Mäksa Vallavolikogu — Mäksa valla põhimääruse uue redaktsiooni kinnitamine — KO, 23, 298

Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37, 558; 1994, 12, 200; 19, 340; 72, 1263; 84, 1475; 1995, 16, 228; 17, 237; 23, 334; 26-28, 355; 59, 1006; 97, 1664; 1996, 36, 738; 37, 739; 40, 773; 48, 942; 89, 1591; 1997, 13, 210; 29, 449 ja 450; 69, 1113; 1998, 28, 356; 59, 941; 61, 984; 1999, 10, 155; 27, 392; 29, 401) paragrahvi 22 punkti 9, Mäksa Vallavolikogu määrab: 1. Kinnitada Mäksa valla põhimääruse uus redaktsioon vastavalt lisale. 2. Tunnistada kehtetuks Mäksa Vallavolikogu 26. jaanuari 1994. a otsusega vastu võetud põhimäärus. 3. Avaldada määrus Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. Volikogu esimees Peeter KOLLIST Kinnitatud Mäksa Vallaavolikogu 14. juuni 1999. a määrusega nr 11 MÄKSA VALLA PÕHIMÄÄRUS I. ÜLDSÄTTED 1. Valla põhimääruse ülesanded Mäksa valla põhimääruse ülesanne on sätestada Mäksa valla omavalitsusorganite, nende komisjonide ning valla ametiasutuste moodustamise kord, õigused, kohustused ja töökord, nende suhted teiste omavalitsusüksuste, asutuste, ettevõtete, organisatsioonide ja üksikisikutega. 2. Omavalitsuse õiguslikud alused 2.1. Omavalitsus juhindub oma tegevuses põhiseadusest, seadustest ja teistest õigusaktidest, rahvusvahelistest lepingutest, käesolevast põhimäärusest, lepingutest riigiorganitega, teiste omavalitsusüksuste või nende liitudega. 2.2. Mäksa vald kohaliku omavalitsusüksusena otsustab ja korraldab kõiki kohaliku elu küsimusi, mis ei ole seadusega antud riigiorganite otsustada, tagades ülesannete täitmise valla arengukava, eelarve ja maksusüsteemiga. 2.3. Mäksa valda kui omavalitsusüksust esindavad seaduse ja käesoleva põhimääruse alusel ning vallavolikogu kehtestatud korras volikogu, volikogu esimees, vallavalitsus ja vallavanem. 2.4. Vald on avalik-õiguslik juriidiline isik. 2.5. Vallal on avalik-õigusliku juriidilise isikuna iseseisev eelarve, arveldusarve pangas ja oma sümboolika. 3. Omavalitsusorganid Omavalitsusorganiteks on: 3.1. vallavolikogu -- kohaliku omavalitsuse esinduskogu; 3.2. vallavalitsus -- kohaliku omavalitsuse täitevorgan. 4. Valla ülesanded ja pädevus 4.1. Valla ülesandeks on korraldada vallas sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, elamu- ja kommunaalmajandust, avalikku ja heakorda, veevarustust ja kanalisatsiooni, planeeringuid ja ehitustegevust, vallasisest ühistransporti, valla teede korrashoidu, keskkonnakaitset, päästetegevust. 4.2. Valla ülesandeks on korraldada vallas koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, spordibaaside, raamatukogude, rahvamajade ja teiste kultuuriasutuste, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, mis on valla omanduses. 4.3. Vald täidab riiklikke kohustusi: 4.3.1. mis on talle pandud seadusega ja millega seotud kulud kantakse riigieelarvest; 4.3.2. mis tulenevad selleks volitatud riigiorgani ja volikogu vahelisest lepingust. 4.4. Vald täidab ka neid kohustusi, mida ei ole seadusega antud kellegi teise pädevusse. 4.5. Seadusega pandud riiklike kohustustega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Riiklike kohustuste täitmise, mille kulud ei ole riigieelarvest kaetud, otsustab volikogu. 5. Volikogu ja valitsuse õigusaktid 5.1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. Nende ärakirjad saadetakse kümne päeva jooksul õiguskantslerile. 5.2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 5.3. Volikogu ja valitsuse õigusaktid kehtivad valla haldusterritooriumil. 6. Arengukava Valla arengukava on dokument, mis kirjeldab valla sotsiaalmajanduslikku olukorda ning keskkonnaseisundit, esitab analüüsi ja prognoosi, sätestab arengu põhisuunad, territoriaalse üldplaneeringu ja infrastruktuuri arendamise alused. 7. Mäksa valla omavalitsusorganite suhete alused riigi kohalike haldusorganitega 7.1. Mäksa valla omavalitsusorganite suhete aluseks riigi kohalike haldusorganitega on seadused ja lepingud. 7.2. Mäksa valla omavalitsusorganid võivad ühiste huvide väljendamiseks, esindamiseks, kaitsmiseks ja ühiste ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid teiste omavalitsusorganitega ja moodustada liitusid. 8. Valla vapp ja lipp 8.1. Vallal on oma vapp ja lipp. Mäksa valla vapi ja lipu kujutised on registreeritud 4. juulil 1997. a Riigikantselei sümboolikaosakonnas. 8.2. Mäksa valla vapil on sinisel kilbil tuulik ja selle all lainelõikeline palk -- mõlemad hõbedased, ning roheline vapi tüvi. 8.3. Mäksa valla lipp on ruudukujuline vapilipp, mille normaalmõõtmed on 105 x 105 cm. 8.4. Kasutamiskõlbmatuks muutunud lipp tuleb sündsal viisil hävitada. 9. Valla õiguste kaitse 9.1. Valla õigused on kaitstud põhiseaduse ja teiste seadustega. 9.2. Valda võib likvideerida ainult volikogu otsusel, arvestades rahvahääletuse tulemusi. 9.3. Valla piire ja nime ei tohi muuta ilma vallavolikogu arvamust ära kuulamata. 9.4. Volikogul on õigus valla territooriumil korraldada olulistes küsimustes elanike küsitlusi. 10. Valla piir 10.1. Valla piir kulgeb põhjast mööda Emajõge ja piirneb Luunja vallaga, idast Kalli järve ja Võnnu vallaga Võõpste küla tagant, lõunast Võnnu vallaga Tammevaldma, Poka ja Mäletjärve küla piirides, läänest Haaslava vallaga Võruküla ja Kaagvere küla tagant. 10.2. Valla piiride muutmise ettepanek esitatakse pärast elanike arvamuse väljaselgitamist ja volikogu seisukohti arvestades. 10.3. Valla piir looduses määratakse koos maavalitsusega. 10.4. Valla piir tähistatakse kõikidel üldkasutatavatel teedel seadustega sätestatud korras. 11. Valla administratiivkeskus 11.1. Valla administratiivkeskus asub Poka külas. 11.2. Valla administratiivkeskuse asukoha muutmise ettepaneku esitaja esitab ka asukoha muutmisega seotud kulutuste eelarve. II. MÄKSA VALLA ELANIK 12. Mäksa valla elaniku mõiste Mäksa valla elanik on isik, kellel on alaline elukoht Mäksa vallas. 13. Mäksa valla elaniku valimisõigus Täisealisel Mäksa valla elanikul on aktiivne ja passiivne valimisõigus vastavalt Eesti Vabariigi põhiseadusele ja valimisseadusele. 14. Mäksa Vallavolikogu valimine 14.1. Mäksa Vallavolikogu valimisel on hääleõiguslik Eesti kodanik, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, elab püsivalt Mäksa vallas ja on Mäksa vallas kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse. 14.2. Hääleõiguslik on samuti Eestis seaduslikult viibiv välismaalane, kes on valimiste päeval vähemalt 18-aastane, on valimiste aasta 1. jaanuariks vähemalt viis aastat püsivalt elanud Mäksa vallas ja on Mäksa vallas kantud Eesti hääleõiguslike välismaalaste riiklikku registrisse. 14.3. Mäksa Vallavolikogu liikmeks võib kandideerida iga vähemalt 18-aastane hääleõiguslik Eesti kodanik, kes hiljemalt valimiste aasta 1. juunil elab püsivalt Mäksa vallas, on Mäksa vallas kantud Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse, on andnud seaduses sätestatud korras süümevande ja valdab eesti keelt vastavalt keeleseaduses sätestatud tasemele. 14.4. Mäksa Vallavolikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes kannab karistust tahtliku kuriteo eest. III. VOLIKOGU 15. Volikogu moodustamine 15.1. Volikogu valitakse kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel üldistel ühetaolistel ja otsestel valimistel kolmeks aastaks, kusjuures hääletamine on salajane. 15.2. Volikogu liikmete arvu määrab eelmine koosseis kooskõlas kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega. Volikogus peab olema vähemalt 7 liiget. 15.3. Volikogu uue koosseisu ja tema liikmete volitused algavad ning volikogu eelmise koosseisu ja tema liikmete volitused lõpevad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. 15.4. Volikogu uue koosseisu esimese istungi avab valimiskomisjoni esimees, kes juhib istungit kuni volikogu esimehe valimiseni. 16. Volikogu liige 16.1. Volikogu liige on isik, kes on osutunud valituks vastavalt kohaliku omavalitsuse volikogu valimisseadusele. 16.2. Volikogu liige ei ole seotud mandaadiga. Volikogu liige juhindub seadustest ning vallaelanike huvidest ja vajadustest. 16.3. Volikogu esimehe või tema asetäitja ametikoht on volikogu otsusel palgaline. 16.4. Volikogul on õigus maksta oma liikmetele hüvitust volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest volikogu kehtestatud määrades ja korras. 16.5. Volikogu liikmel on õigus siseneda valla asutustesse ja ettevõtetesse ilma eriloata, arvestades antud objekti külastamise eeskirju, kui ta ei häiri sellega valla asutuste ja ettevõtete tööd. 16.6. Volikogu liikmel on õigus oma ülesannete täitmisega seoses tasuta külastada valla asutuste ja ettevõtete avalikke tasulisi üritusi. 16.7. Volikogu liikme tegevus on avalik. Ta annab valijatele teavet oma tegevusest ja volikogu tegevusest tervikuna. 16.8. Kui volikogu liikmel on valitsuse korralduse, Maksuameti vms organi antud erivolitused või eriluba, siis tegutseb ta talle volitused või eriloa andnud organi, mitte volikogu nimel. Kui volikogu otsusega on volikogu liikmele antud volitus või eriluba, tegutseb ta volituse või loa andmise otsuse ning selle aluseks oleva õigusakti kohaselt. 16.9. Volikogu liikmel on õigus esitada kirjalik eriarvamus volikogu õigusaktide kohta. Eriarvamus fikseeritakse volikogu istungi protokollis ning see avalikustatakse koos vastava õigusaktiga. 17. Volikogu liikme volituste ennetähtaegne lõppemine 17.1. Volikogu liikme volitused lõpevad enne tähtaega seoses: 17.1.1. tagasiastumisega; 17.1.2. kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel moodustatud valla hääleõiguslike elanike registrist väljalangemisega; 17.1.3. sooritatud kuroteo eest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega; 17.1.4. teovõimetuks tunnistamisega; 17.1.5. tema surmaga; 17.1.6. volikogu tegutsemisvõimetusega. 17.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste lõppemise. 17.3. Volitused lõpevad vastava õigusakti jõustumise momendil. 17.4. Tagasiastumisel lõpevad volikogu liikme volitused asendusliikme määramisega valimiskomisjoni poolt. 17.5. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste lõpetamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste lõppemist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 18. Volikogu liikme volituste peatamine 18.1. Volikogu liikme volitused peatuvad seoses: 18.1.1. nimetamisega Vabariigi Valitsuse liikmeks, riigikontrolöriks, õiguskantsleriks, maavanemaks või valimisega vallavanemaks või kinnitamisega antud vallavalitsuse liikmeks; 18.1.2. asumisega tegevteenistusse kaitseväes või sellega võrdsustatud teenistuses; 18.1.3. tema suhtes tõkendina vahi alla võtmise kohaldamisega. 18.2. Volikogu liige on kohustatud viivitamatult informeerima volikogu esimeest asjaoludest, mis tingivad tema volituste peatamise. 18.3. Volitused peatuvad seoses vastava õigusakti jõustumise momendist alates. 18.4. Volikogu esimees paneb volikogu liikme volituste peatamise ja tema asendamise volikogu järgmise istungi päevakorda kohe, kui volituste peatamist tingivad asjaolud talle teatavaks saavad. 19. Volikogu asendusliige 19.1. Asendusliige on ennetäheaegselt lõppenud või peatunud volitustega volikogu liikme asemele kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses sätestatud korras määratud isik. 19.2. Asendusliikmel on kõik volikogu liikme õigused ja kohustused alates tema asendusliikmeks määramise otsuse tegemise päevast. 20. Asendusliikme volituste lõppemine 20.1. Peatunud volitustega volikogu liikme asemele volikogu koosseisu määratud asendusliikme volitused lõpevad alates volikogu liikme volituste peatumist tinginud asjaolude äralangemisele järgnevast esimesest volikogu istungist, millest volikogu liige osa võtab. 20.2. Asendusliikme ammendumisel on volikogu liikmete arv vastava arvu võrra väiksem. 21. Volikogu pädevus 21.1. Valla pädevusse kuuluvate küsimuste otsustamisel on volikogu sõltumatu ning tegutseb ainult valla elanike huvides ja nende nimel. 21.2. Volikogu võib valla elanike tahte väljaselgitamiseks seaduses sätestatud korras läbi viia rahvaküsitluse või -hääletuse. 22. Volikogu ainupädevus Volikogu ainupädevusse kuulub järgmiste küsimuste otsustamine: 22.1. valla eelarve vastuvõtmine ja muutmine ning selle täitmise aruande kinnitamine; 22.2. kohalike maksude kehtestamine ja maksumäärade muutmine; 22.3. valla eelarvesse laekuvate maksude puhul soodustuste andmise korra kehtestamine; 22.4. koormiste määramine; 22.5. toetuste andmise korra kehtestamine; 22.6. vallavara valdamise, kasutamise ja käsutamise korra kehtestamine; 22.7. kohalike omavalitsuse asutuste asutamise, haldamise ja likvideerimise korra kehtestamine; 22.8. valla arengukava kinnitamine, muutmine või tühistamine; 22.9. laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmine; 22.10. valla põhimääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 22.11. taotluse esitamine ja arvamuse andmine valla halduspiiride või haldusüksuse nime muutmiseks ning sellega seotud varaliste või muude vaidluste lahendamiseks; 22.12. osavalla moodustamise ja likvideerimise, tema pädevuse kindlaksmääramine ja põhikirja kinnitamine; 22.13. volikogu järgmise koosseisu liikmete arvu määramine; 22.14. valimisringkondade arvu, piiride ja ühtse numeratsiooni ning igas valimisringkonnas mandaatide arvu määramine ja valla valimiskomisjoni moodustamine; 22.15. volikogu esimehe ja aseesimehe valimine ja ametist vabastamine; 22.16. vallavanema valimine ja ametist vabastamine; 22.17. vallavalitsuse ja tema liikmete (v.a. vallasekrtetär) ametisse kinnitamine ning valitsuse ja tema liikmete ametist vabastamine; 22.18. umbusalduse avaldamine vallavolikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale või vallavalitsuse liikmele (v.a vallasekretär) või vallavolikogu komisjoni esimehele; 22.19. volikogu esimehele või aseesimehele, vallavanemale ja vallavalitsuse liikmetele töötasu määramine; 22.20. volikogu komisjonide moodustamine või likvideerimine, nende esimeeste valimine oma liikmete hulgast ja komisjoni koosseisu kinnitamine; 22.21. volikogu liikmetele volikogu ülesannete täitmisel tehtud kohustuste ning põhitöökohal saamata jäänud töötasu eest ettenähtud hüvituse suuruse ja maksmise korra kehtestamine; 22.22. kohaliku omavalitsuse ametiasutuste struktuuri ja teenistujate koosseisu ning palgamäärade kinnitamine; 22.23. valla esindamise korra kehtestamine; 22.24. valla fondide ja sihtkapitalide asutamine; 22.25. kohtu kaasistujate valimine; 22.26. põhiseaduse paragrahvi 79 alusel Vabariigi Presidendi valimiskogusse vallavolikogu esindaja valimine; 22.27. rahvahääletuse ja elanike küsitluse läbiviimine; 22.28. valla ehitusmääruse kinnitamine, muutmine või tühistamine; 22.29. kinnisasja sundvõõrandamise taotluse esitamine; 22.30. üldplaneeringu algatamine, kehtestamine või tühistamine; 22.31. üldplaneeringu projekti vastuvõtmine ja avaliku väljapaneku väljakuulutamine; 22.32. detailplaneeringu tühistamine. 23. Volikogu tegutsemisvõimetus Volikogu on tegutsemisvõimetu, kui ta: 23.1. pole suutnud vastu võtta valla eelarvet kolme kuu jooksul eelarveaasta algusest või riigieelarve vastuvõtmisest arvates, kui riigieelarvet ei olnud vastu võetud eelarveaasta alguseks; 23.2. pole ühe kuu jooksul uue koosseisu esimese istungi päevast arvates suutnud valida volikogu esimeest või vallavanemat, või pole kahe kuu jooksul vallavanema valimise päevast arvates suutnud kinnitada valitsuse koosseisu. 24. Volikogu tegutsemisvõimetuse tagajärjed Kui volikogu osutub tegutsemisvõimetuks, loetakse kõigi tema liikmete volitused ennetähtaegselt lõppenuks, ning nende asemele astuvad asendusliikmed kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega sätestatud korras. 25. Volikogu struktuur 25.1. Volikogu töötab täiskoguna ja komisjonidena. 25.2. Volikogu moodustab kohustuslikult volikogu liikmete hulgast revisjonikomisjoni. Teised alatised komisjonid moodustatakse vallaelu terviklike probleemvaldkondade osas. Vallavolikogu ajutised komisjonid moodustatakse vastavalt vajadusele. 25.3. Volikogu ja tema komisjonide tehnilise teenindamise tagab vallavalitsuse kantselei. 26. Eestseisus Volikogu eestseisusesse kuuluvad volikogu esimees, aseesimees ja vastavalt vajadusele ka komisjonide esimehed. Volikogu eestseisuse kutsub kokku volikogu esimees istungi päevakorra eelnõu ettevalmistamiseks. 27. Volikogu esimees Volikogu esimees: 27.1. juhib volikogu tööd, kutsub kokku ja juhatab vallavolikogu istungeid ning korraldab nende ettevalmistamist ja volikogu õigusaktide eelnõude menetlemist; 27.2. esindab valda ja selle volikogu vastavalt seadusele, käesolevale põhimäärusele ja volikogu antud pädevusele. Küsimuste kooskõlastamisel ja otsustamisel, kus volikogu seisukoht puudub, on volikogu esimehel õigus tegutseda üksnes eelläbirääkimiste piires; 27.3. kirjutab alla volikogu poolt vastuvõetud määrustele, otsustele ja teistele volikogu dokumentidele ning peab volikogu nimel kirjavahetust; 27.4. korraldab ja kontrollib volikogu määruste ja otsuste täitmist ning täidab muid talle seaduse alusel ja käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid; 27.5. esitab istungi päevakorra projektid; 27.6. võtab vastu volikogule saabunud avaldused, ettepanekud ja kaebused; 27.7. osaleb ametlikel vastuvõttudel, visiitidel jm ametlikel üritustel. 27.8. Volikogu esimees valitakse volikogu liikmete hulgast volikogu liikmete poolt. Kandidaate võivad esitada volikogu liikmed. 27.9. Kandidaadid tutvustavad ennast ning esitavad oma seisukohad. Kandidaadid vastavad volikogu liikmete küsimustele. 27.10. Volikogu esimehe kandidaadid võivad esitada enesetaanduse kuni häältelugemiskomisjoni moodustamiseni. 27.11. Valimiste läbiviimiseks moodustab volikogu kolmeliikmelise häältelugemiskomisjoni. Häältelugemiskomisjon kannab kandidaadid hääletussedelitele esitamise järjekorras. 27.12. Valituks osutub volikogu koosseisu häälteenamuse saanud kandidaat. 27.13. Kui kandidaate on mitu ja nad saavad võrdselt hääli, korraldatakse teine hääletusvoor võrdselt hääli saanud kandidaatide vahel. 27.14. Kui kandidaate on kaks ja kumbki ei saanud ka teises hääletusvoorus volikogu koosseisu häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. Varem esitatud kandidaate, kes ei saanud nõutavat häälteenamust, võib esitada uuesti. 27.15. Kui kandidaate oli esitatud ainult üks ja see ei saa volikogu koosseisu häälteenamust, alustatakse uuesti kandidaatide esitamist ja nende läbiarutamist volikogu järgmisel istungil. 28. Volikogu esimehe asendamine 28.1. Volikogu esimehe äraolekul asendab teda aseesimees. 28.2. Volikogu esimehe ja aseesimehe äraolekul asendab volikogu esimeest vanim kohalolev volikogu liige. 28.3. Volikogu esimehe asendamisel kirjutab tema asendaja volikogu dokumentidele alla ning volikogu dokumentidele märgitakse asendaja ees- ja perekonnanimi ning ametinimetus. 28.4. Volikogu aseesimees abistab volikogu esimeest istungite ettevalmistamisel ja juhatamisel volikogu esimehe määratud tööjaotuse alusel. 29. Volikogu õigusaktidele esitatavad nõuded, nende jõustumine 29.1. Volikogu määrused avalikustatakse vähemalt kümme päeva enne nende jõustumist, kuid mitte hiljem kui viis päeva pärast vastuvõtmist vallavalitsuse ruumides asuval stendil. 29.2. Üldist tähtsust omavad volikogu õigusaktid esitatakse õiguskantslerile ja avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus, mille kohta tehakse õigusakti vastuvõtmisel eraldi otsus. 29.3. Riigi Teataja elektroonilises andmekogus avaldatud õigusaktid jõustuvad kümnendal päeval nende avaldamise päevast, kui õigusaktis pole ette nähtud teist tähtaega. 29.4. Volikogu otsused jõustuvad neis sätestatud tähtajal ning need tuleb saata täitjatele ja asjaosalistele ning avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil mitte hiljem kui viis päeva pärast vastuvõtmist. 29.5. Volikogu määrused ja otsused vormistatakse ja avalikustatakse eesti keeles ning neile kirjutab alla volikogu esimees või tema asetäitja. 29.6. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega piiratud või .mõeldud üksnes omavalitsusorganite siseseks kasutamiseks. Sellised andmed tehakse volikogu liikmetele ja teistele vastavas õigusaktis fikseeritud isikutele teatavaks allkirja vastu kohustusega neid andmeid mitte avaldada. Sellise kohustuse rikkumise eest võetakse vastutusele seadusega ettenähtud korras, saladust mitte hoidnud volikogu liikme nimi tehakse teatavaks vallaelanikele, töötajad võetakse vastutusele distsiplinaarkorras. 30. Informatsiooni kättesaadavus 30.1. Määrused ja otsused on stendil väljas järgmise korralise volikogu istungini. Määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad Melliste ja Võõpste raamatukogudes. 30.2. Volikogu määrused ja otsused on kõigile kättesaadavad vallasekretäri juures. 30.3. Elanike registris olevaid andmeid sisestatakse, töödeldakse, säilitatakse ja väljastatakse isikuandmete kaitse seaduses (RT I 1996, 48, 944; 1998, 59, 941; 111, 1833) sätestatud korras. 30.4. Dokumentidest on võimalik saada koopiaid vallavalitsuse kehtestatud korras. 31. Õigusaktide täitmise kontroll 31.1. Volikogu määruste ja otsuste täitmise arvestuse kartoteeki peab volikogu esimees. 31.2. Seaduste ja vallavalitsuse määruste ja korralduste täitmise arvestuse kartoteeki peab vallasekretär. 31.3. Volikogu ja valitsuse istungitel kuulatakse regulaarselt informatsiooni õigusaktide täitmise käigu kohta. 31.4. Igal volikogu liikmel on õigus esitada kirjalikke arupärimisi volikogu määruste ja otsuste täitmise kohta volikogu nimetatud, kinnitatud või valitud ametiisikutele. Arupärimised esitatakse vallavanema kaudu. 31.5. Vastus arupärimisele tuleb esitada kirjalikult volikogule või volikogu liikmele hiljemalt kahe nädala jooksul. 31.6. Volikogu eestseisuse otsusel tuleb esitada vastus suuliselt volikogu istungil või komisjoni koosolekul. 31.7. Õiguskantsleri järelepärimisele koostab vastuse projekti vallasekretär koos vastava ala spetsialistiga ning esitab selle kinnitamiseks vastavalt valitsuse või volikogu istungile. Vastusele kirjutavad alla vastavalt vallavanem ja vallasekretär või volikogu esimees. Vastuse ärasaatmise eest vastutab vallasekretär. 32. Tööandja vastutus volikogu liikme ees 32.1. Volikogu liige on kohustatud volikoguga seotud ülesannete täitmiseks vajalikust töölt vabastamisest tööandjale ette teatama vähemalt kaks tööpäeva. 32.2. Tööandja on kohustatud võimaldama volikogu liikmel osa võtta volikogu istungitest ja tema komisjonide koosolekutest. 33. Volikogu liikme õigus saada teavet Volikogu liikmel on õigus saada volikogu ja valitsuse õigusakte, dokumente ja muud teavet, välja arvatud andmed, mille väljastamine on seadusega keelatud. IV. VALITSUS 34. Valitsuse mõiste Vallavalitsus on volikogu kinnitatud valla omavalitsuse kollegiaalne täitevorgan, mis viib praktilise tegevusega ellu vallale ning vallavalitsusele seatud ülesandeid. 35. Vallavanema valimine 35.1. Vallavanemaks võib kandideerida Eesti Vabariigi kodanik, kes oma hariduse, töökogemuste ja tervisliku seisundi poolest on suuteline täitma vallavanema ülesandeid. 35.2. Vallavanema valib volikogu vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele kolmeks aastaks ühe kuu jooksul esimese istungi päevast arvates. 35.3. Vallavanem valitakse volikogu koosseisu häälteenamusega salajasel hääletamisel. 35.4. Vallavanema kandidatuuri võib üles seada vallavolikogu liige või volikogu fraktsioon. Kandidaadi ülesseadmise kohta esitatakse ettepanek volikogu esimehele. Kandidaatidest koostatakse nimekiri vastavalt nende ülesseadmise järjekorrale. Nimekirja sulgemise otsustab volikogu avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 35.5. Valituks osutub kandidaat, kes saab vallavolikogu koosseisu häälteenamuse. Kui ükski kandidaatidest ei saa häälteenamust, viiakse läbi korduvhääletamine. Korduvhääletamisel jäävad kandideerima kaks enim hääli saanud kandidaati. Kui korduvhääletamisel ei saa kumbki kandidaat volikogu koosseisu häälteenamust, esitatakse uued kandidaadid ja viiakse läbi uus valimine vastavalt käesolevas põhimääruses ja volikogu töökorras sätestatud korrale. 36. Vallavanem 36.1. Vallavanem 36.1.1. saab volitused valitsuse ametisse kinnitamise päevast; 36.1.2. juhib ja korraldab vallavalitsuse tööd ja valitsuse istungite ettevalmistamist; 36.1.3. esindab valda ja vallavalitsust vastavalt seadusele ja käesolevale põhimäärusele ning volikogu poolt antud pädevusele; 36.1.4. esitab vallavolikogule kinnitamiseks vallavalitsuse arvulise koosseisu ja valitsuse liikmete kandidaadid, samuti ettepaneku valitsuse liikme vabastamiseks; 36.1.5. esitab volikogule kinnitamiseks vallavalitsuse ametiasutuste struktuuri, teenistujate koosseisu ja palgamäärad; 36.1.6. esitab valitsusele ametisse kinnitamiseks vallaasutuse juhi kandidaadi, teeb valitsusele ettepaneku nimetatud juhi vabastamise kohta; 36.1.7. kirjutab alla valitsuse määrustele ja korraldustele ning teistele valitsuse dokumentidele; 36.1.8. annab vallavalitsuse ja tema ametiasutuste sisemise korralduse käskkirju; 36.1.9. täidab muid talle seadusega või muude õigusaktidega pandud ülesandeid. 36.2. Vallavanemat asendab tema äraolekul abivallavanem. Abivallavanem kinnitatakse volikogu otsusega. 36.3. Vallavanema äraolekul täidab tema ülesandeid tema käskkirjaga määratud üks valitsuse liiimetest. Kui ka vallavanema asendaja on ära, asendab vallavanemat vanim kohalolev vallavalitsuse liige. Vallavanemat ei või asendada vallasekretär. 37. Vallavalitsuse moodustamine 37.1. Valitsuse liikmete arvu määrab ning valitsuse kinnitab ametisse volikogu vallavanema ettepanekul. Valitsus kinnitatakse ametisse avalikul hääletamisel poolthäälteenamusega. 37.2. Valitsuse liikmeteks on ametikoha järgi vallavanem ja vallasekretär. 37.3. Enne kinnitamist annavad valitsuse liikmed süümevande või tuvastatakse nende eelnev süümevande andmine. 37.4. Valitsuse koosseisu täiendamiseks ja muutmiseks esitab vallavanem volikogule kinnitamiseks täiendavate liikmete nimed või valitsuse uue koosseisu. 38. Vallavalitsuse volituste tähtaeg 38.1. Vallavalitsus saab oma volitused volikogu poolt valitsuse ametisse kinnitamise päevast. Valitsus valitakse kolmeks aastaks. 38.2. Valitsus esitab lahkumispalve volikogu uue koosseisu esimesel istungil. 38.3. Pärast lahkumispalve esitamist täidab vallavalitsus oma ülesandeid ja tema volitused kehtivad kuni uue valitsuse amtisse kinnitamiseni. 38.4. Käesoleva punkti 2. lõige ei laiene vallasekretärile. 38.5. Valitsuse liige esitab palve enda vabastamiseks vallavanemale, kes esitab selle volikogule. 38.6. Vallavanemale umbusalduse avaldamisel, tema haigestumise või surma korral asendab teda kuni uue vallavanema valimiseni abivallavanem, selle puudumisel vanim valitsuse liige. 38.7. Vallavanema tagasiastumise korral täidab ta oma ülesandeid kuni kohusetäitja või uue vallavanema valimiseni, kuid mitte kauem kui kaks kuud tagasiastumisavalduse esitamisest volikogu istungil. 38.8. Uue vallavanema valimise korral kehtivad vallavalitsuse volitused kuni uue valitsuse kinnitamiseni volikogu poolt, seejuures võib vallavanem esitada kinnitamiseks sama koosseisu. 38.9. Kui tagasi astub mitu vallavalitsuse liiget, või neile avaldatakse umbusaldust, siis väheneb valitsuse koosseis kuni uute täiendavate liikmete kinnitamiseni. 38.10. Umbusalduse avaldamisel vallavalitsusele jätkab ta oma tegevust kuni uue vallavanema valimiseni ja valitsuse kinnitamiseni volikogu poolt. 39. Vallavalitsuse pädevus 39.1. Vallavalitsus: 39.1.1. valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi; 39.1.2. organiseerib vallavara valdamist, kasutamist ja käsutamist, korraldab eelarve, volikogu otsuste ja määruste täitmist; 39.1.3. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis seadusega, volikogu määruste, otsuste või käesoleva põhimäärusega on pandud valitsusele täitmiseks; 39.1.4. lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu kompetentsi; 39.1.5. korraldab valla esindamist avalik-õigusliku juriidilise isikuna riigi- ja ametiasutustes, kohtus. 39.2. Oma ülesannete täitmiseks moodustab vallavalitsus kantselei, mida juhib vallasekretär. 39.3. Vallavalitsus korraldab valla omanduses olevate ettevõtete ja asutuste tegevust, määrab kindlaks valitsuse ja kantselei töösisekorra. 40. Vallavalitsuse õigusaktid ja nende jõustumine 40.1. Vallavalitsus võtab vastu määrusi ja korraldusi. Määrus jõustub kümnendal päeval pärast avalikustamist või selles ettenähtud tähtajal. Korraldused jõustuvad neis ettenähtud tähtajal. 40.2. Valitsuse määrused ja korraldused peavad olema avalikustatud enne nende jõustumist ja kättesaadavad kõigile isikutele samas korras volikogu määrustega. Määruses fikseeritud juhul avaldatakse see Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 40.3. Ei avalikustata andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või mõeldud üksnes valla ametiasutuse siseseks kasutamiseks. 40.4. Vallavalitsuse määrused ja korraldused vormistatakse eesti keeles ning neile kirjutavad alla vallavanem ja vallasekretär või neid vallavalitsuse istungil asendavad isikud. V. VALLAELANIKE OSALEMINE KOHALIKU OMAVALITSUSE TEOSTAMISES 41. Õigusaktide algatamise õigus 41.1. Vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest vallaelanikest, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul vallaelanikul, on õigus teha kohaliku elu küsimustes vallavolikogu või valitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või tühistamiseks algatusi, mis võetakse arutusele hiljemalt ühe kuu jooksul. 41.2. Käesoleva punkti lõikes 1 ettenähtud algatus esitatakse vallavalitsusele vastava eelnõuna, millele lisatakse allkirjadega varustatud algatuse esitajate nimekiri. 41.3. Kui algatatud küsimus kuulub volikogu pädevusse, esitab valitsus selle ühe kuu jooksul volikogule lahendamiseks koos omapoolse seisukohaga. 41.4. Õigusaktide algatamise õigus on volikogu liikmel, volikogu komisjonil, volikogu fraktsioonil, vallavalitsusel, vallavanemal. 42. Muudatuste taotlemine volikogu ja valitsuse õigusaktides 42.1. Igaühel on õigus taotleda volikogult või valitsuselt nende vastuvõetud õigusaktidesse muudatuste tegemist või nende tühistamist, kui nendega on seadusevastaselt rikutud tema õigusi. Taotlejate avaldused vaadatakse läbi seaduses sätestatud tähtaegade jooksul. 42.2. Kui vallavalitsus jätab õigusakti muutmata või tühistamata, võib taotleja pöörduda avaldusega volikogu poole. Kui valitsuse õigusakt ei ole seaduslik, on volikogul õigus teha motiveeritud ettepanek õigusakti muutmiseks või tühistamiseks. 42.3. Kui volikogu või valitsus jätab õigusakti muutmata või tühistamata, on taotlejal õigus pöörduda järelevalve korras maavanema poole või vaidlustada õigusakt halduskohtus. VI. MAJANDUS JA EELARVE 43. Vallavara 43.1. Vallavara on vallale kuuluv vara. 43.2. Vallavara valdamise, kasutamise, käsutamise korra kinnitab vallavolikogu. 44. Valla eelarve sisu 44.1. Vallal on vallavolikogu kinnitatud iseseisev eelarve, mis koosneb ühe eelarveaasta tasakaalustatud tuludest ja kuludest. 45. Valla eelarve tulud ja kulud 45.1. Valla eelrve tulud on: 45.1.1. laekumised maksudest; 45.1.2. laekumised kohaliku omavalitsuse asutustest, äriühingutest ja vallavarast; 45.1.3. rahalised toetused ja sihtotstarbelised laekumised; 45.1.4. laenud ja intressid; 45.1.5. muud laekumised. 45.2. Valla eelarve kulud on assigneeringud: 45.2.1. seadusega pandud kohustuste täitmiseks; 45.2.2. lepingutest tulenevate kohustuste täitmiseks; 45.2.3. muude vajaduste finantseerimiseks; 45.2.4. reservfondi moodustamiseks vähemalt 1% ulatuses eelarve kuludest. 45.3. Vallal on keelatud laenu andmine ja tagamine. 45.4. Tulude vähenemise või kulude suurenemise hüvitamine. Kui pärast eelarve vastuvõtmist kehtestatakse Riigikogu või Vabariigi Valitsuse poolt õigusakte, mille alusel eelarve tulud vähenevad või kulud suurenevad, hüvitatakse vastavad summad riigieelarvest. 46. Valla eelarve koostamine, vastuvõtmine ja jõustumine 46.1. Valla eelarve koostamise aluseks on arengukava ja seadusega pandud kohustuste täitmine. 46.2. Valla eelarve projekti koostamiseks esitavad valla ametiasutused ja volikogu komisjonid hiljemalt eelarveaastale eelneva aasta 1. novembriks vallavalitsusele oma ettepanekud. 46.3. Vallavalitsus esitab eelarve projekti vallavolikogule hiljemalt 1. detsembriks. Mõjuvatel põhjustel võib volikogu seda tähtaega pikendada. 46.4. Eelarve projekti lisatakse: 46.4.1. seletuskiri andmetega eelmise eelarveaasta tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta vastavalt nende liigendusele; 46.4.2. andmed ületulevate (enne eelarveaasta algust alustatud) ja üleminevate (pärast eelarveaasta lõppu lõpetatavate) ehitiste ja ürituste kohta koos kulude üldsumma jaotusega eelarveaastate järgi; 46.4.3. volikogu komisjonide ettepanekud, mida ei ole arvestatud eelarve projektis koos mittearvestamise põhjuste äranäitamisega. 46.5. Vallavalitsuse poolt vallavolikogule esitatud eelarve projekti muutmise ettepanekule, mis tingib ettenähtud tulude vähenemise, kulude suurenemise või kulude ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. Ettepaneku läbivaatamisel tuleb selle kohta ära kuulata vallavalitsuse arvamus. 46.6. Eelarve võtab vastu volikogu poolthäälteenamusega. Eelarve jõustub eelarveaasta algusest. 46.7. Kui eelarve ei ole eelarveaasta alguseks vastu võetud, võib vallavalitsus iga kuu teha kulutusi ühe kahteistkümnendikuni eelarveaastaks ettenähtud kulutustest. 47. Eelarve muutmine. Lisaeelarve 47.1. Vallavolikogu poolt vastuvõetud eelarve muutmise võivad algatada vallavalitsus, vallavolikogu eelarve komisjon, vallavolikogu fraktsioon või vähemalt kaks volikogu liiget. 47.2. Eelarve muutmise ettepanekule, mis tingib nendes ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurenemise või ümberjaotamise, tuleb algatajal lisada rahalised arvestused, mis näitavad ära kulude katteks vajalikud tuluallikad. 47.3. Eelarve muutmise otsustab volikogu kuulates enne ära eelarvekomisjoni seisukoha. 47.4. Kulude tegemiseks, milleks eelarves ei ole assigneeringuid määratud või mille tegemiseks määratud assigneeringutest ei jätku, võib vallavalitsus mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu esitada volikogule lisaeelarve projekti. 47.5. Lisaeelarve projektile lisatakse: 47.5.1. põhjendused täiendavate kulude vajaduse ja nende tegemise paratamatuse kohta käesoleval eelarveaastal; 47.5.2. andmed assigneeringute kasutamise kohta, mille täiendamist taotletakse, samuti andmed lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse. 47.6. Lisaeelarve koostamine ja vastuvõtmine toimub samas korras nagu eelarve vastuvõtmine. 48. Eelarve täitmine 48.1. Valla eelarve täitmist korraldab vallavalitsus seaduses ja vallavolikogu poolt sätestatud korras. 48.2. Eelarve täitmise aruande koostab vallavalitsus ja esitab selle hiljemalt järgneva eelarveaasta 1. märtsiks vallavolikogule. 48.3. Eelarve täitmise aruandesse kuuluvad: 48.3.1. bilanss aruandeaastale järgneva eelarveaasta alguseks; 48.3.2. tulude ja kulude aruanne; 48.3.3. reservfondi kasutamise aruanne; 48.3.4. muud volikogu poolt ettenähtud andmed; 48.3.5. revisjonikomisjoni akt. 49. Valla majandustegevus 49.1. Valla majandustegevus on: 49.1.1. osalemine ettevõtluses; 49.1.2. tehingud vallavaraga; 49.1.3. ajutiselt vabade eelarvevahendite paigutamine tulude saamiseks; 49.1.4. osalemine fondides ja sihtkapitalides. 49.2. Vald võib teenuste osutamiseks asutada kohaliku omavalitsuse asutusi, mis ei ole juriidilised isikud ja olla osanikuks või aktsionäriks valla arengu seisukohast olulises äriühingus. 49.3. Kohaliku omavalitsuse asutuse pädevuse ja töökorralduse määrab ning asutuse juhi kinnitab ametisse vallavalitsus vallavanema ettepanekul. 50. Maksud ja koormised 50.1. Kohalikud maksud ja maksumäärad, samuti nende muudatused kehtestab vallavolikogu enne valla eelarve või lisaeelarve muutmist ja neid rakendatakse eelarveaasta algusest või koos lisaeelarve muutmisega. 50.2. Vallavolikogul on õigus kehtestada koormisi, millega kohustatakse isikuid teostama töid valla territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Volikogu vastavas otsuses kehtestatakse koormise olemus, töötamise tingimus ja kord. 50.3. Koormise võib kehtestada isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu või muu nende kasutuses oleva territooriumi ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks. 50.4. Koormist ei või asendada maksuga kohalikku eelarvesse. Koormisena ei või kehtestada trahve, teenustasusid, lõive ega muu nimetusega rahalisi makseid. Koormis ei või olla lepingu objektiks. 51. Valla arengukava, selle vastuvõtmine ja muutmine 51.1. Valla arengukava koostatakse kolmeaastaseks perioodiks. 51.2. Vallavolikogu teeb arengukava projekti kättesaadavaks kõigile vallaelanikele ning kinnitab selle pärast vastavate ettepanekute läbivaatamist volikogu poolt määratud ajaks. Arengukava ja selle projekt avalikustatakse vallavalitsuse ruumides asuval stendil ja raamatukogudes. 51.3. Arengukava muutmise vajadust tingivate asjaolude ilmnemisel on vallavalitsusel õigus ja kohustus algatada volikogus arengukava muutmise menetlus. VII. TÖÖKORRALDUS 52. Töövormid Volikogu ja valitsuse töövorm on istung. Volikogu ja valitsuse komisjoni töövorm on koosolek. 53. Asjaajamiskeel Volikogu, valitsuse ja valla asutuse asjaajamiskeel on eesti keel. Igaühel on õigus pöörduda valla omavalitsusorganite ja nende ametiisikute poole eesti keeles ja saada eestikeelseid vastuseid. 54. Volikogu töökorraldus 54.1. Volikogu töötab täiskoguna ning komisjonide ja fraktsioonide kaudu. Vastavalt vajadusele moodustab volikogu ka ajutisi komisjone ja töögruppe. 54.2. Volikogu tehnilise teenindamise tagab valla kantselei, komisjonide tehnilise teenindamise protokollija. Komisjonide töö korraldamise ja koosolekute protokollimise eest vastutab komisjoni esimees või teda asendav komisjoni liige. 55. Volikogu kokkukutsumine 55.1. Volikogu korralise istungi kutsub kokku selle esimees või tema asetäitja. 55.2. Volikogu uue koosseisu esimese istungi kutsub kokku valimiskomisjon seitsme päeva jooksul arvates volikogu valimise tulemuste väljakuulutamisest. 55.3. Volikogu kokkukutsumisel tuleb kutses ära näidata arutamisele tulevad küsimused ja kutse peab olema volikogu liikmele teatavaks tehtud vähemalt seitse päeva enne volikogu istungit. 55.4. Volikogu esimees või tema asendaja kutsub erakorralise volikogu istungi kokku vallavanema, ühe komisjoni või fraktsiooni, vallavalitsuse või vähemalt kahe volikogu liikme ettepanekul. 56. Küsimuste arutelu volikogus 56.1. Volikogu tööd korraldab ja istungeid juhatab volikogu esimees või tema asetäitja. 56.2. Volikogu esimees võib vajadusel korraldada arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. 56.3. Volikogu võib anda arutusele tulevad küsimused ettevalmistamiseks vallavalitsusele. 56.4. Kuni volikogu esimehe valimiseni juhatab esimest volikogu istungit valmiskomisjoni esimees või tema asetäitja. 56.5. Volikogu istungid on üldjuhul avalikud. Volikogu istungi võib kuulutada kinniseks, kui arutatavat küsimust puudutavate andmete avalikustamine on seadusega keelatud. 56.6. Volikogu arutab küsimusi kutses märgitud järjekorras. Volikogu liikmed võivad teha ettepanekuid küsimuste järjekorra muutmiseks. Ettepanek peab olema kinnitatud volikogu liikmete häälteenamusega. 56.7. Volikogu liikmed võivad esitada taotlusi päevakorra täiendamiseks. Taotlus peab olema esitatud kirjalikult koos otsuse eelnõuga vähemalt seitse päeva enne volikogu istungi toimumist. 56.8. Volikogu istungist võivad osa võtta vallavalitsuse liikmed, volikogu poolt istungile kutsutud isikud. Sõna andmise otsustab istungi juhataja. 56.9. Volikogu istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija. 56.10. Protokolli märgitakse istungi toimumise aeg ja koht, osavõtjate nimed, päevakord ja vastuvõetud otsused ning esitatud eriarvamused. 56.11. Protokollid on kättesaadavad igaühele. Üldkättesaadavaks ei tehta protokollides sisalduvaid andmeid, mille väljastamine on seadusega keelatud või on mõeldud valla ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Protokoll peab olema vormistatud ja alla kirjutatud hiljemalt kuuendal päeval pärast istungi toimumist. Protokollid asuvad vallasekretäri juures. 57. Hääletamine volikogus 57.1. Volikogu ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. Muudes küsimustes hääletatakse siis, kui volikogu liige seda nõuab. 57.2. Hääletamine volikogus on avalik. Isikuvalimine ja umbusalduse hääletamine toimub salajase hääletamise teel. 57.3. Volikogu otsused sõnastab istungi juhataja. 57.4. Volikogu otsused tehakse poolthäälteenamusega. Käesoleva põhimääruse ppunkti 21.1 alapunktides 2, 4, 6, 8-10, 15, 16, 18, 24 ettenähtud küsimustes otsuste vastuvõtmiseks on vajalik volikogu koosseisu häälteenamus. 58. Umbusaldusmenetlus volikogus 58.1. Vähemalt neljandik volikogu koosseisust võib algatada umbusalduse avaldamise volikogu esimehele, vallavanemale, mitmele valitsuse liikmele või volikogu komisjoni esimehele. 58.2. Umbusalduse avaldamine toimub koosseisu häälteenamusega ja see toob kaasa volikogu esimehe või volikogu komisjoni esimehe ametist vabastamise. 58.3. Umbusalduse avaldamine on aluseks vallavanema või valitsuse liikme töölt vabastamiseks volikogu usalduse kaotuse tõttu. 59. Volitatud isiku volituste peatumine ja lõpetamine 59.1. Volikogu poolt volitatud isiku volituste lõpetamine toimub seaduses, käesolevas põhimääruses ning nende volitamise otsuses kehtestatud alustel ja korras. 59.2. Kui vastavat korda pole kehtestatud, toimub volituste peatamine ja lõpetamine volituse andmisega analoogilises korras. 60. Tagasiastumine 60.1. Volikogu esimehel ja aseesimehel, komisjoni esimehel ja liikmetel on õigus tagasi astuda, jäädes samal ajal volikogu liikmeks. 60.2. Volikogu esimehe tagasiastumise alused on: 60.2.1. pikaajaline raske haigus; 60.2.2. elukoha vahetus; 60.2.3. teisele tööle asumine; 60.2.4. poliitiline eriseisukoht. 60.3. Volikogu esimees esitab avalduse volikogu eestseisusele vähemalt kaks kuud enne tagasiastumise päeva. 61. Volikogu komisjonid 61.1. Volikogu võib moodustada nii alatisi kui ka ajutisi komisjone. Komisjonide esimehed tuleb valida volikogu liikmete hulgast. Komisjoni liikmed kinnitab volikogu komisjoni esimehe esildisel. 61.2. Komisjonid moodustatakse valla eluvaldkondade kaupa volikogu tegevuse kavandamiseks antud valdkonnas, volikogule ja valitsusele arvamuse esitamiseks ning otsuste projektide ettevalmistamiseks ja läbivaatamiseks. 61.3. Komisjon moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse volikogu otsusega. 61.4. Komisjoni likvideerimine ja reorganiseerimine ning selle koosseisu muutmine toimub komisjoni või volikogu eestseisuse ettepanekul. 61.5. Komisjoni liikmeid võib valida ka volikogu asendusliikmete, vallaelanike ning ettevõtjate ja kinnisvaraomanike hulgast. 62. Komisjoni töökord 62.1. Komisjoni koosoleku toimumise ajast, kohast ja päevakorrast informeeritakse komisjoni liikmeid vähemalt kaks tööpäeva enne koosoleku algust ning esitatatakse tutvumiseks otsuse projektid. 62.2. Komisjoni otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsuse korral otsustab komisjoni esimehe hääl. Komisjoni koosolek on õiguspädev, kui kohal on vähemalt pool komisjoni koosseisust. 62.3. Komisjoni liikme eriarvamus kantakse protokolli ning tehakse teatavaks volikogu istungil vastava küsimuse arutamise käigus. 62.4. Komisjoni koosoleku kohta koostatakse protokoll, kuhu märgitakse koosoleku aeg, koht, kohalolijate nimed, päevakord ja vastuvõetud otsused ning esitatud eriarvamused. Protokollid on kättesaadavad igaühele.. 63. Komisjoni esimees 63.1. Komisjoni esimees: 63.1.1. juhib komisjoni tööd; 63.1.2. koostab komisjoni töökavandi ja koosolekute päevakorra projekti; 63.1.3. annab komisjoni liikmetele komisjoni tööga seotud ülesanded; 63.1.4. vastutab komisjoni asjaajamise eest, kirjutab alla protokollidele ja otsustele. 63.2. Komisjoni esimeest asendab komisjoni poolt valitud aseesimees. Kui puudub ka aseesimees, asendab neid vanim kohalolev komisjoni liige. 64. Revisjonikomisjon 64.1. Volikogu moodustab oma tegevuse ajaks valitsuse tegevuse kontrollimiseks vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni. 64.2. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast. 64.3. Revisjonikomisjon kontrollib: 64.3.1. vallavalitsuse tegevuse vastavust volikogu määrustele ja otsustele; 64.3.2 tulude tähtaegset sissenõudmist ja arvelevõtmist ning kulude vastavust valla eelarvele; 64.3.3. vallavalitsuse ja vallaasutuste raamatupidamise õigsust ja vallavara kasutamise sihipärasust; 64.3.4. valla sõlmitud lepingute täitmist; 64.3.5. volikogu ülesandel vallavalitsuse tegevuse seaduslikkust ja otstarbekust. 64.4. Avastatud puudustest ja nende kõrvaldamise ettepanekutest teatab revisjonikomisjon kirjalikult vallavalitsusele. Vallavalitsus koostab kümne päeva jooksul revisjoniakti saamisest puuduste kõrvaldamiseks kirjalikud ettepanekud ja esitab need volikogule. 64.5. Revisjonikomisjonil on õigus saada teavet ja kõiki oma tööks vajalikke dokumente. 64.6. Revisjonikomisjon peab enne valla eelarve täitmise aruande kinnitamist volikogule oma tegevusest aru andma ja esitama märkused ja ettepanekud puuduste kõrvaldamiseks. 64.7. Revisjonikomisjon kinnitab vallavara üleandmise akti vallavanema vahetumisel. 64.8. Revisjonikomisjoni koosolekud on korralised ja erakorralised. 64.9. Korraline koosolek toimub pärast majandusaasta lõppu struktuuriüksuste kaupa. 64.10. Erakorralise koosoleku vajaduse otsustab volikogu. 65. Valitsuse töö korraldamine 65.1. Vallavalitsuse juht on vallavanem, kes esindab valitsust. 65.2. Vallavanem ja vallasekretär annavad valitsuse ja valla asutuste sisemise töö korraldamiseks käskkirju. 65.3. Vallavalitsuse täpsema töökorra, vallavalitsuse liikmete igapäevase tegevuse, personaalse tööjaotuse ja isikliku vastutuse sätestab vallavalitsuse töökord. 66. Valitsuse istungi töökord 66.1. Vallavalitsuse istung on otsustusvõimeline, kui tema istungist võtab peale vallavanema või tema asendaja osa vähemalt pool valitsuse koosseisust. 66.2. Valitsuse otsused võetakse vastu poolthäälteenamusega. 66.3. Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. 66.4. Vallavanem või tema asendaja võivad istungile kutsuda ka teisi isikuid. 66.5. Valitsuse määrustele, korraldustele ja teistele dokumentidele kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 66.6. Valitsuse istungi kohta koostatakse protokoll, kuhu kantakse istungi toimumise aeg, osavõtjate nimed, päevakord, vastuvõetud otsused ja esitatud eriarvamused. Protokollile kirjutavad alla vallavanem või tema asendaja ning vallasekretär. 66.7. Protokollid asuvad vallasekretäri juures ja on kõigile kättesaadavad. Üldkättesaadvaks ei tehta andmeid, mille avaldamine on seadusega keelatud või mis on ette nähtud ametiasutuste siseseks kasutamiseks. Istungi protokollid peavad olema vormistatud ja alla kirjutatud hiljemalt neljandal päeval pärast valitsuse istungi toimumist. VIII. VALLAVALITSUSE ASUTUSED JA VALLATEENISTUS 67. Vallaasutused 67.1. Valla kui kohaliku omavalitsuse süsteemi moodustavad valla ametiasutused ja vallaasutused. 67.2. Valla ametiasutused on asutused, mida finantseeritakse valla eelarvest ja mis teostavad avalikku võimu. 67.3. Valla ametiasutused on vallavalitsus ja vallakantselei. Valla ametiasutusel on oma pitsat ja dokumendiplangid. 67.4. Valla ametiasutuse struktuuri, teenistujate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vallavolikogu. 67.5. Vallaasutuste süsteemi kuuluvad asutused, mis tegelevad kindla valla eluvaldkonnaga, mis ei teosta avalikku võimu, kuid mida finantseeritakse vallaeelarvest. 67.6. Vallaasutuse juht määratakse ametisse vallavalitsuse poolt. Vallaasutuse juhi võib vallavalitsus tööle võtta ka konkursi korras. 67.7. Vallaasutuse struktuuri, töötajate koosseisud ja palgamäärad kinnitab vallavanem asutuse juhi ettepanekul eelarves ettenähtud kulude piires. 67.8. Vallaasutusel võib olla oma eelarve, pitsat ja dokumendiplangid, millise vajaduse otsustab vallavalitsus. 68. Vallateenistus 68.1. Vallateenistus on töötamine valla ametiasutuses. 68.2. Vallateenistuja on isik, kes teeb palgalist tööd valla ametiasutuses. 68.3. Vallateenistujad on ametnikud, abiteenistujad ja koosseisuvälised teenistujad. 68.4. Ametnik on valla ametiasutuse kosseisus ettenähtud ametikohale nimetatud või valitud isik. Ametnikuna võib teenistusse võtta 18-aastaseks saanud vähemalt keskharidusega Eesti kodaniku, kes valdab eesti keelt seadusega kehtestatud ulatuses. Ametnik võetakse teenistusse ametisse nimetamisega. Ametisse nimetamise õigus on vallavanemal või teda asendaval isikul. Ametnik annab esmakordsel teenistusse astumisel kirjaliku ametivande ja seaduses sätestatud juhtudel ka süümevande. 68.5. Abiteenistuja on ametiasutuse koosseisus ettenähtud abiteenistuskohale töölepingu alusel võetud tehniline töötaja. 68.6. Koosseisuväline teenistuja on isik, kes võetakse teenistusse määratud ajaks nimetamise või töölepingu alusel ametniku või abiteenistuja niisuguste ülesannete täitmiseks, millele ei ole alalist iseloomu. 69. Vallasekretär 69.1. Vallasekretär juhib valla kantselei tegevust. 69.2. Vallasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist vallavanem. 69.3. Vallasekretär: 69.3.1. juhib valla kantselei tegevust; 69.3.2. esitab vallavanemale ettepanekuid valla kantselei struktuuri, funktsioonide ja koosseisu kohta; 69.3.3. korraldab vallavalitsuse ja volikogu istungite ettevalmistamist ja protokollimist, vallavalitsuse ja volikogu õigusaktide avaldamist ja töö avalikustamist; 69.3.4. esindab vallavalitsust kohtus ilma erivolituseta; 69.3.5. jälgib vallavalitsuse ja volikogu õigusaktide ja teiste dokumentide eelnõude põhjendatust ja vastavust kehtivale seadusandlusele ning normitehnilistele nõuetele, esitades mittevastavuse korral protesti eelnõu väljatöötajale, kes on kohustatud selle seadusandlusega kooskõlla viima; 69.3.6. taotleb valla ebaseaduslike õigusaktide tühistamist; 69.3.7. hoiab valla vapipitsatit; 69.3.8. informeerib vallavalitsust ja -volikogu uutest õigusaktidest, esitab ettepanekuid vallas vajalike õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise kohta ning muudatuste tegemise kohta vallavalitsuse ja volikogu töö efektiivsemaks korraldamiseks; 69.3.9. täidab teisi talle seaduse või käesoleva põhimäärusega pandud ülesandeid. 69.4. Vallasekretäri asendamise korra määrab vallavanem. 69.5. Vallasekretäril peab olema juristi kvalifikatsioon või tunnistus vastavuse kohta Vabariigi Valitsuse kehtestatud kutsenõuetele. 70. Vallavalitsuse kantselei Vallavalitsuse kantselei ülesandeks on vallavolikogu ja valitsuse töö tehniline tagamine. Vallavalitsuse kantseleid juhib vallasekretär. 71. Vallavalitsuse teenistujate sotsiaalsed tagatised 71.1. Volikogu poolt ametisse valitavatele ja kinnitatavatele isikutele makstakse ametist vabastamisel hüvitust kuni kuue kuu ametipalga ulatuses proportsionaalselt töötatud ajale, kui nad on töötanud vähemalt üks aasta vastaval ametikohal ning vabastamine toimub: 71.1.1. seoses volituste tähtaja lõppemisega; 71.1.2. isiku algatusel seoses tervisliku seisundiga, mis ei võimalda piisavalt oma teenistuskohustusi täita; 71.1.3. seoses umbusalduse avaldamisega. 71.2. Punktis 1 nimetatud hüvitust ei maksta, kui volikogu poolt ametisse valitud või nimetatud isik: 71.2.1. vabastatakse ametist isiku algatusel (v.a tervislikel põhjustel); 71.2.2. valitakse või kinnitatakse ametisse volikogu poolt uueks tähtajaks; 71.2.3. vabastatakse ametist umbusalduse avaldamise tõttu, kui selle aluseks on avaliku teenistuse seaduse paragrahvis 84 loetletud distsiplinaarsüüteod, mille eest on ette nähtud distsiplinaarkaristus. IX. LÕPPSÄTTED 72. Põhimääruse vastuvõtmine ja muutmine 72.1. Põhimäärus võetakse vastu ja muudetakse volikogu koosseisu häälteenamusega. 72.2. Põhimäärus ja selle muudatused jõustuvad kümnendal päeval pärast selle avaldamist. 72.3. Põhimäärus avaldatakse Riigi Teataja elektroonilises andmekogus. 72.4. Käesoleva põhimääruse jõustumisega kaotab kehtivuse volikogu 26. jaanuari 1994. a otsusega vastuvõetud põhimäärus. 72.5. Eesti Vabariigi seaduste muutmise korral kehtib uus õigusnorm.