Iisaku Vallavolikogu — Iisaku Gümnaasiumi arengukava kinnitamine — KO, 193, 1811

Aluseks võttes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277; 56, 399) § 22 lõike 1 punkti 37, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (RT I 1993, 63, 892; 1999, 42, 497; 79, 730; 2000, 33, 195; 54, 349; 71, õiend; 95, 611; 2001, 50, 288; 75, 454; 2002, 25, 144; 34, 205; 53, 336; 57, 359; 61, 375; 63, 389; 64, 393; 90, 521; 2003, 21, 125; 2004; 27, 180, 30, 206, 41, 276) § 31 lõike 3, Iisaku Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Iisaku Gümnaasiumi arengukava aastateks 2004–2006 (lisatud). 2. Määrus jõustub 1. septembril 2004. a. Volikogu esimees Vello TAAR Kinnitatud Iisaku Vallavolikogu 5. augusti 2004. a määrusega nr 18 IISAKU GÜMNAASIUMI ARENGUKAVA Moto: Tark on olla tark Visioon: Iisaku Gümnaasiumist kujuneb otstarbekaid lahendusi pakkuv ning hästitoimiv haridusasutus Põhieesmärk: Pakkuda õpilastele tugevapõhjalist haridust ja mitmekülgseid arengutingimusi I. Sissejuhatus 1. Iisaku Gümnaasiumi arengukava on dokument, mis määrab ära kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad, tegevuskava kolmeks aastaks ning arengukava uuendamise korra. 2. Iisaku Gümnaasiumi arengukava lähtub Iisaku Gümnaasiumi põhimäärusest ja kohaliku omavalitsuse arengukavast. II. Üldandmed 1788. a – märgiti esmakordselt Iisaku kooli olemasolu 1837. a – rajati Iisaku kogukonnakool 1868. a – Robert Theodor Hansen avas leeritoas erakooli 1883. a – loodi kihelkonnakool 1903. a – avati Täriveres ministeeriumikool, mis 1913. a nimetati Iisaku 2-klassiliseks ministeeriumikooliks 1913. a – hävis eelnimetatud koolimaja tulekahjus, samal aastal alustati Iisakusse uue ministeeriumikooli (Iisaku Kõrgem Algkool) ehitamist 1919. a – nimetati Iisaku Kõrgem Ametikool ümber Iisaku 6-klassiliseks Algkooliks 1944. a – asutati Iisaku 7-klassiline Kool 1961. a – asutati Iisaku 8-klassiline Kool 1964. a – valmis uus koolihoone 1968. a – avati Iisaku Keskkool 1975. a – pandi alus Iisaku Keskkooli koduloomuuseumi loomisele 1976. a – valmis koolimaja juurdeehitus 1978. a – rajati 120-kohaline internaat 1979. a – rajati uus võimla 1988. a – valmis normaalmõõtmetega staadion 1996. a – nimetati keskkool Iisaku Gümnaasiumiks 2003. a – avati õpilaskodu Koolis on professionaalne, kutsealaselt pädev pedagoogiline personal. Kokku on koolis 33 pedagoogi (õ/a 2003/04 juuni), keskmine vanus on 43,8 aastat. Kõrgem haridus on 22-l, kesk-eri haridus 8-l ja keskharidus 3-l pedagoogil. Ilma kõrghariduseta pedagoogidest omandavad eriharidust 10. Koolis töötab kolm vanempedagoogi, kes juhivad õpetajate metoodilist tööd ning tagavad sellega pedagoogilise personali pideva arengu. Viimastel aastatel on arvestatav hulk õpetajaid koolitöölt pensionile suundunud. Seetõttu on suurenenud vajadus uute õpetajate järele. Uute õpetajate toetamiseks on Iisaku Vallavolikogu määrusest tulenevalt ette nähtud rahaline stardiabi ja abi elamispinna leidmiseks. Kvalifitseeritud tööjõu leidmine on aga üsna komplitseeritud. Senisest enam tähelepanu tuleks pöörata just kooli maine tõstmisele, sealjuures positiivse informatsiooni laiemale levitamisele. Tööandjana muudaks Iisaku Gümnaasiumi atraktiivsemaks ka paindlikum palgapoliitika ehk igaühele tema panuse järgi. Erinevad ametikohad tuleks võimalikult adekvaatselt hinnata ja määratleda. Palga kehtestamisel tuleks lähtuda eelkõige töötaja kvalifikatsioonist, töökohustuste sisust ja keerukusest. Kooli pedagoogide töö on olnud tulemuslik. Seda iseloomustab pidev õppeedukuse kvaliteedi (hinnetega «4» ja «5» lõpetanud õpilased) tõus. Skeem 1. Hinnetega «4» ja «5» lõpetanud õpilaste %.

Regulaarselt võetakse osa aineolümpiaadidest. Koolis tegutseb mitmesuguseid huvialaringe, mille töös õpilased aktiivselt osalevad. Kavas on luua meedia- ning foto- ja filmiring. Regulaarselt võtavad spordiringides osalejad osa vabariiklikest võistlustest. Häid tulemusi on saavutatud suusatamises, korvpallis ja algklasside spordivõistlustel. Tunnivälise tegevuse põhieesmärk on valmistada õpilasi ette edaspidiseks eluks ühiskonnaliikmena koos vastutuse, õiguste ja kohustuste tunnetamisega. Kool õpetab planeerima aega, adekvaatselt hindama oma võimeid ja võimalusi. Sisustab õpilaste vaba aega. Arendab nende loovust, annab võimalused kultuuriliseks ja füüsiliseks arenguks. Õpilaste arv viimastel aastatel on langenud, selle peatamiseks töötab kooli juhtkond kooli kui täiusliku organisatsiooni loomise nimel. Eesmärgiks on õpilaste arvu languse peatamine ja selle tõusuteele viimine. Skeem 2. Õpilaste arv viimasel kuuel aastal (10. septembri seisuga).

Skeem 3. Õpilaste arvu prognoos järgnevaks neljaks õppeaastaks

III. Kooliarenduse põhisuunad ja valdkonnad 3.1. Kooliarenduse valdkonnad ja indikaatorid Kooliarenduse valdkonnad ja neid iseloomustavad indikaatorid on: 1) Strateegiline juhtimine a. Arengukava b. Üldtööplaan c. Sisehindamine 2) Personali juhtimine ja koostöö a. Personali arendamine b. Koostöö 3) Õpikeskkonna kujundamine a. Turvalisus b. Ruumid ja maa-ala c. Õpivõimaluste mitmekesistamine 4) Õpetamine, kasvatamine, õppimine a. Kooliõppekava b. Õpetajate töökavad c. Õpetamine, kasvatamine, õppimine 5) Õpilaste toetamine a. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine b. Õpilaste toetamine c. Koolikohustuse täitmine 6) Haridustulemuse saavutamine a. Õpijõudlus b. Sotsialiseerumine 3.2. Kooli põhieesmärk Iisaku Gümnaasiumi põhieesmärgiks on pakkuda tugevapõhjalist haridust ja mitmekülgseid arengutingimusi õpilasele, kes: 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2) suudab orienteeruda kaasaegsel haridusmaastikul; 3) austab ja järgib seadusi, on teadlik oma kodanikukohustustest ja -vastutusest; 4) oskab oma võimeid reaalselt hinnata ja vastavaid valikuid teha; 5) tunneb ja austab oma rahva kultuuri, omab ettekujutust ja teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub neisse eelarvamustevabalt ning lugupidavalt; 6) hoiab loodust, elab ja tegutseb keskkonda ning loodusressursse säästes; 7) mõtestab enese ja ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid; 8) hindab eluterveid väärtusi; 9) tunneb end vastutavana oma elukäigu eest; 10) soovib panustada oma kodukoha ja ühiskonna arengusse; 11) väärtustab terveid eluviise, arendab oma vaimu ja keha; 12) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele; 13) püüab mõista asjade tähendust, nähtuste põhjusi ja seoseid, on motiveeritud õppima ja oskab õppida; 14) tuleb toime muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas; 15) mõistab töö vajalikkust inimeste ja ühiskonna arengus; on valmis otsima endale sobivat tööd. 3.3. Kooli visioon ja strateegilised eesmärgid Iisaku Gümnaasiumi visioon annab kogu personalile ettekujutuse sellest, millised me peame olema, et täita põhieesmärki. Kogu personali ülesandeks on järjepideva arendustegevuse kaudu kujundada kool selliseks nagu seda kirjeldab kooli visioon. Iisaku Gümnaasiumi visiooni kirjeldatakse erinevates kooli valdkondades alljärgnevalt: Strateegiline juhtimine Koolis toimub süstemaatiline arendustegevus. Kooli arendustegevuse aluseks on arengukava. Iisaku Gümnaasiumi arengukava määrab kooli visiooni õpilase arengust lähtuvalt. Kooli personali strateegilised eesmärgid, õppeaastate prioriteedid ning arengukava tegevuskavas planeeritud tegevused toetavad ja tagavad strateegiliste eemärkide saavutamist. Arengukava korrigeerimisel lähtutakse Iisaku Gümnaasiumis järjepidevalt sisehindamisetulemustest. Üldtööplaanis kavandatud tegevused tagavad õppeaasta eesmärkide täitmise ning üldtööplaani kavandamisel lähtutakse kooli sisehindamise tulemustest ja arengukavast. Sisehindamine tagab kooli eesmärgistatud tegevuse. Sisehindamise käigus analüüsitakse koolis põhitegevuste tulemuslikkust. Sisehindamise tulemused on tegevuse parendamise aluseks. Sisekontroll Iisaku Gümnaasiumis tagab kooli personali õiguspärase tegevuse ning riiklike ressursside otstarbeka kasutamise ülesannete täitmisel. Kooli juhtkond kaasab enesehindamisse sidusgrupid. Personali juhtimine ja koostöö Personali täienduskoolituse kavandamine Iisaku Gümnaasiumis tuleneb arengukava strateegilistest eesmärkidest. Täienduskoolituse läbiviimine tuleneb sisehindamise tulemustest. Koolis hinnatakse süstemaatiliselt täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkust. Õpetajad osalevad aktiivselt kooli arendustegevuses, tegeldakse regulaarselt eneseanalüüsiga ja jõutakse analüüsist tulenevate eesmärkide täitmiseni. Pedagoogiline personal, õpilased ja lapsevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Informatsiooni liikumine sidusgruppide vahel on Iisaku Gümnaasiumis süsteemne. Õpikeskkonna kujundamine Iisaku Gümnaasiumi personal on kujundanud koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise õpikeskkonna. Igal õpilasel on töökoht vastavalt tema kasvule ja hariduslikule erivajadusele. Kooli õppe- ja üldotstarbelised ruumid on puhtad ning kooli maa-ala on heakorrastatud. Koolis on pedagoogidel võimalused IT-vahendite kasutamiseks tundide ettevalmistamisel ning tundides. Samuti on õpilastel võimalus kasutada IT-vahendeid tundides ja tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks. Õppekäikude korraldamine on süsteemne. Raamatukogus on olemas kooli eripärale vastav õppekirjanduse ja põhikirjanduse kogu. Koolikollektiiv kasutab raamatukoguteenust. Õpetamine, kasvatamine, õppimine Iisaku Gümnaasiumi õppekava on koostatud kooli eesmärkidest lähtuvalt ning kajastab kooli eripära. Kooliõppekava arendamisel lähtutakse koolis õppe- ja kasvatustegevuse tulemuslikkuse analüüsist. Töökava koostamisel lähtuvad pedagoogid klassi õpilaste eripärast. Lisaks tuuakse esile õppekava läbivad teemad, mille eesmärgiks on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme erinevate õppeainete raames. Iisaku Gümnaasiumi pedagoogid on kutsealaselt pädevad. Pedagoogid kujundavad õpilastes õppima õppimise oskusi, koostööoskusi ning suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Suurt tähelepanu pööratakse loovuse ning iseseisvate tööoskuste arendamisele. Pedagoogid valivad õpetamisstrateegiad ja õpetamismeetodeid lähtuvalt õpilaste individuaalsusest. Õpilased on õppetunnis aktiivsed õppijad. Hindamise abil motiveerivad pedagoogid õpilasi sihikindlalt õppima. Õpilaste tasemetööde ja hindeliste arvestuste tulemused on vastavuses aastahinnetega. Noorsootöö Iisaku Gümnaasiumis lähtub kooli eesmärkidest ning on integreeritud kooli õppe- ja kasvatusprotsessi. Gümnaasiumi astmes saavad õpilased lisaks akadeemilisele haridusele ka piirivalve ja päästealased teadmised, mis annavad neile eelise Sisekaitseakadeemiasse astumisel. Õpilaste toetamine Iisaku Gümnaasiumis rakendatud tugisüsteemid tagavad õpilaste toetamise. Õpilastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialisti nõustamine ja konsultatsioon. Koolis lähtutakse tugisüsteemide korrigeerimisel nende mõjususe analüüsist. Iisaku Gümnaasiumis peetakse järjepidevat arvestust koolikohustuse täitmise kohta, analüüsitakse õpilaste puudumiste põhjusi ning rakendatakse meetmeid koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmiseks ja naasmisel. Iisaku Gümnaasiumis rakendatakse meetmeid koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmiseks koos kohaliku omavalitsusega, alaealiste komisjoniga ja noorsoopolitseiga. Iisaku Gümnaasiumi juures tegutseb õpilaskodu. Õpilaskodus elavad ja õpivad normintellektiga ja tavakäitumisnorme järgivad noored, kelle peredel on toimetulekuprobleeme. Õpilaskodu elanikke abistavad kooli sotsiaalpedagoog koostöös omavalitsuse sotsiaaltöötajaga. Haridustulemuse saavutamine Riigieksamite tulemused on Iisaku Gümnaasiumis vastavuses õpilaste võimetega. Tasemetööde tulemused on koolis vastavuses riiklike keskmiste tulemustega. Koolis on toimiv koolisiseste tasemetööde ja hindeliste arvestuste süsteem. Õpilased oskavad ja tahavad Iisaku Gümnaasiumis õppida. Õpilased omandavad koostööoskused ning käituvad vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. 3.4. Hetkeseis ja arengueeldused Kooli hetkeseis ja arengueeldused on kaardistatud kooli sisehindamise käigus alljärgnevalt: I valdkond: Strateegiline juhtimine Strateegiline juhtimine vastab üldiselt Iisaku Gümnaasiumi õppe- ja kasvatustegevuse ning juhtimise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumidele. Arengukava määrab koolis õppeaastate prioriteedid. Sisehindamise käigus analüüsitakse koolis põhitegevuste tulemuslikkust. Sisekontroll tagab koolis õiguspärase tegevuse ja riiklike ressursside otstarbeka kasutamise asutuse ülesannete täitmisel. Esineb nõrkusi, mis on kõrvaldatavad. Parendamist vajavad aspektid: 1. Kooli strateegilise planeerimissüsteem. 2. Arengukava visiooni määratlemine õpilaste arengust lähtuvalt. II valdkond: Personali juhtimine ja koostöö Täienduskoolituse planeerimine tuleneb sisehindamise tulemustest. Õpilased ja lapsevanemad osalevad kooli põhitegevusi mõjutavate otsuste tegemisel. Parendamist vajavad aspektid: 1. Kooli personali tunnustamissüsteem. 2. Täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamise süsteem. 3. Sidusgruppide vahelise informatsiooni liikumise süsteem. 4. Õpilasomavalitsuse tegevuse tõhustamine. III valdkond: Õpikeskkonna kujundamine Kooli personal on kujundanud üldiselt koolis vaimselt ja füüsiliselt turvalise keskkonna. Esinevate probleemidega tegeleb kooli personal operatiivselt. Õpilastel on võimalus kasutada IT-vahendeid tundides. Koolis on loodud õpilastele võimalused IT-vahendite kasutamiseks tunnivälisel ajal õpiülesannete täitmiseks. Õppekäikude korraldamine on süsteemne. Raamatukogus on olemas asjakohane põhikirjanduse kogu ning koolikollektiiv kasutab raamatukoguteenust. Parendamist vajavad aspektid: 1. Töökohtade vastavus õpilaste kasvule ja hariduslikele erivajadustele. 2. Kooli maa-ala heakorrastatus. 3. Kooli õppekirjanduse tellimise süsteem. 4. IT-vahendite täiustamine. IV valdkond: Õpetamine, kasvatamine, õppimine Kooliõppekava on koostatud kooli personali ees seisvatest eesmärkidest lähtuvalt. Pedagoogid ja huvialajuht on kutsealaselt pädevad. Pedagoogid kujundavad õpilastes õppima õppimise oskusi ja koostööoskusi, suunavad õpilasi käituma vastavalt ühiskondlikult tunnustatud käitumisnormidele. Õpilased viivad läbi projekte. Parendamist vajavad aspektid: 1. Õpetajate töökavade lähtumine klassi õpilaste eripärast. 2. Õpetamisstrateegiate ja õpetamismeetodite valimine lähtuvalt õpilaste individuaalsusest. 3. Hindamise kaudu õpilaste motiveerimine. 4. Noorsootöö integreerimine õppe- ja kasvatusprotsessi. 5. Kutsesuunitlusalane töö koolis. 6. Eelkutseõppe võimaldamine. V valdkond: Õpilaste toetamine Õpilastele ja lapsevanematele on kättesaadav spetsialistide nõustamine. Koolis peetakse järjepidevat arvestust koolikohustuse täitmise kohta ning analüüsitakse puudumise põhjusi. Sujub koostöö kohaliku omavalitsuse ja alaealiste komisjoniga. Parendamist vajavad aspektid: 1. Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamise süsteem. 2. Tugisüsteem õpilaste toetamiseks. 3. Sotsiaalpedagoogi rakendamine. 4. Koostöö noorsoopolitseiga. 5. Psühholoogi ametikoha loomine. VI valdkond: Haridustulemus Riigieksamite tulemused on vastavuses õpilase võimetega. Tasemetööde tulemused on võrreldavad üleriigiliste keskmiste näitajatega. Parendamist vajavad aspektid: 1. Tasemetööde tulemused. 2. Õpilaste õpioskused ja õpitahe. 3. Hindeliste arvestuste ja tasemetööde läbiviimise süsteem. 3.5. Õppeaastate prioriteedid Iisaku Gümnaasiumi arengukava üldiseks eesmärgiks on tagada kooli õppetaseme vastavus riiklikus õppekavas kehtestatud nõuetele. Õppeaastate prioriteedid on määratletud kooli arengukavas kõikide arendamist vajavate valdkondade lõikes igale indikaatorile. See tagab koolis kõikehõlmava arendustegevuse kooli personali ees seisvate eesmärkide saavutamisel. Õppeaastate prioriteedid on toodud iga indikaatori kohta prioriteesete tegevustena peatükis IV. Tegevuskava kolmeks aastaks, alapunktis 4.1. Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks. IV. Tegevuskava kolmeks aastaks 4.1. Tegevused strateegiliste eesmärkide saavutamiseks 1) Strateegiline juhtimine Indikaator: Arengukava Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Õpilaste arengu uuring Uuringutulemuste aruanne x x Õppealajuhataja 2. Arengukava uuendamine Uuendatud arengukava x x x Direktor Indikaator: Üldtööplaan Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Üldtööplaani koostamine ja kinnitamine Kinnitatud üldtööplaan x x x Direktor 2. Kooli õppe- ja kasvatus- tegevuse tulemuste analüüs Kooli õppe- ja kasvatustegevuse tulemuste analüüsi ning aasta töö kokkuvõtte aruanne x x x Direktor Indikaator: Sisehindamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Sisehindamise süsteemi uuendamine Uuendatud sisehindamise kord x Õppeala- juhataja 2. Sisehindamise läbiviimine Sisehindamise akt x x x Õppeala- juhataja 3. Sidusgruppide rahulolu uuringute läbiviimine Rahulolu uuringute aruanded 7 tuh 7 tuhat KOV Direktor 2) Personali juhtimine ja koostöö Indikaator: Personali arendamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Kooli koolituspoliitika uuendamine Uuendatud kooli koolituspoliitika x Õppeala- juhataja 2. Kooli personalipoliitika uuendamine Uuendatud kooli personalipoliitika x Direktor 3. Õpetajate ainealane täienduskoolitus Õpetajad ainealaste uuendustega kursis x x x x x Õppeala juhataja 4. Tunnustamis- süsteemi väljatöötamine Personali tunnustamise kord x Direktor 5. Täienduskoolituse tulemuslikkuse hindamine Täienduskoolitusele eraldatud ressursside kasutamise tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid x x Õppeala- juhataja Indikaator: Koostöö Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Veebipõhise infosüsteemi ajakohastamine Ajakohastatud veebilehekülg x x x Direktor 2. Veebilehe ajakohasuse seire Veebilehel olev informatsioon on ajakohane x x x x x Direktor 3. ÕOV kaasamine kooliarendusse ÕOV teeb tõhusat koostööd õpetajatega x x Huvijuht 3) ÕPIKESKKONNA KUJUNDAMINE Indikaator: Turvalisus Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolitus: Turvalise õpikeskkonna kujundamine koolis Läbitud 24 tunnine õppekava 25 tuh 25 tuh KOV Õppeala- juhataja Indikaator: Ruumid ja maa-ala Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Tervisekaitse nõuete täitmise kontroll Kontroll-aktid x x Direktor 2. Ergonoomise koolimööbli soetamine Nelja klassiruumi mööbel on uuendatud 100 tuh 100 tuh 200 tuh KOV Direktor 3. Koolimaja ümbruse korrastamine, pargi rajamine Hooldatud kooli- ümbrus x 10 tuh 10 tuh KOV Majandus- juhataja 4. Garderoobi renoveerimine Korralik, turvaline ja sõbralik keskkond 490 tuh 490 tuhat KOV, Projekt Majandus- juhataja 5. Vabaõhu õppeklassi kujundamine Võimalus õppetunde õues läbi viia 15 tuh 15 tuh KOV Majandus- juhataja Indikaator: Õpivõimaluste mitmekesistamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Raamatukogu õppe-kirjanduse uuendamine ja vastavusse viimine KÕK-ga Raamatukogus on olemas vajalik õppekirjandus 90 tuh 80 tuh 60 tuh 60 tuh 50 tuh 340 tuhat KOV Õppeala- juhataja 2. Kõikidesse klassidesse õpetaja arvuti ostmine Igas klassis on arvuti 100 tuh 120 tuh 220 tuhat KOV Maj. ala juhat. 3. Videotehnika soetamine Filmi- ja meediaring 45 tuh 45 tuh Projekt Huvijuht 4) ÕPETAMINE, KASVATAMINE, ÕPPIMINE Indikaator: Kooliõppekava Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Kooli-õppekava uuendamine Uuendatud kooli-õppekava x x x Õppeala- juhataja 2. Kooli-õppekavas valikainete ja -kursuste ainekavade analüüs Uuendatud valikainete ja -kursuste ainekavad kooli-õppekavas x Õppeala- juhataja Indikaator: Õpetajate töökavad Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Õpetajate töökavade uuendamine Uuendatud õpetajate töökavad x x x x x x Õppeala- juhataja 2. Koolitus: Õpetaja põhifunktsioonid Kõikidel pedagoogidel on läbitud 8-tunnine õppekava 7,5 tuh 7,5 tuhat KOV Õppeala- juhataja Indikaator: Õpetamine, kasvatamine, õppimine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolitus: Hindamine lapse arengut toetavas koolis Kõikidel pedagoogidel on läbitud 8-tunnine õppekava 7,5 tuh 7,5 tuh KOV Õppeala- juhataja 2. Koolitus: Kasvatustege- vus õppetunnis Kõikidel pedagoogidel on läbitud 8-tunnine õppekava 7,5 tuh 7,5 tuh KOV Õppeala- juhataja 3. Noorsootöö poliitika väljatöötamine koolis Noorsootöö poliitika (kirjalik document) x Direktor 4. Noorsootöö integratsioon kooli õppe- ja kasvatus- protsessi Kooli õppekavas kajastub noorsootöö integratsioon x Direktor 5. Kutsesuunitlus- alane koolitus Kutsesuunitlusega tegelevad pedagoogid on läbinud vastavateemalise koolituse 20 tuh 20 tuh KOV Õppeala- juhataja 5) ÕPILASTE TOETAMINE Indikaator: Õpilaste haridusliku erivajaduse väljaselgitamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Õpitulemus- vestluste süsteemi loomine ja rakendamine Viiakse läbi õpitulemus-vestlusi x x x x x x Õppeala- juhataja 2. Õpetajate koostöö- võrgustiku loomine õpilaste hariduslike erivajaduste väljaselgita- miseks Õpetajate Tugivõrgustiku Keskus x x Õppeala- juhataja Indikaator: Õpilaste toetamine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Tugiõpilaste süsteemi loomine Igal klassil on tugiõpilane x x Sotsiaal- pedagoog 2. Tugisüsteemi loomine ja käivitamine Tasandusklassi olemasolu x Sotsiaal- pedagoog 3. Tugisüsteemide mõjususe analüüs ja tugisüsteemide korrigeerimine Korrigeeritud tugisüsteemid x x Sotsiaal- pedagoog Indikaator: Koolikohustuse täitmine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Tugisüsteemi loomine koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmisel Tegutsemise kord koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmisel x x Õppeala- juhataja 2. Tugisüsteemi uuendamine koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmisel Uuendatud tegutsemise kord koolikohustuse mittetäitjate kooli naasmisel x x Õppeala- juhataja 6) HARIDUSTULEMUS Indikaator: Õpijõudlus Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Koolisisesed tasemetööd Läbi viidud tasemetööd x x x Õppeala- juhataja Indikaator: Sotsialiseerumine Täitmise aeg, tulemus, planeeritud kulud, finantseerimise allikas ja vastutaja: Jrk nr Prioriteetsed tegevused Tulemus 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu Finantseerimise allikas Vastutaja I pa II pa I pa II pa I pa II pa 1. Arenguvestluste süsteemi loomine ja rakendamine Arenguvestluste läbiviimise kord x x Õppeala- juhataja 2. Õpimotivatsiooni tõstmiseks lahenduste väljatöötamine Tegevuste kava x Õppeala- juhataja 3. Lahenduste kava rakendamine õpimotivatsiooni tõstmiseks «Mitterahuldavaid» aastahindeid ei ole x x x Direktor 4.2. Ressursside andmik Jrk nr Finantseerimise allikas 2004 plan. kulu 2005 plan. kulu 2006 plan. kulu Kokku kulu I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta I poolaasta II poolaasta 1. KOV 105 tuh 225 tuh 315,5 tuh 205 tuh 150 tuh 1 000 500 2. Projekt: Garderoobi renoveerimine 350 tuh 350 000 3. Projekt: videotehnika soetamine 45 tuh 45 000 KOKKU 105 tuh 225 tuh 665,5 tuh 250 tuh 150 tuh 1 395 500 V. Arengukava uuendamise kord Arengukava täitmist analüüsitakse ja kava täiendatakse igal aastal. Arengukava korrigeerimisel lähtub kool järjepidevalt sisehindamistulemustest. Arengukava kinnitab Iisaku Vallavolikogu.