentidega tutvuti või mille kohta dokument väljastati; 4) registri- või laevatoimiku või tehnilise abiregistriga tutvunud või sellest ärakirja saanud isiku nimi; 5) viide dokumendile, millega punktis 4 nimetatud tutvuja või ärakirja tellija oma isikut või ametit tõendas; 6) ärakirja lehekülgede arv ja märge selle kohta, kas tegemist oli kinnitatud või kinnitamata ärakirjaga; 7) ärakirja eest tasutud riigilõivu summa; 8) kohtunikuabi või registrisekretäri nimi ja allkiri, kes tuvastas tutvuja õigustatud huvi olemasolu või kinnitas registri- või laevatoimikust või tehnilisest abiregistrist tehtud ärakirja õigsust. § 321. Riigilõivu tasumise tõendite säilitamine (1) Registriga tutvumise ja ärakirjade raamatuga koos säilitatakse ärakirjade ja lipudokumentide eest riigilõivu tasumise tõendeid esitamise järjekorras. Neile märgitakse registriga tutvumise ja ärakirjade raamatu sissekande järjekorranumber ning neid säilitatakse järjekorranumbrite järgi. (2) Ärakirjade ja lipudokumentide eest riigilõivu tasumise tõendeid võib säilitada ka registri- või laevatoimikus. Tõendile märgitakse registriga tutvumise ja ärakirjade raamatusse tehtud sissekande järjekorranumber. 5. jagu Laevakinnistusraamatu sisujuhid § 322. Sisujuhtide pidamise alused (1) Kataloogikaartidest koosnevaid sisujuhte peetakse: 1) laevaomanike nimede kaupa; 2) laevanimede kaupa; 3) Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) registreerimisnumbrite kaupa; 4) kalalaeva pardanumbrite kaupa. (2) Sisujuhid hõlmavad kõiki Eestis kinnistatud laevu, vaatamata sellele, millises registriosakonnas laev on kinnistatud. (3) Kinnistamisotsuse täitja täidab kande tegemise järel sisujuhi kaardid ning saadab igale laevakinnistusraamatut pidavale registriosakonnale ühe eksemplari igast sisujuhi kaardist. § 323. Sisujuhi kaartide järjestus (1) Sisujuhi kaartide järjestus põhineb tähestikulisel järjekorral, kusjuures ei arvestata juriidilisest isikust laevaomaniku nimes sisalduvat õiguslikule vormile viitavat kohustuslikku täiendit või lühendit. (2) Järjestamisel lähtutakse eesti-ladina tähestikust; tähtedele järgnevad araabia numbrid suurenevas järjekorras (1, 2, 3 jne); rooma numbreid käsitletakse tähtedena; muid märke (side- ja mõttekriipsud jm) järjestamisel ei arvestata. § 324. Tähestiku hoidmine sisujuhi juures Tähestik seatakse sisujuhi juures nähtavale kohale. § 325. Laevaomanike sisujuhi andmed Laevaomanike nimede järgi koostatud sisujuhi kaardile märgitakse: 1) laevaomaniku nimi (sõltumata sellest, kas tegemist on ainuomaniku, ühisomaniku, kaasomaniku või disponendiga); 2) laeva registrinumber; 3) laeva kodusadam või ehituskoht või asukoht; 4) registriosakonna nimi, kus registriosa hoitakse. § 326. Laevanimede ja -numbrite sisujuhtide andmed Laevanimede, IMO numbrite ja kalalaeva pardanumbrite kaupa koostatud sisujuht sisaldab järgmisi andmeid: 1) vastavalt sisujuhi liigile kas laeva nimi, IMO registreerimisnumber või kalalaeva pardanumber; 2) laeva registrinumber; 3) registriosakonna nimi, kus registriosa hoitakse. § 327. Laeva nime muutumine (1) Kui laeva nimi muutub, siis kriipsutatakse senine sisujuhi kaart kahe diagonaaljoonega läbi ning tehakse kaardile märkus, milline on uus nimi. (2) Senist kaarti säilitatakse edasi, kuid eraldatakse kehtivaist kaartidest. (3) Samaaegselt täidetakse uus sisujuhi kaart, kuhu märgitakse uus nimi. Uue kaardi alaossa märgitakse väikeses kirjas sulgudes vähemalt kolm endist nime. § 328. Laevakinnistusraamatust kustutatud laev (1) Kui laev on laevakinnistusraamatust kustutatud, siis kriipsutatakse sisujuhi kaart kahe diagonaaljoonega läbi ning märgitakse sellele, et laev on kustutatud. (2) Kui laev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 55 lg 5 ja § 57 lg 4 alusel, siis kriipsutatakse sisujuhi kaart kahe diagonaaljoonega läbi ning märgitakse sellele, et laev on kaotanud õiguse kanda Eesti riigilippu. (3) Läbikriipsutatud sisujuhi kaarti säilitatakse edasi, kuid eraldatakse kehtivaist kaartidest. § 329. Sisujuhi pidamine arvutis (1) Registriosakonna juhataja korraldusel võidakse sisujuhte pidada arvutis. (2) Elektroonilise laevakinnistusraamatu puhul sisujuhte ei peeta. 9. peatükk ARVUTIANDMETE KAITSE § 330. Võrguhooldaja Maa- või linnakohtu koosseisu kuulub või on kohtu esimehe poolt lepingu alusel tööle võetud võrguhooldaja (arvutispetsialist), kelle töökohustuseks registriosakonna suhtes on: 1) registriosakonna arvutivõrgu töö tagamine; 2) registriosakonnas paigaldatud andmebaasisüsteemi «Oracle» töö kontrollimine ning häirete korral vigade kõrvaldamine ja nendest teatamine Justiitsministeeriumi Registrikeskusele; 3) tarkvaraprogrammi administraatori ülesannete täitmine (uute töökohtade lisandumisel spetsiaaltarkvara installeerimine, kasutajanimede lisamine, muutmine ja kustutamine, andmete taastamine varukoopialt ning muud tarkvaraprogrammi kasutamisjuhendist tulenevad ülesanded). § 331. Andmekaitsekohustus Tarkvaraprogrammi kasutaja on kohustatud: 1) tarkvaraprogrammi sisenemiseks sisestama oma kasutajatunnuse ja salasõna nii, et see ei saaks teatavaks kolmandatele isikutele; 2) töökohalt lahkudes väljuma tarkvarasüsteemist; 3) tagama oma parooli salastatuse; 4) järgima tarkvaraprogrammi kasutamisjuhendi nõudeid; 5) vältima pädevusevälist andmete arvutisse sisestamist ning arvutisse sisestatud andmete rikkumist, hävimist ning pädevusevälist muutmist ja kustutamist; 6) vältima kõrvaliste isikute juurdepääsu registriosakonna arvutite kasutamisele; 7) takistama arvutisse sisestatud registriandmetega pädevusevälist tutvumist, pädevusevälist kopeerimist ning pädevusevälist ülekandmist andmesidevahendite kaudu; 8) võtma tarvitusele abinõud, et andmete edasiandmisel andmesidevahenditega, samuti andmekandjate transportimisel ei toimuks registriandmetega tutvumist, nende kopeerimist, muutmist ja kustutamist. 9) kui õigesti sisestatud parool ei võimalda arvutit kasutada, teatama sellest viivitamatult võrguhooldajale; 10) mitte paigaldama (installeerima) arvutisse iseseisvalt uut tarkvara. § 332. Programmioperatsioonide vastavus ametipädevusele Kasutajanime ning salasõna sisestamine tarkvaraprogrammi peab võimaldama teha selle sisestajal üksnes tema ametipädevusele vastavaid tööoperatsioone. § 333. Salasõna ja kasutajanime andmine (1) Uue registrikohtuniku ja registriosakonna teenistuja tööleasumisel teeb võrguhooldaja talle teatavaks isikliku salasõna (parooli). Salasõna saanud isik on kohustatud esialgse salasõna viivitamatult välja vahetama. (2) Uue võrguhooldaja tööleasumisel teeb Justiitsministeeriumi Registrikeskus talle allkirja vastu teatavaks isikliku salasõna. (3) Tarkvaraprogrammi kasutajanimed annab ja muudab võrguhooldaja, kui isik võetakse tööle või kui tema isikuandmed või ametipädevus muutub. § 334. Salasõna muutmine (1) Tarkvaraprogrammi kasutaja võib oma salasõna ise muuta ning kord kvartalis on ta kohustatud oma salasõna muutma. Tehniliselt tagatakse, et salasõna ei saa muutmata kujul kasutada üle kolme kuu. (2) Salasõna peab koosnema kuuest kuni kaheksast märgist, vähemalt kaks neist peavad olema numbrid. Salasõnaks ei või olla sama teenistuja kasutajanimi ega tema enda või ta perekonnaliikmete nimi ega sünniaeg. (3) Kui salasõna on teistele isikutele teatavaks saanud või on tekkinud sellekohane kahtlus, määrab registriosakonna juhataja salasõna muutmise. Võrguhooldaja võib sellisel juhul ette hoiatamata teenistuja kasutajaõigused peatada. (4) Võrguhooldaja peab oma salasõna säilitama registriosakonna seifis pitseeritud ümbrikus. § 335. Salasõna teatavakstegemine ja teise isiku poolt kasutamine (1) Salasõna teisele isikule teatavakstegemine ning teise isiku poolt kasutamine on keelatud ning seda loetakse raskeks distsiplinaarsüüteoks. (2) Iga teenistuja on kohustatud viivitamatult teatama registriosakonna juhatajale, kui isikud, kellel puudub selleks vastav luba, kasutavad või üritavad kasutada andmetöötlusseadmeid (personaalarvutit, monitoriseadmeid jne). (3) Eksimused andmekaitse-eeskirjade vastu peab registriosakonna juhataja dokumenteerima ja rakendama vastavaid meetmeid. (4) Raskete rikkumiste korral, näiteks arvutivõrku sissemurdmisel, andmete hävimisel või hävitamisel, tuleb viivitamatult informeerida Justiitsministeeriumi Registrikeskust, et kõrvaldada oht ja rakendada vastumeetmeid. § 336. Andmete arhiveerimine Iga tööpäeva lõpul tuleb tarkvaraprogrammi sisestatud andmestik salvestada arhiveerimisseadmele ja hoida vähemalt ülejärgmise tööpäeva lõpuni selleks määratud seifis. § 337. Tarkvaraprogrammi ajutine sulgemine Kui tarkvaraprogrammi kasutaja lahkub ajutiselt töökohalt, on ta kohustatud ligipääsu tarkvaraprogrammi selliselt sulgema, et avamiseks tuleb uuesti sisestada kasutajanimi ja salasõna. § 338. Täiendavad andmekaitsenõuded Vajaduse korral kehtestab registriosakonna juhataja arvutiandmete kaitse täiendavad organisatsioonilised nõuded ning informeerib nendest asjassepuutuvaid teenistujaid allkirja vastu. § 339. Rakendussäte Tunnistada kehtetuks justiitsministri 4. märtsi 1999. a määrus nr 11 «Kohtu registriosakonna kodukorra (reglemendi)» kinnitamine (RTL 1999, 48, 632; 140, 1976). Minister Märt RASK Kantsler Mihkel OVIIR Lisa 1 «Kohtu registriosakonna kodukorra (reglemendi)» § 57 juurde EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA

(KOHTU NIMI) (NAME OF THE COURT) MERELAEVATUNNISTUS nr ........ CERTIFICATE OF SEAGOING VESSEL no ........ Käesoleva, (väljaandmisaeg) väljaantud merelaevatunnistusega tõendab (kohtu nimi), et kohtu registriosakonnas peetavasse laevaregistrisse on kantud Eesti merelaev registrinumbriga ..... ning järgmiste andmetega: The Certificate of Seagoing Vessel, issued on ....., proves that the Estonian seagoing vessel with the official number ...... and following data has been entered into the Register of Ships maintained by the Registration Department of the ....... Court: I. Laevakinnistusregistriosa 1. jagu «Laev»: Ship’s registration card, part 1. «Vessel»: 1) laeva nimi: . . . 1) Name of Ship: . . . 2a) kutsung: . . . 2a) Call Sign: . . . 2b) IMO number: . . . 2b) IMO number: . . . 2c) kalalaeva pardanumber: . . . 2c) Fishing number; 3b) laeva tüüp: . . . 3b) Type of Ship: . . . 3c) laevakere põhimaterjal: . . . 3c) Main material of the Hull: . . . 4a) ehitusaasta: . . . 4a) Year of build: . . . 4b) ehitaja: . . . 4b) Name of Builder: . . . 4c) ehituskoht: . . . 4c) Place of build: . . . 5) kodusadam: . . . 5) Home port: . . . 6a) üldpikkus (meetrites): . . . 6a) Length overall (m): . . . 6b) pikkus (meetrites): . . . 6b) Length (m): . . . 6c) laius (meetrites): . . . 6c) Breadth (m): . . . 6d) parda kõrgus (meetrites): . . . 6d) Depth (m): . . . 6e) süvis (meetrites): . . . 6e) Draught (m): . . . 6f) kogumahutavus: . . . 6f) Gross tonnage: . . . 6g) puhasmahutavus: 6g) Net tonnage: . . . 6h) mõõtmistulemuste (6a–6g) aluseks on (dokumendi nimetus, väljaandmisaeg, väljaandja) 6h) The basis of the results of the measurement (6a–6g) is . . . 6i) kandejõud (tonnides): . . . 6i) Deadweight (t): . . . 6j) peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides): . . . 6j) Type, mark, number and output (kW) of main engines: . . . 7) laeva esmakinnistamine: . . . enne seda kandis laev nime: . . . 7) The first entry in the Register of Ships: . . . former name (before the first entry): . . . 10) lipuõiguslikud märkused: . . . 10) Colours-rights notes: . . . II. Laevakinnistusregistriosa 2. jagu «Omanik»: Ship’s registration card, part 2. «Owner» 1–5) andmed omaniku ja disponendi, omandiõiguse aluse ja piirangute kohta: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1–5) Data about the owner and managing owner, about the legal ground and restrictions of ownership: . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Laevakinnistusregistriosa 3. jagu «Laeva koormatised»: Ship’s registration card, part 3. «Ship encumbrance» 1–7) laevahüpoteegid, laeva kasutusvaldus ning nende piirangud alljärgnevas järjekorras: . . . . . . . . . . . . 1–7) Ship mortgages and ship usufruct and their restrictions in following order: . . . . . . . . . . . . . . . Laevakinnistusregistri andmetega saab kohapeal tutvuda aadressil: (kohtu registriosakonna aadress) The data of the ship registry can be read on the spot at the address: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Mina, kohtunikuabi . . . . ., tõendan käesoleva merelaevatunnistuse vastavust laevakinnistusregistrisse kantud kehtivatele andmetele: Thereby I, assistant judge . . . . . . . . confirm the data of the Certificate of Seagoing Vessel to be identical to the valid data in the ship registry: allkiri / signature kohtu registriosakonna pitser / seal of the Registration Department of the Court Lisa 2 «Kohtu registriosakonna kodukorra (reglemendi)» § 57 juurde EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA

(KOHTU NIMI) (NAME OF THE COURT) LIPUTUNNISTUS nr . . . CERTIFICATE OF NATIONALITY no . . Käesoleva, (väljaandmisaeg) väljaantud liputunnistusega tõendab (kohtu nimi), et kohtu registriosakonnas peetavasse laevaregistrisse on kantud Eesti merelaev registrinumbriga . . . ning järgmiste andmetega: The Certificate of Nationality, issued on . . . . . ., proves that the Estonian seagoing vessel with the official number . . . and following data has been entered into the Register of Ships maintained by the Registration Department of the . . . Court: I. Laevakinnistusregistriosa 1. jagu «Laev»: Ship’s registration card, part 1. «Vessel»: 1) laeva nimi: . . . 1) Name of Ship: . . . 2a) kutsung: . . . 2a) Call Sign: . . . 2b) IMO number: . . . 2b) IMO number: . . . 2c) kalalaeva pardanumber: . . . 2c) Fishing number: . . . 3b) laeva tüüp: . . . 3b) Type of Ship: . . . 3c) laevakere põhimaterjal: . . . 3c) Main material of the Hull: . . . 4a) ehitusaasta: . . . 4a) Year of build: . . . 4b) ehitaja: . . . 4b) Name of Builder: . . . 4c) ehituskoht: . . . 4c) Place of build: . . . 5) kodusadam: . . . 5) Home port: . . . 6a) üldpikkus (meetrites): . . . 6a) Length overall (m): . . . 6b) pikkus (meetrites): . . . 6b) Length (m): . . . 6c) laius (meetrites): . . . 6c) Breadth (m): . . . 6d) parda kõrgus (meetrites): . . . 6d) Depth (m): . . . 6e) süvis (meetrites): . . . 6e) Draught (m): . . . 6f) kogumahutavus: . . . 6f) Gross tonnage: . . . 6g) puhasmahutavus: 6g) Net tonnage: . . . 6h) mõõtmistulemuste (6a–6g) aluseks on (dokumendi nimetus, väljaandmisaeg, väljaandja) 6h) The basis of the results of the measurement (6a–6g) is . . . 6i) kandejõud (tonnides): . . . 6i) Deadweight (t): . . . 6j) peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides): . . . 6j) Type, mark, number and output (kW) of main engines: . . . 7) laeva esmakinnistamine: . . . enne seda kandis laev nime: . . . 7) The first entry in the Register of Ships: . . . former name (before the first entry): . . . 10) lipuõiguslikud märkused: . . . 10) Colours-rights notes: . . . II. Laevakinnistusregistriosa 2. jagu «Omanik»: Ship’s registration card, part 2. «Owner»: 1–5) andmed omaniku ja disponendi kohta: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1–5) Data about the owner and managing owner: . . . . . . . . . . . . . . . Laevakinnistusregistri andmetega saab kohapeal tutvuda aadressil: (kohtu registriosakonna aadress) The data of the ship registry can be read on the spot at the address: . . . Mina, kohtunikuabi . . . . ., tõendan käesoleva liputunnistuse vastavust laevakinnistusregistrisse kantud kehtivatele andmetele: Thereby I, assistant judge . . . . . . confirm the data of the Certificate of Nationality to be identical to the valid data in the ship registry: allkiri / signature kohtu registriosakonna pitser / seal of the Registration Department of the Court Lisa 3 «Kohtu registriosakonna kodukorra (reglemendi)» § 57 juurde EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA

(KOHTU NIMI) (NAME OF THE COURT) SISEVEELAEVATUNNISTUS nr . . . CERTIFICATE OF INLAND VESSEL no . . . Käesoleva, (väljaandmisaeg) väljaantud siseveelaevatunnistusega tõendab (kohtu nimi), et kohtu registriosakonnas peetavasse laevaregistrisse on kantud Eesti siseveelaev registrinumbriga . . . ning järgmiste andmetega: The Certificate of Inland Vessel, issued on . . ., proves that the Estonian inland vessel with the official number . . . and following data has been entered into the Register of Ships maintained by the Registration Department of the . . . . . . Court: I. Laevakinnistusregistriosa 1. jagu «Laev»: Ship’s registration card, part 1. «Vessel»: 1) laeva nimi: . . . 1) Name of Ship: . . . 2c) kalalaeva pardanumber: . . . 2c) Fishing number: . . . 3b) laeva tüüp: . . . 3b) Type of Ship: . . . 3c) laevakere põhimaterjal: . . . 3c) Main material of the Hull: . . . 4a) ehitusaasta: . . . 4a) Year of build: . . . 4b) ehitaja: . . . 4b) Name of Builder: . . . 4c) ehituskoht: . . . 4c) Place of build: ... 5) kodusadam: . . . 5) Home port: ... 6a) üldpikkus (meetrites): . . . 6a) Length overall (m): ... 6i) kandejõud (tonnides): . . . 6i) Deadweight (t): . . . 6j) peajõuseadme tüüp, mark, arv ja võimsus (kilovattides): . . . 6j) Type, mark, number and output (kW) of main engines: . . . 7) laeva esmakinnistamine: . . . 7) The first entry in the Register of Ships: . . . enne seda kandis laev nime: . . . former name (before the first entry): . . . 10) lipuõiguslikud märkused: . . . 10) Colours-rights notes: . . . II. Laevakinnistusregistriosa 2. jagu «Omanik»: Ship’s registration card, part 2. «Owner» 1–5) andmed omaniku ja disponendi, omandiõiguse aluse ja piirangute kohta: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1–5) Data about the owner and managing owner, about the legal ground and restrictions of ownership: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . III. Laevakinnistusregistriosa 3. jagu «Laeva koormatised»: Ship’s registration card, part 3. «Ship encumbrance» 1–7) laevahüpoteegid, laeva kasutusvaldus ning nende piirangud alljärgnevas järjekorras: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 1–7) Ship mortgages and ship usufruct and their restrictions in following order: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . Laevakinnistusregistri andmetega saab kohapeal tutvuda aadressil: (kohtu registriosakonna aadress) The data of the ship registry can be read on the spot at the address: . . . Mina, kohtunikuabi . . . . ., tõendan käesoleva siseveelaevatunnistuse vastavust laevakinnistusregistrisse kantud kehtivatele andmetele: Thereby I, assistant judge . . . . . . confirm the data of the Certificate of Inland Vessel to be identical to the valid data in the ship registry: allkiri / signature kohtu registriosakonna pitser / seal of the Registration Department of the Court Lisa 4 «Kohtu registriosakonna kodukorra (reglemendi)» § 60 juurde