Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-1-21-98 M. V. süüdistusasjas KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 1^1

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUMÄÄRUS Tartus 28. jaanuaril 1998. a. 3-1-1-21-98 Riigikohtu kriminaalkolleegium koosseisus: eesistuja Jüri Ilvest ning liikmed Lea Kalm ja Eerik Kergandberg vaatas avalikul kohtuistungil läbi erikaebuse M. V. süüdistusasjas KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11; § 185 lg 2 ning § 186 järgi. Menetlusosalisena võttis kohtuistungist osa Riigiprokuratuuri prokurör Toivo Vee. Kriminaalasja kohtueelsel menetlemisel M. V. süüdistuses KrK § 143 lg 2 p-de 1 ja 11; § 185 lg 2 ning § 186 järgi jättis Tallinna Linnakohtu kohtunik Margit Mikler 8. detsembri 1997. a määrusega rahuldamata juurdlust teostava isiku taotluse M. V. vahi all pidamise tähtaja pikendamise kohta. 10. detsembri 1997. a koostatud ja samal päeval riigiprokuröri asetäitja poolt sanktsioneeritud määrusega asendati M. V. tõkendina kohaldatud vahi all pidamine uue tõkendiga -- allkirjaga elukohast mittelahkumise kohta. Samal kuupäeval -- s.o 10. detsembri 1997. a kohtumäärusega andis Tallinna Linnakohtu kohtunik Eda Murak KrMK § 159 lg 2 alusel loa statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise eesmärgil M. V. paigutamiseks meditsiiniasutusse. M. V. kaitsja vandeadvokaat Mare Lust esitas 11. detsembril 1997. a Tallinna Linnakohtule taotluse 10. detsembri 1997. a määruse tühistamiseks. Määrusega 12. detsembrist 1997. a jättis kohtunik E. Murak vandeadvokaat M. Lusti taotluse käiguta. Vandeadvokaat M. Lust, nõustumata taotluse rahuldamata jätmisega, esitas Tallinna Ringkonnakohtule erikaebuse, milles taotles 10. detsembri 1997. a kohtumääruse tühistamist. Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1998. a määrusega jäeti vandeadvokaat M. Lusti poolt esitatud erikaebus käiguta põhjendusega, et AKKS §-s 68 ei nähta ette võimalust vaidlustada erikaebe korras kohtumäärust, millega on antud luba isiku paigutamiseks meditsiiniasutusse statsionaarse kohtupsühhiaatriaekspertiisi tegemise eesmärgil. Riigikohtule esitatud erikaebuses taotleb vandeadvokaat M. Lust Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1998. a määruse tühistamist. Erikaebuses märgitakse, et KrMK § 159 lg 2 kohaselt saab vajadus isiku paigutamiseks meditsiiniasutusse tekkida vaid ekspertiisi tegemise käigus ja seega ei olevat võimalik määrata kohe alguses ekspertiisi statsionaarse ekspertiisina. Edasi märgitakse erikaebuses, et vastavalt KrMK § 159 lg-le 2 saab kohtu loal paigutada meditsiiniasutusse süüdistatavat, kes ei viibi vahi all. M. V. aga viibis 10. detsembril 1997. a kella 15.00-ni vahi all. Kaitsja leiab, et kuna KrMK § 159 lg 3 kohaselt arvatakse meditsiiniasutuses viibitud aeg karistuse kandmise aja hulka samadel alustel nagu tõkendina vahi all viibitud aeg, siis kooskõlas Põhiseaduse §-dega 20 ja 21 peab olema võimalus vaidlustada erikaebe korras mitte üksnes vahi alla võtmist vaid ka meditsiiniasutusse paigutamist. Riigikohtu kriminaalkolleegium, kuulanud ära prokuröri seletuse, milles taotleti erikaebuse rahuldamata jätmist, leidis: 1. Isiku paigutamine KrMK § 159 lg 1 või lg 2 alusel statsionaarse ekspertiisi tegemise eesmärgil meditsiiniasutusse on käsitatav oma olemuselt vahi alla võtmisega analoogilise kriminaalmenetlusliku sunnivahendina, mille sisuks on isiku liikumisvabaduse oluline piiramine. KrMK § 159 alusel meditsiiniasutusse paigutamise sarnasus tõkendina vahi alla võtmisega seisneb ka selles, et mõlemat sunnivahendit saab kohaldada üksnes kohtuniku loal ja mõlema sunnivahendi kohaldamise aeg arvatakse vabadusekaotusliku karistuse mõistmisel karistuse tähtaja hulka. Ebatäpne on erikaebuses sisalduv väide nagu toimuks kahtlustatava või süüdistatava meditsiiniasutusse paigutamine kohtu loal vaid siis, kui isik, kelle suhtes sunnivahendit kohaldatakse, ei viibi vahi all -- seega üksnes KrMK § 159 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Ka vahi all viibiv isik paigutatakse meditsiiniasutusse sisuliselt kohtu loa alusel -- loa alusel, millega isik oli võetud vahi alla. Antud juhul lubatakse seadusandja tahte kohaselt ühte kohtu loal kohaldatud sunnivahendit asendada teise, kuid olemuselt samalaadse sunnivahendiga. Sellest tulenevalt, kuid ka põhimõtteliselt ei saa lugeda õigusrikkumiseks seda, kui kohtunik annab loa sellise isiku meditsiiniasutusse paigutamiseks, kes tegelikult viibib vahi all. Ka täiendav loa andmine kohtuniku poolt ei ole mitte õiguserikkumine, vaid põhiõiguste tagamise garantii. 2. Riigikohtu kriminaalkolleegium ei nõustu erikaebuse esitajaga selles, et KrMK § 159 kohaselt ei ole võimalik määrata kohe alguses statsionaarset ekspertiisi. Selline arusaam ei ole kooskõlas KrMK § 159 mõttega ja kriminaalmenetluse ökonoomiapõhimõttega, sest ta tooks kaasa eelneva ambulatoorse ekspertiisi määramise ja tegemise ka juhtudel, mil kriminaalasja materjalidest nähtub ilmselt statsionaarse ekspertiisi määramise vajadus. 3. Arvestades seda, et KrMK §-s 159 sätestatud korras kahtlustatava või süüdistatava paigutamine meditsiiniasutusse on oma olemuselt vahi alla võtmisega analoogiline põhiõigusi piirav kriminaalmenetluslik sunnivahend, peab kooskõlas Põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatuga isikule, kelle suhtes seda sunnivahendit kohaldataks, samuti tema kaitsjale, olema tagatud õigus selle kohtulikuks vaidlustamiseks erikaebe korras. 4. Kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi poolt 11. märtsi 1997. a määruses I. Ä. süüdistusajas märgituga, lahendab ringkonnakohus maa- või linnakohtu vahistusmääruse peale esitatud erikaebuse või -protesti lõplikult. Käesoleval juhul on aga tegemist olukorraga, kus isiku erikaebust tema põhiõigusi piirava kohtumääruse peale üldse sisuliselt ei menetletud ja seega jäeti isik täielikult ilma võimalusest vaidlustada enese põhiõiguse rikkumist. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Põhiseaduse § 15 lg-st 1 ning AKKS § 39 lg-st 4, § 63 p-st 2, § 64 p-st 2, § 65 lg-st 3 ja §-st 77, Riigikohtu kriminaalkolleegium määras: 1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1998. a määrus vandeadvokaat Mare Lusti erikaebuse käiguta jätmise kohta. 2. Saata vandeadvokaat Mare Lusti erikaebus, milles taotleti 10. detsembri 1997. a kohtumääruse tühistamist, menetlemiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 3. Vandeadvokaat Mare Lusti erikaebus Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 9. jaanuari 1998. a määruse peale rahuldada. Kohtumäärus jõustub 28. jaanuaril 1998. a ega kuulu edasikaebamisele. Eesistuja Jüri ILVEST Liikmed Lea KALM Eerik KERGANDBERG