Vabariigi Valitsus — Vähese tähtsusega riigiabi andmise tingimused — RT I, 2000, 39, 243

Määrus kehtestatakse «Konkurentsiseaduse» (RT I 1998, 30, 410; 1999, 89, 813) paragrahvi 20 lõike 6 alusel. § 1. Üldsätted (1) Vähese tähtsusega riigiabi on abi, mis ei ületa ettevõtja kohta 1,5 miljonit krooni kolme järjestikuse aasta jooksul. (2) Vähese tähtsusega riigiabi põhimõtteid ei kohaldata ekspordiabile ning abile laevaehituses, transpordis, põllumajanduses ja kalanduses. (3) Lõikes 1 nimetatud kolmeaastane tähtaeg algab päevast, mil riigiabi saajale tehakse esmakordselt kättesaadavaks vähese tähtsusega riigiabi. (4) Vähese tähtsusega riigiabi ülempiir 1,5 miljonit krooni kehtib ükskõik missugusel kujul antava riigiabi kogusummale, mida antakse riigi, linna või valla poolt või nende vahenditest, olenemata abi vormist või eesmärgist. Vähese tähtsusega riigiabi andmine ei võta riigiabi saajalt võimalust saada riigiabi rahandusministri poolt heakskiidetud riigiabi programmidest või individuaalset riigiabi. § 2. Vähese tähtsusega riigiabi arvutamine (1) Vähese tähtsusega riigiabi ülempiir on 1,5 miljonit krooni. Kui riigiabi antakse mitterahalises vormis, teisendatakse see võrdse väärtusega rahaliseks abiks. (2) Mitterahalises vormis antava riigiabi teisendamine sellega võrdseks rahaliseks abiks toimub järgmiselt: 1) kui riigiabi on maksustatav, arvutatakse rahaline abi brutosummana, s.o enne maksude mahaarvamist. Kui riigiabi ei ole maksustatav, näiteks maksusoodustuste korral, tuleb summaks võtta abi nominaalsumma; 2) kogu tulevikus saadav riigiabi arvutatakse selle nüüdisväärtuseks, milleks tulevikus saadav abisumma korrutatakse diskontomääraga (diskonteeritakse). Diskontomääraks on riigiabi viiteintress, mis kehtis ajal, kui riigiabi kättesaadavaks tehti. Riigiabi viiteintressiks loetakse riigiabi andmisele või lubamise otsusele eelnenud kuu Eesti pankade poolt ettevõtjatele väljaantud kroonilaenude keskmist intressimäära. Otsest rahalist riigiabi ei diskonteerita; 3) sooduslaenu vormis antava riigiabi korral on sooduslaenuga võrdne rahaline abi antud aastal riigiabi viiteintressi ja tegelikult makstava intressi vahe. Kõik säästetavad intressisummad kuni laenu täieliku tagasimaksmiseni diskonteeritakse nende väärtuseni laenu andmise ajal vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 2 ja summeeritakse; 4) maksusoodustuste vormis antava riigiabi korral võrdub maksusoodustusega võrdne rahaline abi antud aastal säästetud maksusummadega. Tulevikus aastate jooksul saadavad maksusoodustused diskonteeritakse nende nüüdisväärtuseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 2 punktile 2; 5) laenugarantii vormis antava riigiabi korral arvutatakse laenugarantiidega võrdne rahaline abi antud aastal kas: a) samal viisil kui sooduslaenuga võrdne rahaline abi, millest arvatakse maha garantiitasu või b) garanteeritud laenusumma ja riskiteguri (maksmata jätmise tõenäosus) korrutise ning makstud garantiitasu vahena, st (garanteeritud summa × riskitegur) – garantiitasu. Riskitegur näitab laenu mittetagastamise tõenäosust. Seda arvutamismeetodit kasutatakse ainult juhul, kui on olemas usaldusväärsed andmed sarnaste laenude mittetagastamise kohta. Diskonteeritud nüüdisväärtus arvutatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 toodud meetodil. (3) Kui riigiabi antakse majanduslikes raskustes olevale ettevõtjale, loetakse abiks, olenemata selle vormist, kogu diskonteerimata laenu või laenugarantii summa. § 3. Riigiabi andja ja saaja kohustused (1) Kui riigiabi andja kavatseb anda vähese tähtsusega riigiabi, arvutab ta selle suuruse (juhul, kui abi ei planeerita anda rahalise toetusena) ja informeerib sellest eelnevalt kirjalikult riigiabi saajat. (2) Riigiabi saaja teatab riigiabi andjale kirjalikult, kas talle on eelmise kolme aasta jooksul antud vähese tähtsusega riigiabi ja kas saadav abi ületab või ei ületa (koos juba varem saadud abiga) vähese tähtsusega riigiabi ülempiiri. (3) Riigiabi andja võib vajadusel nõuda riigiabi saajalt täiendavaid andmeid. (4) Juhul kui riigiabi ületab vähese tähtsusega abi ülempiiri, esitab riigiabi andja enne abi andmist individuaalse riigiabi kohta rahandusministrile riigiabi loa taotluse vastavalt «Konkurentsiseaduse» paragrahvile 21. (5) Riigiabi andja registreerib ja koondab kogu käesoleva paragrahvi lõigete 1 ja 2 kohase informatsiooni. Individuaalset riigiabi puudutavaid materjale säilitatakse 10 aastat, alates päevast, mil abi saajale kättesaadavaks tehti. Materjale riigiabi programmide raames antud individuaalse abi kohta säilitatakse 10 aastat, alates päevast, mil viimati vastava programmi raames abi anti. (6) Riigiabi andja on kohustatud järelepärimise korral esitama rahandusministrile informatsiooni käesoleva määruse täitmise kohta, mis võimaldaks rahandusministril hinnata vähese tähtsusega riigiabi ülempiirist kinnipidamist, eelkõige riigiabi saajale antud riigiabi kogumahu kohta. Peaminister Mart LAAR Rahandusminister Siim KALLAS Riigisekretär Aino LEPIK von WIRÉN