Riigikohtu Kriminaalkolleegium — 3-1-2-1-04 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. veebruari 2004. a kohtuotsus K. M. väärteoasjas LS § 74¹⁹ järgi — RT III, 2004, 6, 58

RIIGIKOHTU KRIMINAALKOLLEEGIUMI KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-1-2-1-04 Otsuse kuupäev 5. veebruar 2004. a Kohtukoosseis Eesistuja Lea Kivi, liikmed Ott Järvesaar ja Peeter Vaher Kohtuasi K. M. väärteoasi LS § 7419 järgi Vaidlustatud kohtulahend Põlva Maakohtu 14. detsembri 2003. a määrus väärteoasjas nr 4-046-03 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik K. M. kaitsja vandeadvokaat Peeter Järve teistmisavaldus Asja läbivaatamise kuupäev 13. jaanuar 2004. a Resolutsioon 1. Tühistada Põlva Maakohtu 14. detsembri 2003. a määrus K. M. väärteoasjas LS § 7419 järgi ja saata asi samale maakohtule uueks arutamiseks. 2. Teistmisavaldus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. K. M.t karistati kohtuvälise menetleja 31. märtsi 2003. a otsusega LS § 7419 alusel mootorsõiduki joobes juhtimise eest 200 trahviühiku ehk 12 000 krooni suuruse rahatrahviga. Menetlusalune isik esitas kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse Põlva Maakohtule ja taotles otsuse tühistamist põhjendusega, et ta ei ole kõnealust rikkumist toime pannud. 2. Asja arutamine maakohtus pidi toimuma 16. mail 2003. a. K. M. esitas 14. mail 2003. a kohtule taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, sest tal puudus võimalus tervislikel põhjustel istungil osaleda. Taotlusele lisatud perearsti õiendi kohaselt põdes patsient südamehaigust, mille tõttu oli talle vastunäidustatud füüsiline ja psüühiline koormus. Kohus lükkas asja arutamise edasi ja määras uueks istungiajaks 13. oktoobri 2003. a. K. M. esitas 10. oktoobril 2003. a kohtule uue kirjaliku taotluse, milles palus kohtuistungi edasi lükata seoses haigestumisega. Põlva Maakohtu 14. oktoobri 2003. a määrusega jäeti kaebus VTMS § 125 lg 3 alusel läbi vaatamata, kuna menetlusalune isik K. M. ja tema kaitsja ei ilmunud edasilükatud kohtuistungile, kuigi neile oli asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Kohus märkis, et VTMS § 125 lg 1 kohaselt võib kohtunik asja arutamise poole taotlusel kuni üheks kuuks edasi lükata. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt jäetakse kaebus läbi vaatamata, kui isik või tema kaitsja ei ilmu edasi lükatud asja arutamisele ja neile on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. 3. Põlva Maakohtu määruse peale esitas K. M. kaitsja vandeadvokaat Peeter Järv teistmisavalduse, milles taotleb määruse tühistamist ja asja samale maakohtule uueks arutamiseks saatmist. Avaldust põhjendas kaitsja järgmiselt: 3.1. Kohtukutses ei olnud märgitud, et K. M. kohtusse ilmumine on kohustuslik ja mitteilmumisel võidakse jätta asi läbi vaatamata. 3.2. K. M. eemalejäämine istungist oli põhjendatud. Seda tõendab maakohtule saadetud perearsti õiend. Menetluse lõpetamisega rikuti K. M. õigusi, mis on loetletud VTMS § 19 lg 1 p-des 2, 3 ja 4. 3.3. Kaitsja A. Aavastik ei olnud teadlik kohtuistungi toimumisest, kuna ei saanud kohtukutset kätte. Asja materjalide juures on väljastusteade kohtukutse üleandmise kohta 13. augustil 2003. a, kuid sellel olev allkiri ei ole antud A. Aavastiku poolt. Tegelikult ei saanudki A. Aavastik kohtukutset vastu võtta ega allkirja anda, sest viibis sel ajal turismireisil Rootsi Kuningriigis. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoht 4. Riigikohtu kriminaalkolleegium leiab, et Põlva Maakohus on jätnud K. M. kaebuse alusetult läbi vaatamata. 4.1. Väärteomenetluse seadustiku § 125 lg 3 kohaselt jätab kohus kaebuse läbi vaatamata juhul, kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu edasilükatud asja arutamisele ning neile on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Seda normi ei saa kohaldada juhul, kui isik oli teatanud, et ta ei saa istungile ilmuda mõjuvatel põhjustel, mis on loetletud VTMS § 42 lg-s 2. See säte on väärteomenetluse üldnorm, mis laieneb ka kohtumenetlusele. VTMS § 42 lg 1 näeb ette, et kui isikul ei ole mõjuval põhjusel võimalik kutses märgitud ajal menetleja juurde ilmuda, peab ta sellest viivitamata teatama. 4.2. Arutatavas asjas esitas menetlusalune isik arstitõendi, et ta ei saa istungist osa võtta haiguse tõttu. Seega tulnuks kohtul kaaluda, kas tegemist on mõjuva põhjusega kohtuistungile mitteilmumiseks. Kohtupraktika kohaselt on haigus, mis takistab menetlustoimingus osalemist, loetud mõjuvaks põhjuseks kohtuistungile mitteilmumiseks. 4.3. Toimikus on kaitsjale A. Aavastikule saadetud kohtukutse väljastusteade (tl 24), millelt nähtub, et kohtukutse on 13. augustil 2003. a isiklikult kätte antud A. Aavastikule. Seda kinnitab allkiri vastaval real «Isiklikult». Teistmisavaldusele on aga lisatud OÜ G tõend, et A. Aavastik viibis 11.–16. augustini 2003. a Gotlandi reisil. Seega ei olnud tal võimalik 13. augustil 2003. a anda allkirja kohtukutse väljastusteatele. Kohtukutse võidakse lugeda kaitsjale kätteantuks ka juhul, kui kutse on antud üle õigusbüroo töötajale, kuid sellisel juhul peab allkiri olema real «Edasiandmiseks» koos märkega kutse vastuvõtnud isiku nime ja ameti kohta. Arutatavas asjas need tingimused täidetud ei ole ning seetõttu puudub alus lugeda kohtukutse kaitsjale kätte toimetatuks. 5. Eelnevast lähtudes leiab Riigikohtu kriminaalkolleegium VTMS § 150 lg 2 alusel, et Põlva Maakohus on oluliselt rikkunud väärteomenetlusõigust, jättes K. M. kaebuse läbi vaatamata. Tuginedes VTMS §-le 187 tuleb maakohtu 14. detsembri 2003. a määrus K. M. väärteoasjas LS § 7419 järgi tühistada ja saata asi samale maakohtule uueks arutamiseks. Lea KIVI Ott JÄRVESAAR Peeter VAHER